11. KONDENSEERITUD AINE

Størrelse: px
Starte visningen fra side:

Download "11. KONDENSEERITUD AINE"

Transkript

1 11. KONDENSEERITUD AINE Ainete olekufaasid Vedelik on juba teine ainete olekufaas, mida me oma kursuses käsitleme. Eelmise loengu lõpus nägime, et aine võib teatud tingimustel ühest faasist teise minna. Seepärast on enne vedelike ja tahkiste juurde asumist otstarbekas rääkida veidi ainete faasidest üldiselt. Aine faasiks nimetatakse ühtlase keemilise koostisega ainet, mis asub samas füüsikalises olekus. Eristatakse ainete gaasi-,vedel- ja tahket faasi/olekut. Vahel lisatakse sellele loetelule ka plasmaolek. Faasisiire on aine olekufaasi muutumine. Tavaliselt esitatakse faasisiirdeid funktsioonina rõhust ja temperatuurist, nn P-T diagrammina (vt joonist). Aga võib esitada ka P-V diagrammina, nii nagu me tegime mitteideaalsete gaaside kirjeldamisel. tingimustel kõige madalama vaba energiaga oleku poole. Millises faasis aine antud T ja p juures eksisteerib sõltub tema vabast energiast. Üldine printsiip on, et iga aine pürib antud Vaba energia, nagu me eelmises pt-s nägime, sõltub temperatuurist ja rõhust vastavalt keemilise termodünaamika põhivõrrandile: dg = Vdp SdT + W teised Keemilise termodünaamika põhivõrrand väidab, et rõhu kasvades vaba energia kasvab ja süsteem destabiliseerub võrreldes tasakaaluolekuga (millele vastab dg=0, kui dp, dt ja W=0). Temperatuuri kasv seevastu aga vähendab süsteemi energiat võrreldes tasakaaluolekuga ning süsteem stabiliseerub. Need seaduspärasused on üldised kõikide faaside jaoks. Oluline antud kontekstis on aga see, et aine omab erinevates faasides (gaas, vedelik, tahkis) erinevat tundlikkust parameetrite (st p ja T) muutumise suhtes. Kvantitatiivselt mõõdavad seda tundlikkust aine faasi iseloomustavad makroskoopilised olekuparameetrid mooli ruumala ja mooli entroopia.

2 Nii mooli ruumala kui tema entroopia on teiste võrdsete tingimuste puhul suurim gaasidel ja väikseim tahkistel. Seega võib oodata, et p ja/või T muutuste suhtes on kõige tundlikumad gaasid ning kõige vähem tundlikud tahkised. Vedelikud peaksid olema kusagil vahepeal, kuid arvestades nende väikest kokkusurutavust võiksid nad sarnaneda tahkistele. Nii see tegelikult ka on. Keemilise potentsiaali sõltuvus temperatuurist. Keemilist potentsiaali defineeritakse ühekomponentsetes süsteemides kui vaba energiat arvestatuna aine ühe mooli kohta: µ = G/ n. Siit järeldus: Muutes süsteemi olekuparameetreid küllalt suurtes piirides saabub paratamatult hetk, kus antud tingimustel valitsev faasi destabiliseerub ja asemele tuleb teine faasi, ehk toimub faasiüleminek (vt joonist). Mäletame, et veeauru entroopia on suurem kui veel ja veel omakorda suurem kui jääl. Siis temperatuuri alanedes muutub veemolekulide süsteemi vaba energia entroopia muutumise arvel vastavalt toodud joonisele. Mis viibki sellele, et jää on madalal temperatuuril kõige stabiilsem faas. Teine näide on seotud rõhuga. Tavaliselt vedelike ja tahkiste mooli ruumala suhtub kui V(vedelik)>V(tahkis). Seepärast stabiliseerub rõhu suurendamisel tahke faas, sest vedeliku vaba energia kasvab rõhuga kiiremini kui tahkise vaba energia. Varem või hiljem on siis tahke faasi vaba energia väiksem kui vedelfaasil. Ühteaegu tähendab see seda, et tahkise sulamistäpp (ja vedelike keemistäpp) kasvab rõhuga. Miks? Tahkiste sulamistäpi sõltuvus rõhust. Seda selgitab kõrvalolev joonis. Erandiks on siin jää, mille tihedus on väiksem kui veel (ehk V(tahkis)> V(vedelik)). Seepärast jää sulab rõhu kasvades (ja tema sulamistäpp langeb, tee joonis). See võimaldab meil talvel uisutamisest mõnu tunda Vedel faas 2

