Urvaste saab uue masti. Loodetavasti ei pea varsti Urvaste külalised telefoniga rääkimiseks katusele

Transkript

1 Urvaste Urvaste vald Valla Leht 7(49) JUULI 2005 HIND 5 KROONI Urvaste saab uue masti Urvaste vald pole veel 21. sajandisse jõudnud. Kõige paremini toimiv sidevahend on endiselt postimees. Sellised mõtted võivad pugeda infonäljas vaevleva urvastelase pähe, sest mobiililevi on meie mail väga katkendlik ja korraliku kvaliteediga internet on vaid 15 kodus. Kui keegi tahab praegu Uue-Antsla abonentjaamas ADSL-liitumist, peab ta lootma, et keegi loobub. Urvaste jaamas puudub ADSL täielikult. Kuid nii mobiili kui internetiga loodetakse veel sel aastal paranemist. Maaomanikega on juba kokkulepe EMT masti püstitamiseks Urvaste külla Vana-Söödi talu maadele. EMT on nõustunud ka Eesti Energia hinnapakkumisega ja ootab nüüd liitumislepingut, mis sisaldab ka liitumistähtaega. EMT võrguehituse ettevalmistamise osakonna koordinaatori Andres Rjabovi sõnul on see täiesti tavaline protsess. Tähtaeg võib olla kolmest kuust kuni maksimaalselt ühe aastani. Rjabov usub siiski, et ehk kiireminigi, tuues üheks põhjuseks suure huvi asja vastu, mida on üles näidanud nii Urvaste vallavanem kui vallaleht. Asja kiirendab seegi, et Eesti Energial on tegelikult vaja paigaldada vaid pisike kilp alajaama juurde, liini veab EMT ise. Eesti Energia Kagu-Eesti piirkonna elektrivõrgu juht Leander Konks kinnitab samuti, et probleemi pole. Kui EMT raha üle kannab, on kuu aja jooksul liitumine olemas. Mast mahutab palju Andres Rjabov tõdeb, et igasugused riigihanked ja muud asjaajamised võtavad põhilise aja. Tegelikult on liini vedamine ühe päeva töö. Rjabovil on ka üks tõeline rõõmusõnum pakkuda: mast Urvaste rahva jaoks on juba tellitud. Küsimusele, kui palju Loodetavasti ei pea varsti Urvaste külalised telefoniga rääkimiseks katusele ronima mast maksma läheb, vastavad EMT töötajad muiates - väga palju! Tegu ilmselt salajase infoga. Mobiilimasti levi ulatus sõltub maastikust, avamaastikul kuni paarkümmend kilomeetrit, metsades ja küngaste vahel palju vähem. Hoonete sees mõjutab oluliselt ka hoone konstruktsioon. Kõnekanalite puudust ei tohiks tulla, sest neid monitooritakse pidevalt ja vastavalt koormuse kasvule ka lisatakse. Kas masti ehitus ka EMTle endale tasuv on, ei osanud Ermo Polma öelda, sõltub sellest, kui palju masti kaudu kõnelejaid tuleb Kui teised mobiilioperaatorid soovivad oma saatjaid EMT masti paigutada, siis selleks on sõlmitud mastide vastastikuse kasutamise kokkulepe. Üldse on Ermo Polma sõnul võimalik internetilinke ja muid asju mastile paigaldada piisavalt palju Jõuluks internet tuppa? Piisavalt palju ADSL-püsiühendusi nii Uue-Antsla kui Urvaste kodudesse peab lisama Elioni planeeritud valguskaabli paigaldamine Antsla ja Vana-Antsla vahele. Elion on juba hankinud materjali ja alustanud projekteerimistöid. Asi seisab praegu kooskõlastuste hankimise taga. Esialgselt räägiti, et saab valmis sügiseks, nüüd lubab Elioni suhtekorraldaja Raimo Matvere, et kui täiendavaid takistusi ei tule, algavad ehitustööd septembris ja töö saab valmis detsembris. Kui Võrumaa kliendihaldur Sairos Hõrak kuu aja eest tunnistas, et Maanteeamet pidurdab teeäärseid maandustöid, siis praegu ta puhkab ja asjade käiguga kursis pole. Suhtekorraldaja Matvere võttis aga ametlikuma tooni. Meil on olnud mõningaid ajalisi nihkeid projektile kooskõlastuste saamisel. Osa kooskõlastusi on tänaseks päevaks saadud. kirjutas ta vallalehele. Isiklikult loodan et terve mõistus võidab ja leitakse ühine keel nii Antsla-Vana-Antsla uuele kaablimaandusele kui ka teistele projektidele vabariigis, ütles ka skeptilisemalt meelestatud Hõrak kuu aja eest. Urvaste Valla Lehe andmetel on Sairos Hõrak respublikaan, Res Publica on ka Urvaste valla võimupartei. Riigitüüri ja ministrikohtade juurest on Res Publica praegu tõrjutud. MARGUS KONNULA

2 2 VALIMISED URVASTE VALLA LEHT Vallalehe kaks keerulist kuud Nagu tänasest lehest saab lugeda, on valimisvõitlus pihta hakanud. Võimulolijad selgitavad oma tegevusi, opositsioon materdab võimulolijaid. Nii on see alati olnud ja ega seal midagi imelikku olegi. Valimisteni 16. oktoobril on jäänud kaks ja pool kuud ja selle aja jooksul on vaja välja anda veel kaks vallalehte peale käesoleva. On viimane aeg paika panna mängureeglid. Septembrinumber tuleb niigi väga valimistekeskne, jätame augustinumbrist poliitilised sõnavõtud üldse välja. Kuivõrd 17. augustist alles hakatakse kandidaate ja nimekirju esitama, aga 18ndal on juba vallalehe lugude laekumise tähtaeg ja ka lehe ilmumise ajal 27. augustil ei pea veel parteid või valimisliidud esitatud olema. Sel ajal kellegi poliitiliste seisukohtade avaldamine segaks liialt vett. Mõistagi on igaühel võimalik silma paista selliselt, et see ületaks uudiskünnise. Kindlasti on augustikuu lehes juttu ja pilti kaunitest kodudest. Tähelepanuta ei jäta me ka presidendipaari visiiti ja Laulge Kaasa salvestust Urvastes. Septembris käivad asjad aga hoopis teisiti. Igale nimekirjale on vallalehes ette nähtud 1 lk tasuta reklaampinda, lehekülg Urvaste Valla Lehes on ka valimiseelsel ajal suurusega A4. Sellel küljel võib partei, valimisliit või üksikkandidaat avaldada oma platvormi, kandidaatide nimekirja, kandidaatide pilte, kasvõi koomikseid. Teatava eetilise järelvalvega tuleb mõistagi arvestada. Materjalid peavad laekuma 15. septembriks, soovitavalt juba küljendatud kujul, vastasel juhul peab leppima trükikoja küljendusega. Valimisleheküljed algavad lk 4, sellises järjekorras nagu valimisliidud on nimekirja loositud. Proovime tekitada veel ka väikese valimisdebati, kus iga nimekiri võib igale konkurendile esitada ühe küsimuse. Küsimused peavad laekuma 13ndaks septembriks, vastused 16ndaks Ülejäänud septembrikuiste lugude autoreid otsime nende hulgast, kes pole kantud valimisnimekirjadesse Urvastes või mujal Eestis. Mõistagi anname teada volikogu otsustest ja avaldame ametlikke teadaandeid. Oktoobrikuu lõpuks on möll läbi, saame avaldada vähemalt esialgseid valimistulemusi, kommentaare võitjatelt-kaotajatelt. Enim hääli saanud kandidaadilt ootame 21. oktoobriks juhtkirja, mille pikkus tähemärki ehk umbes sama pikk nagu see kirjatükk siin. Kui kellelgi on proteste ülalpool loetletud põhimõtete suhtes, siis vähemalt 16 vallakodaniku allkirjaga pöördumise puhul kutsume kokku vallalehe toimetuse koosseisus Margus Konnula, Piret Otsatalu, Rolf Kiitsak ja Valdur Roots ning arutame seda asja. MARGUS KONNULA vallalehe toimetaja URVASTE VALLA LEHT tellimisindeks Postiaadress:Urvaste Võrumaa e-post: urvasteleht@solo.ee Toimetaja: Margus Konnula, tel Trükitud OÜ Tartumaa Trükikojas Valimiste ajakava 15. juuli Urvaste Vallavolikogu otsustas 1. Moodustada kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks Urvaste vallas üks valimisringkond, mis hõlmab Urvaste valla territooriumi tervikuna. 