JIMUA iga põe» vacahommikul. ioimotu» ]«p.nnontor Tartu,, oiikooll tass. Talmatna Ja kantor Tallinnat, Viru tn. nr u. ÕUNA MAHL
|
|
- Simone Strøm
- 6 år siden
- Visninger:
Transkript
1 Postimees Sh, aastakäik JIMUA iga põe» vacahommikul ioimotu» ]«p.nnontor Tartu,, oiikooll tass. Talmatna Ja kantor Tallinnat, Viru tn. nr u. raamatukauplu. 2Ma Peal, keu, 16 Ja pulpiastw * metuse k»ul«kiwed 29-86, toimetua (kohalik osakond sport Üldised ajalehe trükikoda Ja toimetuse öövalve tär kontor 40-83, peatoimetaja Ja toimetuse Teleta Tallinnas: Toimetua , kontor Käsikirjad hoitakse alal ainult sellekohasel soovil. Kuulutusi võetakse vastu äri päeviti: «Postimehe" pea kontoris kl. 830-st kuni 18-ni...Postimehe" raamatukauplu ses, Suurturg 16, kl 8-st kuni 17-ni,..Postimehe" Tallinna kontoris kl 9-st kuni nl Pühapäeval: «Postimehe" peakontoris tel 40-83, kl 18 kuni 20-ni. Üksiknumber 6 senfl Hinnata kaasandeks tg&j pühapäeval pükelehft..sädemed..postimehe" tellimishinnad: Postiga: 1 kuu kr. 1.65, 2 kuud kr Bk. -kr üle 3 kuu korraga tellides iga lisakuu kr. 1.40, 6 k. kr 8.60, 9 k. kr , 12 Ic kr Villamaale kr. 4. kuua. Telümishlnd Tartu Unna tellijaile kojukaodmlaega ea võrdne postiga tellimise hinnaga. Postita (aa Tartus talitusest lae ira viies) 1 kuu kr. LOO, 2 kuud kr. B., Blc kr. 8.95, Ula 8 kuu korraga tellides iga järgnev kuu kr. Lift. Aadressi muutmine 20 sente Kuulutuste hinnad: Kuulutuste kirjaga: kuulutuste küljel 5 senti, teksti ees 12 senti, teksti sees 10 senti mm. Koha otsimiskuulutused poole hinnaga Kuulutuste koba valiku soova täidetakse ainult võimalust mööda Nr. 77 Kolmapäeval, 20. märtsil 1940 Tänast lehte 10 lehekülge ILMUS MÜÜGILE Jänapäea" m. 2/3 üksiknumbri hind 50 senti. SISU: J. Tõnisson Väikeriikide rasked päevad, J. K. Usu läbi, A. Inglismaa ja Venemaa, A. Piip Mälestusi, J. Kärner Vaimse juhi pärandus, T. G. Mälestusi Tammsaarest, J. Jans Tammsaare ja kaasaegsed, K. A. Hindrey ä Põrgupõhja Vanapagan, A. Annist Kalevala" Soome-Eesti muistse rahvaelu kuju tajana, H. Laanest Totaalne neutrliteet, H. Vint Vinston Churchill, V. Raam Tartu kunstinäitused, J. Vahtra Kunstiküsimus! jt. kogusummas üle 50 kirjutise ja hulk pilte ja karikatuure. ÕUNA MAHL TXHELEPANUKS LUGEJAILE Vile aasta Jooksul Tfinapfie" on seisnud meie rahva parimate poßd<* IT Ä HA I 1 luste teenistuses ilma aniise ja kasusaamise eesmargita. 1 Saadud tulud on kõik kasutatud ainuüksi ajakirja lugejate huvides ajakirja edasi arendamiseks nii väliselt kui ka sisuliselt. Et aga rahuldada meie lugejaskonna nõud likumaid soove, oleme otsustanud tellimishindu muuta. Alates 15. aprillist a. on «Tänapäeva" tellimishinnad järgmised: 1 aastas kr V* VA»» 1-20 Üksiknumbri hind 45 senti. Kuni 15. aprillini on võimalik «Tänapäeva" tellida endise hinnaga! SeepSrast tellige endale TfinapfievM veel enne 15. apr. k. a. Tellimisi võtavad vastu kõik postkontorid, raamatukauplused ja usaldusmehed üle maa. Toimetus ja talitus asub Tartu, Suurturg 10, telel Ja 6ppe* tfiokoja kauplused Tartus, Võidu tn. 1, telel Tallinnas, Harju tn, 39, telel Maitserikkas valikus i Peennahk-reisitarbed, daamide käekotid, port fellid, rahataskud, peenrahakotid ja teised peennahktööd. Kaunistatud na' ast käsitöö esemed, auaadress-kaaned, albumid, kirjama pid, laua- ja taskuplokid, ilu-, tubaka- ja kaar dikarbid, turismiesemed. Eksituste ärahoid miseks palume tähele panna meie firma märki kaunistatud nahatöödel. «Jkistimees» ilmub lihavõttepflhade eelngdalal iga psev hariliku! aial Jj&adenum&ec ilmub laup&eva (23.) varahommikul KUULUTUSI võetakse vfcstu: 1) 22-se kpv. (s.-reede) numbrisse 21. skp. kuni kella 15-ni. 2) 23-da kpv. (pühadenumber) numbrisse 21. skp. kuni kl. 18-ni ja suurreedel peakontoris kella NB! Lp. kuulutajaid palutakse kuulutused varakult ära anda. Postimehe" talitus Ilmus müügile suure eelkevade numbrina «VaMatu Magasin» m, lk. huvitavat ja põnevat lugemismaterjali Mõnda sisust: Romulus Uitus: Tulikahju. Frdd&ric Boutet: Asjata ooteaeg. Karel Capek: Viimne kohus. Heatahtlikke, kuid siiski kriiti lisi mõtteid Eevast. Ed. Männik: Tähtsusetu päev. Angelo Gatti: Maalid. Inimesed kuuenda meelega. Salvavaid mõtteid Eevast. Edmund Finke: Surnud kuld. Kahtlused Mona Lisa üm ber. N. Wruck: Kunagi enam ei lahku ma sinust. Guy de Maupassant: Pettumus. Edg. Rajatalu: Uks sõjakiri Soomest. L. Kalle: Vana maal. Tex Harding: Must lesk. Ene ja külm. D. Münch: Achilleus. Lask päikesekiirtega. V. Broock: Tüd ruk saarelt. A. R. Nelson-Smith: Roos. Jaan kärner: Kevade ootel. F. d'amora: Kobra. Kum malised loodusnähtused. K. H. Waggerl: Kui sõbra elu rippus niidi otsast DSlutgtirotüde vürst. Trygve Gulbransseni romaani Ja igavesti laula vad metsad" järg. JM. jne. Sisu kaunistavad 46 nägusat pilti, mille hulgas palju filminäitlejate kunstipäraseid ülesvõtteid. Pole nägusamat, huvitavamat ja sisukamat magaain-ajakirja. ILMUS pühade.kirilind" nr. 3 rikkaliku lugemismaterjaliga. Sisus algupäraseid lihavõttejutte ja -pilte, humoreske, armastus- ja põnevlugueid. Meie noor sõber William mängib plikadele kavaleri. Peale selle ohtrasti maitsekaid illustrat sioone, 2 lehekülge auhinnalisi mõistatusi, nalja ja naljapilte jne. 25 sendi eest palfu naudingurlkkald pfievl pakub teile äslailmunnd 100~lk. KIRILINDM Müügil kõikjal. Tellides 1. aprillist aasta lõpuni kr Soome kaotused: langenut, inwaliidi üks ii Ml šokolaadist munad üllatustega, jäne seid, martsipanist mune tuntud hea duses soovitab GlassmannH šok.-vabriku kauplus, Suurturg 1 KOHALE JÕUDNUD WW KUUBI F-ma JOOI, ItiEKsuiDßi 1 Rumeenia - erapooletu Bukarestist, 20. märtsil. (HavaS) Wä lismmister Gafcncu esines seletustega senatis, lükates ümber nii kodumaal kui ka välismaal viimastel nädalatel lewitatud mitmesugused kuul dused ja kinnitades, et Rumeenia ei soovi tema rikkuste kasutamist sõjaeesmärkideks. Rumeenia on veendunud, et tema lojaalne, erapooletu ja rippumatu hoiak on kõvendanud tema enda pofit siooni ja teeninud ühtlasi üldisi huvisid. Keegi ei kahtle enam meie heas tahtes, meie rahulikku des eesmärkides, samuti kui meie vankumatus otsuses kaitsta seda, mis kuulub meile. Ka ma janduslikul ja kaubanduslikul alal on Rumeenia kindlustanud oma erapooletust ja täielikku rippu matust. Edasi puudutas Dafeneu vähem.-rahv. küsimusi ja kinnitas, et mida rohkem vähemusrahvad avaldavad oma lojaalsust riigile, seda hõlpsa maks osutub rahuldada nende nõudmisi. Prae gusel raskel ajal ühendab meid solidaarsuse tunne za asetab meile ühesuguseid kodanikukohuseid rii gi vastu. Apalla Esietenduseks oktuoolne suurfilm meresõjostl Episood, mis tõetruult kajastab tlnapleva dra* maatiiisi sflndmusi merelt! toauace %eecy, VIRGINIA GREV, CHESTER MORRIS j.t m I* S hävitajad, päästke!!! Allveelaevad otsivad kogu maailma meredelt vaenulisi laevu. Sõja- ja kaubalaevade hävitamine... moodsad võitlusvahen did torpeedod, sügavveepommid, veealused miinid jne. Kogu põnevat ja pingerikast sündmuste keerist ISdid var jatult õrn armastusromaan. Huvitavas lisaeeskavas TAMMSAARE MATUSED Noorsoole lubatud! Seansid: 5, 7, 9. \\ Oodata Rhti tvalitsnse lahlmmispalwe esitamist Hangö wõtmete üleandmine reede Üeskõõl Stokholmist, 20. märtsil. (DNB) Soome endise peaministri Cajcmderi sele tustest Rootsi abistamisekomitee juhatusele, samuti tema tähendustest esmaspäewa oh tul korrakatud koosolekul selgub, et soomla fed on sõja kestel kannud järgmisi kaotusi: surnut ja inwaliidi. Venelaste Poolt on pommitatud 370 keskust ja asulat. Kokku olewat wmelased teinßd 1823 õhurünnakut. pildudes alla pommi. Stokholtmst teatab Havas: Tsensuur Soomes on endiselt wäga wali. Siiski kuuldub Helsingi usaldusväärsetest allikatest, et Soome walitsus esitab Vabariigi presi dendile lahkumispalwe, niipea kui on wahe tatud rahulepingu ratifitseerimiskirjad. Hango elanikud lahkuwad Hangost teatab Havas: Hango linna wõt mck» antakse N. Liidu wõimudele üle eel olewa reede keskööl. Selleks ajaks on lin nast lahkunud kõik linna elanikku. Juba 5 päewa on kestnud lõpmatute weoki kolonnide liiklemine Helsingi ja Hango wahel. Raske probleem: ümberasus tamine Helsingist teatab Havas: Teisipäewa oh tul saabus Helsingi 11 omnibust ja 2 weo soomlasele UUS kodu autot 100 ewakueeritud wanuri. naise ja lapsega loowutatud maa-aladelt. Soomel on tegemist raske probleemiga, et leida uut kodu isikule. Ajutiselt ewakueeritakse sisemaale ka uue Piiri lähe duses asuwad isikud, kuni sõjawäewõimud annawad neile loa poordiga tagasi. N. Lii dule loowutatud maa-alndelt ewakueeritud isikud paigutatakse peamiselt Waasa, Oulu, Kuopio ja Mikkeli läänidesse. Karjala maakitjiuselt Edela-Soome läänidesse üm berasustatud inimeste arw olewat ka juba nii suur, et näib kahtlusena, kas need läänid suudawad wastu wõtta ewakueerituid. Hango poolsaarelt, ewakueeritud inime sed asustatakse Uusimaa lääni, kus asub ka Pealinn Helsingi. Mannerhzeim ja lotad Helsingist teatab» Havas: Marssal Man nerheim andis Soome lotode organisatsi oonile õiguse trükkida tema 13. märtsi päe wakäsku ja korrazdada selle müüki otstarbe kasuks, mille marssal ise määrab. Teiselt poolt awaldas kaitseliidu ülem kindral Malmberg ja Soome õhutõrje ülem kindral Aarne Sihwo päewakäsu, milles ne-. mad wäljendawad oma tänu kõigile nende juhtimise alla kuulunud organisatsioonidele truuduse ja andumuse eest, mida nad on il mutanud waenliku tegewuse kestwusel. Politiken" defenftiwmdn wastu Kopenhaagenist teatab DNB: Politi?en" pühendab märkimisväärse juhtkirja Taani seisu koha kohta Soome, Rootsi ja Norra defensiiv liidu asjus. Soome on pöördunud oma kahe naabri poole defensiiwliidu küsimuses, kirjutab leht, kuid arvestades geograafilest olukorrast tin gitud ühiseid huvisid Taanil ei ole seal mingit osa. On Soome. Rootsi ja Norra endi asi kaalu da liibu võimalust ja selle kandevõimet. Taani jätkab aga teiste Skandinaavia riikidega vaim set ja kultuurilist koostööd. Kartulisorteerimine nõudis inimelu Rakvere linnahaiglas suri Sõmeru valla, Toomla küla 58-aaStane taluperenaine Marie Sobi, kes toimetati haiglasse raskesti vigasta tuna oma kodutalust. Perenaine unustas, et keldris on käimas kartulite sorteerimine ja keld riluuk selle tõttu on avatud, ning astus maja talituste juures keldriluugist möödudes otse tüh jusse, langedes keldrisse. Kukkumisel murdus pa rem reieluu ning perenaine sai ka üldise põru tuse. Surm järgnes südametegevuse nõrgenemi se tagajärjel. Kapt.-maj. 3. Santpank sadamate nõukogu liikmeks Wabariigi Presidendi kaskkirjaga mäarati kapten-major Johannes Santpank sõjaministee riumi esindaajna sadamate nõukogu liikmeks. A V)/ \U///< l/m I vo% 4/; ///>. Ui// m U/// Pühaderõõmu lastele valmistate Huvitava ja kauni raamatu kinkimisega. Punasekaaneline piltiderohke noorsookirjanduse sari: L. M. Montgomery Punapäine Anne H. Sienkiewicz Läbi mustade maa Louisa M. Alcott Väikesed mehed Louisa K. Alcott Väikesed naised Jean Webster Pikakoivaline Isa R. L. Stevenson Röövitud poiss M. Twain Tom Sawyer kr M. J. P. Twain Prints ja kerjus Habberton Helena lapsukesed H. Burnett Väike lord Fauntleroy vetos Robinson Crusoe Beecher-Stowe Onn Torni onnike Sinlsekaanellite, kõvakölteline, piltidega lasteraani, sari: M. Williams Else Hoffmann Vallatu kuuseke» 1.80 Väikese puuhobu seiklused kr Else Hoffmann Seene perekond» 1.80 J. F. Leeming Mesilane Klaudius 1.50 M. Sarap Rahvaste muinasjutte MIKI-RAAMATUD. K.-ü.,/RahvaüUkccl" Tallinn, Harju 48, tel , Pärnu mnt. 10, Raamatud on saadaval igas paremas raamatukaupluses. Hinna maksjale posti j. a. nr. 760 või saatjale lähetatakse raamatud kirjastuse kulul kätte
