5. TERMODÜNAAMIKA ALUSED
|
|
- Børge Ravn
- 6 år siden
- Visninger:
Transkript
1 KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS (kaugõppele) 5. ERMODÜNAAMIKA ALUSED 5. ermodünaamika I seadus ermodünaamika I seadus annab seose kehale antava soojushulga, keha siseenergia ja paisumistöö vahel = U + A, kus on juurdeantav soojushulk, U siseenergia muut ja A paisumistöö. Juhul kui keha saab väljastpoolt mingi soojushulga, on positiivne ( > 0), juhul kui keha annab ära mingi soojushulga, on negatiivne ( < 0). Juhul kui keha teeb paisumisel (kasulikku) tööd, on A positiivne ( A > 0), juhul kui aga keha kokkusurumiseks tehakse (välist) tööd, on A negatiivne ( A < 0). Keha siseenergia on molekulide soojusliikumise summaarne kineetiline energia ja molekulide vastastikmõju potentsiaalse energia summa, ideaalse gaasi korral aga summaarne kineetiline energia. Soojushulk on energia, mis antakse kehale soojendamisel, või võetakse kehalt jahutamisel. Soojushulk arvutatakse valemist = c m, kus c on aine erisoojus, m keha mass ja temperatuuri muut. Isobaarsel protsessil tehtud töö A= p V, kus p on rõhk ja V ruumala muut.
2 Näidisülesanne. Gaas sai soojushulga 00 J ja tegi tööd 40 J. Kuidas ja kui palju muutus tema siseenergia? = 00 J A = 40 J U =? eeme lihtsa joonise, mis näitab, et gaas saab mingi soojushulga ja teeb paisumisel mingi hulga tööd. Antud ülesandes lähtume termodünaamika I seadusest, mille kohaselt keha poolt saadud või äraantud soojushulk avaldub keha siseenergia muudu ja keha poolt tehtud töö kaudu järgmiselt = U + A. Siit avaldame gaasi siseenergia muudu U = A, mis algandmeid kasutades annab tulemuseks U = = - 40 J. Vastus: Gaasi siseenergia vähenes 40 J võrra. Olgu öeldud, et termodünaamika I seadus on sisuliselt energia jäävuse seadus. See, et gaasi siseenergia vähenes, tähendab seda, et osa gaasi poolt tehtud tööst tehti gaasi siseenergia arvelt. Näidisülesanne. Gaas sai soojushulga 800 J ja tema siseenergia suurenes, kj võrra. Kui palju tööd tegid gaasile mõjuvad välisjõud? = 800 J U =, kj = 00 J A =? Kujutame gaasi kinnises liikuva kolviga anumas. Gaasi rõhumisjõud F r surub kolvile, surudes seda väljapoole, gaasile mõjuv välisjõud Fv aga püüab gaasi kokku suruda. ermodünaamika I seadusest = U + A avaldame gaasi rõhumisjõudude töö A r = U. Arvutades tulemuse, saame A = = 400 J. r
3 Kuna Newtoni III seaduse kohaselt on välisjõud gaasi rõhumisjõuga võrdvastupidine, siis on välisjõudude töö sama suur, aga vastasmärgiline A A = 400 J. v = r Vastus: gaasile mõjuvad välisjõud tegid töö 400 J (surusid gaasi kokku). Näidisülesanne 3. Adiabaatilisel protsessil vähenes gaasi siseenergia 3,8 kj võrra. Kui suur oli gaasi poolt tehtud töö? U = 3, 8 kj A=? Adiabaatiline protsess on selline termodünaamiline protsess, mille käigus soojusvahetust väliskeskkonnaga ei toimu. eisisõnu, gaas ei saa soojust juurde, ega anna seda ka ära. Lähtume jälle termodünaamika I seadusest = U + A. Kuna adiabaatilisel protsessil soojusvahetust ei toimu, siis = 0 ja seetõttu on protsessil tehtud töö võrdvastupidine siseenergia muuduga A= U = 3,8 kj. Vastus: gaasi poolt adiabaatilisel paisumisel tehtud töö on 3,8 kj. Näidisülesanne 4. Gaasi temperatuuri tõsteti ühe ja sama kraadide arvu võrra, ühel juhul jääval ruumalal, teisel juhul aga jääval rõhul. Kui suur soojushulk anti gaasile siis kui gaas paisus jääval rõhul, kui jääval ruumalal anti gaasile soojushulk 60 J ja paisumisel tegi gaas tööd 40 J? = 60 J A = 40 J =?. Vaatame kõigepealt gaasiga toimuvat protsessi kui gaasi ruumala on jääv (V = const.). Kuna sel juhul gaas tööd ei tee ( A = 0 ), siis termodünaamika esimesest seadusest = U + A saame, et gaasi siseenergia muutus on võrdne gaasile antud soojushulgaga U = = 80 J.. Järgnevalt vaatame gaasiga jääval rõhul toimuvat protsessi. Sel juhul gaas paisub ja teeb teatava hulga paisumistööd. (Et gaas temperatuuri tõstmisel paisub, järeldub ideaalse gaasi olekuvõrrandist pv = νr. Jääval rõhul on ruumala muutus ja temperatuuri muutus seotud järgmiselt p V = ν R, millest on näha, et temperatuuri tõstmisel gaasi ruumala suureneb.) Gaasile antav soojushulk avaldub nüüd kujul 3
4 = U +. A Kuna mõlema protsessi korral tõsteti gaasi temperatuuri ühe ja sama kraadide arvu võrra, siis oli gaasi siseenergia muutus mõlemal juhul ühesugune (ideaalse gaasi siseenergia sõltub ainult temperatuurist), seega U = ja saame tulemuseks = + A = J. = Vastus: kui gaas paisus isobaarselt, anti talle soojushulk 00 J. NB! asub teada, et gaaside korral on soojushulkade arvutamine keerukam, sest see sõltub gaasiga tehtavast protsessist. Nagu me eelmises ülesandes nägime, on jääval rõhul soojendamisel vajaminev soojushulk suurem kui jääval ruumalal soojendamisel, sest jääva rõhu korral gaas paisub ja osa juurdeantavast soojusest läheb paisumistööks. Soojushulga arvutamise valem = c m jääb küll endiseks, kuid erisoojused on jääval ruumalal ja jääval rõhul toimuvatel protsessidel erinevad. (äpsemalt räägitakse sellest ülikooli üldfüüsika kursuses). Näidisülesanne 5. Kui palju muutus liitri vee siseenergia, kui seda soojendati temperatuurilt 0 0 C temperatuurini 60 0 C? V = L = 0-3 m 3 ρ = 000 kg/m 3 0 t = 0 C 0 t = 60 C c = 400 J/(kg K) U =? Lähtume jälle termodünaamika I seadusest = U + A. Kuna vee soojendamisel on vee soojuspaisumine tühine, siis võime lugeda, et vee soojendamisel on tehtud paisumistöö võrdne nulliga A = 0 ja siseenergia muutus on võrdne veele antud soojushulgaga U = Veele soojendamisel antud soojushulga aga arvutame vee erisoojuse kaudu valemiga = c m, kus m on vee mass ja = t t temperatuuri muutus soojendamisel. Meil on antud vee hulk liitrites, vaja on selle veekoguse massi. Vee massi saame arvutada vee tiheduse ja ruumala kaudu m= ρv (seetõttu lisasime algandmetesse vee tiheduse). Peale lihtsaid asendusi saame vee siseenergia muudu arvutamise valemi 4