2. Määrata mandaatide arvuks valimisringkonnas 11. See on ka volikogu järgmise koosseisu liikmete arvuks. 3. Moodustada kolmeliikmeline valimiskomisjon, mille esimees on vallasekretär Piret Otsatalu, liikmed Eleri Laidma ja Kadri Melts ning asendusliige Ville Värton. 1. augustini on Urvaste vallas kandideerida soovival hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul aega ennast Urvaste valda sisse registreerida. 17. augustist - 1. septembrini esitatakse valimisliidud valla valimiskomisjonile registreerimiseks. 17. august - 6. september esitatakse kandidaate registreerimiseks Hiljemalt 11. september Valimiskomisjon registreerib kandidaadid ja selgitab liisu heitmisega numbrite andmise järjekorra erakondade ja valimisliitude ja üksikkandidaatide vahel. Kandidaat võib loobuda kandideerimast kirjaliku avalduse alusel, mille võib esitada kolme päeva jooksul pärast registreerimist. Valija kantakse selle valimisjaoskonna valijate nimekirja, mille territooriumil asub tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht 16. septembril. Hiljemalt 26. septembriks nimetab volikogu oma otsusega jaoskonnakomisjoni liikmed 1. oktoobrist võib valija, kes ei ole valijakaarti saanud või kellevalijakaardil on vigu, pöörduda avaldusega vallasekretäri poole selgituste saamiseks või vigade parandamiseks oktoober toimub eelhääletamine ühes maakonna valimiskomisjoni poolt määratud jaoskonnas kell oktoober-12. oktoober eelhääletamine kell Toimub ka hääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, sealhulgas valija asukohas ja kinnipidamiskohas. Elektrooniline hääletamine toimub ööpäevaringselt. 16. oktoober Valimispäev Hääletamine toimub Toimub ka kodus hääletamine. Kaebus valimiskomisjoni toimingu või otsuse peale esitatakse kolme päeva jooksul arvates vastava otsuse või toimingu tegemisest. Hiljemalt 17. november esitavad erakond ja valimisliit Riigikogu komisjonile aruande valimiskampaania kulude ja kasutatud vahendite päritolu kohta. Üksikkandidaat esitab aruande valla valimiskomisjonile. UVL

3 JUULI 2005 UUDISED 3 Maavanem käis vallavolikogus Juunis külastas Võru maavanem Ülo Tulik vallavolikogu istungit. Nii mõnigi valla valupunkt jõudis otse maavanema märkmepaberile. Kurmet Müürsepp palus maavanemal seista selle eest, et vähesed valda läbivad bussiliinid alles jääksid. Võru maakond saab piiriäärsetele valdadele juurde krooni. Tänu sellele peaksime hakkama saama nii, et olemasolevad liinid alles jäävad, arvas Tulik. Tulik lubas silma peal hoida ka sellel, et paari kilomeetrine lõik Urvaste küla ja kiriku vahel tuleval aastal kindlasti asfaldi alla saavad. Algul lubati asfalti juba tänavu suveks. Tulik tunnistas, et Võrumaal asfalteeritakse tänavu ainult 28 km teid. See on Kagu- Eesti probleem laiemalt asfalteerimistöid on 20% võrra vähem kui mujal Eestis. Jutuks oli ka terve Kanepi tee asfalteerimise vajadus. Kruusakattega osa on sellest vaid 17 km. Samas on see lühim tee Tartusse sõiduks. Asfalt aitaks säilitada ja parandada bussiühendust Urvaste valla ja Kanepi vahel, kus peatuvad paljud Tartu ja Tallinna bussid. Küsimusele, kas vallas ei peaks olema arendusnõunikku, vastas Tulik Võru valla kogemuse põhjal. Pärast seda, kui Raul Tohv tööle tuli, saime projektidele väga kiiresti rahad taha ja kõik hakkas jõudsalt edenema. Muidugi sõltub palju inimesest. Parem ja odavam on hoida üht head arendusnõunikku mitme valla peale kui üht keskpärast igas vallas. Tulik ütles ka seda, et kõigil valdadel oleks vaja kasvõi osalise tööajaga keskkonnanõunikku. Vallavalitsustes ei jätku aega ega kompetentsi keskkonnaküsimustega tegelemiseks. Urvaste valda pidas Tulik haldussuutlikuks. Isetegevus ja sport kippusid vahepeal ära kaduma, aga nüüd käivad täie hooga, leidis ta. AIRI HALLIK-KONNULA Jalgratas paneb peatuma Vaabinast Võru poole sõitjad näevad enne valla piiri vana lilledega kaunistatud jalgratast, mille juures olev viit kutsub rahvast telkima. Uudishimu torkis tagant ja uurisime asja Savi talu perenaiselt Marika Meierilt. Selgus, et Marika ja Viljar Meier tegid telkimisplatsi oma maakodu juurde juba eelmisel aastal. Hauka laada ajal ööbis seal nii müüjaid kui muidu laadalisi. Tänavu üles pandud jalgratas aga meelitas matkaselle juba esimeste soojade ilmade tulles. Telkimine maksab 25 krooni inimese kohta. Selle eest saab puid lõkke tegemiseks ja tiigis ujumas käia. Ettetellimisel köetakse soojaks suitsusaun. Telkijad on olnud peamiselt Põhja- Eestist ja Saaremaaltki. Paar inimest on öelnud, et Viljandi poolt tulles on see esimene ööbimiskoha viit. Ise ei ole me seda üle kontrollinud, räägib Marika. Uhket sõiduriista lähemalt uurides selgub, et üks ratas on pärit looreha küljest, teine on perenaise sõnul võetud hobuniiduki küljest ja sadul hoopis külgkorviga mootorrattalt. See aga ei takista ka lihtsalt möödasõitjaid jalgratta taustal pilti tegemast. Pererahvas, kes praegu oma elu Antsla ja Lõõdla-kandi vahel jagab, loodab tulevikus lisaks telkimisplatsile päris majutust pakkuda. AIRI HALLIK-KONNULA Antsla - Kanepi bussiliinist Natuke statistikat liini kohta Piletitulu juunikuus kokku 474 krooni, sellest käibemaks maha, jääb järgi krooni. Juunikuus oli 17 väljumist, kokku 1020 km, bussi kasutas 69 reisijat. Piletitulu liinil: kr / 1020 km = 0,39 kr/km. Kahjuks on piletitulu liinikilomeetri kohta tunduvalt alla loodetud 2 krooni, liini käigushoidmine tulevikus on kaheldav. Ootame ära juulikuu andmed, siis otsustame, mida edasi teha Lugupidamisega Ahti Siimon Võru Maavalitsus transpordi ja infrastruktuuri peaspetsialist Bussiliin Võru-Antsla-Kanepi-Antsla Võru - Vaabina /18.05 Antsla- Kuldre rist Nõudepeatus Kirikuküla Urvaste kool Urvaste Ruhingu Kanepi 18.45/ Ruhingu Urvaste Urvaste kool Kirikuküla Nõudepeatus Kuldre rist Antsla TNL sõidab buss liinil Võru(17.15)-Antsla (18.00)