3 Enamik (bio)keemilisi reaktsioone toimub vedelikfaasis. Seepärast on vedelike põhiliste füüsikaliste omaduste hea tundmine aluseks biokeemiast arusaamiseks. Gaas veeldub kui molekulide soojusliikumise kineetiline energia RT on väiksem molekulidevaheliste tõmbejõudude poolt põhjustatud seoste energiast. Vedelikus molekule seovad nõrgad Van der Waalsi jõud. Kõrge rõhk üldiselt soodustab nende sidemete tekkimist, seepärast gaasid ka veelduvad kõrge rõhu all. Vedelikes molekulid asetsevad küll lähestikku, kuid nende translatoorne liikumine on siiski võimalik sidemete ebapüsiva iseloomu tõttu. Seepärast saavad vedelikud ka anumas laiali voolata. Molekulide translatoorse liikumisega seotud nähtused nagu difusioon ja viskoossus (neid me käsitleme järgmises pt-s) sõltuvad tugevalt temperatuurist analoogselt keemilistele reaktsioonidele: neis nähtustes osalevad ainult suurema energiaga molekulid. Vedelikke eristab ideaalsetest gaasidest kõige enam vedeliku pind ja sellega seotud nähtused nagu auramine ja pindpinevus. Pinnalähedased molekulid on erinevas olukorras võrreldes molekulidega vedelikus, sest neile mõjuvad tõmbejõud neljast küljest ja ka sissepoole, kuid mitte väljapoole. Tekib resultatiivne sissepoole tõmbav jõud, mis seob pinnalähedased molekulid järgmise kihiga ja ei lase neil ruumi laiali lennata. Pinnalähedaste molekulide kile püüab kokku tõmbuda ja omandada nii väikese pindala kui võimalik. Miks? Jälle töötab minimaalse energia printsiip. Pinnamolekulid on kõrgema energiaga võrreldes vedeliku sisemolekulidega. Antud ruumala juures on minimaalne pind keral. Seetõttu võtab vedelik, muude jõudude puudumisel, näiteks kaaluta olekus, kera kuju. Kerakujuline on näiteks veega võrdse tihedusega õli, mis hõljub vees. Kerakujulised oleksid ka vabalt langevad vihmatilgad, kui õhutakistus ei muudaks neid loperguseks. Iga juhul langevatel vihmatilkadel ei ole mitte tilga kuju. Ka raskusväljas olev ning anumaga piiratud vedelik omandab väikseima võimaliku pinna. Tiigid, järved ja ookeanid on lihtsalt suured anumad. Auramine Vedeliku pinnamolekulid moodustavad nagu kile, mis katab allasuvaid molekule. Kõik molekulid, nii pinnal kui sügavuses, on aga soojusliikumises ja omavad Maxwelli kiiruste (Bolzmanni energiate) jaotust. Vastavalt sellele leidub ikka niisuguseid molekule, mille energia ületab molekulide omavahelise seoseenergia ja mis seetõttu suudavad end pinnast välja rebida gaasilisse faasi. Nii toimub vedeliku aurumine. Aurumisel lahkuvad kiiremad ja jäävad vedelikku alles aeglasemad molekulid, mistõttu auramisel vedeliku temperatuur langeb. Aurumissoojust mõõdetakse soojushulgaga (energiaga), mida tuleb vedeliku massiühikule juurde anda, et see konstantsel temperatuuril täielikult aurustada. Aurumissoojus on seda suurem, mida suurem on molekulide seoseenergia vedelikus. 3