2 2 AolMichSeM, Sö. msttfil IVIO. a. nt O s t I ftt B E S" Nt. 71 Riigivolikogu eilsel koosolekul võeti vasta Tööliste palgalise puhkeaja seadus, mille 2. lugemine oli koosoleku päevakorra ainsaks punktiks. Seaduse 2. luge misel esitati hiltitteid parandusettepane kuid tvl L. Johansoni» L. Metslangi, V. Jaanuse ja O. Suursööti poolt. Rvl. L, Johansoni ettepanekus soovitati kõigile töölistele anda üldiselt 12-päevaline palgaline puhkeaeg» kuna rvl. O. Suursööt soovitas üldist 9-päevast puhkeaega. Pärast sotsiaalminister O. Kase sõnavõttu» milles sotsiaalminister vaidles vastu kõigile parandusettepanekuile, lükati muuda tusettepanekud tagasi ja Tööliste palgalise puhkeaja seadus võeti 2. lugemisel ja lõpphääletusel vastu komisjoni poolt esitatud kujul. Seaduse järgi on tööandja kohustatud töölistele aiidma järjest kestvat palga list puhkust ühe nädala» kui tööline on töötanttd vähemalt ühe aasta» ja kaks Uädalat, kui tööline on töötanüd Vähemalt kolm aastat. Kui käitistes poolel või rohkem kui poolel tööliste arvust on Õigus saada puhkust alla kahe nädala ja kui tööandjal mi Soovitavam anda puhküst kõigile töölistele korraga» võib ta kõigile anda 9 tööpäeva järjest kestvat palgalist puhkust. Palgalist puhkust on õigus saada kõigil töölistel» kelle kohta kehtib Tööliste töölepingu seadus» välja Arvatud hooftjatöölised, Puhkertädalas makstakse paika 6 päeva eest. Riigivolikogu koosolek, algas eile kell 5.20 abiesimehe A. Anderkopi juhatusel. Koosoleku algul täiendatakse päevakorda komisjonide täiendavate Valimistega. Enne päevakorda kannab peasekretär E. Maddisõö ette teadaande* et Põhiseaduse S 47 alusel On Õiguskantsler 16. märtsil esita nud Riigivolikogule teadmiseks ülevaate õi guskantsleri tegevusest 1938/39. kalendriaas ta kohti. Komisjonide täiendavate Valimiste juures valitakse üldkomisjonist lahkunud rvl. E. Riisna ja A. Jüriuia (Tartumaa) asemele rvl. E. Lehtmets ja L, Vahter. Parandusettepanekuid Tööliste palgalise puhkeaja seaduse muutmiseks Tööliste palgalise puhkeaja seaduse 2. lugemisel esitatakse mitmeid parandusette panekuid. Rvl. L. Johanson (Tallinn) teeb ette Tallnn saab moodsa testmeierei Töölistele kuni koks nädalat palgalist puhkust m igivoiikogu vattii vastu TMilstu paigalise puhkeala seaduse (Täna (ftiij>ifro u viimased hoosolehud enne pühi paneku kustutada 1. lause, mille järgi sea duse alla ei käi hooajatoölised. Ühtlasi teeb kõneleja ettepaneku, et kõik töölised, kes On ühes ja samas käitises töötanud vähemalt ühe aasta, saavad iga aasta vähemalt 12 tööpäeva järjest kestvat palgalist puhkust. Rvl. L. Metslang (Tallinn) teeb ette paneku täiendada 1 selles mõttes, et puhku se mittesaamisel on töölisel õigus puududa töölt vastav arv päevi, ilma et tööandjal oleks õigus temäle sel ajal töölepingut üles ütel da või töölt vallandada. Rvl. V. Jaanus (Virumaa) teeb ette paneku täiendada 1. lausega, et puhkeaja Seaduse alla käiks meremehed, kellede kohta kehtib Meremeeste tööaja seadus. Rvl. O. Suursööt (Harjumaa) oma sõ navõtus ei poolda seisukohta, et tööliste puh kus on mitmejärguline, mis kõneleja arvates ei ole soovitav ei töölise ega ka tööandja sei sukohalt. Ühtlasi märgib kõneleja, et eelnõu Shtt«S koos sisseseadega läheb maksma 2,5 miljonit krooni Wabaritgi Walitsus waatas läbi ja ot susta» esttada Riigikogule piimaühingute kefkludü,moiekspordi" laenube eest riigi tagatise andmise seaduse, mille põhjal Va bariigi Walitsusel on õigus anda riigi ta- Katist WõiMpordi" poolt kestmeierei ehi tamiseks kuni 2.ÖOÖ.ÜOÕ kr. ulatuses tehta vatest laenudest tulenewste kohustuste toi' Valiku täitmise tagamiseks..tehtud arwutluste kohaselt kujuneb kesk» Ostetakse osa sakslaste mõisade inwentari meierei ja Piimakokkuwõtte punktide ehita- Mise ja sisseseadmise kogumaksuks Ö kr. Kuna uue kejkmeierei ehitamine Tallin nas osutub wajalikuks ja otstarbekaks, siis tuleb WõieksPordi" kawatsust pooldada. Riigi tagatise andmine kõnesolewast laenust tulenewate kohustuste korraliku täitmise eest on õigustatud, arwestades laenu abil saa wutatawa ettewõtte laialdast tähtsust. RligknVlsObe WÄttsvse põhimssrns muutmisele Wshariigi WülitsuS otsustas esitada Nii» giksauiõ wastuwstmissks Niigimöisade Wa- Ktsuft põhimääruse muutmise seaduseelnõu, Millega wotletakse kauemat tohtima põhimääruse ösaltst muutmisi tegeliku elu wajadusts kohaselt. Eelnõu järgi täiendava eeskitjaga antakse Niigivõtsade Gslusnsele ligtti tssu riigi' Mõisalt etaldatod maade ja päraldiste eest Wübn- Riigi Walitsuse poolt määratud suuruses. Uue eeskirjaga tahetakse kindlustada Nilgivõisade Wa kitsusele peremehelikku usaldust maakultuuride te «emisel ja kapitalide investeerimisel. Kehtiwa põhimäseust järgi on riigimõisadest võimalik eraldada maid nii, et nende maadega koos kaotad Niigimöisade Valitsus ka neisse investeeritud kapitali. Teise tähtsama muudatusega võimaldatakse Niigimöisade Valitsusel pöllutöõministri loal teha (««uu kuni 10 protf. ja Vabariigi Walitsuse loal kuni S 0 prots. suuruses Niigimöisade Walitsuse ja temale alluvate riigimõisade ja ettevõtete omakapitalide väärtusest viimase kinnitatud aastaaruande järgi. Võrreldes kehtiwa põhimäärusega on laettu tegemise võimalusi avardatud ja seda põhjusel, et võimalik oleks Niigimöisade Valitsusel oma ma» jändamisele võtta Saksamaale ümberasunud isi kute käes rendil olnud mõisaid (Triigi, PSdrangu, ltdeva, Viisu). Nendes möisades tuleb rentni kult omandada majapidamise elus ja eluta inventar, milleks omakapitalidest ei jätku. Ka se nine laenude kogusumma ülemmäära piiritlemine teatud protsendiga tegevusaasta bruto-sissetule kust ei ole osutunud otstarbekaks, sest bruto» sissetuleku fikseerimine põllumajanduses, kus sissetulek pole üksi rahaline, on ebamäärne jn selguseta. Seepärast on võetud laenude kogu» summa Piiriks teatud protsent omakapitali ivääe» tusest, mis on selgesti loetav aastabilansist. Tel» sed muudatused on vähemtähtsad ja enamuses seadus-tehnilised lahendused ning redaktstoonilised täpsustamifed. järgi võidakse osale töölistele sunduslikult anda 6 päeva palgata puhkust, kui käitis ra huldab puhkeaja nõude van e töölistele ettenähtud puhkeaja kohaselt. Kõneleja teeb ettepaneku, et kõigile töölistele, kes on töö tanud ühe aasta, oleks ette nähtud ühtlane palgaline puhkus 9 tööpäeva» Rvl. ö. Buursööti ettepanek tekitab ela vaid vastuvaidlusi. Ettepaneku kohta võtab sõna kõigepealt rvl. L* Johanson, öeldes, et selle ettepa neku vastuvõtmisel Riigivolikogu oleks reakt sioonilisem kui Vabariigi Valitsus. Kui puh ke&ega ühtlustada* siis tuleks 12-päevase puh keaja juurde Jääda. Rvl. L. Metslang (Tallinn) vaidleb vastu tvl..0. Buursööti ettepanekule, rõhuta des, et mitmejärguline puhkeaeg peaks Ole mi tööstustes täiesti teostatav. Eeskätt peaks sei teostatav olema massilise tööstuse juu res, kus töötatakse vahetustõöga ja on või malik osa vahetusi ira jätta* Mitmesuguse puhkeajaga töötab meil ka juba trükitööstus. Veel vaidleb rvl. O. Buursööti ettepa neku vastu rvl. V. Jaanus ja rvl* M* Unt. Sotsiaalminister v&tdicb ettepanekul! vastu Seejärel võtab Sõna sotsiaalminister O. Kask, Öeldes, et ta ei hakka mitte ettepane kut tegema, et 2. võetaks vastu valitsuse poolt esitatud kujul, kuigi oleks põhjendu si Selle käsuks. Sotsiaalminister ühineb ko misjoni seisukohaga, kuigi see oh laiem kui valitsuse oma. ühtlasi vaidleb ta vastu kõi gile koosolekul tehtud ettepanekulle. Ei õle õige seadust laiendada ka hooaja töölistele, Seat see ei oleks õiglane kõigi nende tööliste suhtes, kes aasta ringi tööta vad käitistes. Ei saa ka Ühineda sellega* et kõigile an da üldine 2-nädalane puhkus* Sotsiaalseadus andluse alal on kahtlemata meist Skandinaa via kaugemale jõudnud* kuid kui võtame täna vastu komisjoni ettepaneku, siis sellega meie läheine kahtlemata palju kaugemale kui näi teks Boome Vastav seadus. Meil on praegu tarvilik seadus läbi viia ja meie tööstuse ja majänduse j õud peaksid selle reformi läbivii mist kannatama, kuigi reform on suure riie tusega. Seepärast vaidleb sotsiaalminister Siseministril õigus elukohavabadust piirata kuni ühe aastani vastu ka rvl. O. Suursööti ettepanekult, mää rata üldiseks puhkuseks 9 päeva. Sotsiaalminister tähendab, et tehniliselt annab igas tööstuses ka mittnejärguline puh kus end korraldada. Ka mujal maades on lä bi viidud mittnejärguline pu' kus ja seal saa dakse väga hästi hakkama. Sotsiaalminister vaidleb vastu ka teistele ettepanekutele. Meremehi ei saa sellesse sea dusesse võt{a. Ei ole loomulikult keegi «elle vastu, et ka meremehed saaksid palgalist puh kust, kuid nende olukord praegusel ajal on erilaadne* nende töövahekorrad õn reguleeri tud kokkuleppega laevaomanike ja meremees te organisatsioonide vahel ja nende puhkus on reguleeritud nende kokkulepetega, Tööliste palgalise puhkeaja seadus võetakse vastu Sotsiaalministri sõnavõtu järel vaidleb veel vastu komisjoni aruandja rvl. A. Tartti kõigile koosolekul tehtud ettepanekuile, mil lele järgneb ettepanekute hääletamine. Hää letamisel lükatakse kõik muudatusettepanekud tagasi ja Tööliste palgalise puhkeaja seadus Võetakse muutmatult 2. lugemisel vastu. Lõpphääletamisel võetakse seadus ühel hää lel vastu. Seaduse vastuvõtmise järel lõpetatakse koosolek kell 6.30 peale lõunat. räna Riigivolikogu ja Riiginõu kogu koosolekud Täna hommikul peetakse enne pühi viima sed Riigivolikogu ja Riiginõukogu koosole kud. Riigivolikogu koosolek peetakse täna kel! 11 hommikul. Koosoleku päevakorras on Vä listeenistuse seaduse muutmise seadus ja A.