5 U = cρ V ( t t), mis peale andmete asendamist annab tulemuseks 3 U = (60 0) = J = 340 kj. Vastus: liitri vee soojendamisel temperatuurilt 0 0 C temperatuurini 60 0 C on vee siseenergia muutus 340 kj (0,34 MJ). Näidisülesanne 6. Hapniku moolsoojus jääval ruumalal on 0, J/(mol K). Kui suur on hapniku erisoojus jääval ruumalal? C Kõigepealt teeme selgeks, mis vahe on aine moolsoojusel ja V = 0, J/(mol K) µ = 3 g/mol = 0,03 kg/mol erisoojusel. Aine moolsoojus C V on arvuliselt võrdne c soojushulgaga, mis on vajalik ühe mooli aine temperatuuri V =? tõstmiseks ühe kraadi võrra. Aine erisoojus c V on aga arvuliselt võrdne soojushulgaga, mis on vajalik ühe kilogrammi aine temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra. Nendest kahest definitsioonist järeldub, et teades aine moolsoojust ja ühe mooli massi µ, saame arvutada aine erisoojuse CV c V =. µ Antud ülesandes on seega vaja teada hapniku ( O ) molaarmassi, mille me juba lisasime algandmetesse. Arvutamine annab 0, c V = ( ) J/kg K = 650 J/kg K. 0,03 Vastus: hapniku erisoojus jääval ruumalal on 650 J / kg K. NB! Aine moolsoojust kasutatakse üsna palju, seetõttu on seose teadmine erisoojuse ja moolsoojuse vahel vajalik. 5
6 Näidisülesanne 7. Ideaalne gaas paisub isobaariliselt rõhul 500 kpa ruumalalt L kuni ruumalani 6 L. Arvutada gaasi paisumise töö. Hinnata, kuidas muutus seejuures gaasi siseenergia? p= 500 kpa = Pa V= L = 0-3 m 3 V = 6 L = m 3 A=? Kujutame gaasi isobaarilist paisumist graafiliselt järgmisel joonisel. Graafiliselt on töö võrdne p-v teljestikus protsessi kujutava graafiku aluse pindalaga. Antud juhul on vaja leida graafiku alla jääva ristküliku pindala. Seetõttu avaldub töö valemiga A= p ( V V). Arvutamine annab tulemuseks A= (5 0 (6 ) ) J =,5 kj. Kuna meil gaasi kohta täpsemat informatsiooni ei ole, siis püüame hinnata, mis toimub gaasi siseenergiaga isobaarsel paisumisel. Kasutame ideaalse gaasi olekuvõrrandit ja asjaolu, et ideaalse gaasi siseenergia sõltub ainult temperatuurist (kui temperatuur kasvab, siis gaasi siseenergia kasvab ja vastupidi). Vaatame olekuvõrrandit pv m = R. µ Kuna antud protsessil gaasi rõhk ja gaasi mass ei muutu, siis muutuvad ruumala ja temperatuur, kusjuures nende muudud on seotud analoogilise valemiga p V m = R µ. Siit on näha, et kui V > 0, siis ka > 0, mis tähendab, et isobaarsel paisumisel gaasi temperatuur tõuseb ja ühtlasi suureneb ka gaasi siseenergia. (Vastupidi, isobaarsel kokkusurumisel gaasi siseenergia väheneb). Vaatame veel ka termodünaamika I seadust,mille kohaselt = U + A. Viimane tähendab nüüd seda, et isobaarsel paisumisel peab gaas saama väljastpoolt kindla soojushulga, mis läheb osalt gaasi siseenergia suurendamiseks ja osalt gaasi paisumistööks. Vastus: gaasi paisumistöö on,5 kj, paisumisel gaasi siseenergia suureneb. 6
7 5. Soojusmasina kasutegur Soojusmasina kasutegur avaldub üldjuhul valemiga η =, kus on süsteemile juurdeantav soojushulk ja jahutile äraantav soojushulk. Mistahes soojusmasin koosneb alati kolmest osast: soojusallikast, töötavast kehast ja jahutist. Soojusmasinas ei saa kunagi muuta kogu soojusallikast saadud soojushulka kasulikuks tööks, alati tuleb sellest osa (soojushulk ) jahutile kasutult ära anda (termodünaamika II seadus). Ideaalse soojusmasina kasutegur η =, kus on soojendi temperatuur ja jahuti temperatuur. Ideaalse soojusmasina korral on soojusallikalt (kõrgema temperatuuriga kehalt) saadav soojushulk ja jahutile (madalama temperatuuriga keha) äraantav soojushulk seotud soojendi ja jahuti temperatuuridega järgmiselt =. Ideaalse soojusmasina kasutegur annab antud temperatuuride vahemikus töötava soojusmasina maksimaalse kasuteguri. Näidisülesanne 8. Soojusmasin teeb tsükli jooksul töö 300 J, saades soojendilt soojushulga 00 J. Kui suur on masina kasutegur? A= 300 J = 00 J η =? Kujutame soojusmasina tööd järgmise sümboolse joonisega, kus on soojendilt saadav soojushulk ja A on soojusmasina poolt tehtud kasulik töö. 7
8 Kuna soojendilt saadud soojushulk on soojusmasina ühe tsükli jooksul kulutatud koguenergia ja selle jooksul tehtud kasulik töö on A, siis on soojusmasina kasutegur A η =. Arvutamisel saame tulemuseks 300 η = = 0,5. 00 Vastus: soojusmasina kasutegur on 0,5 ehk 5%. Näidisülesanne 9. Kui suur on ideaalse soojusmasina kasutegur, mis saab soojusallikalt soojushulga,8 kj ja annab jahutajale ära soojushulga, kj? =,8 kj =, kj η =? Kujutame ideaalse soojusmasina tööd järgmise joonisega, kus soojusallikalt saadud soojushulk, jahutaja äraantud soojushulk ja A soojusmasina poolt tehtud kasulik töö. Kasuteguri leidmiseks tuleb kasulik töö jagada kogu kulutatud energiaga. Kuna soojusmasina saab soojusallikalt soojushulga ja annab jahutajale ära soojushulga, on kasulik töö võrdne nende soojushulkade vahega A=, sest soojushulk antakse kasutult jahutajale ära ja seetõttu see mingit panust kasulikku töösse ei anna. Kogu kulutatud energia aga on võrdne soojusallikalt saadud soojushulgaga. Seega avaldub soojusmasina kasutegur antud juhul järgmiselt A η = =. Arvutamine annab,8, η = = 0,5.,8 (Kuna kasutegur avaldub suhtena, pole vaja ühikuid teisendada, tulemus ei sõltu sellest, kas kasutame kilodžaule või džaule.) 8
9 Vastus: soojusmasina kasutegur on 0,5 ehk 5%. Näidisülesanne 0. Ideaalses soojusmasinas teeb gaas isotermilisel paisumisel töö,8 kj ja annab isotermilisel kokkusurumisel jahutile ära soojushulga, J. Kui suur on soojendilt saadud soojushulk, gaasi kokkusurumisel tehtud töö ja kasulik töö? A =,8 kj =, kj =? A =? A=? Ideaalse soojusmasina tööd iseloomustab nn Carnot tsükkel, mille etapid on kujutatud kõrvaloleval joonisel. Siin on gaasi isotermiline paisumine 3 on gaasi isotermiline ja algolekust soojusallika temperatuuril olekusse ja 4 kokkusurumine jahuti temperatuuril olekust 3 olekusse 4. Protsessid 3 4 kujutavad vastavalt gaasi adiabaatilist paisumist olekust olekusse 3 ja adiabaatilist kokkusurumist olekust 4 algolekusse. Adiabaatiline protsess on teatavasti selline, kus mingit soojusvahetust välikeskkonnaga ei toimu, teisisõnu protsessidel 3 ja 4 gaas soojust ära ei anna, ega saa seda ka kusagilt juurde. Adiabaatilisel paisumisel olekust olekusse 3 teeb gaas tööd oma siseenergia arvelt ( A= U ), mistõttu gaasi siseenergia kahaneb ja seoses sellega kahaneb ka gaasi temperatuur ( ), adiabaatilisel kokkusurumisel algolekusse (olekust 4 olekusse ) gaasi siseenergia kasvab ja temperatuur tõuseb algtemperatuurini. Kuna isotermilisel protsessil siseenergia ei muutu, on saadud või äraantud soojushulk võrdne gaasi poolt tehtud tööga või gaasi kokkusurumisel tehtava tööga, siis isotermilisel paisumisel saame = A =,8 kj ja isotermilisel kokkusurumisel 3 4 analoogiliselt A =, kj. = Gaasi poolt tehtud kasulik töö avaldub soojusallikalt saadud soojushulga ja jahutajale äraantud soojushulga vahena A = = (,8, ) kj = 0,7 kj. Vastus: soojendilt saadud soojushulk on,8 kj, gaasi kokkusurumisel tehtud töö on, J ja kasulik töö 0,7 kj. 9