4 4 VALLAMAJAS URVASTE VALLA LEHT Ülevaade 20.juulil 2005.a. toimunud Urvaste vallavalitsuse istungist 20.juuli 2005.a. vallavalitsuse istungil arutati toetuse maksmist esimesse klassi astujatele. Otsustati eraldada rahalist toetust summas (üks tuhat) krooni, 2005.a. I klassi astujatele, kelle elukohaks a. seisuga on rahvastikuregistri andmebaasi andmete alusel Urvaste vald. PIRET OTSATALU Urvaste vallasekretär Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrusega kehtestatakse eluruumi alaliste kulude piirmäärad toimetulekutoetuse määramisel Urvaste vallas Toimetulekutoetuse määramisel võetakse aluseks eluruumi tegelikud kulud, kuid mitte üle vallavolikogu poolt kehtestatud piirmäärade 3. PIIRMÄÄRAD (1) Korteriüür või hooldustasu kuni 10 krooni 1m 2 kohta kuus (2) Kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia maksumus: 1) kaugküttega, soojaveevarustusega eluruum- kuni 12 krooni 1 m 2 kohta kuus 2) kaugkütteta (ahi-, gaasi- ja elektriküttega eluruum)- kuni 8 krooni 1 m 2 kohta kuus (3) Tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus: 1) kuni 4 m 3 perekonna esimese liikme kohta kuus 2) iga järgneva liikme kohta kuni 3 m 3 kuus vastavalt vallavalitsuse poolt kehtestatud vee hinnale (4) Tarbitud elektrienergia maksumus kuni 3 krooni 1 m 2 kohta kuus (5) Tarbitud majapidamisgaasi maksumus vastavalt elanike arvule: 1) 1-2 elaniku kohta kuni 2 ballooni (ühe ballooni netokaal kuni 21 kg) aastas 2) 3 ja enama elaniku kohta kuni 3 ballooni (ühe ballooni netokaal kuni 21 kg) aastas Küsimused vallasekretärile 1. Mis on majandustegevusregister ja mis seadus seda reguleerib? 15.aprillil 2004.a. jõustunud majandustegevuse registri seadus sätestab majandustegevuse registri andmete koosseisu, majandustegevuse registri pidamise ja selle üle järelvalve teostamise üldised alused. Majandustegevuse register on erinõuetega tegevusaladel ettevõtjate, seadusega nimetatud asutuste, sihtasutuste ja mittetulundusühingute üle avalikkusele kättesaadaval viisil arvestuse pidamiseks ja järelvalve teostamiseks. Uue registriga kaasneb oluline muudatus kaubandustegevuse valdkonnas andmete sisestamisel, mis hakkab toimuma tegevuskoha põhiselt. Alates 15.aprillist ei väljasta kohalik omavalitsus enam paberkandjal kauplemislubasid, vaid sisestab ettevõtja taotluse andmed otse nn majandustegevuse registrisse. Registreeringu teostaja on vallasekretär. Registreeringut peab taotlema isik või asutus, kes majandus-või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või osutab teenust. Olgu siis tegemist äriregistris registreeritud isikuga või maksu-ja tolliametis registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjaga - kui ta tegeleb kaubandusega, peab tal olema registreering. Kaubandustegevus jaguneb viide kategooriasse: 1. Hulgikaubandus 2. Jaekaubandus 3. Toitlustamine 4. Teenindus 5. Tänava-või turukaubanduse korraldamine või kaubanduse korraldamine üritusel Kaubandustegevuse seadus jõustus a. ning nimetatud seaduse paragrahvis 34 on ära toodud järgmised üleminekusätted: 1) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud tähtajaline kauplemisluba kehtib kauplemisloale märgitud tähtpäevani või sellele märgitud andmete muutumiseni, kuid mitte kauem kui aasta 15. aprillini 2) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud tähtajatu kauplemisluba kehtib sellele märgitud andmete muutumiseni, kuid mitte kauem kui aasta 15. aprillini. 3) Kauplemisloa kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse registreeringu kustutamise aluseid kuni aasta 15. aprillini 4) Enne käesoleva seaduse jõustumist hulgikaubandusega tegeleval kauplejal on lubatud tegutseda registreeringuta kuni aasta 15. septembrini Registreeringu saamiseks tuleb enne avalduse esitamist tasuda riigilõiv. Riigilõivu määrad on sätestatud riigilõivu seaduses. Taotluse blanketi ja täitmise juhendi leiab interneti leheküljelt, mille aadressiks on Majandustegevuse registri andmed on avalikult kõigile kättesaadavad veebiaadressil: 2. Kuidas saab andmeid avaldada Urvaste valla kodulehel? Andmete või informatsiooni avaldamise sooviga Urvaste valla koduleheküljel tuleb pöörduda avaldusega vallavalitsuse poole. Avalduse läbivaatamisel ning vajadusel teksti korrigeerimisel tehakse ka vastav kanne valla koduleheküljele. 3. Millised õigusaktid reguleerivad majutusettevõtte tunnustamist? Majutusettevõtte tunnustamist reguleerib turismiseadus (RT I 2000, 95, 607; 2002, 63, 387; 2003, 88, 594; 2004, 18, 131) ning majandusministri 20.veebruari 2001.a. määrusega nr 9 kehtestatud Majutusettevõtetele esitatavad kohustuslikud nõuded ja majutusettevõtte tunnustamise kord (RTL 2001, 27, 341; 2004, 65, 1090) Turismiseaduse muudatuste kohaselt asendub praegune majutusettevõtte tunnustamise kord alates 1.novembrist majutusettevõtte registreerimisega majandustegevuse registris. Kui praegu annab ettevõtjale majutusteenuse osutamise õiguse majutusettevõtte tunnistus, siis tulevikus asendab seda elektrooniline registreering majandustegevuse registris. Ohtlike jäätmete kogumisring Urvaste valla elanikele Ohtlikke jäätmeid kogus AS Epler & Lorenz. Kokku koguti kogumisringil 8535,78 kg jäätmeid. Pliiakud 1332 kg (0.10 kr/kg) Patareid 20 kg (5 kr/kg) Värvijäätmed 145 kg (5 kr/kg) Ohtlikke aineid sisaldavad pakendid 394 kg (6 kr/kg) Vanaõli 86 kg (1 kr/kg) Õlifiltrid 8 kg (6 kr/kg) Ravimid 8 kg (25 kr/kg) Luminestsentslambid 51 tk (6 kr/tk) Elavhõbedajäätmed 0,03 kg (550 kr/kg) Elektroonikaseadmed 1322 kg (6 kr/kg) Külmikud 1696 kg (6 kr/kg) Pestitsiidid 10 kg (50 kr/kg) Olmekeemia 1 kg (50 kr/kg) Vanarehvid 3195 kg (3 kr/kg) Kodumasinad 7 tk (50 kr/tk) (Hindadel lisandub käibemaks 5%, vanarehvidel ja kodumasinatel 18 % Kogumisaktsiooni maksumus kokku koos käibemaksuga on krooni,mis on kolm korda rohkem kui möödunud aastal. Kasvu põhjuseks oli eelkõige rahva huvi kasv kogumisringi vastu, aga ka see, et erinevalt eelmisest aastast võeti vastu vanu rehve. Osa võttis 62 inimest sh Urvaste mõisas 18, Kuldres 12, Urvastes 10, Kirikukülas 9, Uue- Antslas 7 ja Vaabinas 6. Ohtlike jäätmete kogumiring tõestas jätkuvalt oma vajalikkust, suhtumine oli positiivne, tunti huvi järgmise kogumisringi toimumise aja kohta. AS Epler & Lorenz aruannet sirvis MARGUS KONNULA