-8...Keskkassa" aktsiate riigile omandamise sea dus. Nende seaduste vastuvõtmiseks kavatse taks* täna pidada järjest kaks Riigivolikogu koosolekut. Riiginõukogu koosolek peetakse kell hommikul. Koosoleku päevakorras on riigi 1939/40. a. lisaeelarve nr. 2 ja 5 seadust 1. lugemisel ja 2 seadust 2. lugemisel. Nende seaduste Vastuvõtmiseks peab ka Riiginõu kogu täna arvatavasti 2 koosolekut. Riiginõukogu komisjon minutis isikutõestamis* seadust Silt pidas koosolekut Riiginõukogu üld kotnisjon, arutades Isikutõestamise ja liiku mise saadule, Jõuvankrite liini- ja juhuveo korraldamise seaduse muutmise seaduse, Rii givarade seaduse muutmise seaduse ja õhu sõidu seadüse ovuutrtiise seadüse eelnõusid. Chambarlainl kõns alamkojas: Arutades isikutõestamise ja liikumise sea duse eelnõu pidas üldkomisjon Vajalikuks muuta eelnõu 29, kuna komisjon leidis, et aeüe paragrahv! 2. lõikes ettenähtud sisemi nistri õigus määrata isikutele, kelle tegevus või käitumine võib ohustada riigi julgeole kut või. avalikku korda või rikkuda riigi vä lispoliitilisi suhteid, eiamiaciirkonnad, keela tes sealt lahkumise, osutub liiga kaugelemine vaks kodanikkude liikumise ja elukoha muut mise vabaduse kitsendamisel. Neil kaalutlustel komisjon muutis 29 nõuda, et siseministril on õigus keelata kuni Uhe aastani üksikute isikute viibimist kohtades, kus nende tegevus või käitumine võib ohustada riigi julgeolekut VÕi avalikku korda Või rikkuda riigi välispoliitilisi suhteid. Muudes osades komisjon võttis eelnõu vastu muutmatult. Jõuvankrite liini- ja juhuveo korralda mise seaduse muutmise seaduse eelnõus ko misjon pidas tarvilikuks parandusi teha eel nõu 4*ja 5., milliste kohaselt Jiiniveo üld võrgu määramisel ja liiniveo lubade välja.andmise otsustamisel maaliinide õsäs tuleb sõra kuulata vastavate maa- ja linnavalitsuste icvamised. 6. tehti parandus, et liiniveo laba ei uuendata senisele pidajale ka siis, kai linnaomavalitsus otsustab liinipidamise emla kätte võtta. 18 suurendati etteiitiemi se tähtpäeva senisele liinipidajale liinipida* milse õiguse mitteandmisel ühelt kuult kahe le Joiule. 48 ja 49 täiendati sääraselt, et maavalitsuse loal on võimalik inimestevedu veoautodel ka sõitudel matustele. Muus osas jõuvankrite liini» ja juhuv.o korraldamise muutenis* seaduses muudatusi ei tehtud. (õhusõidu seaduse muutmise seaduses ko misj on tegi eelnõus redaktsioonilisi paran dusi. Riigivarade seaduse muutmise seaduse võttis komisjon vastu muutmatult. Märtsi alul oli meheline ekspeditsiooniarmee walmis üttnahm itnnimcm Mihkel Mlglate 70-aaatane Täna pühitseb Mihkel Mägiste (end. nime gi Mälson), taluomanik Kaarepere vallas Nava kiilas, oma 70 a. Sünnipäeva. * M-. M. sündis 18f0. a. Kudina vallas. Tegutses noorpõlves Maarja-Magdaleena Laulu- ja Män gu-seltsis laulukoori liikmena ja esinesid ühes koos kuulsa tenorilaulja Siider'iga isegi Puur mani krahvi Manteuffeli hõbepulmas laulja tena-kölaüstena, mis oli tol ajal harukordne nähe. Oli veel innukas ja agar pasunakoori liige. Pidas esialgu kauplust, kust siirdus hiljem praegusesse asukohta Navale, asudes elama äia poolt antud tallu. Juhatas ka Siin üksvahe laulukoori ja mängis kaasa näite trupis. Ei saa Jätta nimetamata, et M. astus kor duvalt välja eestlaste õiguste kaitseks aadli seisuse vastu. Ta käis oma talu krundis oleva Pikkjärve vee- ja kalapüügi-õiguse pärast aastaid kohut krahv Manteufieliga kuni kohtupalatini. /teri Lepp, kaupmees jä seltskonnategelane, sünd. 20. märtsil aastal Võrumaal. Arvo Kasemägi, põllumees ja seltside te gelane Mehi koormas, sünd. 20. märtsil aastal. Pühitseb tina oma 40 a. sünnipäeva ja 25 a. seltskonnategevuse juubelit. Xtfntsili ihniilit/lfiifi teritsf Veidertne, õpetaja ia ühistegevuslik kude organisatsioonide tegelane, sünd. 21. märtsil aastal Läänemaal. Õttštav Jõe, Rakvere laulumees ja näitleja, sünd. 21. märtsil aastal. Lftfnatedtfeid SV. TEHN. N.-LTN. R. ILVES t Eile hommikul suri Tallinnas operatsiooni järel n.-ltn. Roland Ilves, kes alles hiljuti lõ petas Sõjaväe Tehnikakooli 1. lennu. R. Ilves sündis Narvas 9. juulil a. ja lõpetas a. Narva ühisgümnaasiumi. Pä rast sõjaväeteenistuse kohustuse õiendamist as tus a. sügisel Tartu ülikooli mat.-loo dusteaduskonna mat. osakonda, kust siirdus sõjaväe Tehnikakooli, mille kursuse lõpetas k. a. Akadeemiliselt kuulus Roland Ilves OS Liivikasse. Molotow! tõõde Kirjastamine aastast kuni 15. weebruarini aastani on W. N. Molvtowi tööd N. Liidus ilmunud 74Z miljonis eksemplaris 74 kee les. (Tass.) Karud juba liikwel Setumaal Yiisfi metstonaas Hitmuse ja Sala ttmfjtfendt** M ftiiawsfel päewadel näh tuv ringi Httaftaft fnnrt («tn. feftatttas on ara tauuv mctfotmctttifc feaft saart tähelepanu, (utta (atn tawalifett all taara oota pesast walja ei wle. Seetitta fnalttfe» asjaomastes ringkondades atwamine. «kara talweaav oa segannd sala kötiv, kelle eest karal oa nsind Saaestanud Pia seda. Kord pesast wäljatzirmntatad kara sinna enam tagasi ei kähe. Kärn simberhulknmise tagajärjel on hirmul kohalike mrtsakslave knaa kardetakse, et karu peale pikka paastumist kajaneb ohtlikuks inimestele ja metsatssdel olewa tele hobustele. WLru kalurid tursapüügil Viru ««taskuste* hoolima ta «funub mito fttttajniti on teh t«d peamiselt ranna läheduses Eriti Wergi ka karid on pidevalt tursapüügiga tegevuses, katse tades vahetevahel ka rsimepüüti. Wiimane po lc aga andnud vahemaidki tulemusi, mille taga järjel räimenootasid viiakse merre aegajalt vaid katsetamiseta. Turska saadakse ka vahestvõitu, kuid siiski on püük tasuv snhul. kui augud on jäässe juba korra sisse raiutud. Aukude tegemine»n täna tou merel väga raske. Vergi inures tuleb kesk miselt sm. paksune jää läbi raiuda, mis au vägagi aegatoiiteto. Sealjuures tuleb tur sapüügi jaoks valmistada kd ls auku. Tava lisclt võtab ühe kaluriteartelli püüniste jaoks aukude raiumine aega mitu päeva ning alles siis saadakse aknda püügi teostamisele. Abipalwe esitamise tähtpäewaks oli K. Mehed oleksid wöinud saabuda Kohale warem kui lubati. Rootsi ja Norra keeldusid wägesiv lsbi laskmast. Mewa ade relwastuse saatmisest Soome Warisew kruus nõudis inimelu Raske õnnetus Pärnumaal Tori wasas Pärnumaal Tari wallas juhtus esmas päewa õhtupoolikul raske õnnetus, mis nõu dis ohwriks ühe inimelu, Õnnetus toimus kruusaaugust kruusa wõtmisel. Muti külas Wene talu maa peal asetjewas kruusaaugus töötas kruusawõtmisel 6 inimest. Ootama' tult warises suure kruusaaugu üks äär alla, kusjuures kõmaks külmanud raske kruus mattis peaaegu täielikult enese olla nais töölise Ella Kaunismäe. 27 üastat Mana. Kohtla-Järwel Karta Korteri- KriM Anna ilmade soojemaks muutumisel Kohtla- JSrwel algawad suured ehitustööd, siis on koha. pxal praegu murcttekitawaks küsimuseks korteri puudus, sest j«ba praegu ei suudeta töölisi wa«rusiada wajalikul määral tööstuse korteritega. Uue Sliwabrltu, jõujaama ja tetste ehitustööde alaamiieaa suureneb tööliste ar» K»htla»Jar«wcl umbes SVV isiku wörra ta säärast arwu -i suudeta «aw«. kohaselt tahetaksegi hooaja töölisi elama vanna senek«ajutiselt püstitatud elamutesse barak- Ude!s.. m"s.hi«atatpe waid kergeteks suveela. muteks.' Samuti alustatakse kohr kewadet hoog salt uute toolismajade ehitamist, Mis aga olles walmitvad sügiseks. Nimetati Maapanga nõukogu liikmed Wabariigi Presidendi käskkirjaga nimetati Eesti Maapanga nõukogu liikmeteks järguewaks 4 aastaks senised liikmed Mart Wmnal, Jvb. Raid majandusministri poolt esitatud kandidaati» dest ja August Kohwer Põllutöokoja poolt esitatud kandidaat idesi Kuigi raske õnnetus juhtus kõigi kaas tööliste silme all ja need otsekohe asusid oma kaaslast kruusa alt wabastama, ei suudetud õnnetut siiski päästa. Kruusapanga alt iväljakaeivamisil awaldas Ella Kaunismäe küll meel mäheseid elumärke, kuid heitis mõ nt minut hiljem hinge saadud raske mulju mise tagajärjel. Surmasaanu oli sama küla Potsepa talu teenijaks. Kalakauba hinnad Kalakauba hi>»dade noteerimise komisjoni koos olekul 18. märtsil noteeriti: 1. Koha wärske,eksportkõlbnlik, franko rannik, a) kaal alates I 31 3 kg 1 kr. kg: b) pikkus alates 36 cm kuni 1 kg raskuseni 75 s. kg. Ten dents: kindel. 2. Haug wärske, eksportkölbulik, walik 3 kg fr. rannik, a) merohaug 65 s. kg; b) färwehaug 63 s. kg. Tendents: kindel. 3. Ahwen wärske, eksportkõlbulik, fr. rannik, kaal alates 150 grammist 36 s. kg. Ten bentg: kindel. 4. Tursk wärske, eksportkõlbulik, fr. ran nik, a) sula. kaal alates 1 kg-st W/i s. lg; Y roogitud, ilma peata, kaal alates 656 grammist 20 s. kg. Tendents: kindel. Eksportwõi hind Wõi hindade noteerimise komisjoni koosole-- kiil 16. märtsil noteeriti eksportwõi hinnaks 203 senti kg franko saatcjaam ja seda wõi eest, mis tulnud sisse märtsi ui. Tendents: rahulik. Londonist, 20. märtsil. (Reuter) Auna oli oodata suuri vaidlusi välispoliitiliste küsimnstt üle. siis oli märgata elavat huwi ja isegi Lre» toust, kui alamkoda astus teisipäeval kokku. Pealt kuulajate rbdud täitusid peagi ja kohalviibivate diplomaatide hulgas võis näha Belgia, ühend riikide, Türgi, Prantsuse, Hispaania. Hiina, Ae gentitna. Rootsi, Rorra ja Tannt saadikuid j. t. Teatati» et Chamberlaini deklaratsioon toimub kõne kujul ja mitte teadaandena, nagu varematel sõjaülevaadete andmistel. Seega välisminister lord Halifag esineb ülemkojas iseseisva kõnega. Chamberlain seletas algul Soome sündmust. Kui Inglismaa, ütles Chamberlain, vaatamata kõigele, ei olnud võimeline päästma Soomet ta saatusest, siis ei ale meie võimalused Soomet ai data võib-olla mitte veel lõppenud. Soome üles ehitamistöõd jälgitakse suure poolehoiuga. Chamberlain rõhutas, et ei pea paika wäited, nagu ei oleks inglased täitnud oma kohustusi. Ta puuduta» Soome abistamist kahes osas, nimelt materiaalsel sa meeste alal. Mis Puutub ntater jalt, siis olgu tähendatud, et Guur-Britannia wiibib sojas. Meie olime pingutanud igat narwi oma kaitseks ja rinde ülesehitamiseks ning kogu Meie strateegia on sunnatud peaeesmärgile. Kõik ybipalwed sõbralikkude erapooletute riikide poolt tulcwad seepärast kaalumisele, arwestades meie cnfei waiadusi. Soome gegraafiline asend on sel line, et warustus pidi ületama Põhjamere häda ohud, läbima kahe riigi raudteed, mis juba olid tugewasti koormatud, ja siis katma PtM distantse Aosme raudteel, mis ei olnud ehitatud selliste laadungite wedamtseks. Need olid suured rasku sed, kuid siiski ükski Soome walitfufe palwe, jnil lega ta pöördus Snur-Britannia poole, ei jäännd wastamata. Soome palus esmalt kiiremas kor ras saata föjamaterjali, mis oli juba warem tel litad ia stis palus muud materjali wäqa mitme sugusel kujul algul wõitluslennukeid, hiljem pommilcnnukeid ja märkimiswäarsel hulgal wäike relwt ning laskemoona, kuna lõpuks pandi suure mat rõhku suurtükkide saamisele. Chamberlain andis ülcwaate materjalist, mida «Inglased on oma kohustused täitnud- oli lubatud ja mida oli juba saadetud. Len nukeid lubati 352, saadeti 101) suurtükki? 