Etnogenees Eestis. Martin Ehala

Størrelse: px
Starte visningen fra side:

Download "Etnogenees Eestis. Martin Ehala"

Transkript

1 Etnogenees Eestis Mrtin Ehl 0. Sissejuhtus Aprillisündmuste senise mõtestmise juures on siini keskseks olnud tõdemus, et integrtsioon on läbi kukkunud j olukorr normliseerimiseks on vjlik sed oluliselt tõhustd. Prku on selline nlüüs pinnline, märgtes üksnes sümptomeid j lootes surve j kontrolli bil lhendust forsseerid. Tuleb mõist, et sümptomite mhsurumine ei kõrvld põhjuseid, vid süvendb vrjtud negtiivseid renguid, mis vältimtu tgjärjen viib olukorr tervnemiseni mõne j pärst. Rhvuslikud konfliktid on rühmdevheliste suhetes väg tvlised nähtused. Tekkepõhjusi on sisuliselt kks huvide kokkupõrge j/või soov svutd positiivset enesetedvust. Mõlemd põhjused on vältimtud inimesed stuvd prtmtult võistlusse piirtud ressursside pärst, smuti vjb igüks positiivset enesepilti. Seeg on vältimtud k rhvuslikud konfliktid. Ajlugu on näidnud, et mõningtel puhkudel lhendtkse konfliktid rhumeelselt või suudetkse neid kontrolli ll hoid, mõningtel juhtudel g eskleeruvd need sedvõrd, et muudvd rhuliku kooseksisteerimise võimtuks. Seeg ei ole küsimus mitte niivõrd selles, kuids vältid rhvustevhelisi konflikte, vid selles, kuids neid efektiivselt lhendd või vähemlt neutrliseerid. Prdokslsel kombel sõltub rhvuslike konfliktide puhkemine smdest protsessidest, mis on luseks etniliste rühmde tekkimisele j rengule ehk etnogeneesile. Tundes etnogeneesi seduspärsid, on võimlik mõist k rhvustevheliste konfliktide tekkemehhnismi. Veelgi enm, mõistes et etnogenees j etniline konflikt on ühe j sm mündi kks erinevt külge, on võimlik konflikti reguleerimisel rvestd protsesside sügvmid põhjusi. See võimldb sümptomiteg tegelemise semel suunt tähelepnu konflikti tegelikele põhjustele j seeläbi svutd olukorr sisuline lhendus. Alljärgnevlt nnngi kõigepelt ülevte etnogeneesi liikumpnevtest jõududest j rengumllidest j näitn seejärel, kuids needsmd mehhnismid töötvd etnilise konflikti süvenemisel. Artikli teine os on pühendtud tsiseseisvumisjärgse Eesti interetnilise olukorr nlüüsile sellest mudelist lähtudes. Artikli kolms j keskne os on pühendtud sotsilsete tähenduste loomisele Pronkssõduri bil. Sotsilne tähendusloome on etnogeneesi sisu. Eestis toimuvd need tähendusloomeprotsessid suures oss prlleelselt mõlems suurems rhvusrühms eestlste j venelste hulgs, kuid sms on see protsess väg tugevlt diloogiline tähendusi luukse omvhelises vstsmõjus. Artikli viimne petükk näitb, millisel kombel on võimlik ühiskonn käsutuses olevid kommuniktsioonivõimlusi ksutdes vältid vstndvt etnogeneesi j eriti soodsl juhtumil ksutd pronkssõdurit ühendv etnogeneesi vhendin. 1

2 1. Etnogeneesi olemus 1.1. Liikumpnevd jõud: Konkurents j väärikus Etnogenees on kommuniktiivne protsess, mille liikumpnevks jõuks on konkurents piirtud ressursside pärst j soov positiivse enesepildi järele. Konkurents ressursside pärst sunnib inimesi moodustm kolitsioone, et koostöös svutd eeliseid konkurentide ees, soov positiivse enesepildi järele sunnib näitm end üleolekut teiste suhtes. Et võitlus üleoleku pärst khjustks koostööd kolitsiooni sees, suuntkse see kollektiivselt nendele, kes rühm ei kuulu. Nende khe liikumpnev jõu olemsolu loob seeg tingimused inimeste ühiskondlikuks orgniseerumiseks rühmdesse Ktegoristorid: ühendmine j vstndmine Kognitiivselt muudb etnogeneesi võimlikuks inimese üldistusvõime võime liigitd milm objekte srnste tunnuste lusel ühte ktegoorisse vtmt sellele, et need objektid erinevd üksteisest pljude teiste tunnuste poolest. See tähendb, et kognitiivselt on etnogenees protsess, milleg luukse etnilisi ktegooriid. Nii ngu misthes ktegoriseerimisprotsess, on k etnogenees om olemuselt hierrhiline, hrtes endsse mitme erinev tsndi klsse (vt joonis 1): Æ A E α α α Joonis 1. Ktegoriseerimishierrhi See ktegoriseerimisprotsess toimub kommuniktiivsel teel j sisldb khesuguseid tähendusloome protsesse ühendmist j vstndmist. Ühendmine on tähendusloome, milleg olemsolevte sotsilsete rühmde vhel leitkse ühistunnuseid j nende tunnuste sotsilse kommuniktsiooni bil ehittkse üles kõrgem tseme ühendvid sotsilseid ktegooriid j neile vstvid kollektiivseid identiteete. Näiteks perekondlike identiteetide ühendmisel svuttkse sugukonnkuuluvus, nende ühendmisel on võimlik hõimkondlik kuuluvus, nende ühendmisel etniline kuuluvus, nende üldistmisel rhvuslik kuuluvus, nende üldistmisel riiklik kuuluvus, nende üldistmisel kultuuripiirkondlik kuuluvus. Ühendmise eesmärk on luu suuremid j võimsmid sotsilseid kooslusi, et koostöös svutd eeliseid võistluses ressursside j sttuse pärst. Vstndumine on tähendusloomeprotsess, milleg eristtkse sm tsndi sotsilseid ktegooriid. Vstndmise eesmärk on tugevdd rühmsisest mobilistsiooni j tgd rühmliikmete positiivne kollektiivne enesehinnng. Ühendmine j vstndmine töötb kõigil tsnditel. See, millisel tsndil on sotsilne tähendusloome välj joonistnud kõige tugevmd ühendvd j vstndvd tähenduskihid poliitilises struktuuris (riigis, riikide liidus vm), näitb 2

3 milline on selle poliitilise struktuuri stbiilsus j toimimise efektiivsus. Etnogenees on seeg kommuniktiivne tegevus, mille eesmärk on inimeste sidumine rühmdesse, rühmsisese koordintsiooni j rühm jätkusuutlikkuse tgmine Emotsionlistorid: müüdid j nrrtiivid Ktegoriseerimine üksi ei ole piisv rühmde püsivuseks, sest rühm efektiivseks toimimiseks on oluline, et selle liikmed loovutks mingi os om suveräänsusest rühmle j oleks vlmis rühm eesmärkide svutmise nimel isiklikult pnustm. See eeldb rühmliikmete vhelist solidrsust j lojlsust rühm kui terviku suhtes. Need mõlemd omdused ei rjne mitte niivõrd rtsionlsel rusmisel, et rühmn toimides on võimlik svutd suuremid eesmärke kui individulselt, kuivõrd emotsionlsel seotusel rühmg. Selle emotsionlse seotuse jel tunnevd rühm liikmed morlset kohustust pnustd ühisesse tegevusse, igkord otsest tsu ootmt. Rühmliikmete emotsionlne side rühmg luukse müütide j nrrtiivide kudu, mille bil ntkse edsi rühmle olulisi ühendvid väärtusi j vstndumisi. Et etnogenees on om olemuselt järjest kõrgemte ktegoorite loomine olemsolevte ktegoorite ühendmise teel, siis on eduk etnogeneesi kõige olulisem eeltingimus selliste emotsionlistorite leidmine, mis suudks luu uue tekkiv ülemktegoori moodustjte vhel solidrsust j terviku suhtes lojlsust. Nende emotsionlistorite kudu defineeritkse ühtlsi k uue kõrgem ktegoori rühmidentiteet kes on need selle uue rühm liikmed j mid tähendb kuulud sellesse rühm (vt joonis 2): A, E või Æ? A E Joonis 2. Ühendv identiteedi konstrueerimine 1.5. Mobilistorid: venlne j eesmärk Kõige efektiivsem etnogeneesi instrument on ühine oht või venlne. See võimldb ühise kõrgem ktegoori defineerimise kõigi nende gruppide põhjl ked ntud oht või venlne ähvrdb (Joonis 3): A, mid ähvrdb ühine oht oht/venlne E Joonis 3. Ühendv identiteedi konstrueerimine venlse bil Ühise ohu või venlse olemsolu vähendb liitunud rühmde vhelist vstndumist, rõhutb ühisos j loob soods tingimuse ühisidentiteedi kujunemiseks. Ohu või 3

4 venlse kdumine võib omkord suurendd llrühmde omvhelist vstndumist j võib tetud juhtudel vii k kõrgem ktegoori lgunemisele. Ohu või venlse puudumise korrl sõltub kõrgem ktegoori eduks etnogenees ühise eesmärgi olemsolust. Sellises olukorrs on etnogenees tunduvlt keerukm, sest see nõub eelkõige muidugi ühiskondlikku diloogi konsensuse svutmiseks ühiste eesmärkide oss, smuti sotsilset kontrolli ühisüritusse pnustmise üle j ühistegevusest sdvte hüvede õiglst jotust llrühmde vhel. Et llrühmdel on prtmtult om erihuvid võitluses piirtud ressursside pärst, siis on välisvenlset ktegooris sisemine vstndumist rõhutv tähendusloome sgeli tugevm kui llrühmi ühendv tähendusloome, iseärnis kui ühendvd emotsionlistorid on nõrgd (joonis 4): A, millel on ühine eesmärk Joonis 4. Ühendv identiteedi konstrueerimine eesmärgi bil Et ühise venlse olemsolu on kõige efektiivsem viis sisevstuolude ületmiseks, siis ksutvd ideoloogid venlse kuju loomist sgeli olemsolevte identiteetide tugevdmiseks j ühiskondliku mobilistsiooni suurendmiseks. Sm prtmtult kui see soodustb llrühmde ühendmist, tugevdb see vstndumist teiste või ühe sm tsndi rühm suhtes. See on põhjus, miks etnogenees nii sgeli on seotud etnilise konfliktig, iseärnis multietnilistes riikides Ühendv j vstndv etnogenees Ühendv etnogenees on uue kõrgem stme ktegoori j sellele vstv identiteedi konstrueerimine. Vstndv etnogenees on olemsolev või kujunemisjärgus olev kõrgem tsndi ktegoori lmmutmine sed moodustvte rühmde vhelise vstndumise rõhutmise teel Multietnilistes riikide püsimise võtmeküsimuseks on ühendv etnogeneesi võimlikkus riiklikul tsndil. See sõltub khest tegurist: 1) ühiste mobilistorite olemsolust, 2) ühiste emotsionlistorite võimlikkusest: A, E või Æ B A E Joonis 5. Ühendv etnogenees Kui ktegoorid A j E ei om või ei suud leid piisvlt tugevt ühist eesmärki j/või ette kujutd venlst B, eg suud luu k ühiseid emotsionlistoreid, siis võivd nd liikud vstndv etnogeneesi renguteele, milleg enmsti ksneb etniline konflikt. Võrdse tugevuseg rühmde vhel võib see vii poliitilise 4