5 JUULI 2005 REIS 5 On ilus suvehommik, kui alustame bussireisi Virumaale. Buss on täis heas mõttes uudishimulikke meie valla inimesi, kel tahtmine oma toalävelt kaugemale vaadata. Pärast mõnetunnist sõitu jõuame Tudusse, kus meid võtab vastu stiilselt riides elurõõmus kohaliku eramuuseumi ja ilusa aia perenaine proua Helve Ploom. Siin võime ajakangast tagasi kerida. Tuttavate esemete hulgas on tunda nostalgiat lapsepõlvemaalt või veelgi kaugemalt. Kes näeb siin oma esimest aabitsat, kes vanaisa linatöötlemise riistu. Küllaga on uudistamist ka õues ja aias, kus pilku püüavad puust eelajaloolised elukad. Reis Virumaale Palmses veini ja muusikaga Pärast lühikest kohvipausi läheb sõit edasi Palmse suunas. Palmse on Lahemaa rahvuspargi geograafiline ja vaimuelu keskus. Palmse mõis on kuulunud aastast kuni võõrandamiseni aastal Eesti Vabariigi poolt Pahlenite perekonnale. See põline ja Saksamaal tänaseni kestev aadlikusuguvõsa on Palmsele toonud palju kuulsust ja tuntust. Peahoone on ehitatud aastail Esimene korrus on esinduslikum, teisel korrusel olid põhiliselt magamistoad ja härraste harrastustega seotud toad. Esimesel korrusel on hoone kesksemaks ruumiks saal, vasakul garderoob, vastuvõturuum, mõisahärra töökabinet ja salong. Paremal saali kõrval sinine salong, söögituba ja taas salong. Hoone jagunes traditsiooniliselt härra ja proua pooleks. Teisel korrusel võime imetleda 18. sajandist pärinevat rikkaliku dekooriga kahhelahju. Samas on ka vanaaegne muusikaautomaat, mis mängib 19. sajandi lõpus moes olnud tantsumuusikat. Keldrikorrusel on köök, jahisaal ja veinikelder, kus meiegi seltskond sai maitseda klaasikest veini. Pärast lõunasööki on meie järgmiseks peatuspaigaks Käsmu. Käsmu on Eestis ainulaadne küla, seda eelkõige oma rikkaliku mereajaloo poolest. Kõigepealt torkab silma küla välisilme. Siinsed heledatoonilised majad pakuvad mere taustal silmarõõmu. Küla praegune hoonestus hakkas kujunema enne Esimest Maailmasõda, kui meresõitudega oli juba kogunenud kapitali ning ettekujutus sellest, kuidas mujal elatakse. Tänu siin aastatel tegutsenud merekoolile oli pea igas peres oma kapten või tüürimees. Pastelne Käsmu Mererannas võib imetleda kivikülvi, mis meenutab mandrijää kandejõudu. Hea on solberdada paljajalu vees. Agaramad käivad kivide vahel ukerdades ära Kuradisaarel. Tagasiteel külastame Roelas tohtrite Nurkade peret, kes on kahekümne aasta jooksul loonud liigirohke dendroaia. Päev hakkab juba õhtusse kalduma, aga meie reisiseltskond ei saa kuidagi aiast tulema, niipalju on huvitavat ja ilusat vaadata. Põikame läbi veel Rakverest, kust ostame ninni-nänni kodustele. Ja siis läheb karaoket lauldes lahti sõit kodu poole. Väike äpardus juhtub bussiga Kanepis, nii et teekonna lõpetame teise bussiga. See vahejuhtum ei riku küll kellegi tuju. Naer käib ikka üle bussi nagu oleks peoga herneid põrandale visatud. Lõpetuseks võib öelda - oli tore reis. Loodame korrata sama huvitavat reisi järgmisel aastal. HELGI ASULA Naudime veelkord meie aedade ilu! Eestimaad avastasime seekord Lääne-Virumaal. Alati on hea kaugelt koju jõuda teadmisega, et meie oma kodupaik on kõigist kõige ilusam ja et meie perede loodud-rajatud koduaiad pakuvad tulijale meeldivaid emotsioone ja tõelist silmailu. Sellel aastal saavad URVASTE VALLA KAUNI KODU nimetuse ja auhinna 20 meie valla koduaeda. Sellel teemal peatume pikemalt augustikuu vallalehes. Enne seda teeme veel ühe väikese ringreisi 13. augustil. Külastame mõnda meie valla aeda, põikame sisse Kraavil asuvasse iluaeda ja kui jõuame, siis käime ära veel Põlva lähedal asuvas perekond Vaasa tuntud ja tunnustatud 40 aastat kujundatud okaspuuaias. Päeva lõpetame Urvastes perekond Hallerite koduaias, mis saab sel aastal presidendi auhinna. Seal oleks kena kohtuda kõigi meie KAUNI KODU tegijatega, jagada kätte traditsioonilised auhinnad ja olla koos oma mõttekaaslastega ühe ilusa kodu õuel. Bussi väljumise ajad laupäeval 13. augustil: 8.00 Uue-Antsla, 8.05 Kassi risttee, 8.10 Kuldre kauplus, 8.15 Urvaste kirik, 8.20 Urvaste kool, 8.25 Urvaste mõis, 8.30 Vaabina. Andke oma reisilemineku soovist teada telefonil , esmaspäeval ja kolmapäeval ka Ikka ilusat suve kõigile soovides EVI ZIRK

6 6 KOKKUTULEK URVASTE VALLA LEHT Kuldre kooli sünnipäeval osalenud (registreerimislehe alusel) 1927 Eha Savisaar (Solman) 1936 Helju Vernik (Oja) 1938 Endla Ruusa, Karla Kallion 1942 Asta Urbanik (Kender) 1943 Heino Klaar, Helga Raudhain (Kender) 1946 Juhan Kase 1947 Hilli Hildegard Omler, Kaie Metsküll (Tell), Ott Timpka, Richard Pärnsalu 1948 Heino Kender, Helmi Kirna (Kuhi), Viktor Kamenik 1950 Juta Vuks, Mare Pärnsalu (Talv, Urbanik) 1951 Ants Paluoja, Mall Kallion 1952 Aadu Luik, Aili Tralla (Kender), Osvald Kamenik 1953 Anne Aulik (Nurme), Helju Haller, Helvera Vartšun (Rättel), Ilmi Pruuns (Vernik), Laidma, Luule Maar (Hain), Milvi Topp (Kiis), Reniita Kiivit (Kuulberg), Vello Männiste, Vladimir Kallion 1954 Hilja Laevalind (Visnapuu), Vaike Kangro (Haller) 1955 Leonore Arula (Siil) 1956 Arni Saarman, Hele Rüga-Lemetti, Hillar Zirk, Kaido Reinup 1957 Hilja Viirpalu (Viin) Rein Hainas, Tõnu Vaiksaar 1958 Aino Tee (Tali), Helgi Sepp (Kala), Helve Antons (Raudla), Karin Põldoja 1959 Aime Kalberg, Malle Ruusmaa 1960 Aino Värton (Hainas) 1961 Anni Mürk (Kärgenberg) 1963 Liidia Tee, Leili Tell (Kornel) 1964 Külli Sisask (Taal) 1965 Ene Raudhein, Evi Zirk (Tee), Mai Dunkel (Viin) Vaike Nõmmik (Visnapuu) 1966 Edda Vahtramäe (Vein), Helve Veski (Raud), Liidia Vares (Tee), Raivo Jaanimägi, Raivo Rohtla, Rein Rebane 1967 Arno Ladva 1968 Elli Kurss (Mets), Kalli Maileht (Kallion), Külli Aasaroht (Raud), Liilia Tuslova (Tiisler), Raivo Hain, Ruth Ingver (Mets), Tõnu Ingver, Raivo Hainas 1969 Heima Aduson (Ladva) 1970 Ahto Kallion, Andres Männiste, Udo Tell 1971 Helgi Luik (Rästas), Imbi Olli (Taal), Maret Rohtla (Ladva) 1972 Heino Urbanik 1973 Edda Riivik (Palloteder), Evi Kull (Kallassaar), Maira Ladva, Tiia Toom (Torp), Helgi Kovant 1974 Madis Saarik, Mall Marits 1975 Heino Lindlaan, Tea Avald (Sööde), Jaan Hainas 1976 Aime Thealane (Mõts), Al-der Knäzev, Arvo Jõõras, Jaan Marits, Maaja Pärkma (Torp), Valdur Roots, Volli Kovant 1977 Aivar Kender, Taivo Tee, Vello Rajatamm, Lily Saar 1978 Aavo Vällo, Anita Lapina, Kalle Kilter, Karin Mägi (Aleksejeva), Meelis Laud, Tarmo Saar, Ülle Klaar, Ülle Kõva (Rimm) 1979 Anneli Halliküla (Laidma), Ester Kallion (Kukker), Hilja Malleus (Paluoja), Juta Mõts, Kalev Veskus, Ülle Roosimaa (Lindlaan) 1980 Alvar Uibu, Enel Roots (Lusti), Helve Tuulma (Kungus), Kalju Kovant, Lüüli Ladva, Mati Järvoja 1981 Helju Sarapuu (Kunditalo), Mare Urbanik, Mihkel Kallion, Vaino Jõgisuu, Valmer Kolk, Valve Filing (Reivart) 1982 Tiiu Kungus, Kuldar Klaar 1983 Agda Laats (Aleksejeva), Eve Mõttus (Reivart), Katrin Lapina, Maire Aasaroht (Aleksejeva), Sigrid Mark (Lusti) 1984 Kati Kallion, Leie Mitt (Kärgenberg), Ulvi Tiirik (Rumm), Agu Prants 1985 Janek Nüüd, Tiiu Uibopuu 1986 Aire Täär (Vernik), Heli Jauk (Kurss), Kaimo Halop, Kalver Künnapuu, Olev Veskus, Volli Kovant 1987 Anneli Künnapuu (Anijan), Anneli Lõoke (Kirsimäe), Ehar Taal, Guido Kiitsak, Maarja Zirk, Viktor Varšun, Kaie Uibopuu, Margus Klaar 1988 Annika Kurg (Anijan), Helle Kurss 1989 Andres Kontse, Kristel Nõmmsalu (Rüütli), Margus Konnula, Mati Kärgenberg, Tauno Klaar, Eleri Laidma (sekretär ) 1990 Heiki Thealane, Liilika Raudhein, Marju Pai, Raili Lusti, Ulvi Moor (Ermel) 1991 Margus Helm, Vallo Kurss 1992 Pille Saar 1994 Aigar Kärgenberg, Viljo Jõela 1995 Helina Kärgenberg, Imre Raig 1996 Ahti Lill, Anari Põldsepp, Erle Männiste, Ingrit Künnapas, Margit Künnapas, Merily Olli, Reiko Kroonmäe, Toomas Ventsli 1997 Reet Uibopuu 1998 Hille Kärgenberg 1999 Allen Vainomaa, Elis Paluoja, Käthlin Kangro, Maili Aarend, Marko Kroonmäe, Pille Hellamaa, Tanel Hanimägi, Vahur Vikson 2000 Helen Laula, Kristi Ingver, Valdo Kurss 2001 Merlin Hanimägi, Roland Laula, Terje Tee, Thea Tee 2002 Hanno Paluoja, Triin Meier 2003 Avo Kirsbaum, Timmo Kroonmäe 2004 Annemai Laats, Kaupo Saar, Kenis Kärgenberg (Tilk), Kristi Jõõras, Margus Jõgisuu 2005 Ivo Kanna Ei õnnestunud tuvastada järgmiste vilistlaste lõpuaastaid: Märt Klaar, Steven Penk, Heiki Thealane, Sirje Rebane (Kiidron). Ka mõned nimed, mis ilma lõpuaastata, jäid ebaselgeks. Õpetajate-töötajate ning külaliste lehel registreerunuid: Arnold Zibbo õpetaja , Helgi Lusti, Vello Künnapuu, Klaarika Kõva, Riina Ermel, Helju Jõõras, Vaike Vaidre, Mati Laatre, Külli Lepp, Helgi Torp, Zoja Mellov, Elle Kärgenberg, Einar Kärgenberg, Diana Sarapuu, Tauno Vikson. Pealtnägijana võin kinnitada, et vilistlasi liikus koolimaja peal rohkem kui nimekirja kantud, aga keda pole kirjas, seda pole. Kuna varasemast kui aastast puudusid nimekirjad kontrollimiseks, vabandame väga juba ette, ja loodame, et annate meile märku, mis nimed on valesti kirjutatud. Kroonika ei sisalda samuti lõpetajate nimesid. Ehk oleks praegu õige aeg puuduvad nimekirjad talletada. MARGUS KONNULA

7 JUULI 2005 PIDU 7 Urvaste Kihelkonna Rahvapidu tõi Uhtjärve äärde ligi pooltuhat lauljat-tantsijatpillimeest. Nii palju rahvast ei ole siin näinudki, ütles Urvaste vallavanem Kurmet Müürsepp peole järgnenud pidulikul vastuvõtul. Üle kolme tunni kestnud kontserdil, mille lavastas Zoja Mellov, astusid rahva ette Urvaste, Sõmerpalu ja Antsla taidlejad, lisaks veel külalised - Võru segakoor Hilaro, Kanepi segakoor, Varstu kapell. Kolm puhkpilliorkestrit, ühendkoor, sega- ja lastekoor, tantsukollektiivid, ansamblid ja kapellid, lisaks solistid see suur ja kirev esinejaskond pakkus vaheldusrikast ja samas koduselt hubast esinemiskava. Üles astuda said kõik taidluskollektiivid, oli ka üllatusi, näiteks Heino Mähari Urvaste valss, oli kirjutatud spetsiaalselt Kihelkonnapeo tarvis ja tuli Võru- ja Põlvamaa koondrahvapilli esituses ning autori juhatusel esmaettekandele. Tänavune rahvapidu kandis nime Urvaste legend. Samal ajal kui esinejad vahetusid, kõlasid põnevad võrukeelsed legendid, mida esitasid Võru Teatriateljee näitleja Meinhard Uiga ja Silvi Jansons Võru Kultuurimajast Kannel. Zoja Mellovi lavastatud vaheklippides esitas lapselaps, keda mängis Kuldre kooli õpilane Anett Männiste, taadilememmele küsimusi, mispeale nood rääkisid mõne Uhtjärve ümbrusega seotud legendi. Peo jaoks ehtis laululava Liivia Rebane Antslast. Teostus oli ainulaadne ja samas armas. Laulukaare pilkupüüdval laastukatusel joonistus suurelt ja rõõmsavärviliselt kiri Urvaste Kihelkonna Rahvapidu. Nii katust kui ka teravatipulist laulukaart ehtisid laastudest valmistatud rahvuslikud kujundid (kaheksakannad), mille värvid olid laenatud Urvaste rahvariide seeliku triibustikult. Legendilembene pidu Urvastes Legend heliseb edasi Pea iga etteaste ees kõlas hõbedahäälse tuulepilli trillerdus. Nii tuulepill kui legendid olid sisse loetud-mängitud Madis Eiche käe all Võru Kultuurimaja Kannel helistuudios ja kõlasid väga puhtalt. Kuid peamine oli kõikide laulu -ja tantsupeol esinejate soov anda endast parim ja seda pühendumist ja hingehelinat oli kõikides esinemistes ka tunda. Rõõm on tõdeda, et meie valdades on silmapaistvad oma alale pühendunud inimesed, kes suudavad nakatada nii noori kui ka juba eakaid taidlejaid ja tänu kellele meie ainulaadne rahvakultuur edasi kestab. Ilmataadiga oli korraldajatel samuti kena kokkulepe. Kui teistes kihelkonna keskustes sadas paduvihma, siis Uhtjärve orus ei tulnud niigi palju vihma, et oleks teetolmu kinni löönud.. Kihelkonnapäev peaks Urvastesse jõudma taas aastal 2011.Vahepeal jääb peo korraldamise austav ülesanne Sõmerpalu ja Antsla valdadele. Jäägu kõlama Urvaste Kihelkonna Rahvapeo moto: Legendid kaugetest aegadest sillutavad teed tänasesse. Tänase päeva legend heliseb edasi meie südametes. MARGUS KONNULA ZOJA MELLOV (lühendatult ajalehest Võrumaa Teataja) KALEV ZIMMERMANNI fotod Juhendajaid polnud sugugi vähem, kui suurel laulupeol. Pildil ka vallajuhid. Urvaste rahvatantsijad Pärliine tüdrukud esitasid mesimummide tantsu SÜDAMEASI Ükspäev käisin lastega Kuldre mänguväljakul. Üliturvaline mänguväljak oli peaaegu korras, vaid mõned üksikud jäätisepaberid olid maha pudenenud. Kui lapsed olid seal juba pool tundi roninud ja karussellitanud, silmasin järsku liumäe juures õllepudeli kildu. Ja siis veel paljusid. Terve liumäe ümbrus oli täis. Kindlasti ei õnnestunud kõiki ära koristada, nii et olge ettevaatlikud. AIRI HALLIK-KONNULA

8 8 MITMESUGUST URVASTE VALLA LEHT Lühidalt spordist Jaanipeo võistlused. Köievedu: 1.Koomakliinik (Margus Hellenurm, Uku Lill, Heiki Hellenurm, Mati Kärgenberg, Rain Lees) 2. Jaaniuss 3. Kivis Sangpomm: 1. Uku Lill 27 paremaga 13 vasakuga Margus Hellenurm ja Mati Kärgenberg võrdselt 27 ja 11 Naiste nooleviske võitis Anneli Meier Küladevahelise korvpalliturniiril 25. juunil võitis Kuldre võistkond koosseisus Janno Jõela, Ville Värton, Hannes Kaas, Priit Kiidron, Arvi Kirsbaum ja Margo Martin Mängude tulemused: Kuldre-Urvaste 71-47, Uue-Antsla- Urvaste 80-30, Kuldre-Uuekas Finaalmängus jäi kõik viimase veerandi otsustada, sest see algas seisult Eesti juunioride meistrivõistlustel juulil Tartus sai Tiit Uibusaar 400 m jooksus 2. koha tulemusega 50,32 ja võitis 800 m ajaga 1.59,41 Eesti valdade suvemängudel osalesid võrkpallis nii naiskui meeskond. Naiskond sai tagasihoidliku 13.koha ja meeskond saavutas 8.koha. Suvemängude kokkuvõttes sai Urvaste vald 29. koha 71 valla hulgas, peale võrkpalli ühelgi alal (rattakross, mälumäng, köievedu, orienteerumine, köievedu, kergejõustik) ei osaletud. 16.juunil toimunud Tamula Vanakese turniiril osales ka meie valla võrkpallivõistkond koosseisus Gisela Sarapuu, Loore Jõela, Gunnar Sarapuu, Janno Jõela, Viljo Jõela ja Margus Ingver. Tulemuseks jäi 10.koht. Tõrva Rannavolle sarjas osaleb Janno Jõela koos Andre Jaanimäega. Esimesel kolmel etapil on parimana jõutud 7-8. koha jagamiseni. I etapil mängis ka Triin Meier Jaanika Shmidtiga, neile seal 4. koht juulil Sillamäel veteranide suvemängudel Tarmo Vaher- kaugushüppes esikoht; 100m 5. Loore Jõela - kettaheide ja odavise mõlemad 5. ning kuulitõuge 6.koht Võrkpallis saavutas Võru naiskond 4.koha, võistkonda kuulusid ka Anneli Meier ja Loore Jõela. 