223, saadeti 114; kuulipnldujaid 100, kõik saa» detud; suurtüki vürste , saadeti ; meremiine SOO, saadeti 400; käsigranaate , kõik saadetud; ümnukite pomme , saadeti ; l.ml, saadeti 800; tankitõrjepüüe 200, kõik saadetud; gaasi maske , saadetud; ulikuubi , kõik saadetud; lahmguworme , kõik saade tud, tankitörjemiine , saadeti ja am bulantse 48, kõik saadetud. Chamberlain juurde, et peale nimetatu saadeti Soome rida väiksemaid esemeid ja mater» jäle ning suurel hulgal väikerelwi ning laske moona. Puudutades war,uitamist meestega, ütles Chamberlain: jaanuar gun keskpaiku informeeris marssal Mannerbeim n a ie esindajat, et ta ei waia mehi enne suka saabuum. pidades oma Mägesid küllaldasikz wastupann jätkamiseks nii kana. Mars sal oli öelnud, et ta soop'ib saada umbes meest mais, kes peaks okema aga wäljaõpctatud sõdurid, ühtlasi anti meile mõista, et Soome ja Rootsi tundwat rahutust Hiksamaa reaktsiooni üle ja et ei tule saata wärosi e metlikult. Briti walitsus nutis sisukorda ja jõudis ot susele, et maiks kogutud mehi ei ole wõimalik kokka saada wabatahtliknl aftnfel, mispärast nende saatmine oleks wõimalik näol Nimetatud otsust arutati ja Kiideti heaks liitlaste kõrgema sõjanõukoau istungil.5. weebrnaril. Ette wnlmistustööd ckspcditiiooui teostamiseks arene sid kiirelt ja märtsikuu algul oli teeleminekuks walmis too.ooo-meheline ektz:t ditfiooniwägi, 2 kuud enne kui Mannerheim»'& svowinnd «eudc saabumist. Ekspeditsiooni saatmiseks tuli aga saada nõus olek läbiminekuks Norralt jn Rootsilt. Kui need oleksid andnud nõusoleku, oleks osit ekspeditsiooni wägedest läinud abistama Toomet, osa oleks jää und appi Rootsile, kuna ülejäänud osa oleks pida und ühendusi pikal liinil. Vast i valt kawadclc oleks meded hakanud saabuma T^nrdinaawiasse märtsis ja viimased oleks jõudnud sinna enne ap rilli lõppu. Wajaduie korral oleks saadetud ka lisajõude, vastavalt võitluse arenemisele. Meie informeerisime soomlasi neist lavadest Veebruarikuu teisel poolel ja soovitasime neil esi neda avaliku abipalvega mitte hiljem tui 5. märtsil. PSraft ametlikku abipalvet oleksime meie pöördunud ametlikult Norra ja Rootsi va litsuste poole. Meie lähenesime Rootsi valitsu sele informatiivsel teel. kuid Rootsi valitsus et võinud nõustuda rcgulaartoägede läbilaskvusega. Vaatamata sellele jätkasime meie ettevalmistusi lootuses, et Norra ja Rootsi muudmvad oma meelt. Vahepeal palusid soomlased märtsikuu alul, et neil lubataks otsustamine edasi lükata. Chamberlain jätkas, et vahepeal küsisid Soo me saadikud Pariisis ja Londonis, kas Snur-Bri tannia et või saata meest ühe kuu jooksul. Meie vastasime, et ettepanek on juba tehtud ja silmas pidades suuremate üksuste saatmist, mida on võimalik sadamate ja olemasolevate raudteede maksimaalsel kasutamisel, lisades ühtlasi suurde, et meie oleme valmis suurendama ekspeditsiooni toae algtugevust igal määral ja nii kiiresti, kui see on võimalik kogemuste la sõjalise arengu käigu valgusel. Lõpuks möödus soomlaste poolt otsustamiseks määratud tähtpäev, ilma et otsust oleks tehtud. Järgmisel päeval kuulsime meie, et rahutingimused on vastu võetud. Meie ei arvusta rahvast, kes on niiviisi või delnud. Ma tahan rõhutada, et mei? kogu aeg tunnistasime soomlaste öiaust teha ise oma otsuseid faktide valgusel, nagu uccd on teada neile ja või malikult ei ole teada meile. Meie pidime waötu võtma selle otsuse, ükskõik kas meie oleksime eelis tanud teistsugust otsust või mitte. Kuid rncie ei olnud saanud Soomelt ametlikku appikutset ja Rootsi nina Norra olid korduvalt keeldunud wä acsid läbi laskmast, jätkasime oma ettevalmis tusi jn isegi viimasel silmapilgul oleks võidud teele saata ekspeditsioonivägi. Zee oli Briti ja Prantsuse ühine eksvcditsiooniarmce ja mehed oleksid võinud saabuda kohale varem kui lubati.
3 Nr. 77 «POSTIMEES* Kolmapaewal, 20. märtsil a. 3 Telegraaf teatab m-ic" Washingtonist, 20. märtsil. (DNB) Liidusenat kiitis heaks 58 häälega 28 hääle wastu seaduseelnõu, mis keelab kõigile riigi- ja linna ametnikele üksikutes osariikides, kelle palk tasu takse taielikult wõi osaliselt liidurahadest, iga suguse poliitilise tegewuse. Eelnõu, mis puudu tab umbes ametnikku umbes 2.6 miljoni ametniku koguarwust. keelab ühtlasi eraisikutele ja sumadele maksta aastas toetust rohkem kui dollarit poliitilistesse walimissondidesse. Eelnõu läheb nüüd saadikutekotta. Berliinist. 20. märtsil. (DNB) Saksa ja Nõukogude Liidu walitsuste wahel sõlmitud leppe kohaselt wõib lähemal aial Poola põgenikku pöörduda Nõukogude Liidu huwide piirkonnast tagasi kindralkubermangu. Põgenikkude tagasi juhtimine toimub põgenikkude wahetamise raa mes, mida korraldab Saksa kontrollkomisjon. Riiast. 26. märtsil. Ministritewaheline ebituskumisjon asus seisukohale, et tsemenditav dangus tuleks wõtta kasutamisele sisemaa pruun süsi. Wastawad uurimised on armud haid tnle musi. Prunnsoelademete ekspluateerimisele ka watsetakse asnda lähemal aral. Riiast, 20. märtsil. HindadeinSpektori tvastawa määruseaa normeeritakse 2? mitmesugu se prmwillariide hinnad nii suurmüügil kui ka Wäikemüüqil. Kui Meel juurde arwota wiis nn. rahwariiet, mille hinnad määrati kindlaks rnba mõne aia eest ia mida tohib müüa ainult kehwe matele kodanikkudele, siis haarab hindade noteeri mine praean kaks kolmandikku puuwillariiete lau pade koquläbikäiqnst. TrieStist. 20. märtsil. (DNB) Itaalia suur laewaühing Llohd TrieStino laskis Mon salecme laewatehastes wette 2 uut tonnist mookorlaewa. Buenos A i rese s t. 20. märtsil. (SavaS) Admiral Gras Epee" meeskond, kes wiibib Ar gentiinas värnst oma laewa hukkumist, pidi Ar gentiina walitsuie otsusel interneeritama, misin guse abinõu teostamisena oldi aaa seni wiiwita tud. Briti saadik,, tähelepanu juhtimisel wahe juhtumitele..admiral siiras Spcc" wormis mad ruste ja Inglise madruste wahel on Argentiina wõimud otsustanud nüüd waljnlt teostada inter neerimismaärusi. Esimesed sada madrust toime tati jnba ja ülejäänud paigutatakse teistesse prowintsidesfe. Ohwitserid veawad asn ma wähemalt 50 kilomeetri kaugusel Buenos Ai resest. «leivit, ist. 29. märm. (DNM Swden bntgis lülem-tileesias) sai iibes maetööstntes Lihe samba murdumise tagajärjel 7 mäetõõlist surma ja 6 haawata. Londonist. 29. märtsil. shavas) Prant snsmaal loodud Poola walitsuse saadik Londonis andis Briti walitsnselc üle kaks marqnkirja. mil les vrotesteeritakle Poola warandnste konsiskec rimise wastu Saksamaa poolt annekteeritud Poola osas. Täielikku iseseisvust Indiale Zürichist, 20. märtsil. (Reuter) Bas ler Nachrichteni" Berliinist saabunud sõnu mite järgi peetakse seal wõimalikuks Saksa, Itaalia ja Nõukogude Liidu ühise deklarat siooni awaldamist rahu säilitamiseks Balka nil. See olewat Mussolini-Hitleri esmas päewase kohtumise üheks tulemuseks. Hel weetsia waatlejad arwawad, et kuna Saksa maa on kindlustanud oma põhjatiiwa rün nakute lõustu, siis püüab ta nüüd kaitsta rahu Kagu-Euroopas. Sel puhul märgi takse, et Saksamaa on nähtawasti juba saa wutanud teatawaid tagajärgi, näiteks lepi tades Rumeenia raudkaartlased walitsusoga. Saksa, Itaalia ja N. Liidu ühine deklaratsioon rahu sällttamiseks Balkanil? Helweetsia lehe teade Berliinist Hitleri tagasisaabumine Berliinist teatatakse: Hitler saabus teisi päewal keskpäewal tagasi Berliini. Waksalis olid teda terwitamas marssal Goering ja rii gikantselei ülem minister Lammers. Kuigi ei olnud ette nähtud mingit ametlikku was tuwõttu ja Hitleri saabumine ei olnud wa rem teada, woolas wivmasel silmapilgul siiski arwutuid inimhulki kokku waksali, et awaldada Hitlerile waimnstatud Poolehoidu. Mussolini tagasisaabumine Roomast teatab DNB: Mussolini saa bus esmaspäewal kell wälisminister krahw Ciano ja Saksa Rooma saadiku von Mackenseni saatel tagasi Rooma. Kuigi Brenneris tehti euroopalise ulatusega otsuseid" Berliini ja Rooma kommentaarid Hitleri-Mussolini kohtumise puhul Berliinist, 19. märtsil. (DNB) Esmas päevane südamlik läbirääkimine Führeri ja Duce wahel on Saksa ajakirjandusele loomulikult poliitiliseks peasündmuseks, mille tähtsust hindavad kõik Saksa lehed. Völkischer Beobaehter" kirjutab, et praegusel tunnil ei võida Meel midagi öelda Euroopa mõ lema suurima revolutsionääri kohtumise sisu üle, kuid aitab ainult ühest sõnast: on sõda. Maailm õpib Brenneri kohtumise mõtet tundma selle mõ judest. Führeri ja Duce kokkutulekul on tehtud alati euroopaliku ulatusega otsuseid. Selle eest hoolitseb mõlema mehe sügav teadlikkus oma töö saatuslikust missioonist ja selle eest hoolitseb tu gev inimlik kontakt, mis neid seob üksteisega. Adolf Hitleri ja Benito Mussolini wahel ei ole tarwis vaevarikast vastastikust kompamist, nagu see on tarwilik plutokraatlikkude wõimumeeste kokkutulekul. Sellepärast ei ole Brenneris wälja kaubeldud ka mingisuguseid mannetuid kompro misse. Neil suurtel päevadel on olemas ainult üht wõimu ja tahet. Berliner Bõrsen-Zeitung" kirjutab, et Bren neri kohtumisel on uuesti sümboolselt ja prakti liselt wäljendatud Saksamaa ja Itaalia huvide solidaarsust. See solidaarsus on nii tugew ja mõjub kujundavalt kogu maailma