10 Näidisülesanne. Millise maksimaalse kasuteguriga oleks polaaraladel merevee (+3 0 C) siseenergial töötav ideaalne soojusmasin, kui jahutina kasutada atmosfääriõhku (-30 0 C)? = 76 K = 43 K η =? eades ideaalse soojusmasina soojendi ja jahuti temperatuuri, saab soojusmasina kasuteguri arvutada valemist η =. (Valemist on näha, et arvutamiseks tuleb temperatuur teisendada Celsiuse kraadidest absoluutseks temperatuuriks kelvinites.) Asendades siia temperatuurid, saame kasuteguriks η = = 0,. 76 Vastus: soojusmasina kasutegur oleks 0, ehk %. Näidisülesanne. Ideaalne soojusmasin teeb tsükli jooksul kj tööd. Soojendi temperatuur on 400 K ja jahuti temperatuur 300 K. Kui suur on: a) soojusmasina kasutegur, b) soojusmasina poolt tsükli jooksul saadud soojushulk, c) sükli jooksul jahutile üle antud soojushulk? A= kj = 400 = 300 η =? =? =? K K eades ideaalse soojusmasina soojendi ja jahuti temperatuuri, saab soojusmasina kasuteguri arvutada valemist η =. Asendades siia temperatuurid, saame tulemuseks η = = 0, eiselt poolt avaldub kasutegur kasuliku töö ja soojusallikalt saadud soojushulga kaudu valemiga A η =, 0
11 millest saame arvutada soojusmasina poolt tsükli jooksul saadud soojushulga: A = = ( ) kj = 8 kj. η 0,5 Kuna kasulik töö avaldub soojushulkade kaudu A=, saame leida ka jahutile äraantud soojushulga = A= ( 8 ) kj 6 kj. = Vastus: soojusmasina kasutegur on 0,5 ehk 5%, soojendilt saadud soojushulk on 8 kj, jahutile äraantud soojushulk 6 kj. Olgu lisatud, soojendilt saadud soojushulk ja jahutile ära antud soojushulk ei saa olla suvalised, vaid on antud soojusmasina korral alati seotud: kui soojusmasin saab soojendilt kindla soojushulga, siis annab ta sellest alati jahutile ära soojushulga = /. Näidisülesanne 3. Külmkapi sügavkülmiku temperatuur on C. Kui palju soojust antakse sügavkülmiku iga tsükli jooksul toaõhule temperatuuril 0 0 C kui külmikust võetakse tsükli jooksul soojushulk 6 kj? Kui suur on ühe tsükli jooksul kulutatud töö? 0 t = 0 C; = 93 K 0 t = 0 C; = 53 K = 6 kj =? eeme joonise, mis kujutab külmkapi tööd: külmkapp võtab külmikust ühe tsükli jooksul soojushulga, annab väliskeskkonnale soojushulga kulutades selleks töö A. Oletame, et külmakapp töötab ideaalse soojusmasina tsükli järgi, ainult et vastupidises järjekorras: võttes külmemalt keskkonnalt teatava soojushulga ja andes kuumemale keskkonnale üle mingi soojushulga. Soojushulkade ja temperatuuride vahel kehtib ideaalse soojusmasina korral seos (ei sõltu tsükli töö järjekorrast) =, millest toaõhule äraantav soojushulk =. Arvutamine annab
12 6 93 = ( ) J = 7 kj. 53 Ühe tsükli jooksul tehtud töö on võrdne soojushulkade vahega A = = ( 7 6 ) kj = kj. Kuna külmkapp töötab pöördtsükli järgi, siis siin me kasulikku tööd ei saa, vaid peame selle töö kulutama külmkapi töös hoidmiseks (sest me võtame külmemalt keskkonnalt ära kindla soojushulga, kuid vastavalt termodünaamika seadustele peame seetõttu soojemale keskkonnale ära andma sellest suurema soojushulga). Vastus: toaõhule äraantav soojushulk on 7 kj, ühe tsükli jooksul tehtud töö kj. Näidisülesanne 4. Arvutada soojuspumba maksimaalne efektiivsus, mis töötab põhjaveel temperatuuriga 6 0 C juhul, kui a) soojusvahetina kasutatakse põrandaalust torustikku, kus vee temperatuur on 40 0 C; b) soojusvahetina kasutatakse keskkütteradiaatoreid, kus vee temperatuur on 60 0 C. t = 6 0 C; = 79 K 0 = 40 C; = 0 = 60 C; = t t ε =? 33 K 333 K Soojuspumba tööd kujutame järgmisel joonisel. Soojuspumba tööpõhimõte on sama, mis külmkapil, võtta külmemast keskkonnast (põhjaveest) iga tsükliga ära teatav soojushulk ja anda kuumemale keskkonnale (köetavale ruumile) üle sellest suurem soojushulk. Oletame, et soojuspump töötab ideaalse soojusmasina tsükli järgi, ainult et vastupidises järjekorras: võttes põhjaveest teatava soojushulga ja andes kuumemale keskkonnale (torustik, radiaator) üle soojushulga. Soojuspump peab selleks tegema töö A=. Soojuspumba efektiivsuseks loetakse kuumemale keskkonnale antud soojushulga ja selleks tehtud töö suhet
13 ε =. A Asendades töö soojushulkade kaudu, on lihtne veenduda, et efektiivsus on võrdne samas temperatuurivahemikus töötava soojusmasina kasuteguri pöördväärtusega ε = =. η Soojuspumba efektiivsuse leidmiseks tuleb järelikult arvutada antud temperatuurivahemikus töötava soojusmasina kasutegur, mis ideaalse soojusmasina korral avaldub soojusallika ja jahutaja temperatuuride kaudu Esimesel juhul, kui kasutame põrandakütet, saame η = = = 0,, millest 33 efektiivsus ε = = 9,. 0, eisel juhul, kui kasutame keskkütteradiaatoreid, saame η = = = 0, 6, 333 millest efektiivsus ε = = 6,. 0,6 Vastus: kasutades põrandaalust kütet, oleks soojuspumba maksimaalne efektiivsus 9,, kasutades aga keskkütte radiaatoreid, oleks efektiivsus 6,. 3
14 NB! Valemid, mis on vaja kindlasti meeles pidada. ermodünaamika I seadus: kehale antav soojushulk, keha siseenergia muut ja paisumistöö on seotud järgmise valemiga = U + A, kus on juurdeantav (või äravõetav) soojushulk, U siseenergia muut ja A paisumistöö. Soojusmasina kasutegur: η =, kus on süsteemile juurdeantav soojushulk ja jahutile äraantav soojushulk. Ideaalse soojusmasina kasutegur: η =, kus on soojendi temperatuur ja jahuti temperatuur. 4