16.juuli toimus Lasva Paloturniir võrkpallis, Urvaste naiskond saavutas tubli 2. koha ja meeskond 3. koha. Naiskonnas mängisid: Triin Meier, Gisela Sarapuu, Anneli Meier, Tiina Kodu, Loore Jõela ja Kaja Luts. Meeskonnas mängisid: Gunnar Sarapuu, Janno Jõela, Mati Antsi, Andre Jaanimägi, Raul Rehe, Tarmo Vaher ja Margus Ingver. Meie võistkondade parimateks tunnistati Triin Meier ja Janno Jõela. Urvaste Valla Leht juuli 1995 Urvaste Vallavolikogu otsus Metsaraide korraldusest vallas Lubada maa omandiõigusega taludel (komisjoni otsusega) teostada vastavalt raiepiletile talumetsast kännuraha maksumuseta küttepuu raiet 30 tm tarbepuidu raiet 20 tm E.KONTSE vallavolikogu esimees Hooldekodu Urvaste valda Palavam küsimus volikogus oli hooldekodu ehitus psühhokroonilistele haigetele Urvaste valda, endise Vaabina koolihoone baasil. Mõte pakuti välja maakonnast, sest sellealane töö maakondade vahel on tülikas ja ka mõttetu. Ekspertide hinnangul kulub maja taastamiseks vähemalt 2 miljonit krooni, mida ka valitsus a. eraldas. Kaaludes olukorda, langetas ka volikogu otsuse 7 poolt, 2 vastu ja 12 erapooletu häälega. A.Villem, vallavanem Must kroonika Vargus: Ööl vastu on sisse murtud Urvaste vallas Vaabina külas asuva talu kõrvalhoonesse, kust varastati murutraktor Husqvarna väärtusega krooni. Juhtunu uurimiseks algatati kriminaalmenetlus Liiklusõnnetused: kell sõitis Urvaste vallas Visela külas kraavi Mercedes-Benz 240, mida juhtis alkoholijoobes Andrus (1955). Sõiduk teisaldati tasulisse parklasse, auto juhi suhtes algatati väärteomenetlus. Lõuna-Eesti ilm ile Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist (EMHI) saab ile tellida järgneva 36 tunni ilmaprognoosi huvipakkuva Eesti regiooni kohta. Üks seitsmest, Lõunaregioon, hõlmab Tartu-, Põlva-, Võru-, ja Valgamaad. Prognoosi uuendatakse iga päev enne kella 17 ja sealt võib leida järgneva 36 tunni ilmaolude kirjelduse (päike, pilvisus, vihm jne), saju tõenäosusprotsendi, temperatuuri ning tuule suuna ja kiiruse. Prognoos antakse kuuetunnise intervalliga 21.00, 3.00, 9.00, 15.00, 21.00, 3.00 ja Üks prognoos kolmeks päevaks maksab 95 senti +18%. Teenust saab tellida aadressil silve@emhi.ee. Kui inimene on kirjutanud soovist saada prognoosi, saadetakse talle tellimusleht, kus on siis võimalus valida maksegraafik (kord kuus, kvartalis, aastas). Arve saadetakse posti teel tellimuse täitmisele järgneval kuul. Võib küsida ka poolekuist tasuta tutvumisaega. UVL

9 JUULI 2005 UHTJÄRVE JOOKS 9 Tänavune jooks ümber Uhtjärve toimus tavalisest kuivemal rajal, stardis oli rahvast täpselt sama palju kui möödunud aastal - 45, kes kõik said kirja ka lõpuaja. Nii meeste kui naiste arvestuses lisandusid võitjate ritta uued nimed. 40-aastane Põlva jooksulegend Kaupo Sabre ja kuni 13-aastaste vanuseklassis võistelnud Raplamaa tüdruk Kersti Kesküla. Jooksu esimene põnevuspunkt oli Nõiariigi vahefiniš teisel pool järve, mille võitjad Tiit Uibusaar ja Tea Pärnik said Nõiariigi peremehe Aivo Värtoni väljapandud karika. Lõpuks pidid nad mõlemad teisele kohale taanduma. Meeste võitja Sabre on küll ka varem osa võtnud, kuid pidi tookord alla vanduma Kalev Urbanikule. Kolmanda koha mees sai auhinnaks vasika, hea et ise kolmas ei olnud, kuhu ma sellega läind oleks meenutas Sabre tookordset jooksu. Urbanik sai esikoha eest, ma ei tea kui palju maasikaid, käis siis ringi ja pakkus kõigile. Kolmekordset Uhtjärve jooksu võitjat Kalev Urbanikku pole kahjuks enam meie keskel. Ta lahkus elust möödunudaastase Tallinna Sügisjooksu finišis. Ka enne tänavuse Uhtjärve jooksu starti mälestati Urbanikku minutilise leinaseisakuga. Palju noori jooksjaid Kersti Kesküla jooksis koos oma isaga ja lõpetas temast mõne sekundi varem. Ka tagapool tulnud kaks õde olid oma vanuseklasside võitjad. Tavaliselt käib perekond Kesküla Raplamaalt Valtust jooksudel täiskoosseisus - seekord puudusid ema ja üks tütar. Tähelepanu väärib ka meeste põhiklassi võitja Ardi Ringvee, kes sõitis kohale 50 km kauguselt Valgamaalt Pikasillast - jalgrattaga ja sõitis pärast sama teed ka tagasi. Esimese jooksu tegi Ringvee aga vähem kui aasta tagasi (Tõrva-Valga 30 km) ja kaotas siis eelviimasele kohale kolmveerand tunniga. Häid jookse näitasid ka oma valla noored poisid. Lisaks Tiit Uibusaarele võitsid oma vanuseklassi Risto Haller ja Kevin Veske. Tublid olid muidugi kõik jooksjad. Viimasena lõpetanud Kuldre kaupluse müüja Kaie Uibopuu tunnistas, et pole pärast poja sündi 14 aastat tagasi korraga üle 100 m jooksnudki. Eks tulnud seegi kord ka vahepeal kõndida. Kas ta ka järgmisel aastal jooksma söandab tulla, lubas ta ütelda paari päeva pärast. Jooksu peakorraldaja Margus Klaar lubas aga, et kuigi mitu aastat on Uhtjärve jooks iseseisev üritus olnud, siis järgmisel aastal toimub jooks taas koos jaanipeoga. MARGUS KONNULA Uhtjärvel jälle tiir peal Koht v- koht klass v-kl nimi nr Aeg 1. M39 1. Kaupo Sabre M18 1. Tiit Uibusaar M18 2. Viljar Kannimäe M39 2. Valmer Kolk M18 3. Andre Veesaar M21 1. Ardi Ringvee M18 4. Mikk Laur M39 3. Kalev Kajaste M18 5. Kermo Jeret M39 4. Vampula Oper M18 6. Kert Jeret M21 2. Renee Tarend M21 3. Lauri Proskin M21 4. Riho Järveläinen N13 1. Kersti Kesküla M39 5. Jaan Kesküla N21 1. Tea Pärnik M13 1. Risto Haller M13 2. Renee Kilter M18 7. Mario Hussar M21 5. Meelis Atonen M21 6. Margus Konnula M21 7. David Arutyunyan N35 1. Tiiu Müürsepp M15 1. Kevin Veske M13 3. Siim Kolga N18 1. Kairi Kesküla N21 2. Kristi Rosenberg M13 4. Kristo Kaelep N18 2. Triin Kõiv N15 1. Kadri Kesküla M18 8. Raini Kilter N13 2. Helen Laidma N35 2. Anu Rebane M18 9. Heigo Oja M13 5. Timo Kaasik M21 8. Margus Klaar M13 6. Kristjan Kovant N13 3. Piret Pärnik N13 4. Keiti Lõhmus M13 6. Agris Škuditis N35 3. Leili Teeväli M13 7. Urmo Hinn N15 2. Eve-Liis Oja N21 3. Kaie Uibopuu Lastejooksude parimad: P-7 1. Karl Uiboleht 2. Kristo Viiksaar 3. Villu Viiksaar P Rauno Uibopuu 2. Allan Oja 3. Kaidar Taal T-7 1. Edit Pärnik 2. Liis Uibopuu 3. Cerda Männiste T Carmen Männiste 2. Annika Oja 3. Jaanika Vichterpal Uhtjärve jooksu korraldajad tänavad maaomanikke, kes lubasid jooksjatel oma maad läbida ja Nõiariiki, kes aitas auhinnalauda täita. Nii väikest tüdrukut ei osanud võistluste kommentaator naiste võitjaks hõigatagi - ütles vaid, et siit tuleb üks isa oma tütrega. Pildil Kersti ja Jaan Kesküla.