5 jgunemiseni ngu juhtus tšehhide j slovkkideg, ebvõrdse tugevuseg rühmde puhul g tugevm rühm hegemoonile poliitilises struktuuris vähemuse mrginliseerimise kudu. Vstndb etnogenees eeldb võistlevte rühmde kõrgendtud ühiskondlikku mobilistsiooni, vlmisolekut võtt suuremid riske lootuses svutd seeläbi premt ligipääsu ressurssidele või positiivsemt kollektiivset enesehinnngut. Sellise mobilistsiooni svutmiseks on vj rkendd jub üllkirjeldtud etnogeneetilisi protsesse leid ühine venlne, ühised eesmärgid j ühendv identiteet ning neid efektiivselt ühiskonns kommunikeerid. Kuid erinevlt ühendv etnogeneesi olukorrst, kui neid vhendeid ksuttkse uue kõrgem ktegoori rühm moodustmiseks, ksuttkse neid etnilise konflikti puhul olemsolev kõrgem ktegoori lmmutmiseks. 2. Etnogeneesi perioodid tsiseseisvunud Eestis 2.1. Vstndv periood: Tsiseseisvumisjärgse Eesti etniline korrsttus põhines Molotov-Ribbentropi pkti tunnustmiseg legitimiseeritud sttuse j võimusuhetel etniliste rühmde vhel. Kõrgeim tsndi sotsilne ktegoori oli etniliste eestlste ktegoori projektsioon riiklikul tsndil (eesti rhvus), mis vstndus Venemle; venekeelsetele oli jäetud teoreetiline võimlus seostud selle identiteedig ssimileerumise teel, kuid põhimõtteliselt olid nd defineeritud süsteemivälise elemendin kellele etnilised eestlsed vstndusid j ked nähti ühendvlt seotun Venemg. Integrtsiooni põhieesmärk oli funktsionlse keeleoskuse svutmine, mitte ühise väärtusruumi j identiteedi konstrueerimine: eesti rhvus Venem eestlsed venekeelsed Joonis 6. Etnogenees 90ndte Eestis 2.2. Ühendv periood: sjndi esimestel sttel toimus tsiseseisvumisjärgse mudeli oluline trnsformeerumine, tõenäoliselt oli see lnud jub eelmise perioodi lõpul, mistõttu perioodide piir on siin tinglik. Välispoliitilise olukorr stbiliseerumine (eduks Nto j ELg liitumise protsess) vähends etniliste eestlste ses ühise venlse tjumist j sellest tulenevt mobilistsiooni. Individulismi ksvdes olid etnilised ktegoorid kotnud os om tähtsusest, sms muutus olulisemks enesetju elustiilidest lähtuvlt, mis ühendsid inimesi erinevtest rhvusrühmdest (k Teine Eesti väljendb sm trendi). Smuti oli toimunud venekeelsete märkimisväärne jgunemine väiksemteks etnilisteks rühmdeks. Selleg vähenes etniline vstndumine k Eesti sees. Nende rengute tulemusel oli hknud kujunem nõrk, kuid imtv kõrgem stme ktegoori j sellele vstv identiteet. Kutsun sed tekkivt kõrgem tsndi ktegoorit siin Eesti rhvks, mid ühendb tekkiv riigiidentiteet: 5

6 Eesti rhvs Venem Elustiil A Elustiil B Elustiil X Elustiil Z eestlsed venekeelsed Joonis 7. Etnogenees 21. sjndi lgul Kujunev Eesti rhv mobilistoriks oli mjndusliku edu ühiseesmärk, oli tekkims k ühiseid emotsionlistoreid, eriti spordi vldkonns. Selle protsessi tgjärjel vähenes mõnevõrr Molotov-Ribbentropi pktil põhinev ideoloogig kehtesttud sttuse j tunnetmine eri rhvusrühmde vhel, õigupoolest, see muutus igpäevses toimimises järjest ebolulisemks. Sms ei oslenud sugugi kõik ühiskondlikud rühmd selles uues ühendvs etnogeneesi protsessis. Niihästi eestlste kui k venelste hulgs on olems suured trditsioonilisel etnilisel elustiilil põhinevd rühmd, kellest kumbki ei suutnud ktsepteerid uue ühisidentiteedi kujunemist, tjudes sed ohun om etnilisele identiteedile (joonisel 7 kujuttud elustiiliden A j Z). Mõlemd konservtiivsed rühmd hkksid otsim teid lnud ühendvte etnogeneetiliste protsesside petmiseks. Võtmeküsimuseks sid II milmsõjg seotud emotsionlistorid, mis jloolistel põhjustel eestlstel j venelstel erinevd Vstndv periood: Diloog ühiskonn äärmuslikel servdel oli esilgu suhteliselt eboluline, Lihul usmb teisldmiseg stl jõudis see om järgmisse fsi, puudutdes emotsionlselt jub plju suuremt hulk Eesti elnikkonnst. Keskseks küsimuseks si u j süü vstndlik omistmine erinevtele rhvusrühmdele j selleg seoses vstndlikud teesid sttuse j võimu jotumise koht Eesti erinevte etniliste rühmde vhel. Kuigi äärmusideoloogid tõid jloost esile üh uusi emotsionlistoreid, et rhvuslikku vstndumist suurendd, säilis veel mitme st jooksul pärst Lihul sündmusi rvmuste pljusus II milmsõjg seotud nrrtiivide j sümbolite emotsionlse tähenduse suhtes. Sisuliselt toimus lmmutvl perioodil prlleelselt kks protsessi - tetud ühiskonnkihtides jätkus eduks ühise riigiidentiteedi kujunemine. Selle kõrvl g kogus konservtiivsetes rhvuslikes ringkonddes jõudu vstndv etnogenees. See svuts om kulmintsiooni prillikriisig, mis viis mõneks jks rvmuste terv polriseerumiseni. Kõige ilmekm on sed protsessi kujutd hoburu metfoori kudu. 6

7 2.4. Rhvuslik polriseerumine prillikriisi jl Hoburud on ühtegu stbiilse Eesti ühiskonn sümbol, kui k digrmm, mis võimldb meie ühiskond kujutd kontiinuumin khe vstndliku rhvusliku ideoloogi vhel. Kui hoburu hrde tipus on vskul vene mrurhvuslsed j preml eesti mrurhvuslsed, siis mhuvd neid ühendm mitmesugused pehmemid seisukohti esindvd inimrühmd. Kõige prem on sed ilmestd vliku rvmuse uuringu tulemuste põhjl, mis tehti kks nädlt enne prillikriisi puhkemist (joonis 8): 28% Tuleks lles jätt 2% Ei te 3% Teisldd 22% Tuleks lles jätt 13% Ei te 33% Tuleks teisldd Joonis 8. Suhtumine pronkssõduri teisldmisse prilli lgul Punktiirjoon digrmmil tähistb eestlste j mitteeestlste etnilist piiri (preml on kujuttud eestlsed). Hinnngud pronkssõduri teisldmisele on ntud erldi eestlste j venekeelsete koht, kuid protsendid väljendvd ühe või teise rvmuse klu tervikust. Ngu nähtub, poolds prilli lgul pronkssõduri llesjätmist 50% elnikkonnst, teisldmist g 36%. Seejuures oli eestlste rvmustes plju suuremd erinevused kui venekeelsete hulgs. See kinnitb seisukoht, et pronkssõduri näol on tegemist küsimuseg, milles väljendub eestlste omvheline poliitiline diloog selle üle, milline peks olem eestivenelste sttus Eestis. Smb teisldmise pooldjd soovivd Molotov-Ribbentropi pktil põhinev vstndv etnogeneesi mudelit, llesjätmise pooldjd uut, ülesehitv etnogeneesi mudelit. Seejuures on oluline märkid, et just need inimesed, kes ei osnud seisukoht võtt või väljendsid om rhvusrühmle domineerivst seisukohst erinevt rvmust (teisldmist pooldvd venekeelsed, j llesjätmist pooldvd eestlsed), moodustvd eesti ühiskonns selle os, kes on suuteline nägem pronkssõdurig seotud identiteediküsimusi vrmlt, mõistes k teise rhvusrühm tundeid. Nende hulk eesti ühiskonns oli selle küsitluse kohselt 40%. Just need 40% moodustvd eesti ühiskond ühendv os selle os, kes kujundb etniliste identiteetide kõrvle uut rhvusülest riigiidentiteeti. Prku ei sunud Eesti vlitsus om tegevuseg toetm sed ühendvt os ühiskonnst, vid kujunds om seisukoh pigem mrurhvuslikust ideoloogist lähtuvlt. Täiesti prognoositvlt kutsus pronkssõduri teisldustööde lustmine esile teise poole terv rektsiooni, mis väljus pronksiööl kontrolli lt. Tgjärjeks oli rhvuslik polriseerumine, mid kõige premini väljendvd kriisijärgse rvmusküsitluse hinnngud peministri tegevuse koht (Joonis 9): 7