15 Ülesandeid iseseisvaks lahendamiseks 5. Gaas sai isokoorsel soojendamisel soojushulga 500 J. Kui palju muutus gaasi siseenergia? (suurenes 500 J) 5. Gaasi adiabaatilisel kokkusurumisel tehtud töö oli 00 J. Kui palju muutus gaasi siseenergia? (suurenes 00 J) 5.3 Kui palju muutub liitri vee siseenergia jahutamisel keemistemperatuurilt toatemperatuurini 0 0 C? (vähenes 340 kj) 5.4 Gaas paisub isobaarselt rõhul atm ruumalalt L ruumalani 0 L. Kui suur on gaasi paisumise töö? Kuidas muutub gaasi siseenergia? (80 J, suureneb) 5.5 Soojusmasin teeb tsükli jooksul töö 300 J. Leida soojusmasina kasutegur, kui jahutile äraantud soojushulk on 900 J. (5%) 5.6 Soojusmasina kasutegur on 8 %. öötav keha saab tsükli jooksul soojendilt soojushulga 600 J. Kui suure töö teeb masin ühe tsükli jooksul? (0 J) 5.7 Milline oleks troopikas merevee siseenergial töötava soojusmasina maksimaalne kasutegur, kui soojusallikana kasutatakse ülemisi veekihte temperatuuriga 30 0 C ja jahutina sügavamaid veekihte temperatuuriga 0 0 C? (7%) 5.8 Ideaalne soojusmasin teeb tsükli jooksul kj tööd. Soojendi ja jahuti temperatuurid on vastavalt 00 0 C ja 0 0 C. Kui suur on soojusmasina kasutegur? Kui suure soojushulga saab masin ühe tsükli jooksul? Kui suure soojushulga annab masin jahutile ühe tsükli jooksul? (%, 4,8 kj, 3,8 kj) 5.9 Kui suure maksimaalse efektiivsusega töötab soojusmasin, mis kasutab soojusallikana: a) põhjavett temperatuuriga 6 0 C, b) talvist välisõhku temperatuuriga 0 0 C? Ruumisisese soojusvaheti temperatuur on 40 0 C. (9,; 6,3) 5
8. Peatükk. AINETE AGREGAATOLEKUD. VEDELIKUD
8. Peatükk. AINETE AGREGAATOLEKUD. VEDELIKUD 8.1. Aine olekufaasid Vedelik on juba teine ainete olekufaas, mida me oma kursuses käsitleme. Eelmise loengu lõpus nägime, et aine võib teatud tingimustel ühest
Læs mereWilcoxoni astaksummatest (Wilcoxon Rank-Sum Test )
Peatükk 3 Wilcoxoni astaksummatest Wilcoxon Rank-Sum Test 3.1 Teststatistiku konstrueerimine Wilcoxoni astaksummatest on mitteparameetriline test kahe sõltumatu populatsiooni võrdlemiseks. Testprotseduuri
Læs mere8. Peatükk. VEDELIKUD
8. Peatükk. VEDELIKUD 8.1. Aine olekufaas - vedelik Aine läheb vedelasse faasi kui molekulide soojusliikumise kineetiline energia RT on väiksem molekulidevaheliste tõmbejõudude poolt põhjustatud seoste
Læs mereLisakonstruktsioonid geomeetrias
Lisakonstruktsioonid geomeetrias 1. Tsentraalpunkt Väga sageli piisab geomeetriaülesannete lahendamisel lisakonstruktsioonist, kus tuuakse sisse üksainus sobivalt valitud punkt, mis jagab joonise teatud
Læs mere5. RÕHK JA ÜLESLÜKKEJÕUD
5. RÕHK JA ÜLESLÜKKEJÕUD 5.1. Rõhumisjõud ja rõhk Jõud ja rõhk on erinevad asjad. Rõhk oleneb peale jõu ka kokkupuutepindalast. Rõhumisjõud on pinnaga risti. Joonis 5.1. Kahe käe nimetissõrme vahel on
Læs mereLoodusteaduste alused. PhD Jaanis Priimets
Loodusteaduste alused PhD Jaanis Priimets Füüsika ja keemia Füüsika ja keemia kui teadus kujutab endast filosoofilist süsteemi, kus reaalsetele loodusnähtustele seatakse vastavusse nende matemaatilised
Læs mere11. KONDENSEERITUD AINE
11. KONDENSEERITUD AINE 11.1. Ainete olekufaasid Vedelik on juba teine ainete olekufaas, mida me oma kursuses käsitleme. Eelmise loengu lõpus nägime, et aine võib teatud tingimustel ühest faasist teise
Læs mere3. ENERGIA JA SOOJUSHULK
Soojusõpetus 3 1 3. ENERGIA JA SOOJUSHULK 3.1. Termodünaamiline süsteem ja termodünaamilised protsessid Termodünaamilise süsteemina võib vaadelda iga piiritletud keha või kehade hulka. Süsteemi võib liigendada
Læs merePUUDE LOENDAMINE. Teema 7.3 (Lovász: Ch 8) Jaan Penjam, Diskreetne Matemaatika II: Puude loendamine 1 / 55
PUUDE LOENDAMINE Teema 7.3 (Lovász: Ch 8) Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Puude loendamine 1 / 55 Loengu kava 1 Märgendatud ja märgendamata puud 2 Puude esitamine arvuti mälus
Læs mereAnalüütiline geomeetria
Sügissemester 2016 Loengukonspekt Loengukonspektid 1 Aivo Parring, Algebra ja geomeetria, (IV. peatükk, Vektoralgebra, V. peatükk, Sirged ja tasandid, VI. peatükk, Ellips, hüperbool ja parabool), math.ut.ee
Læs mereTARTU RIIKLIK ÜLIKOOL MATEMAATILISE ANALÜÜSI PRAKTIKUM
I TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL S.Baron, E.Jürimäe, E.Reimers MATEMAATILISE ANALÜÜSI PRAKTIKUM II tartu saa 1972 TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL Matemaatilise analüüsi kateeder S.Baron, E.Jürimäe, E.Reimers MATEMAATILISE
Læs mereOptimeerimine. Pidu, silindrilkäik ja pank. Lauri Tart
Optimeerimine. Pidu, silindrilkäik ja pank. Lauri Tart Sissejuhatus Peatükk 7 (ja edasi kuni kümnendani) uurib nn optimisatsiooniprobleeme ja püüab nende lahendamiseks mingeid vahendeid anda. Optimisatsiooniprobleemide
Læs merePOOLJUHTIDE F00S1KA ALUSED
TARTU KUKUK C4LIKOOL Ы./МОММ POOLJUHTIDE F00S1KA ALUSED TARTU 1958 TARTU RIIKLIK tflikool U, Nõmm POOLJUHTIDE FtmSIKA ALUSED (Loengukursuse konspekt) Tartu 1968 У.Х. Нымы ОСНОВЫ ФИЗИКИ ПОЛУПРОВОДНИКОВ
Læs mere6. Peatükk. KEEMILISE SIDEME OLEMUS. MOLEKULIDE MOODUSTUMINE
6. Peatükk. KEEMILISE SIDEME OLEMUS. MOLEKULIDE MOODUSTUMINE 6.1. Keemilise sideme olemus Küsimus keemilise sideme olemusest on (bio)keemia põhiküsimus. Mis on molekul? Üldiselt igasugune püsiv aatomite
Læs mereTUNDIDE ARV 70 AINE SISU. I Valgusõpetus. Päikesesüsteem
AINE KLASS Füüsika 8. klass TUNDIDE ARV 70 AINE SISU I Valgusõpetus Päikesesüsteem Päike. Täht. Päikesesüsteem. Päikesesüsteemi koostisosad planeedid ja nende kaaslased, väikekehad komeedid, meteoorkehad,
Læs mereFÜÜSIKA AINEKAVA klass
FÜÜSIKA AINEKAVA 8. - 9. klass Füüsika õppe- ja kasvatuseesmärgid: Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru
Læs mereMart Kuurme FÜÜSIKA TÖÖVIHIK. 8. klassile. Fyysika TV 8. klassile.indd , 10:59:49
Mart Kuurme FÜÜSIKA TÖÖVIHIK 8. klassile 1 Fyysika TV 8. klassile.indd 1 19.09.2005, 10:59:49 Mart Kuurme Füüsika töövihik 8. klassile AS BIT, 2005 ISBN 9985-2-1086-7 Retsenseerinud Koit Timpmann ja Toomas
Læs mereANALÜÜTILISE GEOMEETRIA PRAKTIKUM
ANALÜÜTILISE GEOMEETRIA PRAKTIKUM 198 5 TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL Algebra ja geomeetria kateeder ANALÜÜTILISE GEOMEETRIA PRAKTIKUM II Sirge ja tasand L. Tuulmets Teine parandatud trükk TARTU 1985 Kinnitatud
Læs mereTingimus Põhjus +/- Kaugemal Maa kuumast tuumast - Õhuke atmosfäärikiht + Päike on lähemal -
LAHENDUSED Enne lahendama asumist soovitame Sul kogu tööga lühidalt tutvuda, et saaksid oma tegevusi mõistlikult kavandada. Ülesannete lahendamise järjekord ei ole oluline. Püüa vastused vormistada võimalikult
Læs mereTöö Nr. 6. Vee hapnikusisalduse, elektrijuhtivuse ja ph määramine. (2013.a.)