10 10 KIRJAD URVASTE VALLA LEHT Viimasel ajal on väga kuumaks teemaks vallalehes jäätmemajandus, heakord ja kõlakoda. Jäätmemajandusest niipalju, et volikogu peab heaks kiitma valla jäätmehoolduseeskirja, mis on läbinud esimese lugemise. Parandusettepanekuid arutasime esimesel lugemisel, heameel on sellest, et tehti ettepanekuid ka valla rahva poolt. Ainult järgmine kord võiks olla ka konkreetseid lahendusi oma ettepanekutele, mitte ettekirjutisi, mis on eeskirjas valesti. Loodame selle eeskirjaga ühele poole saada augusti volikogus. Samuti läks edukalt ohtlike jäätmete kogumise ring, kuigi asemel läks see vallale maksma krooni. Loodame seda traditsiooni jätkata kuni meil endil on ohtlike jäätmete kogumispunkt. Sellel aastal on eriti märgata meie vallas heakorra edendamist nii eramajades kui ka kortermajade juures, inimesed on teinud ära suure töö. Teid kõiki tuleb tänada, kes olete vaevaks võtnud, et meie vald näeks nii hea välja. Sama püüab teha ka vald, olgu see siis Uhtjärve või Lõõdla järve ääres, Uue-Antsla kultuurimaja või koolimaja ümber jne. Sellel aastal käib samuti ringi komisjon, mis hindab teie tehtud head tööd. Parematele on järjekordselt välja panna väikesed meened. Samuti ootan inimeste ettepanekuid, kuidas muuta veel paremaks meie valla heakord. Nüüd kõlakojast. Kui lugeda mai vallalehe artiklist Kõlakoda on tõeline küla koda, et volikogu tahtis jätta ehituse tulevikuks, siis on siin vaja veidi lahtirääkimist. Kui koostasime valla 2005 aasta eelarvet (jaanuaris), siis Urvaste valla arengukava järgi oli summa ja Urvaste, Kirikuküla, Ruhingu, Koigu piirkondlikku arengukava järgi Leidsime volikogus, et sellist summat ei ole meil oma eelarvest võtta. Laenu olime juba planeerinud võtta sellel aastal lasteaia renoveerimiseks ja veemajanduse renoveerimiseks Me ei olnud teadlikud Heakord ja jäätmemajandus täpselt vajamineva summa suhtes. Kui selgus, et summa jääb ringi, siis volikogu eraldas ka selle summa. Ja nagu ütleb rahvasuu: lõpp hea, kõik hea - tulemus on kõigil näha ja katsuda. Loodame väga, et inimesed hoiavad kõlakoda nagu oma isiklikku asja ja ta püsiks aastakümneid. Mitte nagu eelmisel korral kui paigutati riietuskabiin ja pingid, ja nädala möödudes ujusid pingid juba vees ja riietuskabiin haihtus eelmisel suve õhku. Soovin volikogu nimel kõigile valla elanikele ilusa suve jätku ja puhake hästi koos oma lähedastega, et sügisel uue hooga koostööd edasi teha. MARGUS KLAAR, volikogu esimees Valimisvõitlus kogub hoogu! Igale opositsioonipoliitikule on vastuvõetamatut poliitikat teostava vallavalitsuse kukutamine üks igapäevase tegevuse eesmärkidest. Ainult koos sellega luuakse ju eeldus, et saadaks hakata ellu viima vallarahvale vastuvõetavamat poliitikat. Selles kontekstis on Urvaste valla sotsiaaldemokraatide käitumisjoon üheselt mõistetav ja loogiline. Praeguse Urvaste valla Res Publica tegijad on seljaga rahva poole. Nende programm on ebaküps, iga soovija võib sealt leida endale meelepärast, aga seal on ka seisukohti, mille tõlgendamisel on võimalik tuletada üsna jahmatavaid ja ehmatavaid mõttearendusi. Kui Res Publica oleks kolm aastat tagasi opositsiooni jäänud, usuks täna juba suur osa vallarahvast, et on olemas jumalakartlikud ning äraostmatud kohalikud poliitikud, keda takistatakse rahvast kohe õnnelikuks tegemast. Nüüd on vallarahvas saanud paratamatu õppetunni. Selle õppetunni hind on kolmeaastane seisak oluliste sotsiaalsete murede, omandi- ja maareformi küsimuste lahendamisel. Res Publica sai oma valimistulemuse valdavalt protestihäältest, kui ei oleks nii läinud, oleks protest jäänud hõõguma. Sotsiaaldemokraatide kandepind on viimastel aastatel stabiilselt laienenud, liikmete arv on suurenenud, eriti noorte osas ja valmisolek kohalikeks valimisteks juba praegu olemas. Sotsiaaldemokraatidel on olemas selged plaanid, kuidas vallaelu edasi viia. Need plaanid avaldame järgmises lehes. Me pole veel lõplikult otsustanud, kas läheme erakonna või valimisliidu nime all, mõlemad on praeguse valimisseadusega lubatud. Meie sotsiaaldemokraadid ei soovi, et aktiivsed inimesed Urvaste vallast ära läheksid. Vallal on oluline roll hoida inimesi kohal, pakkuda häid hariduse saamise, kultuuri ja spordiga tegelemise võimalusi, turvalist sotsiaalhoolekannet ja elukeskkonda. Kokkuhoidlik ja mõistlik majandamine on meie eesmärk. Investeeringute vajadus ja maht tuleb vallakodanikega tõsiselt läbi arutada. Jõud peab peituma tarkustes, teadmistes. Valla arengu jaoks on olulised just haritud ja ennast pidevalt täiendavad inimesed: õpetajad, töötajad, talupidajad, külade liidrid, ettevõtete juhid ja pal- Värskema heakorratööna ehib Lõõdla randa Piusast kohale veetud liiv. jud teised enese arendamisega tegelevad inimesed. Sotsiaaldemokraadid loodavad sügisestel valimistel suuremale edule, kui oli möödunud aasta Europarlamendi valimistel - jätta respublikaanid ukse taha. Lugupidamisega ROLF KIITSAK Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Antsla-Urvaste ühisosakonna koordinaator. Täpsustus Juunikuu loos Vallarahvas vabanes kummidest kirjutasime, et imekombel oli kaks kobedamat arvutimonitori ja telekat minema vinnatud. Selgus, et nende minema vinnamiseks oli omanike luba olemas, lihtsalt tee kõrval seisnud tädi ei teadnud seda. Huvilisteks olid kuldsete kätega poisid, kes valmis aparaate korda tegema. UVL

11 JUULI 2005 LAPSED JA NOORED 11 Malev Pokumaal Pokumaal tegutses 27. juunist 15. juulini järjekordne õpilasmalev. Osa võtsid 15 noort vanuses Soovijaid oli enamgi, sest malev (loe: teenimisvõimalus) on noorte seas väga populaarne. Malevasse registreerumine toimus põhimõttel - kes ees, see mees. Tegelikult on just tüdrukute osakaal malevas suurenenud, seekord töötasid lisaks 9 poisile juba 6 tüdrukut. Kõik olid tublid. Maleva algul ei jõudnud juhendajad nii palju töid anda ja töövahendeid muretseda, kui innukad malevlased teha suutsid. Lõpupoole noored küll pisut väsisid. Tegemisi juhendasid Vana- Antsla Kutsekeskkooli õpetaja Juta Mõts ja spordiinstruktor Gert Goršanov. Maleva käigus tehti Pokumaa territooriumi hooldustöid: trimmerdamine, võsatõrje, olemasolevate maastikuradade ja nende tähiste hooldus, Padasoomäed piirava tara jätkamine, suunaviitade ja istepinkide valmistamine ning paigaldus. Hauka talu väravasse valmis teabetahvel ja suurele ning väiksele taimede tundmaõppimise rajale paigaldati tähistus. Võsatõrje