8 27% Tuniv 6% Toetv 56% Toetv 12% Tuniv Joonis 9. Hinnng peministri tegevusele vhetult pärst prillikriisi Ngu eelmiselgi digrmmil, tähistb k siin punktiirjoon eestlste j mitteeestlste etnilist piiri. Ngu nähtub, sus vldv os eestlstest peministri tegevust toetm, kuigi enne kriisi toets tem poliitikt pronkssõduri suhtes tunduvlt väiksem os eestlstest. Nende inimeste os, kes väljends om rhvusrühm enmusest erinevt rvmust, moodusts vid 18%. Neid 18% võib pidd inimesteks, kes suudvd vdt k teise rhvusrühm vtenurgst, need on inimesed, kes soovivd ühendtud Eestit. Nende hulk vähenes kriisi tulemusel üle poole võrr: 40 protsendilt 18le protsendile. Polriseerumist võimends meedi. Ohu olukorrs muutus poliitiline retoorik ähvrdvks, vstspoole seisukohtde suhtes mõistvuse ülesnäitmist j kompromissi otsimist käsitleti ärndmisen, ilmus ridmisi hüsteerilisi juhtkirju j rvmusrtikleid, mis häbimärgistsid teisitimõtlejid. Etniline vih j ebkindlus vlti välj om rühm kuuluvte ptuoinste pele, ked kognitiivselt tjuti seotun vstseg (Svisr). Avldti spontnset j tingimustet toetust juhtidele, nõuti snktsioone reeturite vstu. Vdete polriseerumine j nõijht üheskoos tekits vikimise spirli, milles üh rskemks muutus vldd snktsioneeritud seisukohst erinevid vteid, krtmt sttud vliku hukkmõistu ohvriks. Sisekriisile lisnduv välise ohu j jõustruktuuridele ntud erivolituste tingimustes tekkisid eeldused totlitrismi kujunemiseks. Piltlikult kujuttun võis prillikriisi Eesti ühiskonnle käsitled kui rektsiooniliste jõudude ktset polriseerid Eesti ühiskond nii, et jätkuvte provoktsioonideg oleks võimlik esile kutsud relne etnilist konflikti (joonis 10): 8

9 Õnneks must stsenrium ei rkendunud, sms on rhvusrühmi ühendvd sidemed kriisi järgselt oluliselt nõrgendnud, mid veelgi nõrgestb kriisig tekkinud trum. Nende sjolude koosmõjus on siiski olems oht, et etniline polriseerumine võib vrjtult jätkud, jättes olukorr plhvtusohtlikuks, iseärnis uute provoktsioonide korrl. Seetõttu on äärmiselt oluline tstd kriisig tekkinud khju rhvussuhetele Eestis. Sed ei ole võimlik teh jõuvõteteg integrtsiooni forsseerim sudes. Rhvussuhete prnemiseks on vj mõist kriisi luseks olev sotsilse tähendusloome iseärsusi j sellest lätudes leid teid vststikuse teineteisemõistmise suurendmiseks. 3. Pronkssõdurig seotud sotsilne tähendusloome 3.1. Etniliste suhete legitimiseerimine Hästi toimiv riik püsib sümbolilisel võimul, mis põhineb jgtud j konsensuslikul ettekujutusel õiglusest. Õigluse mõiste esittkse ideoloogi kudu, mis seletb j põhjendb ühiskonns vlitsevid erinevusi sotsilsete j etniliste rühmde vhel. Ideoloogid põhinevd nrrtiividel, mille bil määrtkse ühiskond moodustvte rühmde seos uhkus- j süütunde ktegooriteg. Kui olukord tjutkse õiglsen, on inimesed vbthtlikult vlmis ktsepteerim neile ideoloogig määrtud koht ühiskondlikus hierrhis. Nii legitimiseerib domineeriv ideoloogi ühiskonn sotsilsete rühmde omvhelised võimu- j sttusesuhted. Niihästi ühendv kui k vstndv etnogenees lgb ideoloogilisest võitlusest, mis seb khtluse ll domineeriv ideoloogi j esitb sellele lterntiivi, mis nnb õigustuse olemsolevte võimu j sttusesuhte ümbervtmiseks. Alterntiivideoloogi esilekerkimine, juhul kui tl õnnestub leid lildsemt ühiskondlikku toetust, tekitb prtmtult diloogi erinevte rühmde vhel j selle läbi suurendb k ühiskonnsisest vstndumist. Alterntiivideoloogiid kerkib ühiskonn perifreeris esile pidevlt, kuid sotsilse kndepinn htuse tõttu ei pälvi nd enmsti liem vlikkuse tähelepnu. Tänpäev Eestis on selle ideoloogilise diloogi keskmes pronkssõdur, mis prillikriisi tgjärjel on suutnud ühel või teisel viisil puudutd kõiki Eesti elnikke Pronkssõduri tähenduskihistikud Pronkssõduri esilekerkimine sotsilse tähendusloome keskse kujundin on selettv selle märgig seotud tähenduskihistike pljususest j mitmetimõistetvusest, mis on võimldnud sed sümbolit eduklt ksutd sotsilse mobilistsiooni vhendin. Vtleme neid tähenduskihte lähemlt. 1) Kõige suurem sotsilse kndepinng on pronkssõduri tähendus II milmsõjs lngenute mälestusmärgin. Sed tähendust jgb ilmselt kogu eesti venekeelne kogukond, smuti märkimisväärne os eestlsi (need, kes olid mälestusmärgi teisldmise vstu või ei osnud selle suhtes seisukoht võtt). Neile, kes pooldsid smb teisldmist, on see tähendus ilmselt kõrvline. 2) Vldvle osle eesti venekeelsest kogukonnst sümboliseerib pronkssõdur võitu Suures ismsõjs, sed tähendust peb endle oluliseks ilmselt k väike os eestlstest. Vene rhvle on võit Teises milmsõjs pregu kujunenud nende rhvusliku identiteedi nurgkiviks, esiteks see on kngelstegu, mille üle tsub uhkust 9

10 tund, sed enm, et muus oss on ei pku Venem 20. sjndi jlugu plju, mille üle uhkust tund. Teiseks k seepärst, et II milmsõd ühends vene punsed j vlged, ismsõd on vene identiteedile oluline ühtsustunde lliks. Võidu tähenduskiht ei ole iseenesest eestlstele solvv eg Eesti riiki lvääristv, mistõttu selle tähistmist peks ktsepteerim. 3) Väikesele osle vene rhvusrdiklidele, smuti neid toetvle Vene diplomtilisele missioonile on Pronkssõdur ndnud võimluse kujutd mälestussmmst Eesti fšismist vbstmise sümbolin. Kogu pronkssõduri ümber tekkinud kriis on seotud selle tähenduskihig. Kujutdes pronkssõdurit vbstjn, defineeritkse implitsiitselt nõukogude perioodi Eesti jloos vbdusen, milleg ühtlsi ntkse mõist, et Eesti oli NLiidu os vbthtlikult. Minitud tähendust rõhutb veelgi nõukogude sümboolik j Stlini piltide ksutmine sõj tähtpäevdel. Arvestdes selle tähenduskihig seotud vene äärmusprteide väg mdlt toetust viimstel riigikogu vlimistel, võib rvt, et sellist revnšistlikku tähenduskihistust toets enne prillikriisi mõni protsent venekeelsest elnikkonnst Eestis. 4) Vstukluks viimtiminitud tähenduskihistuse konstrueerimisele hkks eesti rhvuslste konservtiivne tiib ktiveerim pronkssõdurile tähenduskihti, mis seni oli olnud ühiskondlikus tedvuses mrginlne et tegu on okuptsiooni sümbolig, mis õigustb kommunistlikku ülemvõimu Eestis j irvitb eestlste rhvuslike knntuste üle nõukogude perioodil. Õigupoolest lgs sellesisuline tähendusloome ktiivselt lles pärst Lihul usmb eemldmist, mis lõi otsese prlleeli fšistlike j kommunistlike kuritegude ning vstvte mälestusmärkide vhele Sotsilse tähendusloome eesmärgid Khe viimtiminitud tähenduskihi konstrueerimine muutus niihästi eesti kui k kohlike vene äärmuslste vheliseks diloogiks, milleg kumbki ospool püüdis kehtestd om ideoloogit, mis oleks luseks rhvusrühmdevheliste sttusesuhete ümberhindmiseks. Eesti rhvuslste ideoloogi eesmärk oli rõhutd venekeelsete sttust Eestis okupntliku kogukonnn, vene äärmuslste eesmärk oli tõst venekeelse kogukonn sttust Eesti vbstjten. Sedmööd kuids äärmuslste sümmeetriline diloog ig sümbolilise lusungig muutus vstspoolt ärritvmks, ksutti selle diloogi sümbolilist mterjli vststikusel demoniseerimisel. Siinkohl tuleb diloogi mõist väg vrlt see ei ole mitte inult poliitiline väitlus, vid selle os moodustvd k sümboolsed teod, poliitilised ktsioonid, deklrtsioonid, õiguslikud ktid, jõustruktuuride ksutmine j muud meetmed, mid eri ideoloogiid esindvd pooled on võimelised om thte väljendmiseks ksutm. Selle tulemusel süvenes rhvusrühmde vststikune häiritus sttel Eestis oluliselt. Konflikti süvends inimese võime knd üle tüüpi esindv objekti omdusi tüübile kui tervikule. Eesti vlikkus kes jälgis äärmuslste üh rdikliseeruvt diloogi pronkssõduri ümber, hkks äärmuslste vteid j tegusid üldistm tervele etnilisele rühmle, millesse need kuuluvd. Selle tgjärjel omnds etnilisus k väikestes olmekonfliktides utomtselt seletuse rolli näiteks teenindj ebviiskus omnds otsekohe rhvusliku värvingu, kui t juhtus olem teisest rhvusest. Niimoodi hrti konflikti ks seni suhteliselt neutrlne keskmine poliitiline kodnik. 10