Töö Nr. 6. Vee hapnikusisalduse, elektrijuhtivuse ja ph määramine. (2013.a.) Vee kvaliteeti iseloomustatakse tema füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste omadustega. Nii looduslikes veekogudes kui ka
Læs mereTTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut RaivoTeemets ELEKTRIPAIGALDISED Elektrilised veesoojendusseadmed
4.3 Elektrilised veesoojendusseadmed Tekst põhineb raamatul Elamute elektripaigaldised 1(48) ÜLDALUSED Elamutes kulub sooja vett temperatuuriga 45 o C inimese kohta keskmiselt 30 liitrit ööpäevas ja selle
Læs mereEESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK
EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK 6. 9. juuli 1992 SISUKORD EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK ESIMENE ISTUNG 6. juuli 1992... 4
Læs mereMOS EE FIGHTER 2020 M10539 PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND NIBE FIGHTER 2020 LEK
MOS EE 0738-1 M10539 PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND NIBE LEK Sisukord Süsteemi kirjeldus 3 Hooldusjuhided Üldjuhised paigaldajale 5 Transport ja ladustamine 5 Paigaldamise kontroll 5 Paigaldamine 5 Juhtimne
Læs mereDVD loomise tarkvara võrdlemine
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut DVD loomise tarkvara võrdlemine Seminaritöö Autor: Jevgeni Salnikov Juhendaja: Andrus Rinde Tallinn 2008 Sisukord SISSEJUHATUS... - 3-1. DVD AJALUGU... - 4-2. VÕRDLEMISPROTSESSIST
Læs mereM45, M60, M80 M45E, M60E, M80E, M90E
M45, M60, M80 M45E, M60E, M80E, M90E DA Monterings- og brugsanvisning for elektrisk saunaovn Elektrikerise kasutus- ja paigaldusjuhis M (Sound) ME (Sound) M ME 01022006H INHOLDSFORTEGNELSE 1. ANVISNINGER
Læs mereIII NÕO RG AINEKAVA LOODUSAINED:FÜÜSIKA
III NÕO RG AINEKAVA LOODUSAINED:FÜÜSIKA 4.4.1. Õpetamise eesmärgid Füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja olulist
Læs mereKasutusjuhend NIBE F1226
Kasutusjuhend Maasoojuspump LEK UHB EE 1127-1 431183 Nuppude funktsioonide üksikasjalikud selgitused on toodud lk 10. Menüüde sirvimise ja erinevate seadistuste määramise kirjeldus on toodud lk 13. Peamenüü
Læs mereÜldinfo. Me teeme elu kasutajate jaoks lihtsamaks, arendades pidevalt töökindlaid ja pika elueaga süsteeme.
TOOTEÜLEVAADE 2014 Üldinfo Me teeme elu kasutajate jaoks lihtsamaks, arendades pidevalt töökindlaid ja pika elueaga süsteeme. Meie tooted teevad läbi mitmeastmelise korrosioonikaitsetöötluse*. Kõik tooted
Læs mereELEKTROONIKA KOMPONENDID
Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud
Læs merePaigaldusjuhend VPB/VPBS. Tarbeveeboiler IHB EE LEK
Paigaldusjuhend Tarbeveeboiler LEK IHB EE 1036-2 031299 Sisukord 1 Oluline teave 2 Ohutusteave 2 2 Tarne ja käsitsemine 5 Transport 5 Montaaž 5 Tarne komponendid 5 Katete eemaldamine 5 3 Tarbeveeboileri
Læs mereUus pärimisseadus: vastuvõtusüsteem vs loobumissüsteem muinasajast tänapäeva
Uus pärimisseadus: vastuvõtusüsteem vs loobumissüsteem muinasajast tänapäeva Vaike Murumets Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Selle aasta 17. jaanuaril võttis Riigikogu vastu uue pärimisseaduse,[i]
Læs mereHaid puhi! ÜLE VAL LA JÕU LU PI DU. Tõs ta maa rah va ma jas 23. det semb ril
Nr. 9 (182) / detsember 2011 Haid puhi! Foto: Eve Käär ÜLE VAL LA JÕU LU PI DU Tõs ta maa rah va ma jas 23. det semb ril kell 20 väi ke jõu lu kont sert kell 21 peoõh tu koos an samb li ga OR KES TER Õh
Læs mereArvu mõiste kujunemise alused
Peatükk 1 Arvu mõiste kujunemise alused 1.1 Lühiülevaade arvu mõiste kujunemise ajaloolistest aspektidest Tundub, et kõige lihtsam hulkade võrdlemise viis on üksühese vastavuse moodustamine. Hulga elementide
Læs mereA.-S. OSKAR KILGAS TRIKO0-, PITSI- JA SUKAVABRIK TALLINN, VOLTA TÄN. 3. TEL.: KONTOR LADU
KAITSE KODU! f A.-S. OSKAR KILGAS TRIKO0-, PITSI- JA SUKAVABRIK TALLINN, VOLTA TÄN. 3. TEL.: KONTOR 426-31 LADU 426-32. S00VITAME::KÕRGEIMAS HEADUSES KLEIDI-, MANTLI-, VOODRI- JA ÜLIKONNARIIDEID: FLAMENGO
Læs mereVÕLAKIRJA TINGIMUSED. võlakiri nr Aktsiavõlakiri Euroopa 2012
Käesolevad tingimused on algselt koostatud rootsi keeles. Juhul, kui esinevad erinevused rootsi- ja eestikeelsete tingimuste vahel, loetakse õigeks rootsikeelsed tingimused. VÕLAKIRJA TINGIMUSED võlakiri
Læs mereSISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE
SISSEJUATUS RGAANILISSE KEEMIASSE Kaido Viht Õppematerjal TÜ teaduskooli õpilastele Tartu 2016 1. Aatomiehitus ja keemiline side rgaaniliste ühendite struktuurides on enamlevinud elementideks mittemetallid:,
Læs merePHP II. Ivari Horm Ivari Horm,
PHP II Ivari Horm ranger@risk.ee Sissejuhatus Failid Massiivid Eriotstarbelised massiivid Abifunktsioonid E-kirjade saatmine PHP-s Failid Ivari Horm ranger@risk.ee Failid Arvutis olevaid faile on võimalik
Læs merePeatükk 1. Arvuteooria
Peatükk 1 Arvuteooria I Täisarvu esitus positsioonilises arvusüsteemis Põhimõisted 1) Arvu esitamisel positsioonilises arvusüsteemis, mille aluseks on valitud ühest suurem positiivne täisarv k, kasutatakse
Læs mere21. TÕRV Ajalugu, valmistamine ja kasutamine.