seisukorrale India wabadus ei wõi eksisteerida Briti riigi orbiidis". Kong gresmomitee tähelepanu Srataw resolutsioon Ramgahrist, 20. märtsil. (Reuter) India kongressikomitee esmaspäewasel is tungil wõeti wastu resolutsioon, milles kor ratakse kongressi nõudmist täielise iseseiswuse andmiseks Indiale sa seletatakse, et India wabadus ei wõi eksisteerida Briti imperia lismi orbiidis. See resolutsioon, mis esitati lahkuwa esi mehe Rajendra Prasadi poolt, on sarnane lellega, mis wõeti wastu Patna kongressi töökomitee poolt. Peetakse kindlaks, et see resolutsioon wõetakse wastu kongressi awali kul istungjärgul, mis algas teisipäewal^ Rahwuskongressi esimehe kõne India rahwuskongressi esimees Maulana Abdul Kalam Azad nõudis kongressi 53. istung järgu awamisel teisipäeval Indiale õigust ku jundada oma põhiseadust välise vahelesegami seta. Ta lisas juurde et India probleemi aluseks on kas Jndial on õigus otsustada ise oma saatuse üle või mitte. Sellele toetub kogu India rahvusluse küsimus. Briti valitsus ei tunnus ta, et Jndial on enesemääramise õigus. Azad rõhutas, et India peab ja saab sammuma edasi oma teed. Meie edu oleneb kolmest tegurist, ni melt ühtlusest, distsipliinist ja täielisest usaldusest Gandhi juhtimisse. India ei soovi natsismi ega sashismi ja on veel enam tüdinenud Briti im perialismist. nr. //, z+w Käsitledes sündmusi sõja puhkemisest, tähen das saadik Azad, et selle sõja eesmärgiks on kaits ta rahvaste vabadust, kuid seda piirati Euroopa geograasiliste piiridega. Suur-Britannia impe rialistlikkudes taotlusis JndiaS ei ole midagi muutunud. Azad utles, et Suur-Britannia soo vib, vt India saaks dominiooni staatuse, kuid tõe liseks küsimuseks olewat India õigus enefemüä ramiseks. Subhas Chandra Bose wastu India kongressi kompromissiwastase tiiva juht SubhaS Chandra Bose mõistis oma kõnes hukka Gandhi ja kongressi praeguse parempoolse juhatuse. Ta tähendas muuseas, et rahwuslik võitlus imperialismi wastu võib muutuda ko dusõjaks indlaste endi wahel. Prantsuse saadikutekoja salajane koosolek Rk Pariisist, 20. märtsil. (Havas) Tei sipäewal kl algas Prantsuse saadiku tekoja koosolek. Saadikutekoda otsustas ühel häälel arutada päewakorras ettenähtud arupärimist salajasel koosolekul. Tribüünid tühjendati pealtwaatajatest ja kell al gas salajane istung, mis kestis kl. 17-ni.»>«w; &\vav/v;v seepärast, et sellel ei ole tegemist keeruliste koa litsioonidega, waid see on põhjendatud maailma waateliselt ja on tingitud mõlema rahva ühesu gusest suhtumisest tähtsamatele rahwuslikkudele ja rahvusvahelistele Saatuse sar nasus, sisemise ja wälise hoiaku ühesugusus on wiinud mõlemad rahwad üksteise juure ja loonud selle suhtumise, mille jõuhoowused woolawad ikka tugewamini. Peab olema palju demokraatlikku maailmawõörsuft uskumiseks, et Saksamaad ja Itaaliat võidakse üksteisest lahutada mingisuguste intriigidega. Lääneriigid on kuni teadvusetuseni spekuleerinud võimalusega Saksamaad lahutada tema sõpradest. Jääb küsida, kas neile ka Pärast esmaspäewast kohtumist kumab äratundmine, et kõik nende löögid on lootusetud, ja et Saksa -Itaalia suhete kaal järjest kasvab ja muutub mõjurikkamaks. Deutsche Allgemeine Zeitung" kirjutab: Tänapäeva Euroopa mõlemad suurimad isikud, noorte tugewate rahwaste esindajad, kahe rewo lutsiooni taaajad on kinnitanud sõprust, mis on leidnud teljes oma purustamatu väljenduse ole wikus ja tuleviku jaoks. Maailm faab teada, Kõige kasulikumad raamatud kingiks on W. Pabson'i Belgia minister Sap f Brüsselist, 20. märtsil. (Reuter) Bel gia majandusminister Sap suri ootamatult ööl wastu teisipäewa. Brüsselist teatab DNB: Belgia walit sus astus teisipäewa hommikul kokku, et kaa luda samme, mida tuleks astuda majandus minister Sapi ootamatu surma puhul. Brenneris arutati rahutingimusi, Mussolini tagasisaabumisel oli täiesti era wiisiline iseloom, mis ei põhjustanud mingit erilist wastuwõttu, olid mitmed walitsns liikmed ilmunud waksali, et terwitada du cet. Waatamata hilisele õhtutunnile oli waksali kogunenud ka suur rahwahulk, kes terwitas ducet tormiliste owatsioonidega. Uus Kõnelus Mussolini ja Wellesi wahel Roomast teatab DNB: Hästiinformeeri tud Ameerika ringkondades peetakse tõenäo liseks, et teisipäewal toimub uus kõnelus Mussolini ja USA alamriigisekretäri Sum ner Wellesi wahel. et Brenneri ajaloolisel kohtumisel oli kindel mõte ja otstarwe samuti nagu sarnastel kohtumistel minewikus. Suurim sündmus sõja puhke misest saadik" Roomast teatab DNB: Ka teisipäewal seisab Rooma hommikulehtede tähelepanu keskpunktis «ajalooline kohtumine Brenneris", nagu hommi kulehed nimetawad mõlema teljeriigi walitsuse juhtide kokkusaamist. «Popolo di Roma" nimetab läbirääkimisi «suurimaks sündmuseks sõja puhkemisest saadik". Kohtumise tähtsus seisab lehe arwates eelkõige mõlema isiksuse erakordsetes wõimetes, kelle ot süstest olenewat ajaloo arenemine. See kohtumine on puhastanud rahwuswahelist õhkkonda, mis ümbritses Nõukogude Liidu ja Soome konflikti wiimast akti. Brenneri kohtumine ületab kaugelt tawalised diplomaatilised läbirääkimised ja walit seb praegusel silmapilgul poliitilist horisonti. Itaalia ja Saksamaa on oma juhtide läbi jälle kord uurinud ja kaalunud neid sündmusi, mis on juba küpsed, wõi olles arengustaadiumis, on prae gu aktuaalsed Euroopa poliitikas. Välismaa aja kirjanduse sihilikkude kombinatsioonide puhul wõib ainult konstateerida, et Mussolini ja Hitler tohiksid oma pika läbirääkimise kestel olla aruta nud kõiki peaprobleeme Euroopa poliitikas. «Messaggero" kirjutab, et Itaalia rahwas terwitab täieliku usaldusega sedä erakordse täht susega sündmust, millele surusid oma pitsatid ms lema juhi esiletõuswad kujud. Ääimasolewad sündmused ja nende wõimalik areng olid küllalda seks põhjuseks sellele kohtumisele ja pikale läbi rääkimisele, mis toimus telje ja Saksa-Jtaalia liidu raames. arwawad Inglise ajalehed. Kuid liitlased ei nõustu L o n d o n i st, 20. märtsil. (Reuter) Pal jud lehed arwawad, et Mussolini ja Hitleri kohtumise peamiseks põhjuseks oli wõimalda da Hitleril anda Mussolinile teada lõplikud rahutingimused, mida Mussolini wõiks üle anda Sumner Welle's'ile. Daily Telegraphi" diplomaatiline toi metaja ütleb, et Hitler on wõib-olla muut nud oma ettepanekuid wõrreldes nendega, SOKOLAA&I BISKVIIT A kompvekid teosed. Need viivad ihimese tervise, vaba duse ja õnne juurde: 1) õige söömisviis, 90 s. 2) Kt jäädavalt õnnelikuks saada, 120 s. 3) Mida peab sööma? 180 s. 4) T. a KEMPiS: Kristuse Jälgedes" (tõlketöö), 255 s. Saadaval igast paremast raamatukauplusest. «? *< mis ta esitas Sumner Wellesi Berliinis wii bimisel. Selle kohta kirjutab Daily Tele graph" oma juhtkirjas muuseas, et missu guseid muudatusi Hitler ka on mõtelnud te ha sõjaeesmärkides, kuid liitlaste seisukoht jääb muutmatuks. Inglismaa ja Prantsus maa püüawad kui üks rahwas saawutada oma eesmärke, olles kindlad edus. Seoses Wellesi missiooniga? Brüsselist teatab DNB: Kuningas Leo pold wõttis teisipäewal wastu ühendriikide saadiku Cutahy. Oletatakse, et see wastu wõtt on seoses Sumner Wellesi missiooniga. Cutahy oli hiljuti Sumner Wellcsiga kohku nud Helweetsias ja temaga kõnelnud. Watikan eitab Vatikanist teatab Havas: Watikani wõi mud lükkawad kategooriliselt ümber wälis maal ilmunud teated, mille järgi Watikanil ja Sumner Wellesil olewat teatud Põhipunk iidele toetuw rahukawa. JätfaJejm on ehteasi. Soennecken sulepeade juures meeldi vad eriti plastilised kau nistusvõrud: välised oma dused, milliseid kaugelt ületab Soennecken täite sulepeade seesmine väärtus. Soennecken - President Kr 30 ja Kr. 41 Soennecken - Reingold Kr ja Kr. 20- Soennecken täitesulepee kolviga Kr 9 50, Kr. 12.-, Kr Saadaval k&lgls pa remais klrlutustar vete-kauplusls Linnad ei jõua eel arwetega walmis Korra kohaselt pidid linnawolikogud eel olewa tegewusaasta eelarwed wastu wõt ma 1. märtsiks ja esitama kinnitamiseks siseministeeriumile. Nagu omawalitsuste talitusest kuuleme, on senini oma eelarwed esitanud läbiwaata miseks waid üksikud wäiksemad linnad. Eel arwete koostamine on weninud peamiselt seepärast,et aasta algul astusid ametisse uued linnawalitsused, kelledel kulus aega ko hanemiseks ja olukordadega tutwunemiseks. Kuigi uus eelarweaasta algab 1. apr., lubab seadus juhul, kui ei ole weel kinnita tud uut eelarwet, kasutada krediite eelmise aasta eelarwe piirides, kuid mitte rohkem kui 1/12 osa kuus. See määratlus ei wõi malda küll teostada suuremaid ettewõtteid, kuid kuni normaalse olukorra saabumiseni wõimaldab teha kulusid linna jookswaks as jaajamiseks, palkadeks jne. Läbirääkimisi Tallinn-Helsingi lennuühenduse asjus ühenduses sõjaolukorra lõppemisega Soo mes on kerkinud päewakorrale Tallinn-Hel singi lennuühenduse uuesti jaluleseadmise küsimus. Küsimuse selgitamiseks sõidab nüüd teedeministeeriumi õhusõiduosakonna direktor ins. O. Org täna Soome. Kuna wahepeal Soomega oli katkenud igasugune ühendus, siis tuli ka dir. Orul Soome sõi duks hankida eriline luba ning eile saabuski Soomest teade, et meie teedeministeeriumi lennuk wõib Helsingi Malmi lennuwäljal maanduda täna kl wahel. Helsingist loodab dir. Org saada lähemat selgitust Tallinn Helsingi lennuühenduse asjus, ühtlasi tahetakse selgitada Eesti len nuseltsi AGO tegewusse rakendamist Tal linn Helsingi lennuliinil, milleks AGO'l on teatawasti olemas 2 lennukit. Muusikawõistlost Balti riikide wahel. Ri i a st, 20. märtsil. Teisipäewal astus Riias kokku kirjandus- ja kunstikoja kewadi ne aastapeakoosolek. Koosolekust wõtsid osa ka lellele kojale alluwate ühingute liikmed a. tegewuskawa arutamisel teatati muuseas, et kujutama kunsti toimkond kor raldab ka tänawu 15. mail maalide näituse Uuendatud Läti" nime all. Muusikatoim kond alustab õigeaegselt aastal korraldatama üldlaulupeo eeltöid. Balti rii kide koostöö edendamiseks hakatakse perioodi liselt korraldama muusikawõistlusi Eesti, Läti, Leedu ja Soome muusikakunstnikkude wahel. Soome loowutusi Nõukogude Wenemaale Pilt Wpborgist (Wiiburi). wanast Soome linnast, mille Wene pommid purustasid za mis nüüd loowutati Nõukogude Wenemaale. Käkis almi. toana loss Laadoga ääres, mis on Euroopa suuremaid järtoi ja mis Eoome ia N. Liidu toahel sõlmitud rahulepingu alusel läheb nüüd kogu oma ulatuselt N. Liidu waldusse.