11 Seeg võib öeld et lisks püüetele määrtled etniliste rühmde omvhelist sttust, täitis tähendusloome k vstndvt rolli, mille eesmärk oli etnilise mobilistsiooni suurendmine. 3.5 Pronkssõduri teisldmise sotsilne tähendus stks oli olukord tervnenud sedvõrd, et vlitsus otsusts lhendd probleemi resoluutselt. Prku ei rvesttud lhenduse väljtöötmisel mälestusmärgi keerukt sotsilset semiootikt. Lähtuti äärmuslste konstrueeritud vstndlikust j väg kitsst tõlgendusest, mille kohselt oli smms ks okuptsiooni või Eesti vbstmise sümbol, jättes tähelepnut selle, et sm mälestusmärk sümboliseeris vldvle osle lojlsetest venelstest hoopis lngenute mälestust j võitu II milmsõjs. Smb teisldmiseg püüdis vlitsus mrginliseerid vene äärmuslsi, viies neile olulise sümboli kõrvlisse koht, prku mrginliseeriti selleg ebõiglselt vldvt os lojlsest eesti venelskonnst, kelle joks pronkssõdur sümboliseeris olulisi inimlikke väärtusi. Sed tjuti venekeelses kogukonns sügv ebõiglusen, mis leidis esmse j spontnse väljenduse pronksöö rhutustes. Kuigi rhutused suruti mh, vähends pronkssõduri teisldmine eesti vlitsuse j kudsemlt k Eesti vbriigi sümbolilist võimu oluliselt. See tähendb, et oskssnud ebõiglusest lähtudes on võimlik, et venekeelses kogukonns tõuseb mõne j jooksul esile pregusele riiklikule ideoloogile lterntiivne ideoloogi, mis seb eesmärgiks, kehtivte sotsilsete suhete ümbervtmise. Arvestdes sotsilse ebõigluse ultuslikkust j sügvust võib selline ideoloogi leid rvesttvt toetust. Teisest küljest tuleb rvestd, et pronksöö rhutused šokeerisid om brutlsuseg kogu eesti ühiskond j kutsusid esile eestlste hulgs täiesti õigusttud phmeele. On võimlik, et see solvumine leib endle väljenduse eestivenelste olmediskrimineerimises j soovis neis lhti sd, mis omkord hlvendks vststikuseid suhteid. Seetõttu on oluline, et Eesti riiklikud j ühiskondlikud struktuurid ennetks eelkirjeldtud ebsoovitvid renguid j om initsitiivil võtks ette smme rhvustevheliste suhete normliseerimiseks j lõimumise jätkumiseks. Petun nendel võimlustel järgnevlt. 4. Interetniliste pingete mndmine 4.1. Ühiste Väärtuste Ümrlud Olukorrs, kus on toimunud rvmuste polriseerumine etnilisel pinnl, on suhte tstmiseks esmtähtis luu püsiv j sisuline diloog poolte vhel. Sellise diloogi keskmeks võiks sd Ühiste Väärtuste Ümrlud, mille võiks kokku kutsud Vbriigi President. Kriisijärgselt oleks selle ümrlu joks esmtähtsd kks ülesnnet: 1) diloogi lustmine eesti j eestivene hritlste j vliku elu tegelste vhel, et ületd vststikune solvumine j väljendd ühist thet hkt otsim viise Eesti ühiskonn lõimumise tstmiseks. Oluline, on jõud ärtundmisele, et kõigi Eesti elnike huvides on mjndusliku heolu jätkumine j turvlise sotsilse keskkonn püsimine Eestis. See on g võimlik inult juhul, kui 11

12 Eesti on sisemiselt stbiilne j siin vlitsevd konstruktiivsed j hesoovlikud prtnerlussuhted eri sotsilsete j etniliste rühmde vhel. Need võivd g tstud vid juhul kui suudetkse tunnistd mälestusmärgi teisldmiseg j selle vstu protestimiseg tehtud vststikuseid vigu j mõist, et nende vigde eest ei vstut mitte rhvusrühmd tervikun, vid väikesed poliitilised kildkonnd, kellel puudus the j oskus rvestd teisteg. 2) diloogi lustmine II milmsõjg seotud tähtpäevde tähistmiseks kohste viiside j vormide leidmiseks, mis vähendks võimlust nende bil rhvussuhteid mnipuleerid j rhvuslikku venu õhutd. Eesti riik peks ktiivsemlt oslem II milmsõj tähtpäevde ritulidel, rõhutmks sõjkotuste üldinimlikku poolt j tkistmks nende tähtpäevde ksutmist nõukogude ülemvõimu ülistmiseks. Kindlsti tuleks lhus hoid hinnng stlinismile j II milmsõjle. Tuleks jõud konsensusele, et stlinismi ll knntsid ühtmoodi kõik rhvd N Liidus j seetõttu võiks sed mälestd üheskoos tegemist ei olnud rhvusliku, vid poliitilise ülekohtug, j et vene rhvs ei ole vstutv stlinismi eest, vid knnts smmoodi. Smuti tuleks jõud üksmeelele, et II milmsõd ei võidetud mitte tänu Stlinile, vid hoolimt Stlinist. See võimldb näh II milmsõd vene rhv suure ktsumuse j võidun, mis väärib täit lugupidmist k Eestis. Tuleks jõud rusmisele, et Georgi lint on positiivse tähenduseg märk, mis sümboliseerib just sed kngelstegu j sellesse märki tuleks Eestis suhtud respektig. Teisest küljest tuleks rõhutd, et nõukogude sümboolik ksutmine II milmsõjg seotud tähtpäevdel on eestlstele solvv. Eestlsed omlt poolt peks tunnistm, et eesti meeste ktse sks sõjväe koosseisus kitst Eesti iseseisvust oli väljpääsmtus olukorrs tehtud meeleheitlik ktse, mis väärib mõistmist j mälestmist, kuid mitte heroiseerimist. Veelgi kohtum on seostd Eesti vbdusvõitluseg Sks sõjväesümboolikt Võrdsete Võimluste Audit. Eduk j sisulise lõimumise tstumine on võimlik, kui eestivene kogukond tõesti tunneb, et Eesti riik j ühiskond võtb neid võrdsete kodniken eg pe Eestit üksnes eestlste riigiks. Selleks on vj ühiskondlikku ettevõtmist, mis selgelt j ühemõtteliselt sed sõnumit edstb, smuti ktiivselt itks svutd selle ideli reliseerimist Eestis. Õiguskntsler peks lgtm uditeerimisprotsessi, mille eesmärk oleks sd ülevde sellest, ks j kuivõrd on erinevte rhvusrühmde liikmetele tgtud võrdsed võimlused hriduse, tööhõive, tervishoiu j teiste vlike teenuste vldkonns. See protsess peks olem proktiivne, viies õiguskntsleri institutsiooni relsete inimesteni Eesti eri pigus näiteks uditipunktide jutise vmise bil. Audit peks sm li vlikkuse tähelepnu osliseks j julgustm inimesi om muresid j probleeme välj rääkim. Auditeerimisinfo nlüüsi j kontrollimise põhjl peks vlmim rport, mis nnks hinnngu olukorrle j tooks välj soovitused ühiskondlike struktuuride edsiseks rendmiseks. Auditi eesmärk on nd selge signl, et Eesti väärtustb kõiki inimesi nende rhvusest sõltumtult j stub relseid smme nende vääriks kohtlemise tgmiseks. 12

13 5. Kokkuvõte: ühendv etnogeneesi võimlikkusest pärst prillikriisi Hoolimt sellest, et pronkssõdur on Eestis set leidnud etnilise polriseerumise jendiks, ei ole see mälestussmms muutunud vihkmise märgiks. Vtmt negtiivsetele emotsioonidele, mis temg seostuvd, on tegemist vtud tähenduseg sümbolig, millel on prdokslsel kombel potentsili muutud eesti rhvusrühmi ühendvks märgiks. Esimese smmu sellel teel stus Eesti Vlitsus, kes viis 8. mil mälestussmb jlmile pärj; järgmisen smmun omksvõtmise suuns tuleb vdeld lngenute ümbermtmine. On täiesti selge, et Eesti Vlitsus ei set lilli eg vii läbi tseremooniid mälestusmärgi juures, mis sümboliseerib okuptsiooni. Seeg on vlitsus om käitumiseg jub muutnud eestlste joks võimtuks mälestusmärki käsitled okuptsiooni sümbolin. On äärmiselt oluline, et Eesti riik jätkks lusttud teed, vstsel korrl on mälestussmst ts võimlik hkt ksutm rhvusliku vstndumise üles kütmiseks. Loomulikult on tegemist keerulise j rske teeg, mid mõlem poole äärmuslsed püüvd nurjt häbistmise j sõimug. Sms on see kõige selgem j sümbolilisem tee ühtse väärtussüsteemi kujunemisele Eestis. Selle protsessi käigus sb Pronkssõdur uue tähenduskihistiku, milleg t hkkb sümboliseerim meie keerulist teed üksteisemõistmisele. Ühendv etnogenees Eestis on võimlik, k pärst prillikriisi. Tegemist on pikjlise dünmilise protsessig, millel võib tull küll tgsilööke, kuid mille jätkumise kõige kindlmks tgtiseks on jgtud tedmine, et vldv os Eesti inimestest soovib rhuliku j mjnduslikult eduk rengu jätkumist, mis on võimlik inult sisemise stbiilses j etniliselt rhulikus riigis. 13

Procedure 2(b) (obvious errors in a number of language versions)

Procedure 2(b) (obvious errors in a number of language versions) COU CIL OF THE EUROPEA U IO Brussels, 18 April 2012 8693/12 Interinstitutional File: 2005/0191 (COD) JUR 217 AVIATIO 64 CODEC 969 LEGISLATIVE ACTS A D OTHER I STRUME TS: CORRIGE DUM/RECTIFICATIF Subject:

Læs mere

5. TERMODÜNAAMIKA ALUSED

5. TERMODÜNAAMIKA ALUSED KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS (kaugõppele) 5. ERMODÜNAAMIKA ALUSED 5. ermodünaamika I seadus ermodünaamika I seadus annab seose kehale antava soojushulga, keha siseenergia ja paisumistöö vahel = U + A, kus on juurdeantav

Læs mere

Uus pärimisseadus: vastuvõtusüsteem vs loobumissüsteem muinasajast tänapäeva

Uus pärimisseadus: vastuvõtusüsteem vs loobumissüsteem muinasajast tänapäeva Uus pärimisseadus: vastuvõtusüsteem vs loobumissüsteem muinasajast tänapäeva Vaike Murumets Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Selle aasta 17. jaanuaril võttis Riigikogu vastu uue pärimisseaduse,[i]

Læs mere

Haid puhi! ÜLE VAL LA JÕU LU PI DU. Tõs ta maa rah va ma jas 23. det semb ril

Haid puhi! ÜLE VAL LA JÕU LU PI DU. Tõs ta maa rah va ma jas 23. det semb ril Nr. 9 (182) / detsember 2011 Haid puhi! Foto: Eve Käär ÜLE VAL LA JÕU LU PI DU Tõs ta maa rah va ma jas 23. det semb ril kell 20 väi ke jõu lu kont sert kell 21 peoõh tu koos an samb li ga OR KES TER Õh

Læs mere

Wilcoxoni astaksummatest (Wilcoxon Rank-Sum Test )

Wilcoxoni astaksummatest (Wilcoxon Rank-Sum Test ) Peatükk 3 Wilcoxoni astaksummatest Wilcoxon Rank-Sum Test 3.1 Teststatistiku konstrueerimine Wilcoxoni astaksummatest on mitteparameetriline test kahe sõltumatu populatsiooni võrdlemiseks. Testprotseduuri

Læs mere

Lisakonstruktsioonid geomeetrias

Lisakonstruktsioonid geomeetrias Lisakonstruktsioonid geomeetrias 1. Tsentraalpunkt Väga sageli piisab geomeetriaülesannete lahendamisel lisakonstruktsioonist, kus tuuakse sisse üksainus sobivalt valitud punkt, mis jagab joonise teatud