21. TÕRV Ajalugu, valmistamine ja kasutamine. AJALUGU Puutõrva kasutamine ulatub tagasi õige kaugetesse aegadesse. Vanimad kirjalikud teated selle kohta pärinevad kreeka ja rooma autoritelt. Rooma õpetlane
Læs mereاقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI. juuni 2013 / RAŽAB ŠABAAN 1434
اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 45 juuni 2013 / RAŽAB ŠABAAN 1434 السالم عليكم ورحمة الله وبركاته Armas lugeja, sinu ees on juba Iqra 45. number, mašaallah! Seekordseks peateemaks on vähe käsitletud kuid
Læs mereI KOHALEJÕUDMINE TERMOPÜÜLID. Termopüülid Delfi Atika Maraton
I KOHALEJÕUDMINE Termopüülid Delfi Atika Maraton TERMOPÜÜLID KREEKA ÕHK ON PUHTUSE JA SELguse poolest tuntud, seega näeb rändur, kui tal vähegi õnne on, Ateenasse viiva tee algust juba kaugelt üle Malise
Læs mereProcedure 2(b) (obvious errors in a number of language versions)
COU CIL OF THE EUROPEA U IO Brussels, 18 April 2012 8693/12 Interinstitutional File: 2005/0191 (COD) JUR 217 AVIATIO 64 CODEC 969 LEGISLATIVE ACTS A D OTHER I STRUME TS: CORRIGE DUM/RECTIFICATIF Subject:
Læs meretähelepanuväärset naist elvi reiner ja Mai Sipelgas
Vigala Sõnumid Vigala valla ajaleht NR. 3 (127) Märts 2012 TASUTA Elvi Reiner alustas õpetaja tööd 1958. a Peru Koolis. Seejärel töötas ta Kivi-Vigala Põhikoolis, Vana-Vigala Põhikoolis ning Tehnika- ja
Læs mereEesti Majandus Tööstuse,ftauDanduseta rahanduse ajakiri
Üksik number 15 marka. Eesti Majandus Tööstuse,ftauDanduseta rahanduse ajakiri 3. kölie Tallinnas, teisipäeval, 23 detsembril 1924 Nr. 30 (94) Sisu: Toimetuse kommentaar Homo oeconomicus: Indeksnumbriie
Læs mereLembitu vaim : õppida.
Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr. 3 (36) Märts 2003 LEOLE MÄRTS Anno Domini 2003 Siin ta siis ongi - märts. Esimese kevadelõhna kuu. Varsti ta tuleb. Kevadlõhnadele lisaks
Læs mereTALLINN A. H. Tammsaare tee 116, Pärnu mnt 69, Tartu mnt 63 TARTU Rüütli 11, Riia 9 PÄRNU Hospidali 3 NARVA Energia 2
Sisustuskangad, kardinad, mööblikangad, voodipesu, padjad, toolipõhjad, kardinatarvikud ja palju muud. TALLINN A. H. Tammsaare tee 116, Pärnu mnt 69, Tartu mnt 63 TARTU Rüütli 11, Riia 9 PÄRNU Hospidali
Læs mereLugeda tuleb kõikjal ja nähtavalt
Melchior tegutseb jälle 1. mail jõuab kirjastuselt Varrak poelettidele Indrek Hargla Melchiori lugude neljas osa, mis seekord kannab pealkirja Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja. Aasta on 1431 ja tegevuspaik
Læs mereSõnastik / KKK www.monbjergpil.dk --- www.a-b.dk --- www.recycler.dk Google Tõlge on kohandatud õige eestlane. *) OEM = Original Equipment Manufacturer. Ümbertöödeldud OEM ühilduvad. Teema vigu materjali.
Læs mereÕpetaja kui teadmiste edastaja, terapeut ja ämmaemand
Dr Lotte Rahbek Schou (haridusfilosoofia dotsent) Danish School of Education Aarhusi Ülikool Haridusteaduskond lrs@dpu.dk Detsember 2009 Õpetaja kui teadmiste edastaja, terapeut ja ämmaemand Lühitutvustus
Læs mereAndres Lahe. Ehitusmehaanika. Varrassüsteemi mehaanika. b x k l/2 l. Tallinn 2003
Andres Lahe Ehitusmehaanika Varrassüsteemi mehaanika F k c p f a b x k l/2 l Tallinn 2003 2 Dokumendi koostas: Andres Lahe, 2003-04-29 e-mail: alahe@staff.ttu.ee http://staff.ttu.ee/~alahe/ Tallinna Tehnikaülikool
Læs merePaigaldusjuhend NIBE VVM 320. Sisemoodul IHB EE
Paigaldusjuhend Sisemoodul APH IHB EE 1341-1 231545 Nuppude funktsioonide üksikasjalikud selgitused on toodud lk 32. Menüüde sirvimise ja erinevate seadistuste määramise kirjeldus on toodud lk 34. Peamenüü
Læs mereEuroopa. Infovihik noortele
Euroopa Liit Euroopa. Infovihik noortele Käesoleva brošüüri Euroopa. Infovihik noortele ja selle juurde kuuluva õpetajavihiku leiate internetis aadressil europa.eu/teachers corner/index_et.htm bookshop.europa.eu
Læs mereVoltmeetri sisendtakistus on ideaaljuhul väga suur: R sis Voltmeetrit võib lülitada pinge mõõtmiseks paralleelselt mistahes vooluringi osaga.
PINGE MÕÕMINE. ALALISPINGE OLMEERID oltmeetri sisendtakists on ideaaljhl väga sr: R sis oltmeetrit võib lülitada pinge mõõtmiseks paralleelselt mistahes voolringi osaga. + + Ampermeetri sisendtakists on
Læs mereEESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 3. OKTOOBER 2009 / 12 SHAWWAL Valmistume palverännakuks!
EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 3. OKTOOBER 2009 / 12 SHAWWAL 1430 Valmistume palverännakuks! Assalamu alaikum wa rahmatullah wa barakatuhu, käesolev kuukiri on eriväljaanne palverännakuks valmistumiseks. Loodame,
Læs mere1. VIHIK. Materjalid ja nende omadused ning üldised nõuded müürile ja müüritöödele. AS Columbia-Kivi Vana-Kastre Tartu maakond
1. VIHIK Materjalid ja nende omadused ning üldised nõuded müürile ja müüritöödele 1998 2 Columbiakivi projekteerimisjuhend 1 Saateks 1.1 Sissejuhatus Käesolevas juhendis antakse juhised AS Columbiakivi
Læs mereMODALVERBERNE SKULLE OG MÅTTE I SKØNLITTERÆR OVERSÆTTELSE FRA DANSK TIL ESTISK
TARTU UNIVERSITET Det filosofiske fakultet Institut for germansk, romansk og slavisk filologi Afdeling for skandinavistik MODALVERBERNE SKULLE OG MÅTTE I SKØNLITTERÆR OVERSÆTTELSE FRA DANSK TIL ESTISK
Læs mereRakenduspedagoogika opik
Rakenduspedagoogika opik Rakenduspedagoogika õpik Kaitsejõudude peastaap 2002 Originaali tiitel: Undervisning i praksis er redigeret af Forsvarets Center for Lederskab, Uddannelsesudviklingsafdelingen
Læs mereFÜÜSIKA AINEKAVA gümnaasiumi 10. klassile
FÜÜSIKA AINEKAVA gümnaasiumi 10. klassile 1.Õppe-eesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1. Teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja
Læs mereUrvaste saab uue masti. Loodetavasti ei pea varsti Urvaste külalised telefoniga rääkimiseks katusele
Urvaste Urvaste vald Valla Leht 7(49) JUULI 2005 HIND 5 KROONI Urvaste saab uue masti Urvaste vald pole veel 21. sajandisse jõudnud. Kõige paremini toimiv sidevahend on endiselt postimees. Sellised mõtted
Læs mereRüdiger Dorn. Spela till sista tärningen!