Procedure 2(b) (obvious errors in a number of language versions)
COU CIL OF THE EUROPEA U IO Brussels, 18 April 2012 8693/12 Interinstitutional File: 2005/0191 (COD) JUR 217 AVIATIO 64 CODEC 969 LEGISLATIVE ACTS A D OTHER I STRUME TS: CORRIGE DUM/RECTIFICATIF Subject:
Læs mereHaid puhi! ÜLE VAL LA JÕU LU PI DU. Tõs ta maa rah va ma jas 23. det semb ril
Nr. 9 (182) / detsember 2011 Haid puhi! Foto: Eve Käär ÜLE VAL LA JÕU LU PI DU Tõs ta maa rah va ma jas 23. det semb ril kell 20 väi ke jõu lu kont sert kell 21 peoõh tu koos an samb li ga OR KES TER Õh
Læs mereEESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK
EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK 6. 9. juuli 1992 SISUKORD EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK ESIMENE ISTUNG 6. juuli 1992... 4
Læs mereILMUB NELI KORDA NÄDALAS: esmaspäeval, kolmapäeval, reedel ja laupäeval, kusjuures laupäevane leht kannab nime «Sakala Pühapäev"(«Pühapäev")
Sakala ASUTANUD C. A. 1878. ILMUB NELI KORDA NÄDALAS: esmaspäeval, kolmapäeval, reedel ja laupäeval, kusjuures laupäevane leht kannab nime «Sakala Pühapäev"(«Pühapäev") Hinnata kaasanneteks: ««Sakala"
Læs mereÜldinfo. Me teeme elu kasutajate jaoks lihtsamaks, arendades pidevalt töökindlaid ja pika elueaga süsteeme.
TOOTEÜLEVAADE 2014 Üldinfo Me teeme elu kasutajate jaoks lihtsamaks, arendades pidevalt töökindlaid ja pika elueaga süsteeme. Meie tooted teevad läbi mitmeastmelise korrosioonikaitsetöötluse*. Kõik tooted
Læs mereUus pärimisseadus: vastuvõtusüsteem vs loobumissüsteem muinasajast tänapäeva
Uus pärimisseadus: vastuvõtusüsteem vs loobumissüsteem muinasajast tänapäeva Vaike Murumets Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Selle aasta 17. jaanuaril võttis Riigikogu vastu uue pärimisseaduse,[i]
Læs mereEuroopa. Infovihik noortele
Euroopa Liit Euroopa. Infovihik noortele Käesoleva brošüüri Euroopa. Infovihik noortele ja selle juurde kuuluva õpetajavihiku leiate internetis aadressil europa.eu/teachers corner/index_et.htm bookshop.europa.eu
Læs mereA.-S. OSKAR KILGAS TRIKO0-, PITSI- JA SUKAVABRIK TALLINN, VOLTA TÄN. 3. TEL.: KONTOR LADU
KAITSE KODU! f A.-S. OSKAR KILGAS TRIKO0-, PITSI- JA SUKAVABRIK TALLINN, VOLTA TÄN. 3. TEL.: KONTOR 426-31 LADU 426-32. S00VITAME::KÕRGEIMAS HEADUSES KLEIDI-, MANTLI-, VOODRI- JA ÜLIKONNARIIDEID: FLAMENGO
Læs mereLembitu vaim : õppida.
Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr. 3 (36) Märts 2003 LEOLE MÄRTS Anno Domini 2003 Siin ta siis ongi - märts. Esimese kevadelõhna kuu. Varsti ta tuleb. Kevadlõhnadele lisaks
Læs mereKui räägitakse töökohtade loomisest siis tekib mul küsimus miks peaks keegi tegema oma tootmisüksuse Vigalasse?
Vigala Sõnumid Vigala valla ajaleht NR. 10 (145) November 2013 TASUTA head vallaelanikud, Vigala Vallavolikogu esimeheks valiti mind tormilisel ajal hetkel, kui Kivi-Vigala nagu ka teised piirkonnad vallas
Læs mereLugeda tuleb kõikjal ja nähtavalt
Melchior tegutseb jälle 1. mail jõuab kirjastuselt Varrak poelettidele Indrek Hargla Melchiori lugude neljas osa, mis seekord kannab pealkirja Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja. Aasta on 1431 ja tegevuspaik
Læs mereKOLMAPÄEV, 10. NOVEMBER 2010
10-11-2010 1 KOLMAPÄEV, 10. NOVEMBER 2010 ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK president (Istung algas kell 15.00) 1. Istungjärgu jätkamine President. Kuulutan neljapäeval, 21. oktoobril 2010 katkestatud Euroopa
Læs mereÜLEVAADE EESTI VABADUSSÕJAST (I) JAAN MAIDE KOLONEL-LEITNANT
1 ÜLEVAADE EESTI VABADUSSÕJAST 1918 1920 (I) JAAN MAIDE KOLONEL-LEITNANT SISUKORD A. AJAJÄRK KUNI VABADUSSÕJANI III. Vene kodusõja väljakujunemine 1918. a. lõpuks. Poliitiline olukord 1918. a. lõpul ja
Læs meretähelepanuväärset naist elvi reiner ja Mai Sipelgas
Vigala Sõnumid Vigala valla ajaleht NR. 3 (127) Märts 2012 TASUTA Elvi Reiner alustas õpetaja tööd 1958. a Peru Koolis. Seejärel töötas ta Kivi-Vigala Põhikoolis, Vana-Vigala Põhikoolis ning Tehnika- ja
Læs mereTALLINN A. H. Tammsaare tee 116, Pärnu mnt 69, Tartu mnt 63 TARTU Rüütli 11, Riia 9 PÄRNU Hospidali 3 NARVA Energia 2
Sisustuskangad, kardinad, mööblikangad, voodipesu, padjad, toolipõhjad, kardinatarvikud ja palju muud. TALLINN A. H. Tammsaare tee 116, Pärnu mnt 69, Tartu mnt 63 TARTU Rüütli 11, Riia 9 PÄRNU Hospidali
Læs mereLuft for sva rets læ rings kul tur...15 Et his to risk grunn lag for Luft for sva rets læ rings kul tur...15 Ny tid med nye ut ford rin ger...
Innhold Ka pit tel 1 Pro log Læ ring og vekst i ope ra ti ve or ga ni sa sjo ner...11 Bak grunn for en bok om læ ring i ope ra ti ve or ga ni sa sjo ner...11 Fra virk nings full læ rings pro sess til bok...12
Læs merePUUDE LOENDAMINE. Teema 7.3 (Lovász: Ch 8) Jaan Penjam, Diskreetne Matemaatika II: Puude loendamine 1 / 55
PUUDE LOENDAMINE Teema 7.3 (Lovász: Ch 8) Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Puude loendamine 1 / 55 Loengu kava 1 Märgendatud ja märgendamata puud 2 Puude esitamine arvuti mälus
Læs mereTEATAJA. ENSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus natsionaliseeritud Eestimaa Õlikonsortsiumile sms Kingissepa nime andmise kohta.
Т г г t -.. i.z 1 i к о о Xi käi i is гл. Se rai ni. Tartu,GiIdi 8 ~ 2 kord. Z/V'/---- ENSV )щ) TEATAJA Fr, R. Kreutzwaldi Д И nim. ENSV Riiklik Raamatukogu 112 821 21. oktoobril Nr. 29 1940 Art. 335.
Læs mereEesti Majandus Tööstuse,ftauDanduseta rahanduse ajakiri
Üksik number 15 marka. Eesti Majandus Tööstuse,ftauDanduseta rahanduse ajakiri 3. kölie Tallinnas, teisipäeval, 23 detsembril 1924 Nr. 30 (94) Sisu: Toimetuse kommentaar Homo oeconomicus: Indeksnumbriie
Læs mereKAUBANDUS -TOOSTUSKOJA
«4«KAUBANDUS -TOOSTUSKOJA Nr. 11. XIII aastakäik 1 L/\l/\JjrV Ilmub kaks korda kuus. 1. juunil 1938 Tellimishind: Toimetus ja talitus Kuulutuste hinnad: l/i Aastas.. kr. 2. Kaubandus-tööstuskoda, Tallinn,
Læs merelandinspektøren s meddelelsesblad maj 1968 udsendes kun til Den danske Landinspektørforenings redaktion: Th. Meklenborg Kay Lau ritzen landinspektører
landinspektøren s meddelelsesblad udsendes kun til Den danske Landinspektørforenings medlemmer redaktion: Th. Meklenborg Kay Lau ritzen landinspektører indhold: L a n d in s p e k t ø r lo v e n o g M
Læs mereSotsiaalkindlustusõigused. Taani
Sotsiaalkindlustusõigused Taani Käesolevas ülevaates esitatud teave on koostatud ja seda on ajakohastatud tihedas koostöös vastastikuse sotsiaalkaitsealase infosüsteemi (MISSOC) kohalike esindajatega.
Læs mere3 Sange med tekst af H. C. Andersen
Bendt Astrup 3 Sange med tekst af H. C. Andersen For lige stemmer 2004 3 sange med tekst af H. C. Andersen Bendt Astrup Trykt i Exprestrykkeriet Printed in Denmark 2004 Poesien H. C. Andersen Soprano Alto
Læs mereMESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames
MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr nr 7 1 (87), (99) veebruar 2015 2017 Põhja- ja Baltimaade Mesindusnõukogude aastakoosolek Tallinnas Rohumaade niitmisest Valmar Lutsar. Mee soojendamisest Erki Naumanis. Robotmesilane
Læs mereSee auto võiks olla päriselt sinu!
N-P 0.0-.0 Kirsstomat punane, I klass 0 g (./kg) 0 Tavahind 0. -% Rannamõisa Broilerilihašašlõkk jogurtimarinaadis 00 g (./kg) Tavahind. -% Farmi Kirsi joogijogurt kg 0 Tavahind. -% Võicroissant g (./kg)
Læs mereScripta Annalia. EELK Lääne praostkonna aastakirjad 2017
1 Scripta Annalia EELK Lääne praostkonna aastakirjad 2017 2 Advendi- ja jõulutervitus nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja Sest on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks,
Læs mereاقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI. juuni 2013 / RAŽAB ŠABAAN 1434
اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 45 juuni 2013 / RAŽAB ŠABAAN 1434 السالم عليكم ورحمة الله وبركاته Armas lugeja, sinu ees on juba Iqra 45. number, mašaallah! Seekordseks peateemaks on vähe käsitletud kuid
Læs mereMERETE KUHLMANN. Gloria. for blandet kor (SATB) og orgel SAMPLE
MERETE KUHLMANN Gloria or bladet kor (SATB) og orgel orord Gloria blev bestilt a olkekirkes Ugdomskor til estgudsteeste ved Nordisk Kirkesagsest i Oslo Domkirke de 2 ma 200 hvor værket blev uropørt a lere
Læs mere21. TÕRV Ajalugu, valmistamine ja kasutamine.
21. TÕRV Ajalugu, valmistamine ja kasutamine. AJALUGU Puutõrva kasutamine ulatub tagasi õige kaugetesse aegadesse. Vanimad kirjalikud teated selle kohta pärinevad kreeka ja rooma autoritelt. Rooma õpetlane
Læs mere1 JENS PORSBORG Jela HENRIK DAHL
1 JENS PORSBORG Jela HENRIK DAHL Kære elev! Vi lærer at læse ved at læse. Og for at blive en god og sikker læser, skal vi læse meget rigtig meget. Når du skal læse ord, skal du bruge bogstavernes lyde
Læs mereEESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 3. OKTOOBER 2009 / 12 SHAWWAL Valmistume palverännakuks!
EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 3. OKTOOBER 2009 / 12 SHAWWAL 1430 Valmistume palverännakuks! Assalamu alaikum wa rahmatullah wa barakatuhu, käesolev kuukiri on eriväljaanne palverännakuks valmistumiseks. Loodame,
Læs mereHINNAPARAAD tel AUTODIAGNOSTIKA / ELEKTRITÖÖD Stik AS Rakvere Vabaduse tn 12 mob Võida gaasigrill!