Læs mere

A.-S. OSKAR KILGAS TRIKO0-, PITSI- JA SUKAVABRIK TALLINN, VOLTA TÄN. 3. TEL.: KONTOR LADU

A.-S. OSKAR KILGAS TRIKO0-, PITSI- JA SUKAVABRIK TALLINN, VOLTA TÄN. 3. TEL.: KONTOR LADU KAITSE KODU! f A.-S. OSKAR KILGAS TRIKO0-, PITSI- JA SUKAVABRIK TALLINN, VOLTA TÄN. 3. TEL.: KONTOR 426-31 LADU 426-32. S00VITAME::KÕRGEIMAS HEADUSES KLEIDI-, MANTLI-, VOODRI- JA ÜLIKONNARIIDEID: FLAMENGO

Læs mere

6. Peatükk. KEEMILISE SIDEME OLEMUS. MOLEKULIDE MOODUSTUMINE

6. Peatükk. KEEMILISE SIDEME OLEMUS. MOLEKULIDE MOODUSTUMINE 6. Peatükk. KEEMILISE SIDEME OLEMUS. MOLEKULIDE MOODUSTUMINE 6.1. Keemilise sideme olemus Küsimus keemilise sideme olemusest on (bio)keemia põhiküsimus. Mis on molekul? Üldiselt igasugune püsiv aatomite

Læs mere

KOLMAPÄEV, 10. NOVEMBER 2010

KOLMAPÄEV, 10. NOVEMBER 2010 10-11-2010 1 KOLMAPÄEV, 10. NOVEMBER 2010 ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK president (Istung algas kell 15.00) 1. Istungjärgu jätkamine President. Kuulutan neljapäeval, 21. oktoobril 2010 katkestatud Euroopa

Læs mere

Lugeda tuleb kõikjal ja nähtavalt

Lugeda tuleb kõikjal ja nähtavalt Melchior tegutseb jälle 1. mail jõuab kirjastuselt Varrak poelettidele Indrek Hargla Melchiori lugude neljas osa, mis seekord kannab pealkirja Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja. Aasta on 1431 ja tegevuspaik

Læs mere

اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI. juuni 2013 / RAŽAB ŠABAAN 1434

اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI. juuni 2013 / RAŽAB ŠABAAN 1434 اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 45 juuni 2013 / RAŽAB ŠABAAN 1434 السالم عليكم ورحمة الله وبركاته Armas lugeja, sinu ees on juba Iqra 45. number, mašaallah! Seekordseks peateemaks on vähe käsitletud kuid

Læs mere

Kui räägitakse töökohtade loomisest siis tekib mul küsimus miks peaks keegi tegema oma tootmisüksuse Vigalasse?

Kui räägitakse töökohtade loomisest siis tekib mul küsimus miks peaks keegi tegema oma tootmisüksuse Vigalasse? Vigala Sõnumid Vigala valla ajaleht NR. 10 (145) November 2013 TASUTA head vallaelanikud, Vigala Vallavolikogu esimeheks valiti mind tormilisel ajal hetkel, kui Kivi-Vigala nagu ka teised piirkonnad vallas

Læs mere

EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK

EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK 6. 9. juuli 1992 SISUKORD EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK ESIMENE ISTUNG 6. juuli 1992... 4

Læs mere

tähelepanuväärset naist elvi reiner ja Mai Sipelgas

tähelepanuväärset naist elvi reiner ja Mai Sipelgas Vigala Sõnumid Vigala valla ajaleht NR. 3 (127) Märts 2012 TASUTA Elvi Reiner alustas õpetaja tööd 1958. a Peru Koolis. Seejärel töötas ta Kivi-Vigala Põhikoolis, Vana-Vigala Põhikoolis ning Tehnika- ja

Læs mere

Euroopa. Infovihik noortele

Euroopa. Infovihik noortele Euroopa Liit Euroopa. Infovihik noortele Käesoleva brošüüri Euroopa. Infovihik noortele ja selle juurde kuuluva õpetajavihiku leiate internetis aadressil europa.eu/teachers corner/index_et.htm bookshop.europa.eu

Læs mere

8. Peatükk. VEDELIKUD

8. Peatükk. VEDELIKUD 8. Peatükk. VEDELIKUD 8.1. Aine olekufaas - vedelik Aine läheb vedelasse faasi kui molekulide soojusliikumise kineetiline energia RT on väiksem molekulidevaheliste tõmbejõudude poolt põhjustatud seoste

Læs mere

PUUDE LOENDAMINE. Teema 7.3 (Lovász: Ch 8) Jaan Penjam, Diskreetne Matemaatika II: Puude loendamine 1 / 55

PUUDE LOENDAMINE. Teema 7.3 (Lovász: Ch 8) Jaan Penjam,   Diskreetne Matemaatika II: Puude loendamine 1 / 55 PUUDE LOENDAMINE Teema 7.3 (Lovász: Ch 8) Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Puude loendamine 1 / 55 Loengu kava 1 Märgendatud ja märgendamata puud 2 Puude esitamine arvuti mälus

Læs mere

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr nr 7 1 (87), (99) veebruar 2015 2017 Põhja- ja Baltimaade Mesindusnõukogude aastakoosolek Tallinnas Rohumaade niitmisest Valmar Lutsar. Mee soojendamisest Erki Naumanis. Robotmesilane

Læs mere

VÕLAKIRJA TINGIMUSED. võlakiri nr Aktsiavõlakiri Euroopa 2012

VÕLAKIRJA TINGIMUSED. võlakiri nr Aktsiavõlakiri Euroopa 2012 Käesolevad tingimused on algselt koostatud rootsi keeles. Juhul, kui esinevad erinevused rootsi- ja eestikeelsete tingimuste vahel, loetakse õigeks rootsikeelsed tingimused. VÕLAKIRJA TINGIMUSED võlakiri

Læs mere

Üldinfo. Me teeme elu kasutajate jaoks lihtsamaks, arendades pidevalt töökindlaid ja pika elueaga süsteeme.

Üldinfo. Me teeme elu kasutajate jaoks lihtsamaks, arendades pidevalt töökindlaid ja pika elueaga süsteeme. TOOTEÜLEVAADE 2014 Üldinfo Me teeme elu kasutajate jaoks lihtsamaks, arendades pidevalt töökindlaid ja pika elueaga süsteeme. Meie tooted teevad läbi mitmeastmelise korrosioonikaitsetöötluse*. Kõik tooted

Læs mere

3. ENERGIA JA SOOJUSHULK

3. ENERGIA JA SOOJUSHULK Soojusõpetus 3 1 3. ENERGIA JA SOOJUSHULK 3.1. Termodünaamiline süsteem ja termodünaamilised protsessid Termodünaamilise süsteemina võib vaadelda iga piiritletud keha või kehade hulka. Süsteemi võib liigendada

Læs mere

Rakenduspedagoogika opik

Rakenduspedagoogika opik Rakenduspedagoogika opik Rakenduspedagoogika õpik Kaitsejõudude peastaap 2002 Originaali tiitel: Undervisning i praksis er redigeret af Forsvarets Center for Lederskab, Uddannelsesudviklingsafdelingen

Læs mere

Eesti Majandus Tööstuse,ftauDanduseta rahanduse ajakiri

Eesti Majandus Tööstuse,ftauDanduseta rahanduse ajakiri Üksik number 15 marka. Eesti Majandus Tööstuse,ftauDanduseta rahanduse ajakiri 3. kölie Tallinnas, teisipäeval, 23 detsembril 1924 Nr. 30 (94) Sisu: Toimetuse kommentaar Homo oeconomicus: Indeksnumbriie

Læs mere

Eesti Muusikaakadeemia kontserdid veebruaris 2003

Eesti Muusikaakadeemia kontserdid veebruaris 2003 Eesti Muusikaakadeemia kontserdid veebruaris 2003 1. veebruar kell 16 dots Ada Kuuseoksa klaveriklass EMA kammersaal 9. veebruar kell 13 orelitund - Aare-Paul Lattik EMA orelisaal, otseülekanne Klassikaraadios

Læs mere

Lembitu vaim : õppida.

Lembitu vaim : õppida. Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr. 3 (36) Märts 2003 LEOLE MÄRTS Anno Domini 2003 Siin ta siis ongi - märts. Esimese kevadelõhna kuu. Varsti ta tuleb. Kevadlõhnadele lisaks

Læs mere

11. KONDENSEERITUD AINE

11. KONDENSEERITUD AINE 11. KONDENSEERITUD AINE 11.1. Ainete olekufaasid Vedelik on juba teine ainete olekufaas, mida me oma kursuses käsitleme. Eelmise loengu lõpus nägime, et aine võib teatud tingimustel ühest faasist teise

Læs mere

8. Peatükk. AINETE AGREGAATOLEKUD. VEDELIKUD

8. Peatükk. AINETE AGREGAATOLEKUD. VEDELIKUD 8. Peatükk. AINETE AGREGAATOLEKUD. VEDELIKUD 8.1. Aine olekufaasid Vedelik on juba teine ainete olekufaas, mida me oma kursuses käsitleme. Eelmise loengu lõpus nägime, et aine võib teatud tingimustel ühest

Læs mere

Analüütiline geomeetria

Analüütiline geomeetria Sügissemester 2016 Loengukonspekt Loengukonspektid 1 Aivo Parring, Algebra ja geomeetria, (IV. peatükk, Vektoralgebra, V. peatükk, Sirged ja tasandid, VI. peatükk, Ellips, hüperbool ja parabool), math.ut.ee

Læs mere

ELEKTROONIKA KOMPONENDID

ELEKTROONIKA KOMPONENDID Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud

Læs mere

AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED

AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED Hea õpilane ja õpetaja, Ajaloo riigieksami ülesannete kogumik sisaldab huvitavamaid ülesandeid eksamitöödest aastatel 2000-2007. Ülesanded on koondatud temaatiliselt ja jagatud

Læs mere

Meie Leht. Nr. 4 (15) Aastavahetus 2006/07 Kõrveküla raamatukogu direktor Hele Ellermaa:

Meie Leht. Nr. 4 (15) Aastavahetus 2006/07 Kõrveküla raamatukogu direktor Hele Ellermaa: Tartumaa raamatukoguhoidjate meele- ja häälekandja Meie Leht Nr. 4 (15) Aastavahetus 2006/07 Kõrveküla raamatukogu direktor Hele Ellermaa: Head kolleegid, leidke aega enda jaoks, sest kui me ei hooli endast,

Læs mere

Õpetaja kui teadmiste edastaja, terapeut ja ämmaemand

Õpetaja kui teadmiste edastaja, terapeut ja ämmaemand Dr Lotte Rahbek Schou (haridusfilosoofia dotsent) Danish School of Education Aarhusi Ülikool Haridusteaduskond lrs@dpu.dk Detsember 2009 Õpetaja kui teadmiste edastaja, terapeut ja ämmaemand Lühitutvustus

Læs mere

Optimeerimine. Pidu, silindrilkäik ja pank. Lauri Tart

Optimeerimine. Pidu, silindrilkäik ja pank. Lauri Tart Optimeerimine. Pidu, silindrilkäik ja pank. Lauri Tart Sissejuhatus Peatükk 7 (ja edasi kuni kümnendani) uurib nn optimisatsiooniprobleeme ja püüab nende lahendamiseks mingeid vahendeid anda. Optimisatsiooniprobleemide

Læs mere

EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 3. OKTOOBER 2009 / 12 SHAWWAL Valmistume palverännakuks!

EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 3. OKTOOBER 2009 / 12 SHAWWAL Valmistume palverännakuks! EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 3. OKTOOBER 2009 / 12 SHAWWAL 1430 Valmistume palverännakuks! Assalamu alaikum wa rahmatullah wa barakatuhu, käesolev kuukiri on eriväljaanne palverännakuks valmistumiseks. Loodame,

Læs mere

DVD loomise tarkvara võrdlemine

DVD loomise tarkvara võrdlemine Tallinna Ülikool Informaatika Instituut DVD loomise tarkvara võrdlemine Seminaritöö Autor: Jevgeni Salnikov Juhendaja: Andrus Rinde Tallinn 2008 Sisukord SISSEJUHATUS... - 3-1. DVD AJALUGU... - 4-2. VÕRDLEMISPROTSESSIST

Læs mere

MULGID MÄLETAVAD PÕHJALA ALGKEELT

MULGID MÄLETAVAD PÕHJALA ALGKEELT MULGID MÄLETAVAD PÕHJALA ALGKEELT Mati Laane Neile, kellele meeldib sõnademäng, sõnade tekkeloo üle mõtisklemine, ristsõnad, mälumängud ja ajutreening, soovitav lugeda lõkke, kamina või küünla valgel mõni

Læs mere

M45, M60, M80 M45E, M60E, M80E, M90E

M45, M60, M80 M45E, M60E, M80E, M90E M45, M60, M80 M45E, M60E, M80E, M90E DA Monterings- og brugsanvisning for elektrisk saunaovn Elektrikerise kasutus- ja paigaldusjuhis M (Sound) ME (Sound) M ME 01022006H INHOLDSFORTEGNELSE 1. ANVISNINGER

Læs mere

Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine Euroopa Regionaalarengu Fondist. II vooru infopäev Marek Atonen

Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine Euroopa Regionaalarengu Fondist. II vooru infopäev Marek Atonen Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine Euroopa Regionaalarengu Fondist II vooru infopäev 6.07.2017 Marek Atonen Eesmärk Tagada erivajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused

Læs mere

ZUBRIN NÜÜD ON VALU LEEVENDAMISEKS KAKS TEED

ZUBRIN NÜÜD ON VALU LEEVENDAMISEKS KAKS TEED ZUBRIN NÜÜD ON VALU LEEVENDAMISEKS KAKS TEED Sisukord Lk. Sissejuhatus............................................................ 4 Zubrin kuulub mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (NSAID) uude

Læs mere

Märjamaa Nädalaleht. Lapsed talletasid lihtsaid esemeid kodusest. kultuuripärandi laeka. 27. märts on priiuse põlistumise päev TÄNA LEHES:

Märjamaa Nädalaleht. Lapsed talletasid lihtsaid esemeid kodusest. kultuuripärandi laeka. 27. märts on priiuse põlistumise päev TÄNA LEHES: Märjamaa Nädalaleht MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT TÄNA LEHES: Külaliikumise tänupäevast, tänatavate nimed ja panused. Lk 3 6. Vana foto: algab sari Märjamaa fotograafidest. Lk 7 Midrimaa lasteaia hoolekogu korraldab

Læs mere

Palju õnne, Tartu ülikool!

Palju õnne, Tartu ülikool! Nr 39 Kolmapäev, 10. oktoober 2007 Hind 10 krooni Asutatud 1923. aastal ISSN 1736-1915 Vastastikuses austuses jõudke üksteisest ette. Pauluse kiri roomlastele 12:10 Palju õnne, Tartu ülikool! Eelmisel

Læs mere

I KOHALEJÕUDMINE TERMOPÜÜLID. Termopüülid Delfi Atika Maraton

I KOHALEJÕUDMINE TERMOPÜÜLID. Termopüülid Delfi Atika Maraton I KOHALEJÕUDMINE Termopüülid Delfi Atika Maraton TERMOPÜÜLID KREEKA ÕHK ON PUHTUSE JA SELguse poolest tuntud, seega näeb rändur, kui tal vähegi õnne on, Ateenasse viiva tee algust juba kaugelt üle Malise

Læs mere

ILMUB NELI KORDA NÄDALAS: esmaspäeval, kolmapäeval, reedel ja laupäeval, kusjuures laupäevane leht kannab nime «Sakala Pühapäev"(«Pühapäev")

ILMUB NELI KORDA NÄDALAS: esmaspäeval, kolmapäeval, reedel ja laupäeval, kusjuures laupäevane leht kannab nime «Sakala Pühapäev(«Pühapäev) Sakala ASUTANUD C. A. 1878. ILMUB NELI KORDA NÄDALAS: esmaspäeval, kolmapäeval, reedel ja laupäeval, kusjuures laupäevane leht kannab nime «Sakala Pühapäev"(«Pühapäev") Hinnata kaasanneteks: ««Sakala"

Læs mere

Sõnastik / KKK www.monbjergpil.dk --- www.a-b.dk --- www.recycler.dk Google Tõlge on kohandatud õige eestlane. *) OEM = Original Equipment Manufacturer. Ümbertöödeldud OEM ühilduvad. Teema vigu materjali.

Læs mere

SAMPLE. 1 3Suite over danske folkesange. j 0 4. j 0 4. j 0 4. j 0 4. j j j 0 4. j j. w w. w w.

SAMPLE. 1 3Suite over danske folkesange. j 0 4. j 0 4. j 0 4. j 0 4. j j j 0 4. j j. w w. w w. 1 Sute over dnske olkesnge or blnt kor, oblgt nstrumt klver Instr Klver Rolgt c gto c Π c Arrnet Lsse Tot Erks, 009 S S T 5 5 5 9 9 stl ly ro, hvor r ned, be 1I H 0 r sn bu r h 0 re t bo,, hvor sm sko

Læs mere

Haigekassa lepingupartnerite rahulolu

Haigekassa lepingupartnerite rahulolu Haigekassa lepingupartnerite rahulolu Uuringu raport 2012 Tellija: Eesti Haigekassa Teostaja: AS Emor Raporti koostas: Aire Trummal, AS Emor Veebruar 2012 2 Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Uuringu läbiviimine...

Læs mere

TALLINN A. H. Tammsaare tee 116, Pärnu mnt 69, Tartu mnt 63 TARTU Rüütli 11, Riia 9 PÄRNU Hospidali 3 NARVA Energia 2

TALLINN A. H. Tammsaare tee 116, Pärnu mnt 69, Tartu mnt 63 TARTU Rüütli 11, Riia 9 PÄRNU Hospidali 3 NARVA Energia 2 Sisustuskangad, kardinad, mööblikangad, voodipesu, padjad, toolipõhjad, kardinatarvikud ja palju muud. TALLINN A. H. Tammsaare tee 116, Pärnu mnt 69, Tartu mnt 63 TARTU Rüütli 11, Riia 9 PÄRNU Hospidali

Læs mere

See auto võiks olla päriselt sinu!

See auto võiks olla päriselt sinu! N-P 0.0-.0 Kirsstomat punane, I klass 0 g (./kg) 0 Tavahind 0. -% Rannamõisa Broilerilihašašlõkk jogurtimarinaadis 00 g (./kg) Tavahind. -% Farmi Kirsi joogijogurt kg 0 Tavahind. -% Võicroissant g (./kg)

Læs mere

Scripta Annalia. EELK Lääne praostkonna aastakirjad 2017

Scripta Annalia. EELK Lääne praostkonna aastakirjad 2017 1 Scripta Annalia EELK Lääne praostkonna aastakirjad 2017 2 Advendi- ja jõulutervitus nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja Sest on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks,

Læs mere

POOLJUHTIDE F00S1KA ALUSED

POOLJUHTIDE F00S1KA ALUSED TARTU KUKUK C4LIKOOL Ы./МОММ POOLJUHTIDE F00S1KA ALUSED TARTU 1958 TARTU RIIKLIK tflikool U, Nõmm POOLJUHTIDE FtmSIKA ALUSED (Loengukursuse konspekt) Tartu 1968 У.Х. Нымы ОСНОВЫ ФИЗИКИ ПОЛУПРОВОДНИКОВ

Læs mere

Ifö. Pneumatic gen II. Monsa Terrum Terrum

Ifö. Pneumatic gen II. Monsa Terrum Terrum Ifö 08-6/06-09-0 Pneumatic gen II SE Spolknapp DK Skylleknap NO Spyleknapp GB RU EE Loputusnupp LT Nuleidimo mygtukas LV Spiedpoga Monsa Terrum Terrum 40 0 50 5 50 Semita 50 Semita 50 70 70 9547 SE DK

Læs mere

Mart Kuurme FÜÜSIKA TÖÖVIHIK. 8. klassile. Fyysika TV 8. klassile.indd , 10:59:49

Mart Kuurme FÜÜSIKA TÖÖVIHIK. 8. klassile. Fyysika TV 8. klassile.indd , 10:59:49 Mart Kuurme FÜÜSIKA TÖÖVIHIK 8. klassile 1 Fyysika TV 8. klassile.indd 1 19.09.2005, 10:59:49 Mart Kuurme Füüsika töövihik 8. klassile AS BIT, 2005 ISBN 9985-2-1086-7 Retsenseerinud Koit Timpmann ja Toomas

Læs mere

Urvaste saab uue masti. Loodetavasti ei pea varsti Urvaste külalised telefoniga rääkimiseks katusele

Urvaste saab uue masti. Loodetavasti ei pea varsti Urvaste külalised telefoniga rääkimiseks katusele Urvaste Urvaste vald Valla Leht 7(49) JUULI 2005 HIND 5 KROONI Urvaste saab uue masti Urvaste vald pole veel 21. sajandisse jõudnud. Kõige paremini toimiv sidevahend on endiselt postimees. Sellised mõtted

Læs mere

HINNAPARAAD tel AUTODIAGNOSTIKA / ELEKTRITÖÖD Stik AS Rakvere Vabaduse tn 12 mob Võida gaasigrill!