Rüdiger Dorn Spela till sista tärningen! SPELET Testa din tur i spel på sex fantastiska Las Vegas-kasinon. Eftersom du kan vinna olika summor på olika kasinon, gäller det att vara smart när du satsar dina
Læs mereMESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames
MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr nr 7 1 (87), (99) veebruar 2015 2017 Põhja- ja Baltimaade Mesindusnõukogude aastakoosolek Tallinnas Rohumaade niitmisest Valmar Lutsar. Mee soojendamisest Erki Naumanis. Robotmesilane
Læs mereEesti Muusikaakadeemia kontserdid veebruaris 2003
Eesti Muusikaakadeemia kontserdid veebruaris 2003 1. veebruar kell 16 dots Ada Kuuseoksa klaveriklass EMA kammersaal 9. veebruar kell 13 orelitund - Aare-Paul Lattik EMA orelisaal, otseülekanne Klassikaraadios
Læs mereKui räägitakse töökohtade loomisest siis tekib mul küsimus miks peaks keegi tegema oma tootmisüksuse Vigalasse?
Vigala Sõnumid Vigala valla ajaleht NR. 10 (145) November 2013 TASUTA head vallaelanikud, Vigala Vallavolikogu esimeheks valiti mind tormilisel ajal hetkel, kui Kivi-Vigala nagu ka teised piirkonnad vallas
Læs mereHINNAPARAAD tel AUTODIAGNOSTIKA / ELEKTRITÖÖD Stik AS Rakvere Vabaduse tn 12 mob Võida gaasigrill!
LK 3 AUSAMBAMÄGI SAAB UUE ILME LK 6-7 TÖÖPAKKUMISED Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 17227 tel. 515 0068 17. märts 2017 Nr. 11 (947) Tasuta nädalaleht EESTI HINNAPARAAD TOODE ÄRTS 10.-26. M 17 ERIPAKKUMINE
Læs mereKOLMAPÄEV, 10. NOVEMBER 2010
10-11-2010 1 KOLMAPÄEV, 10. NOVEMBER 2010 ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK president (Istung algas kell 15.00) 1. Istungjärgu jätkamine President. Kuulutan neljapäeval, 21. oktoobril 2010 katkestatud Euroopa
Læs mereTÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu
Læs mereIII ÜLDINE LINEAARNE MUDEL
VL.09 Loomade aretusväärtuse hindamine ja aretusprogrammid III ÜLDINE LINEAARNE MUDEL 3. PÕHIMÕISED Üldise lineaarse mudeli rakendamiseks jagatakse registreeritud tunnused kahte ossa uuritavateks e sõltuvateks
Læs mereIfö Sign/Sign Fix/Sign Art
Ifö Sign/Sign Fix/Sign Art 74-11 6840, 6860, 6861, 6862, 6870, 6872, 6873, 6893, 6894 DK Toilet NO Klosett GB WC-Unit RU Унитаз EE WC-pott LT Klozetas LV Tualetes pods 6840 6860 6861 6862 6870 6872 6873
Læs merePaigaldusjuhend NIBE F1255
Paigaldusjuhend Maasoojuspump LEK IHB EE 1336-1 231523 Nuppude funktsioonide üksikasjalikud selgitused on toodud lk 30. Menüüde sirvimise ja erinevate seadistuste määramise kirjeldus on toodud lk 32. Peamenüü
Læs mereELEMENTAARMATEMAATIKA
T A R TU R IIK LIK Ü L IK O O L J. Reimand, K. Velsker ELEMENTAARMATEMAATIKA I Algpraktikum T A R T U 1 9 7 2 Matemaatika õpetamise metoodika kateeder J. Reimand, K. Velsker ELEMENTAARMATEMAATIKA I Algpraktikum
Læs merePAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. PRADAXA 75 mg kõvakapslid PRADAXA 110 mg kõvakapslid dabigatraaneteksilaat
PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE PRADAXA 75 mg kõvakapslid PRADAXA 110 mg kõvakapslid dabigatraaneteksilaat Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte. - Hoidke infoleht alles, et seda
Læs mereScripta Annalia. EELK Lääne praostkonna aastakirjad 2017
1 Scripta Annalia EELK Lääne praostkonna aastakirjad 2017 2 Advendi- ja jõulutervitus nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja Sest on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks,
Læs mereRASEDUS SÜNNITUS VASTSÜNDINU
RASEDUS SÜNNITUS VASTSÜNDINU i RASEDUS SÜNNITUS VASTSÜNDINU Väljaandja Jungent Estonia OÜ, SCA Hygiene Products VÄLJAANDJA Jungent Estonia OÜ, SCA Hygiene Products Paldiski mnt 11 10137, Tallinn Telefon
Læs mereJIMUA iga põe» vacahommikul. ioimotu» ]«p.nnontor Tartu,, oiikooll tass. Talmatna Ja kantor Tallinnat, Viru tn. nr u. ÕUNA MAHL
Postimees Sh, aastakäik JIMUA iga põe» vacahommikul ioimotu» ]«p.nnontor Tartu,, oiikooll tass. Talmatna Ja kantor Tallinnat, Viru tn. nr u. raamatukauplu. 2Ma Peal, keu, 16 Ja pulpiastw * metuse k»ul«kiwed
Læs mereHaigekassa lepingupartnerite rahulolu
Haigekassa lepingupartnerite rahulolu Uuringu raport 2012 Tellija: Eesti Haigekassa Teostaja: AS Emor Raporti koostas: Aire Trummal, AS Emor Veebruar 2012 2 Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Uuringu läbiviimine...