LK 3 AUSAMBAMÄGI SAAB UUE ILME LK 6-7 TÖÖPAKKUMISED Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 17227 tel. 515 0068 17. märts 2017 Nr. 11 (947) Tasuta nädalaleht EESTI HINNAPARAAD TOODE ÄRTS 10.-26. M 17 ERIPAKKUMINE
Læs mereUrvaste saab uue masti. Loodetavasti ei pea varsti Urvaste külalised telefoniga rääkimiseks katusele
Urvaste Urvaste vald Valla Leht 7(49) JUULI 2005 HIND 5 KROONI Urvaste saab uue masti Urvaste vald pole veel 21. sajandisse jõudnud. Kõige paremini toimiv sidevahend on endiselt postimees. Sellised mõtted
Læs mereJõuluväljaanne. Tänapäevane jõulumuinasjutt SELLES LEHES: NINA KÜLMETAB KUTSUDEL VÄGA KÜLM ON KA NOTSUDEL. KÜLM POEB PÕUE KADRIDELE,
Jõuluväljaanne Detsember 2010 R a k v e r e P õ h i k o o l i h ä ä l e k a n d j a Jõuluväljaanne Tänapäevane jõulumuinasjutt NINA KÜLMETAB KUTSUDEL VÄGA KÜLM ON KA NOTSUDEL. KÜLM POEB PÕUE KADRIDELE,
Læs mereBJB 06012-0018 5. T e l: 050-35 4 0 61 - E-m a il: in fo @ n ie u w la n d.b e - W e b s it e : - Fa x :
D a t a b a n k m r in g R a p p o r t M A a n g e m a a k t o p 17 /09/2007 o m 17 : 4 3 u u r I d e n t if ic a t ie v a n d e m S e c t o r BJB V o lg n r. 06012-0018 5 V o o r z ie n in g N ie u w
Læs mereNo. 5 I'm An Ordinary Man
Voice Keyoard MD Bass Clarinet in B 0 & & solo No 5 I'm An Ordinary Man Moderato q = 108 "jeg' en ganske enkel mand clarinet Moderato jeg or - lan - ger kun så lidt mit krav er li - ge- til at kun - ne
Læs mereMeie Leht. Nr. 4 (15) Aastavahetus 2006/07 Kõrveküla raamatukogu direktor Hele Ellermaa:
Tartumaa raamatukoguhoidjate meele- ja häälekandja Meie Leht Nr. 4 (15) Aastavahetus 2006/07 Kõrveküla raamatukogu direktor Hele Ellermaa: Head kolleegid, leidke aega enda jaoks, sest kui me ei hooli endast,
Læs mereÅRSBERETNING F O R SKAGEN KOMMUNALE SKOLEVÆSEN 1955-1956 VED. Stadsskoleinspektør Aage Sørensen
ÅRSBERETNING F O R SKAGEN KOMMUNALE SKOLEVÆSEN 1955-1956 VED Stadsskoleinspektør Aage Sørensen S k a g e n s k o le k o m m is s io n : (d.» / s 1956) P r o v s t W a a g e B e c k, f o r m a n d F r u
Læs merePalju õnne, Tartu ülikool!
Nr 39 Kolmapäev, 10. oktoober 2007 Hind 10 krooni Asutatud 1923. aastal ISSN 1736-1915 Vastastikuses austuses jõudke üksteisest ette. Pauluse kiri roomlastele 12:10 Palju õnne, Tartu ülikool! Eelmisel
Læs merePirita jõe ääres vandaalitses saemees
Enne tuisk, nüüd uputus lk 2 eesti maailm Marko Rudi väljaandmine USA-le sai tagasilöögi Mumbai tapjad tulid Pakistanist Kohus tühistas valitsuse korralduse rahandus kuritegudes kahtlustatava audiitorifirma
Læs mereStudiepartitur - A Tempo
Himle ortæller om Guds herlighed ørge Grave Nielse 99 Sl 9 v - v -0 q = ca 9 ( gag) (ved DC) hæ - ders værk; c c c c S S A A ( gag) (ved DC) cresc (ved DC) Him - le or-tæl-ler om Guds Ó Kao: cresc (ved
Læs mereSõnastik / KKK www.monbjergpil.dk --- www.a-b.dk --- www.recycler.dk Google Tõlge on kohandatud õige eestlane. *) OEM = Original Equipment Manufacturer. Ümbertöödeldud OEM ühilduvad. Teema vigu materjali.
Læs mereM A D E I N G E R M A N Y M A D E I N G E R M A N Y. a u f d e r g a n z e n W el t z u h a u s e... w ei ß
w ei ß a u f d e r g a n z e n W el t z u h a u s e... P or z ell a nf a bri k e n C hristi a n S elt m a n n G m b H P ostf a c h 2 0 4 0 9 2 6 1 0 W ei d e n / G er m a n y Tel ef o n + 4 9 ( 0) 9 6
Læs mere5. TERMODÜNAAMIKA ALUSED
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS (kaugõppele) 5. ERMODÜNAAMIKA ALUSED 5. ermodünaamika I seadus ermodünaamika I seadus annab seose kehale antava soojushulga, keha siseenergia ja paisumistöö vahel = U + A, kus on juurdeantav
Læs mereVÕLAKIRJA TINGIMUSED. võlakiri nr Aktsiavõlakiri Euroopa 2012
Käesolevad tingimused on algselt koostatud rootsi keeles. Juhul, kui esinevad erinevused rootsi- ja eestikeelsete tingimuste vahel, loetakse õigeks rootsikeelsed tingimused. VÕLAKIRJA TINGIMUSED võlakiri
Læs mereMärjamaa Nädalaleht. Lapsed talletasid lihtsaid esemeid kodusest. kultuuripärandi laeka. 27. märts on priiuse põlistumise päev TÄNA LEHES:
Märjamaa Nädalaleht MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT TÄNA LEHES: Külaliikumise tänupäevast, tänatavate nimed ja panused. Lk 3 6. Vana foto: algab sari Märjamaa fotograafidest. Lk 7 Midrimaa lasteaia hoolekogu korraldab
Læs mereLOT TE RI E NEC KER, PE TER STRAY JØR GEN SEN, MOR TEN GAN DIL. Skriv en ar ti kel. om vi den ska be li ge, fag li ge og for mid len de ar tik ler
LOT TE RI E NEC KER, PE TER STRAY JØR GEN SEN, MOR TEN GAN DIL Skriv en ar ti kel om vi den ska be li ge, fag li ge og for mid len de ar tik ler For la get Sam funds lit tera tur Lot te Ri e nec ker, Pe
Læs mereTEATAJA Ilmub kaks korda kuus
KAUBANDUS -TOOSTUSKOJA Nr. 12. X aastakäik TEATAJA 15. Ilmub kaks korda kuus juunil 1935 Tellimishind: Toimetus ja talitus: Kuulutuste hinnad: Aastas.. kr. 2. Kaubandus-tööstuskoda,Tallinn,Pikkt. 20 Vi
Læs mereFader, du har skapt meg
ader, du har skapt meg gm & bc 7 dm gm a - der du ha - r skapt meg Liv - et mitt e - g 7 & b gir deg dm Ta gm meg 7 bruk meg 2. Jesus, du har frelst meg...osv... 3. Hellig Ånd, kom og styrk meg... osv...
Læs mereEesti Muusikaakadeemia kontserdid veebruaris 2003
Eesti Muusikaakadeemia kontserdid veebruaris 2003 1. veebruar kell 16 dots Ada Kuuseoksa klaveriklass EMA kammersaal 9. veebruar kell 13 orelitund - Aare-Paul Lattik EMA orelisaal, otseülekanne Klassikaraadios
Læs mereSalme. œ œ. œ œ. œ œœ œ. œ œ œ œ. œ œ. œ œ. œ œ. œ œ. œ œ. œ œ. œ œ. œ œ. œ œ œ œ. œ œ. œ œ œ œ. œ œ. œ œ b œ œ. œ œ. œ œ. œ œ. œ œ. b œ œ œ œ.
Digt af Otto Gelsted Salme Musik: ens Berg S A C T B C end fra din sæls e - len - de mod da - gens lys dit blik Du var din e - gen 6 b b b b fen - de, du selv var or - mens stik Hvor sært: mens du i mør
Læs mereKERE- JA VÄRVIMISTÖÖD / KAHJUKÄSITLUS Stik AS Rakvere Vabaduse tn 12 mob
lk 4 Renoveeritud Pobeda Lääne-Viru liikluses lk 7 Töökuulutused Iga 6. sõit TASUTA Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA TEL 17227 pensionärid õpilased sõjaväelased 1300-20% tel. 515 0068 Nr. 21 (862) 29. mai 2015
Læs mereAfrodites øje . E. " & O \ \.. \ \ % O E.. % O O O O O & OO... % O O " % O O - . " .
Vocal Pano 1 & O \ \ I 2 & O \ \ Afrodtes ø ar r en bldt Tekst Musk: Pet Spes kjær % O \ \ ja nu knt sne Lang væn ge 4 & O 5 6 & O børn med rø de kn d skøj t rundt Kob b dam so n står lavt Pet % O 7 te
Læs mereK.Nohr@xs4all.nl. ma 24 - vrij 28 september 2007 Marnix Academie
Studiereis Kopenhagen ma 24 - vrij 28 september 2007 Marnix Academie Het Deense Onderwijssysteem Enkele statistische gegevens Aantallen leerlingen in de Grondschool Aantallen tweetalige leerlingen
Læs mereAIVE HIRS: Me ei saa keelata lastel vigu teha, vähe on ju neid, kes teiste vigadest õpivad. Metsapoolel avati kaua oodatud võimla
AIVE HIRS: Me ei saa keelata lastel vigu teha, vähe on ju neid, kes teiste vigadest õpivad. Nikolai 26 juubeldab Lõngad gurmaanidele Intervjuu 110aastane Nikolai 26 koolimaja Pärnus ootab homme külla kõiki,
Læs mereGiovanni Battista PERGOLESI ( ) Transcription pour orgue : R. LOPES
Giovai Battista PERGOLESI (110-1) Stabat Mate Tascitio ou ogue : R. LOPES 1....... 8. 9. 10 11. 1. Stabat Mate doloosa Cuus aimam gemetem O quam tistis et alicta Quae moeebat et dolebat Quis est homo Vidit
Læs mereDedikeret til Gentofte og Jægersborg Kirkers Børne- og Pigekor. Phillip Faber. Halfdan-suite. For børnekor (2 lige stemmer) med klaverakkompagnement
edikeret til entofte Jægersborg Kirkers Børne Pigekor Philli aber Halfdansuite or børnekor (2 lige stemmer) med klaverakkoagnement til tekster af Halfdan Rasmussen Teksten er benyttet med tilladelse af
Læs mereWilcoxoni astaksummatest (Wilcoxon Rank-Sum Test )
Peatükk 3 Wilcoxoni astaksummatest Wilcoxon Rank-Sum Test 3.1 Teststatistiku konstrueerimine Wilcoxoni astaksummatest on mitteparameetriline test kahe sõltumatu populatsiooni võrdlemiseks. Testprotseduuri
Læs mereKohus: SEB ei maksnud õiglast hinda
UUDIS Soome raskused Eesti tööjõufirmasid ei sega Soomes kaotasid personalifirmad käibes 10%, aga Eestis on hästi ja kasvupotentsiaali küll, ütles Manpoweri juht HEIGO KALDRA. 8 KOHTUASI Kohus: SEB ei
Læs mereM45, M60, M80 M45E, M60E, M80E, M90E
M45, M60, M80 M45E, M60E, M80E, M90E DA Monterings- og brugsanvisning for elektrisk saunaovn Elektrikerise kasutus- ja paigaldusjuhis M (Sound) ME (Sound) M ME 01022006H INHOLDSFORTEGNELSE 1. ANVISNINGER
Læs merekl INGEL ja kl PÄKA- PIKK. Klassid said eriilmelised ja huvitavad. Teine ülesanne oli klassi aknale sussi meisterdamine.
Nr 75 november/detsember 2010 Jõuluootus koolis www.leie.vil.ee/leietaht Täna lehes: HIV-koolitus, esmaabi koolitus, vinge klassipilt, Yeti jäähallis Tallinnas, pimeda öö pidu, noorteka tegemised, spordilood,
Læs mereI KOHALEJÕUDMINE TERMOPÜÜLID. Termopüülid Delfi Atika Maraton
I KOHALEJÕUDMINE Termopüülid Delfi Atika Maraton TERMOPÜÜLID KREEKA ÕHK ON PUHTUSE JA SELguse poolest tuntud, seega näeb rändur, kui tal vähegi õnne on, Ateenasse viiva tee algust juba kaugelt üle Malise
Læs mereFREDERIKSSUND KOMMUNE
Det sociale udvalg d. 8. november 1999 Side 1 af 5 FREDERIKSSUND KOMMUNE U D S K R IFT Det sociale udvalg Mandag den 8. november 1999 kl. 18.30 i mødelokale 3 i Social- og Sundhedsforvaltningen Mødedeltagere:
Læs mereDVD loomise tarkvara võrdlemine
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut DVD loomise tarkvara võrdlemine Seminaritöö Autor: Jevgeni Salnikov Juhendaja: Andrus Rinde Tallinn 2008 Sisukord SISSEJUHATUS... - 3-1. DVD AJALUGU... - 4-2. VÕRDLEMISPROTSESSIST
Læs mereTäiskasvanud täiendavad ennast
Urvaste Urvaste vald Valla Leht 6(60) JUUNI 2006 HIND 5 KROONI Täiskasvanud täiendavad ennast Vana- Antsla Kutsekeskkoolis toimunud täiskasvanute koolitusel osalesid ka mitmed inimesed Urvaste vallast.