HINNAPARAAD tel AUTODIAGNOSTIKA / ELEKTRITÖÖD Stik AS Rakvere Vabaduse tn 12 mob Võida gaasigrill! LK 3 AUSAMBAMÄGI SAAB UUE ILME LK 6-7 TÖÖPAKKUMISED Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 17227 tel. 515 0068 17. märts 2017 Nr. 11 (947) Tasuta nädalaleht EESTI HINNAPARAAD TOODE ÄRTS 10.-26. M 17 ERIPAKKUMINE

Læs mere

KERE- JA VÄRVIMISTÖÖD / KAHJUKÄSITLUS Stik AS Rakvere Vabaduse tn 12 mob

KERE- JA VÄRVIMISTÖÖD / KAHJUKÄSITLUS Stik AS Rakvere Vabaduse tn 12 mob lk 4 Renoveeritud Pobeda Lääne-Viru liikluses lk 7 Töökuulutused Iga 6. sõit TASUTA Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA TEL 17227 pensionärid õpilased sõjaväelased 1300-20% tel. 515 0068 Nr. 21 (862) 29. mai 2015

Læs mere

ÜLEVAADE EESTI VABADUSSÕJAST (I) JAAN MAIDE KOLONEL-LEITNANT

ÜLEVAADE EESTI VABADUSSÕJAST (I) JAAN MAIDE KOLONEL-LEITNANT 1 ÜLEVAADE EESTI VABADUSSÕJAST 1918 1920 (I) JAAN MAIDE KOLONEL-LEITNANT SISUKORD A. AJAJÄRK KUNI VABADUSSÕJANI III. Vene kodusõja väljakujunemine 1918. a. lõpuks. Poliitiline olukord 1918. a. lõpul ja

Læs mere

5. RÕHK JA ÜLESLÜKKEJÕUD

5. RÕHK JA ÜLESLÜKKEJÕUD 5. RÕHK JA ÜLESLÜKKEJÕUD 5.1. Rõhumisjõud ja rõhk Jõud ja rõhk on erinevad asjad. Rõhk oleneb peale jõu ka kokkupuutepindalast. Rõhumisjõud on pinnaga risti. Joonis 5.1. Kahe käe nimetissõrme vahel on

Læs mere

POLITIK FOR KVALITET I UNDERVISNINGEN / 2. JUNI Indholdsfortegnelse. Politik for kvalitet i undervisningen

POLITIK FOR KVALITET I UNDERVISNINGEN / 2. JUNI Indholdsfortegnelse. Politik for kvalitet i undervisningen P o l it ik f o r k v a l it e t i u n d e r v is n in g e n Hvordan udvikler vi vores skole, så den bliver endnu bedre? Vedtaget af Hovedbestyrelsen 9/5-2015 Indholdsfortegnelse 2 Politik for kvalitet

Læs mere

ELEMENTAARMATEMAATIKA

ELEMENTAARMATEMAATIKA T A R TU R IIK LIK Ü L IK O O L J. Reimand, K. Velsker ELEMENTAARMATEMAATIKA I Algpraktikum T A R T U 1 9 7 2 Matemaatika õpetamise metoodika kateeder J. Reimand, K. Velsker ELEMENTAARMATEMAATIKA I Algpraktikum

Læs mere

SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE

SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE SISSEJUATUS RGAANILISSE KEEMIASSE Kaido Viht Õppematerjal TÜ teaduskooli õpilastele Tartu 2016 1. Aatomiehitus ja keemiline side rgaaniliste ühendite struktuurides on enamlevinud elementideks mittemetallid:,

Læs mere

TÄHELEPANU KESKMES Lisandväärtus kohalikele toodetele

TÄHELEPANU KESKMES Lisandväärtus kohalikele toodetele Euroopa Komisjon TÄHELEPANU KESKMES Lisandväärtus kohalikele toodetele ET 3 2005 4 6 9 17 22 27 32 39 45 48 Leader+ Magazine Leader+ tegevuses Leader+ vaatluskeskus. Partnerotsingusüsteem koostöö edendamine

Læs mere

Årsberetning SK A G E N SK O L E. Skoleåret 1951-52. skolein spektør A age Sørensen FRA V ED

Årsberetning SK A G E N SK O L E. Skoleåret 1951-52. skolein spektør A age Sørensen FRA V ED Årsberetning i FRA SK A G E N SK O L E Skoleåret 1951-52 V ED skolein spektør A age Sørensen Årsberetning FRA SK A G E N SK O L E Skoleåret 1951-52 V ED skolein spektør A age Sørensen Skagen skolekom m

Læs mere

Vejledning for montering og vedligehold

Vejledning for montering og vedligehold Installationsvejledning På dansk Vejledning for montering og vedligehold Legehus ELC16-1827 Bredde 180 x Dybde 331 cm Vægtykkelse 16 mm ADVARSLER: Ikke egnet for børn under 3 år. Risiko for trykskade.

Læs mere

Kronikeromsorg. Visioner for fremtiden. Projektlederdag for projekter om kronisk sygdom i Region Syddanmark d. 9. juni 2011

Kronikeromsorg. Visioner for fremtiden. Projektlederdag for projekter om kronisk sygdom i Region Syddanmark d. 9. juni 2011 Kronikeromsorg Visioner for fremtiden Projektlederdag for projekter om kronisk sygdom i Region Syddanmark d. 9. juni 2011 ved Per Busk, direktør, Region Syddanmark Disposition: 1. Arbejdet med kronisk

Læs mere

Täiskasvanud täiendavad ennast

Täiskasvanud täiendavad ennast Urvaste Urvaste vald Valla Leht 6(60) JUUNI 2006 HIND 5 KROONI Täiskasvanud täiendavad ennast Vana- Antsla Kutsekeskkoolis toimunud täiskasvanute koolitusel osalesid ka mitmed inimesed Urvaste vallast.

Læs mere

AIVE HIRS: Me ei saa keelata lastel vigu teha, vähe on ju neid, kes teiste vigadest õpivad. Metsapoolel avati kaua oodatud võimla

AIVE HIRS: Me ei saa keelata lastel vigu teha, vähe on ju neid, kes teiste vigadest õpivad. Metsapoolel avati kaua oodatud võimla AIVE HIRS: Me ei saa keelata lastel vigu teha, vähe on ju neid, kes teiste vigadest õpivad. Nikolai 26 juubeldab Lõngad gurmaanidele Intervjuu 110aastane Nikolai 26 koolimaja Pärnus ootab homme külla kõiki,

Læs mere

21. TÕRV Ajalugu, valmistamine ja kasutamine.

21. TÕRV Ajalugu, valmistamine ja kasutamine. 21. TÕRV Ajalugu, valmistamine ja kasutamine. AJALUGU Puutõrva kasutamine ulatub tagasi õige kaugetesse aegadesse. Vanimad kirjalikud teated selle kohta pärinevad kreeka ja rooma autoritelt. Rooma õpetlane

Læs mere

ІЕ ПШ EESfl ШДОШІБ 1954

ІЕ ПШ EESfl ШДОШІБ 1954 ІІЕ ПШ EESfl ШДОШІБ 1954 S a a t e k s Käesolev väljaanne on NYEH juhatuselt mõeldud seltsi tegevuaraamatuna liikmeskonnale ja seltsi sõpradele. Julgeme loota, et kirjasõna ja piltide kaudu seltsi mitmepalgelisest

Læs mere

Frederikshavn kommunale skolevæsen 1962-63 P -

Frederikshavn kommunale skolevæsen 1962-63 P - Frederikshavn kommunale skolevæsen 1962-63 P - F r e d e r ik s h a v n k o m m u n a le sk o le v æ s e n S k o le å r e t 1 9 6 2-6 3 V e d T h. A n d e r s e n s k o l e d ir e k t ø r F R E D E R

Læs mere

landinspektøren s meddelelsesblad maj 1968 udsendes kun til Den danske Landinspektørforenings redaktion: Th. Meklenborg Kay Lau ritzen landinspektører

landinspektøren s meddelelsesblad maj 1968 udsendes kun til Den danske Landinspektørforenings redaktion: Th. Meklenborg Kay Lau ritzen landinspektører landinspektøren s meddelelsesblad udsendes kun til Den danske Landinspektørforenings medlemmer redaktion: Th. Meklenborg Kay Lau ritzen landinspektører indhold: L a n d in s p e k t ø r lo v e n o g M

Læs mere

III ÜLDINE LINEAARNE MUDEL

III ÜLDINE LINEAARNE MUDEL VL.09 Loomade aretusväärtuse hindamine ja aretusprogrammid III ÜLDINE LINEAARNE MUDEL 3. PÕHIMÕISED Üldise lineaarse mudeli rakendamiseks jagatakse registreeritud tunnused kahte ossa uuritavateks e sõltuvateks

Læs mere

Kommunal medfinansiering af Sundhedsområdet i 2007-2009. Benchmarking af kommunerne i Region Hovedstaden

Kommunal medfinansiering af Sundhedsområdet i 2007-2009. Benchmarking af kommunerne i Region Hovedstaden Kmml mfiii f Småt i 27- cmi f mm i i t f jt f E m mml mfiii å måt i i t Mj 21 Si 1 f 7 Ilftl...4 Ljli fl...4 Kmml mfiii...7 i 1.1 Smmlii mllm i i Dm: Kmml mfiii i lt...7 i 1.2 Smmlii mllm mm i i t: Kmml

Læs mere

JIMUA iga põe» vacahommikul. ioimotu» ]«p.nnontor Tartu,, oiikooll tass. Talmatna Ja kantor Tallinnat, Viru tn. nr u. ÕUNA MAHL

JIMUA iga põe» vacahommikul. ioimotu» ]«p.nnontor Tartu,, oiikooll tass. Talmatna Ja kantor Tallinnat, Viru tn. nr u. ÕUNA MAHL Postimees Sh, aastakäik JIMUA iga põe» vacahommikul ioimotu» ]«p.nnontor Tartu,, oiikooll tass. Talmatna Ja kantor Tallinnat, Viru tn. nr u. raamatukauplu. 2Ma Peal, keu, 16 Ja pulpiastw * metuse k»ul«kiwed

Læs mere

Jõuluväljaanne. Tänapäevane jõulumuinasjutt SELLES LEHES: NINA KÜLMETAB KUTSUDEL VÄGA KÜLM ON KA NOTSUDEL. KÜLM POEB PÕUE KADRIDELE,

Jõuluväljaanne. Tänapäevane jõulumuinasjutt SELLES LEHES: NINA KÜLMETAB KUTSUDEL VÄGA KÜLM ON KA NOTSUDEL. KÜLM POEB PÕUE KADRIDELE, Jõuluväljaanne Detsember 2010 R a k v e r e P õ h i k o o l i h ä ä l e k a n d j a Jõuluväljaanne Tänapäevane jõulumuinasjutt NINA KÜLMETAB KUTSUDEL VÄGA KÜLM ON KA NOTSUDEL. KÜLM POEB PÕUE KADRIDELE,