Læs mereORGAANILINE KEEMIA II osa
ORGAANILINE KEEMIA II osa (Pildiallikas: http://crdp.ac-amiens.fr/edd/compression/bio/hevea.jpg ) 7.2 ALKEENID Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks
Læs mereKÜTTESÜSTEEMID JA SOOJUSSÕLMED. A. Rant veeb.2014
KÜTTESÜSTEEMID JA SOOJUSSÕLMED A. Rant 13-14.veeb.2014 KÜTTESÜSTEEMID JA SOOJUSSÕLMED 1. päev Sekundaarpool küttesüsteem Primaarpool kaugküttevesi Sekundaarpool sooja tarbevee süsteem Kaugkütte pealevool
Læs mereAIVE HIRS: Me ei saa keelata lastel vigu teha, vähe on ju neid, kes teiste vigadest õpivad. Metsapoolel avati kaua oodatud võimla
AIVE HIRS: Me ei saa keelata lastel vigu teha, vähe on ju neid, kes teiste vigadest õpivad. Nikolai 26 juubeldab Lõngad gurmaanidele Intervjuu 110aastane Nikolai 26 koolimaja Pärnus ootab homme külla kõiki,
Læs merePAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. Clopidogrel HEXAL 75 mg õhukese polümeerikattega tabletid Klopidogreel
PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE Clopidogrel HEXAL 75 mg õhukese polümeerikattega tabletid Klopidogreel Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte. - Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel
Læs mereMÅLESTOKSFORHOLD HFB 2012 / 13. Målestoksforhold OP SL AG. Byggecentrum
MÅLESTOKSFORHOLD Målestoksforhold 340 MÅLEENHEDER Måleenheder Omsætning: Gl. dansk mål metermål gl. engelsk mål (= amerikansk mål). Se også: Målesystemer og enheder. Gl. dansk mål Metermål Gl. engelsk
Læs mereZUBRIN NÜÜD ON VALU LEEVENDAMISEKS KAKS TEED
ZUBRIN NÜÜD ON VALU LEEVENDAMISEKS KAKS TEED Sisukord Lk. Sissejuhatus............................................................ 4 Zubrin kuulub mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (NSAID) uude
Læs mereFysikrapport Nyttevirkning og vands specifikke fordampningsvarme
Fysikrapport Nyttevirkning og vands specifikke fordampningsvarme Forsøgsdato: 22-02-2016 Afleveringsdato: 03-03-2016 Gruppe Nr. 232 Udarbejdet af Lasse, Nicolai og Martin 1 Indholdsfortegnelse Formål Side
Læs mereMulti-Split kompaktpaneeliga kassett siseosa kasutusjuhend
Paigaldus- ja kasutusjuhend Multi-Split kompaktpaneeliga kassett siseosa kasutusjuhend See kasutusjuhend on sobiv järgmistele juhenditele: ACMI-26HPDC1 ACMI-36HPDC1 ACMI-53HPDC1 Palun lugege seda kasutusjuhendit
Læs mereMULGID MÄLETAVAD PÕHJALA ALGKEELT
MULGID MÄLETAVAD PÕHJALA ALGKEELT Mati Laane Neile, kellele meeldib sõnademäng, sõnade tekkeloo üle mõtisklemine, ristsõnad, mälumängud ja ajutreening, soovitav lugeda lõkke, kamina või küünla valgel mõni
Læs mereKERE- JA VÄRVIMISTÖÖD / KAHJUKÄSITLUS Stik AS Rakvere Vabaduse tn 12 mob
lk 4 Renoveeritud Pobeda Lääne-Viru liikluses lk 7 Töökuulutused Iga 6. sõit TASUTA Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA TEL 17227 pensionärid õpilased sõjaväelased 1300-20% tel. 515 0068 Nr. 21 (862) 29. mai 2015
Læs mereKehtivat kutsetunnistust omavate
Kehtivat kutsetunnistust omavate koosseis ja korraldus. Toimumise koht: Tallinn Toimumise aeg: 17/ 11/ 2011 Lektor: Lektori kontakt: ykask@staff.ttu.ee Koolitusprogramm toimub KredExi eluaseme toetusmeetmete
Læs mereTERVENDA ENNAST VEEGA
TERVENDA ENNAST VEEGA On üldteada, et suurem osa (71%) maakera pinnast on kaetud veega merede ja ookeanidega, millede pindala ületab 2,5 korda planeet Marsi oma ja peaaegu 10 korda Kuu pindala. Kogu veevaru
Læs mereTEATAJA. ENSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus natsionaliseeritud Eestimaa Õlikonsortsiumile sms Kingissepa nime andmise kohta.
Т г г t -.. i.z 1 i к о о Xi käi i is гл. Se rai ni. Tartu,GiIdi 8 ~ 2 kord. Z/V'/---- ENSV )щ) TEATAJA Fr, R. Kreutzwaldi Д И nim. ENSV Riiklik Raamatukogu 112 821 21. oktoobril Nr. 29 1940 Art. 335.
Læs mereMO20S4W.
MO20S4W www.gorenje.com Brugsanvisning / Mikrobųlgeovn DK... 4 Kasutusjuhend / Mikrolaineahi EE...22 Käyttöohje / Mikroaaltouuni FI...38 Naudojimo instrukcija / Mikrobangu krosnele LT... 54 Lietotaja
Læs mereSee auto võiks olla päriselt sinu!
N-P 0.0-.0 Kirsstomat punane, I klass 0 g (./kg) 0 Tavahind 0. -% Rannamõisa Broilerilihašašlõkk jogurtimarinaadis 00 g (./kg) Tavahind. -% Farmi Kirsi joogijogurt kg 0 Tavahind. -% Võicroissant g (./kg)
Læs mereDEVI küttekaablite käsiraamat Tootekataloog
1 tekst 1 DEVI küttekaablite käsiraamat Tootekataloog 2014 Sisukord 2 1 2 3 4 5 KÜTE 1.1 ÜLDINE INFO... 4 1.2 OTSENE KÜTE BETOONPÕRANDATES... 5 1.3 PÕRANDAKÜTE RENOVEERITUD JA ÕHUKESTES PÕRANDATES... 7
Læs mereECL Comfort 210 / 296 / 310
Kasutusjuhend ECL Comfort 210 / 296 / 310 Eesti www.danfoss.com Ohutusnõue Vajalikke koostamis-, käitamis- ja hooldustöid tohivad teha ainult selleks koolitatud ja volitatud isikud. 2 Danfoss 2016.02 VI.KT.Y2.26
Læs mereÕPIOBJEKT Binaarsete tunnuste analüüsimeetodid
ÕPIOBJEKT Binaarsete tunnuste analüüsimeetodid Tanel Kaart http://ph.emu.ee/~ktanel/ bin_tunnuste_analyys/ Tanel Kaart EMÜ VLI 1 Sisukord 1. Sissejuhatus... 3 1.1. Binaarsete tunnuste olemus ja kodeerimine...
Læs mereISC0100 KÜBERELEKTROONIKA
SC KÜBERELEKTROONKA Kevad 8 Seitsmes loeng Martin Jaanus U-38 (hetkel veel) martin.jaanus@ttu.ee 6, 56 9 3 93 Õppetöö : http://isc.ttu.ee Õppematerjalid : http://isc.ttu.ee/martin Teemad Signaali ülekanne
Læs mereMeie Leht. Nr. 4 (15) Aastavahetus 2006/07 Kõrveküla raamatukogu direktor Hele Ellermaa:
Tartumaa raamatukoguhoidjate meele- ja häälekandja Meie Leht Nr. 4 (15) Aastavahetus 2006/07 Kõrveküla raamatukogu direktor Hele Ellermaa: Head kolleegid, leidke aega enda jaoks, sest kui me ei hooli endast,
Læs mereFüüsika ainekava Gümnaasium
Füüsika ainekava Gümnaasium Üldalused Õppe-eesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja olulist
Læs mereMärjamaa Nädalaleht. Lapsed talletasid lihtsaid esemeid kodusest. kultuuripärandi laeka. 27. märts on priiuse põlistumise päev TÄNA LEHES:
Märjamaa Nädalaleht MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT TÄNA LEHES: Külaliikumise tänupäevast, tänatavate nimed ja panused. Lk 3 6. Vana foto: algab sari Märjamaa fotograafidest. Lk 7 Midrimaa lasteaia hoolekogu korraldab
Læs mereFüüsika ainekava. 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid. Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane:
Füüsika ainekava 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist loodusnähtusi
Læs mereІЕ ПШ EESfl ШДОШІБ 1954
ІІЕ ПШ EESfl ШДОШІБ 1954 S a a t e k s Käesolev väljaanne on NYEH juhatuselt mõeldud seltsi tegevuaraamatuna liikmeskonnale ja seltsi sõpradele. Julgeme loota, et kirjasõna ja piltide kaudu seltsi mitmepalgelisest
Læs mere