Læs mereGuds Søn har gjort mig fri. f. bœ
Allegretto 1 ( = a 100) Sor/Alt Tenor/Bass 5 5 1 Sa q Guds Guds Søn har gort mig ri (Hans Adolh Brorson) Søn tans Ty-ran - ni har gort mig ri ra ra Sa - tans har molto rit Oddvar S Kvam, o 1 har gort mig
Læs mereÅTOFTENS GRUNDEJERFORENING 20. se p t e mb e r 2006 I h e n h o l d t i l v e d t æ g t e rn e s 4 i n d k al d e s h e rme d t i l ORDINÆ R GENERA L FORSA M L ING t o rsd ag d e n 5. o k t o b e r 2006
Læs mereGrun de jer foren in gen STORHØJ og STORHØJ Be boer foren ing. Generalforsamling
.2 N yt fra Storhøj Odder Grun de jer foren in gen STORHØJ og STORHØJ Be boer foren ing 25 Fe bru ar 1998 Storhøj Grundejerforening indkalder til ordinær Gen er al for sam ling og ori en te ring om klo
Læs mereBaggrunden for Skole og Forældres politikpapir om forældreansvar er den seneste ændring i Folkeskoleloven, hvor begrebet forældreansvar blev indføjet
P o l it ik f o r f o r æ l d r e a n s v a r Baggrunden for Skole og Forældres politikpapir om forældreansvar er den seneste ændring i Folkeskoleloven, hvor begrebet forældreansvar blev indføjet i lovteksten,
Læs mereMULGID MÄLETAVAD PÕHJALA ALGKEELT
MULGID MÄLETAVAD PÕHJALA ALGKEELT Mati Laane Neile, kellele meeldib sõnademäng, sõnade tekkeloo üle mõtisklemine, ristsõnad, mälumängud ja ajutreening, soovitav lugeda lõkke, kamina või küünla valgel mõni
Læs mere8. Peatükk. AINETE AGREGAATOLEKUD. VEDELIKUD
8. Peatükk. AINETE AGREGAATOLEKUD. VEDELIKUD 8.1. Aine olekufaasid Vedelik on juba teine ainete olekufaas, mida me oma kursuses käsitleme. Eelmise loengu lõpus nägime, et aine võib teatud tingimustel ühest
Læs mereSAMPLE. Potpourri over sange af Carl Nielsen for blandet kor og klaver. œ œ œ j œ J œ. œ œ œ j œ. œ J œ. . j. J œ J œ. œ œ œ J. œ œ. œ œ. œ œ œ.
otoui ove sange a Cal Nielsen o landet ko klave Klave Bedt mildt c c n a Lasse Tot Eiksen, 2015 S A T B A 1 Den 2 Så 1 Den 2 Så danske sang e en ung lond ige, hun gå nyn i Danmaks hus, syng da, Danmak,
Læs mereAdventskransen. Barn Jesus i en krybbe lå
Adventskransen A 174 Inger Otzen & b 4 2 Vel - B kom- men grøn - ne 7 ad - vents-krans med m # di - ne lys så / hvi - de, de B har så mild en 7 & b m m 7. hø - tids - glans, nu er det ad - vents - ti -
Læs merefhair 52.0"; ( ^ ^ as Z < ^ -» H S M 3
fair 52.0"; (515 974 ^ ^ as ^ -» S M 3 > D Z (D Z Q LU LU > LU W CC LO CO > CD LJJ > LJJ O LL .. O ^ CO ^ ^ ui,"" 2.2 C d. ii "^ S Q ~ 2 & 2 ^ S i; 2 C O T3 Q _, - - ^ Z W O 1- ' O CM OOCMOOO'-'O'^'N
Læs mereSamvær med psy ko pa tisk for æl der er pro ble ma tisk
Din kommentar er blevet udgivet. Samvær med psy ko pa tisk for æl der er pro ble ma tisk GRET HE EL HOLM OG KIR STEN KUL L BERG 12. sep tem ber 2011 01:00 2 kom men ta rer De fle ste samvær s sa ger kan
Læs mere1A Kolt - Trige/Lystrup
Ly t Bl up/ åb M Ki æh am a a Hi bæ k ha B bæ om h a b Bi æ k h El ha a t El B t y I hø Ly luk k By tup t Ly tæ C t t Mo up t/ly lu Ra a tup g C t Sk b / Sk y M b Sy oto Ol y S gh of yg u So Palm hu /Ho
Læs mereEr det din egen skyld, at du bli ver ramt af stress?
Er det din egen skyld, at du bli ver ramt af stress? bog ud drag AF DORTE TOU DAL VIFTRUP, PH.D. OG AU TO RI SE RET PSY KO LOG 1. juni 2015 14:34 Men ne sker, som er sy ge meld te med stress og de pres
Læs mereLisakonstruktsioonid geomeetrias
Lisakonstruktsioonid geomeetrias 1. Tsentraalpunkt Väga sageli piisab geomeetriaülesannete lahendamisel lisakonstruktsioonist, kus tuuakse sisse üksainus sobivalt valitud punkt, mis jagab joonise teatud
Læs mereTuru suurus, potentsiaalsete klientide hulk, võrdlus muude sektoritega. 1 Elamukulud
TOIDUAINED - TAANI Ülevaade turusuundumustest ja -võimalustest Turu suurus, potentsiaalsete klientide hulk, võrdlus muude sektoritega Taani rahvaarv on umbes 5,5 miljonit ning kõige asustatumad alad on
Læs mereRegister. I. U d s e n d e l s e r. Rettelser til tjenestedokumenter.
Register I. U d s e n d e l s e r T j e n e s t e d o k u m e n t e r. R e g le m e n t I, b i l a g s b o g e n...9 9, R e g le m e n t V... R e g le m e n t V I I I... P o s t g i r o b o g e n... V
Læs mereKokku sai aastal lõpetanud lend
Märjamaa Nädalaleht MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT TÄNA LEHES: Valla koolide paremad ainetundjad. Lk 3 A.K.K. tutvustas uut tehnikat Lk 4 Teise naiste tantsupeo muljeid. Lk 6 Folgi ajal kutsutakse pulma. Lk 7
Læs mereDen Lille Havfrue. Alan Menken/Howard Ashman Arr: Flemming Berg D G G D G. j œ j œ œ. j œ. œ œ œ œ. œ œ œ œœ œ œj G D G G D G. œ œ.
Kor og solist en Lille Havfrue lan Menken/Howard shman rr: lemming Berg q=182 mf 5 9 Sø - græs er al-tid grøn-nest I na- bo -ens fis-ke-dam du sir' du vil 14 op på or-den Men det er da synd og skam her-ne
Læs mereAnalüütiline geomeetria
Sügissemester 2016 Loengukonspekt Loengukonspektid 1 Aivo Parring, Algebra ja geomeetria, (IV. peatükk, Vektoralgebra, V. peatükk, Sirged ja tasandid, VI. peatükk, Ellips, hüperbool ja parabool), math.ut.ee
Læs mereGodt nyt til gam le hjerner Mi nori te ter nes minoritet Træn sam men - med glæde
Foreningen til Udvikling af Alderdommens Muligheder - en forening for de uprøvede ideer og projekter Godt nyt til gam le hjerner Mi nori te ter nes minoritet Træn sam men - med glæde Aktivering af ældre
Læs mereLi vets blan de de bol scher
Knud Ra mia n s op læg på FU AM's marts mø de Li vets blan de de bol scher Tit len Li vets blan de de bol scher er et bi lle de af li vets kva li te ter. Dem har vi vist ledt ef ter lige si den Adam og
Læs mere8. Peatükk. VEDELIKUD
8. Peatükk. VEDELIKUD 8.1. Aine olekufaas - vedelik Aine läheb vedelasse faasi kui molekulide soojusliikumise kineetiline energia RT on väiksem molekulidevaheliste tõmbejõudude poolt põhjustatud seoste
Læs mereFREDERIKSSUND KOMMUNE
Plan og Miljøudvalget den 24. marts 2003 Side 1 af 10 FREDERIKSSUND KOMMUNE U DSKRIFT Plan og Miljøudvalget Mandag den 24. marts 2003 kl. kl. 14.00 i mødelokale Udvalgsværelset Mødedeltagere: Finn Vester,
Læs mereTÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu
Læs mereD Referat af ekstraordinær generalforsamling i Å T O F T E N S G RU N D E J E RF O RE N I N G tirsdag den 23. marts 2004 kl. 19.30 i fælleshuset a g s o r d e n 1. V a l g a f d i r i g e n t 2. K ø b
Læs mereV aadates ülemöödunud
Suvinõ laulukõnõ Tuulas mõtsan tuulõkõnõ. Täl om lõhnav laulukõnõ: mari, mari maasikanõ, vari, vari vabarnanõ põsõmusu moosinõ. Milvi Panga V aadates ülemöödunud nädalavahetust Värskas, võib veendumusega
Læs mereDiskret møde på Rådhuspladsen i København. Bundfald (Palle Kjærulff-Schmidt, 1956). Framegrab. ASA.
Diskret møde på Rådhuspladsen i København. Bundfald (Palle Kjærulff-Schmidt, 1956). Framegrab. ASA. Det homoseksuelle København Fra Bundfald og Kispus til i dag A f Niels Henrik Hartvigson 56 S t o r b
Læs meretidsskrift f o r n o r s k p s y k o l o g f o r e n i n g 2010 47
AFSTED: Star ten er gået for Anne-Met te Bre dahl ved de Pa ra lym pis ke Lege (PL) i Vancou ver. Hun er psy ko log og skiskytte, og har deltaget seks gan ge i PL si den 1992. 428 tidsskrift f o r n o
Læs mereG G H Ő G G H G G SZŐNYI László okleveles építészmérnök Budapesti Műs aᔗ剗i ᔗ剗s ᔗ剗a dasáᔗ剗tudᔗ剗ᔗ剗ányi ᔗ剗ᔗ剗yeteᔗ剗, ᔗ剗pᔗ剗tᔗ剗s ᔗ剗ᔗ剗ᔗ剗nᔗ剗ᔗ剗i ᔗ剗aᔗ剗, ᔗ剗pᔗ剗tᔗ剗sᔗ剗iᔗ剗itele ᔗ剗si ᔗ剗ans ᔗ剗ᔗ剗, Maᔗ剗yaᔗ剗ᔗ剗ᔗ剗s áᔗ剗 ᔗ剗ᔗ剗sts
Læs mereMODALVERBERNE SKULLE OG MÅTTE I SKØNLITTERÆR OVERSÆTTELSE FRA DANSK TIL ESTISK
TARTU UNIVERSITET Det filosofiske fakultet Institut for germansk, romansk og slavisk filologi Afdeling for skandinavistik MODALVERBERNE SKULLE OG MÅTTE I SKØNLITTERÆR OVERSÆTTELSE FRA DANSK TIL ESTISK
Læs mereGribskov kommune Tisvilde By, Tibirke
Birkevænget 1 10 cx 2036 2 Birkevænget 2 10 cp 2836 2 Birkevænget 3 10 cz 2010 2 Birkevænget 5 10 cy 2085 2 Birkevænget 6 10 cr 2953 4 Samlet 10 cs 2940 ejendom Birkevænget 7 10 cn 2045 2 Birkevænget 9
Læs mereLÆS MERE PÅ WWW.SPEJDERNET.DK/UDDANNELSE
Roskild www.spjdrt.dk/liiud Viborg www.spjdrt.dk/lu-ord Hous Odd www.spjdrt.dk/lillbælt Husk at du på arragmtrs g hjmmsidr ka læs bskrivlsr af hvrt klt uddalsstilbud. LÆS MERE PÅ WWW.SPEJDERNET.DK/UDDANNELSE
Læs mereRüdiger Dorn. Spela till sista tärningen!
Rüdiger Dorn Spela till sista tärningen! SPELET Testa din tur i spel på sex fantastiska Las Vegas-kasinon. Eftersom du kan vinna olika summor på olika kasinon, gäller det att vara smart när du satsar dina
Læs mereІЕ ПШ EESfl ШДОШІБ 1954
ІІЕ ПШ EESfl ШДОШІБ 1954 S a a t e k s Käesolev väljaanne on NYEH juhatuselt mõeldud seltsi tegevuaraamatuna liikmeskonnale ja seltsi sõpradele. Julgeme loota, et kirjasõna ja piltide kaudu seltsi mitmepalgelisest
Læs mere5. RÕHK JA ÜLESLÜKKEJÕUD
5. RÕHK JA ÜLESLÜKKEJÕUD 5.1. Rõhumisjõud ja rõhk Jõud ja rõhk on erinevad asjad. Rõhk oleneb peale jõu ka kokkupuutepindalast. Rõhumisjõud on pinnaga risti. Joonis 5.1. Kahe käe nimetissõrme vahel on
Læs mereHjem til Sandefjord for sopran, kor og orkester. Klaveruttog (Opus 10 p) Musikk Gisle Krogseth Tekst Arne Engelstad
Д1Хpran Moderato qб0ж94 Hem til Sandeord or sopran kor og orkester Klaveruttog (Opus 10 p) Musikk Gisle Krogseth Tekst Arne Engelstad pran/ Alt Tenor/ Bass Piano Moderato qб0ж94 P n n n 4 P Stil - le i
Læs mere