käigus maha võetud kaskedest-pajudest valmistati jahimeeste palvel metsaloomadele enam kui 200 vihta. Ilmataat soosis noori töötegijaid - kogu maleva toimumisaja oli ilm päikseline. Päev-paar võinuks malev siiski kauem kesta, sest kuna väga raske oli leida traktorit Pokumaale niitma, jäi heinategu poolikuks- hein ära vedamata. Siinkohal tänud Tajo ja Priit Aasarohule, kes niiduki purunemise hinnaga hädast välja aitasid! Maleva lõpetuseks toimus ekskursioon Põlvamaale. Külastati Eesti Maanteemuuseumit Varbuses, Põlva Talurahvamuuseumit Karilatsis ja Taevaskoda. Põnevaim oli maanteemuuseum, kus sai tutvust teha vanade teetöömasinatega ning omandada teadmisi teest ja sellega kaasnevast. ENA DRENKHAN, Pokumaa SA juhatuse liige Ena Drenkhani foto Keskkonnateemaline õppepäev Urvaste vallas 20. juulil toimus Urvast keskkonnateemaline õppepäev. Ekskursiooni korraldasid Ruusmäe lastele ja Haanja-Ruusmäe Põhikooli õpetajatele seltsingu Roheline Urvaste liikmed. Õppepäev algas Ess-soos, kus mõtiskleti turbakaevanduse, turba tootmise ja rabade tähtsuse üle. Väga eriline oli lastele Ess-soo kaitseks toetusallkirja anda just Ess-soo lauka ääres, turbasamblast mättal. Kuigi algselt oli plaanis Tamme- Lauri tamme külastamine vahele jätta ja selle asemel Visela korgipuud vaatama minna, selgus bussis, et pooltel lastel on Eesti jämedaim puu nägemata. Nii saigi otsustatud ikkagi tamme kasuks. Edasi kulges õppepäev Pokumaal väga tore oli tutvuda uute taimede õpperadadega, mis olid nii hiljuti üles pandud, et pooled lapsed läksid suures tuhinas sissekäidud teed mööda, märkamata, et õpperada keerab hoopis metsa sisse. Kuid sellest hoolimata jõuti ilusasti Hauka talukohta, kus sai suppi süües arutleda Pokumaa ja pokude üle. Käidi ka Urvaste kiriku ja luuletaja Marie Heibergi mälestusmärgi juures. Ekskursioon kulmineerus Uhtjärve ääres, kus lisaks ohtratele järvega seotud legendidele said lapsed kohtuda ka Urvaste luuletaja Contraga. Kindlasti jäi teiste luuletuste seas meelde ka keskkonnakaitseline luuletus Soovaim, sookoll, sooprintsess, teate ka, et Ess-soos ses, olukord on SOS...! Nagu boonuseks toredale keskkonnateemalisele õppepäevale olid õhtused AK uudised, kus räägiti Eesti Riigikontrolli auditist Keskkonnaministeeriumile. Auditis on välja toodud fakt, et Eestis kaevandatakse mitmeid kordi rohkem turvast, kui seda juurde tekib ja soovitatakse Keskkonnaministeeriumil peatada turba kaevanduslubade väljaandmine kahekümneks aastaks. Ess-soo kohtulugu on auditis näitena välja toodud. Taustaks: Seltsing Roheline Urvaste on vaidlustanud Ess-soo turbakaevandusloa väljaandmise. Meid esindab Eestimaa Looduse Fondi jurist Kärt Vaarmari. Keskkonnaõigusabi saame ELFilt tasuta. Järgmine kohtuistung toimub 8. septembril 2005 a. HELINA KÄRGENBERG, Seltsing Roheline Urvaste Kuldre kooli lõpetasid sel aastal: Janar Aader, Tajo Aasaroht, Hedi Filing, Airi Hainas, Ivo Kanna, Raini Kilter, Arvi Kirsbaum, Elis Kõva, Anneliis Laanaru, Lauri Laats, Siret Lillma, Janno Mõts, Marii Männiste, Pille Paring, Siret Piigli, Reinis Ruusmaa, Illimar Rõõm, Ly Teder, Tõnis Urbanik, Aigi Õim, klassijuhataja Tiina Meho Antsla Gümnaasiumi 9. klassi Kätlin Armolik, Birgit Hass, Annika Lännik, Tiit Kapp, Raimo Niit Antsla Gümnaasiumi 12. klassi Berto Aasmaa, Vaiko Hass, Kristi Hellamaa, Kaili Kapp, Timmo Mõts, Marju Puusepp, Anneli Ventsel

12 12 URVASTE VALLA LEHT Müüa noori lihatõugu küülikuid. Soodsalt! Palju õnne! Virve Paavel 70 Vaabina Kalev Zimmermann 50 Uue- Antsla Peeter Tarikas 50 Uue- Antsla Darja Haidla 91 Kassi Ljubov Ahmatova 55 Vaabina Väino Niit 60 Pihleni Lembit Häitson 55 Kuldre Tõnu Allikvee 65 Kirikuküla Aino Värton 60 Uue- Antsla Maria Rästa 70 Ruhingu Uued ilmakodanikud JUSS JOOSEP HOLDT ema Irja Holdt isa Andres Holdt HELEN LIIBERT ema Silvi Paluoja isa Vahur Liibert LISET LAANARU ema Juulika Laanaru isa Merlis Laanaru Kirikuteated 7. augustil Urvastes jumalateenistus koos ristimisega 14. augustil Osula surnuaiapüha, Urvastes jumalateenistust ei toimu 21. augustil teenib Urvaste jumalateenistusel õpetaja Peeter Karma 28. augustil Urvastes koolieelne laste õnnistamise jumalateenistus Mitteeluruumide rendile andmine Urvaste vallavalitsus annab rendile Kuldre külas, Urvaste vallas asuva lauda laudaruumid nr 22 ja 23 üldpinnaga 26,8 m 2. Soovijatel esitada vastavasisuline avaldus Urvaste vallavalitsusele hiljemalt 8.augustiks 2005.a. Info telefonil Urvaste vallavalitsus 10. augustil külastab Vabariigi president abikaasaga Pokumaad Lähim info Urvaste Vallavalitsus müüb kasutatud aknaklaasi. Info Urvaste Vallavalitsus müüb kasutatud arvuti. Info Müüa 3 kitse ja 1 sokk. Tel Nõiariik kutsub! 11. juulist on Uhtjärve Ürgoru Nõiariik esimene atesteeritud turismitalu Urvaste vallas. Atesteering on 18 majutuskoha peale. 75 inimesele on valminud vanas miljöös peosaal. Saab tellida nii pulma-, sünnipäeva-, kui ka peielaudu. Nõiariigi peakokk Anti Värton on varem töötanud kokana laevadel. Tere tulemast nõiariiki! Laupäeval, 13. augustil toimub Pokumaal giidikoolitus. Helina Kärgenberg tutvustab Pokumaa suurt ja väikest taimede õpperada ning piirkonnale iseloomulikku taimestikku. Kõik huvilised on oodatud! Kogunemine kl 9 Padasoomäe talukoha väravas.* Alates 22. augustist saab Kuldre koolimajas töövihikuid osta tööpäeviti kella 12ni. Laulge Kaasa saadet Urvastest Uhtjärve ääres võib näha ETV-s laupäeval 20. augustil ja kordust 27. augustil. TÄHELEPANU! Urvaste kaupluse lahtiolekuajad nüüd E-R 9-17 ja L Ostame kasvavat metsa, metsamaad ja raieõigust hind kuni kr/ha (läbiraiutud ja hüpoteegiga) Ettemaksu võimalus. Maa mõõtmine. Nõustamine. Ostame vanu taluhooneid. Telef , (Rapla), , Faks , Rapla, Tallinna mnt 14, kab 332 Eelmise kahe numbri parimateks lugudeks valis UVL Maimu Kruusamäe mõtiskluse ja ristsõna ning Külli Leppiku põhjaliku ülevaate pokurongkäigu toimumisest Tallinnas. Mainumbris kahe keevitusagregaati tassinud meeste nimed arvas ära ainsana Tauno Klaar. Temale kuulub ka lubatud kõrsikupakk. Õige vastus on Mati Kärgenberg ja Mati Antsi. Lühikuulutuste avaldamine Urvaste Valla Lehes (kuni 100 tähemärki koos tühikutega) maksab aasta lõpuni 15 krooni ja iga 100 tähemärgi pealt 10 krooni lisaks. Kujundatud kuulutus koos raamiga maksab sel aastal vaid 55 krooni moodul ( 1/6 lk, vt Landekeri kuulutus). Järgmine valla leht ilmub 27. augustil. Materjale ootame 18. augustini.