Læs mere

M A D E I N G E R M A N Y M A D E I N G E R M A N Y. a u f d e r g a n z e n W el t z u h a u s e... w ei ß

M A D E I N G E R M A N Y M A D E I N G E R M A N Y. a u f d e r g a n z e n W el t z u h a u s e... w ei ß w ei ß a u f d e r g a n z e n W el t z u h a u s e... P or z ell a nf a bri k e n C hristi a n S elt m a n n G m b H P ostf a c h 2 0 4 0 9 2 6 1 0 W ei d e n / G er m a n y Tel ef o n + 4 9 ( 0) 9 6

Læs mere

KAUBANDUS -TOOSTUSKOJA

KAUBANDUS -TOOSTUSKOJA «4«KAUBANDUS -TOOSTUSKOJA Nr. 11. XIII aastakäik 1 L/\l/\JjrV Ilmub kaks korda kuus. 1. juunil 1938 Tellimishind: Toimetus ja talitus Kuulutuste hinnad: l/i Aastas.. kr. 2. Kaubandus-tööstuskoda, Tallinn,

Læs mere

I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS M-M-RVAXPRO süstesuspensiooni pulber ja lahusti Leetrite, mumpsi ja punetiste (elus)vaktsiin 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Pärast

Læs mere

Peatükk 1. Arvuteooria

Peatükk 1. Arvuteooria Peatükk 1 Arvuteooria I Täisarvu esitus positsioonilises arvusüsteemis Põhimõisted 1) Arvu esitamisel positsioonilises arvusüsteemis, mille aluseks on valitud ühest suurem positiivne täisarv k, kasutatakse

Læs mere

m D Precision Fedt Petro-Ca n a d a ' s M u l ti -f u n k ti on el l e E P- f ed ter er en s eri e h ø j k v a l i tets -, l i th i u m k om p l ek s f ed ter f orm u l eret ti l a t g i v e eg et h ø

Læs mere

Luft for sva rets læ rings kul tur...15 Et his to risk grunn lag for Luft for sva rets læ rings kul tur...15 Ny tid med nye ut ford rin ger...

Luft for sva rets læ rings kul tur...15 Et his to risk grunn lag for Luft for sva rets læ rings kul tur...15 Ny tid med nye ut ford rin ger... Innhold Ka pit tel 1 Pro log Læ ring og vekst i ope ra ti ve or ga ni sa sjo ner...11 Bak grunn for en bok om læ ring i ope ra ti ve or ga ni sa sjo ner...11 Fra virk nings full læ rings pro sess til bok...12

Læs mere

MODALVERBERNE SKULLE OG MÅTTE I SKØNLITTERÆR OVERSÆTTELSE FRA DANSK TIL ESTISK

MODALVERBERNE SKULLE OG MÅTTE I SKØNLITTERÆR OVERSÆTTELSE FRA DANSK TIL ESTISK TARTU UNIVERSITET Det filosofiske fakultet Institut for germansk, romansk og slavisk filologi Afdeling for skandinavistik MODALVERBERNE SKULLE OG MÅTTE I SKØNLITTERÆR OVERSÆTTELSE FRA DANSK TIL ESTISK

Læs mere

Li vets blan de de bol scher

Li vets blan de de bol scher Knud Ra mia n s op læg på FU AM's marts mø de Li vets blan de de bol scher Tit len Li vets blan de de bol scher er et bi lle de af li vets kva li te ter. Dem har vi vist ledt ef ter lige si den Adam og

Læs mere

KARULA RAHVUSPARGI KOOSTÖÖKOGU JA KOGUKONNA KOOSOLEKU PROTOKOLL. Kaika seltsimaja, Võrumaa 29. november 2017

KARULA RAHVUSPARGI KOOSTÖÖKOGU JA KOGUKONNA KOOSOLEKU PROTOKOLL. Kaika seltsimaja, Võrumaa 29. november 2017 KARULA RAHVUSPARGI KOOSTÖÖKOGU JA KOGUKONNA KOOSOLEKU PROTOKOLL Kaika seltsimaja, Võrumaa 29. november 2017 Algus kell 15, lõpp kell 18.30 Juhatas ja protokollis: Kaili Viilma Osalejad (25) registreerimislehel

Læs mere

Tekniskeoplysninger. O fentligeoplysninger. Planforhold. Kloak. Olietank Lejeforhold

Tekniskeoplysninger. O fentligeoplysninger. Planforhold. Kloak. Olietank Lejeforhold VI GTI GI NFORMATI ON D mæ m n h d nn n und ud æ æ c c udd h m d m æ n mm m dudud n M d nd nd m mæ æ n æ n d mmh nd K d d n d E ENDOMSMÆGLERENSOPL YSNI NGTI LPARTERNE E nd m mæ n n h nd m mæ n m d m d

Læs mere

ÕPIOBJEKT Binaarsete tunnuste analüüsimeetodid

ÕPIOBJEKT Binaarsete tunnuste analüüsimeetodid ÕPIOBJEKT Binaarsete tunnuste analüüsimeetodid Tanel Kaart http://ph.emu.ee/~ktanel/ bin_tunnuste_analyys/ Tanel Kaart EMÜ VLI 1 Sisukord 1. Sissejuhatus... 3 1.1. Binaarsete tunnuste olemus ja kodeerimine...

Læs mere

TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde

TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu

Læs mere

Kohus: SEB ei maksnud õiglast hinda

Kohus: SEB ei maksnud õiglast hinda UUDIS Soome raskused Eesti tööjõufirmasid ei sega Soomes kaotasid personalifirmad käibes 10%, aga Eestis on hästi ja kasvupotentsiaali küll, ütles Manpoweri juht HEIGO KALDRA. 8 KOHTUASI Kohus: SEB ei

Læs mere

ISC0100 KÜBERELEKTROONIKA

ISC0100 KÜBERELEKTROONIKA SC KÜBERELEKTROONKA Kevad 8 Seitsmes loeng Martin Jaanus U-38 (hetkel veel) martin.jaanus@ttu.ee 6, 56 9 3 93 Õppetöö : http://isc.ttu.ee Õppematerjalid : http://isc.ttu.ee/martin Teemad Signaali ülekanne

Læs mere

Töö Nr. 6. Vee hapnikusisalduse, elektrijuhtivuse ja ph määramine. (2013.a.)

Töö Nr. 6. Vee hapnikusisalduse, elektrijuhtivuse ja ph määramine. (2013.a.) Töö Nr. 6. Vee hapnikusisalduse, elektrijuhtivuse ja ph määramine. (2013.a.) Vee kvaliteeti iseloomustatakse tema füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste omadustega. Nii looduslikes veekogudes kui ka

Læs mere

Skæring Skole 2018 (Aarhus)

Skæring Skole 2018 (Aarhus) SKÆRING SKOLE 2018 (AARHUS) / 10. DECEMBER 2018 Skæring Skole 2018 (Aarhus) ForældreForum er en ny praksis, der åbner mulig hed for at alle kan bidrag e til udvikling en på Skæring Skole. Skolens personale

Læs mere

I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest

Læs mere

TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut RaivoTeemets ELEKTRIPAIGALDISED Elektrilised veesoojendusseadmed

TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut RaivoTeemets ELEKTRIPAIGALDISED Elektrilised veesoojendusseadmed 4.3 Elektrilised veesoojendusseadmed Tekst põhineb raamatul Elamute elektripaigaldised 1(48) ÜLDALUSED Elamutes kulub sooja vett temperatuuriga 45 o C inimese kohta keskmiselt 30 liitrit ööpäevas ja selle

Læs mere

Kristian Buhl-Mortensen

Kristian Buhl-Mortensen h ne ) En tidlig morgen ringer nogen p d r n eg v gner bange op, angsten bryder frem For fog den sig, at hun vil ha mine b rn Og hun vil ta dem fra deres hem h ne, h ne sparker som ti vilde heste Psykologen

Læs mere

Multi-Split kompaktpaneeliga kassett siseosa kasutusjuhend

Multi-Split kompaktpaneeliga kassett siseosa kasutusjuhend Paigaldus- ja kasutusjuhend Multi-Split kompaktpaneeliga kassett siseosa kasutusjuhend See kasutusjuhend on sobiv järgmistele juhenditele: ACMI-26HPDC1 ACMI-36HPDC1 ACMI-53HPDC1 Palun lugege seda kasutusjuhendit

Læs mere

1 skaren af exp = den naturlige

1 skaren af exp = den naturlige EKSPONENTIAL- OG LOGARITMEFUNKTIONER REPETITION (primært.-klss-sto, supplrt md dirtilrgigs-ovrvjlsr) Fuktiosskr ( ) p ( ) stlæggr or R \{ } kspotiluktior. Spcilt klds ( ) p( ) kspotiluktio. Rrc: GDS, s.

Læs mere

Paigaldusjuhend VPB/VPBS. Tarbeveeboiler IHB EE LEK

Paigaldusjuhend VPB/VPBS. Tarbeveeboiler IHB EE LEK Paigaldusjuhend Tarbeveeboiler LEK IHB EE 1036-2 031299 Sisukord 1 Oluline teave 2 Ohutusteave 2 2 Tarne ja käsitsemine 5 Transport 5 Montaaž 5 Tarne komponendid 5 Katete eemaldamine 5 3 Tarbeveeboileri

Læs mere

Kasutusjuhend NIBE F1226

Kasutusjuhend NIBE F1226 Kasutusjuhend Maasoojuspump LEK UHB EE 1127-1 431183 Nuppude funktsioonide üksikasjalikud selgitused on toodud lk 10. Menüüde sirvimise ja erinevate seadistuste määramise kirjeldus on toodud lk 13. Peamenüü

Læs mere

Madalenergiahoonete ehitus ja innovatiivsed lahendused EL Class 1 projekti näitel

Madalenergiahoonete ehitus ja innovatiivsed lahendused EL Class 1 projekti näitel Madalenergiahoonete ehitus ja innovatiivsed lahendused EL Class 1 projekti näitel Peeter Parre ja Kerstin Kase IB Aksiaal OÜ peeter@aksiaal.ee kerstin@aksiaal.ee www.class1.dk 3.september 2013 Tallinn

Læs mere

Langsomt at falde i søvn

Langsomt at falde i søvn Koatitu Langsomt at falde i søvn o Gunge 2012 øen Ulik homsen 2002 oano 12 8 Mezzo temo (q = 54) 2 lto 12 8 2 eno 12 8 2 ass 12 8 2 cene # Det # # # # bed ste e lang somt 216 cene # # N # # Det bedste

Læs mere

I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Cymbalta 30 mg gastroresistentsed kõvakapslid Cymbalta 60 mg gastroresistentsed kõvakapslid 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Cymbalta

Læs mere