4 Aurumissoojus väheneb temperatuuriga, sest intensiivsema soojusliikumise tõttu asuvad molekulid vedelikus keskmiselt üksteisest kaugemal (vedelik on paisunud). Vee aurumissoojus 100 C juures 2256 J g -1 =2256 kj kg -1. Mooli (18 g) kohta arvutatuna oleks see J/mol=40.6 kj/mol. See energia väljendab vee molekulide vaheliste sidemete energiat mooli kohta. See on suhteliselt väga suur arv ja osutab vesiniksidemete osatähtsusele vees. Tuleb teha vahet vedeliku aurumise vahel kinnises ja avatud anumas. Avatud anumas vedelikud auruvad pinnalt. Kuumutades hakkavad nad lõpuks keema, kui vedeliku aururõhk võrdsustub välisrõhuga. Suletud anumas vedelik keema ei hakka. Auru tihedus pidevalt kasvab ja vedeliku tihedus samal ajal kahaneb kuni kriitilisel temperatuuril kaob erinevus vedeliku ja auru vahel. Kui vett aurustada vaakumis, siis kõik väljunud molekulid lahkuvad jäädavalt ja vesi aurustub väga kiiresti. Õhus põrkuvad väljunud vee molekulid õhu molekulidega ning difundeeruvad veepinnast eemale suhteliselt aeglaselt, kusjuures osa neist pidevalt pöördub vette tagasi. Seepärast tekib atmosfääris veepinna kohal varem või hiljem teatud tasakaal vee ja õhu molekulide vahel, mil igas ajaühikus vette tagasipöörduvate ja sealt väljuvate molekulide hulgad on võrdsed. Niisuguses olekus on õhk (gaas) veeauruga küllastatud ja auru hulk gaasis enam ei suurene. Veeauru osahulka gaasis väljendatakse tavaliselt tema osarõhuga (partsiaalrõhuga), mis on veeauru molekulide poolt seinale avaldatav rõhk. Protsentuaalselt moodustab osarõhk samasuure osa kogurõhust nagu veeauru molekulid moodustavad kogu gaasi molekulide arvust. Veeauru partsiaalrõhk kasvab temperatuuri tõustes, sest veest väljuda suutvate kiiremate molekulide arv pidevalt kasvab. Teoreetiliselt peaks veeauru küllastav partsiaalrõhk väljenduma Bolzmanni faktori kaudu kui molekulide suhtearv, mille energia ületab seoseenergia vees. p = p e aur välis E RT E ( T) E = E = RTln vedelik aur Kuna aga vedeliku seoseenergia kahaneb temperatuuri tõustes, st kahaneb, siis kasvab aururõhu temperatuuriga veidi kiiremini kui Bolzmanni faktor ise. Praktiliseks kasutamiseks leidmaks küllastusliku veeauru rõhku sobib empiiriline nn Magnuse valem: 7.63t t p ( t) = (mb) Selles valemis on rõhk väljendatud meteoroloogias kasutatavates millibaarides (mb), ühikutes milles nomaalrõhk on 1013 mb, seega 1 mb = 100 Pa. Temperatuur on siin antud Celsiuse kraadides ja e aste on asendatud kümne astmega. p p aur välis E 4

5 Näiteks, temperatuuril 20 C annab see valem küllastavaks veeauru rõhuks mb, mis moodustab 2.3% normaalrõhust. Seega, toatemperatuuril ei saa õhus olla rohkem kui 2.3% kogu molekulide arvust veeauru molekulid. Öeldakse, et suhteline niiskus on 100%, kui veeauru rõhk on küllastav antud temperatuuril. Suhtelise niiskuse protsent alla saja näitab, kuivõrd (millises proportsioonis) on tegelik õhu niiskus väiksem küllastavast niiskusest sellel temperatuuril. Näiteks, suhteline niiskus R.H.=50% tähendab, et 20 C juures on õhus veeauru partsiaalrõhk mb ja 1.15% molekulidest on veeauru molekulid. Seesama suhteline niiskus kõrgemal temperatuuril tähendab aga hoopis suuremat veeauru hulka, sest küllastav niiskus kasvab temperatuuriga ja suhteline niiskus antakse selle suhtes. Keemine Temperatuuril 100 C, mida me tunneme keemistemperatuurina, annab Magnuse valem suhteliseks veeauru rõhuks 1041 mb, mis on võrdne atmosfäärirõhuga (väike erinevus 1013-st tuleb valemi ligikaudsusest, teoreetiliselt peaks tulemus olema 1013 mb). Keemistemperatuuril saab küllastava veeauru rõhk võrdseks välisrõhuga, e keeva teekannu kohal koosneb õhk 100% veeauru molekulidest. Keemist defineeritakse ka kui nähtust, mis on tingitud vee vabast aurustumisest kõikjalt, nii pinnalt kui sisemusest. Keemine algab kui küllastava veeauru rõhk veidi ületab välisrõhku, vähemalt nii palju, et ka vedeliku poolt avaldatav lisarõhk ületada. Keemise ajal vedeliku temperatuur ei muutu. Siiski, vee sisemuses aurumullide moodustumine nõuab tegelikult tunduvalt suuremat rõhku kui välisrõhk, sest moodustuva mulli raadius peab alguses olema väga väike ja mulli pinna poolt avaldatav lisarõhk on kuni mitmekordne atmosfäärirõhk (vt. allpool). Seetõttu on täiesti puhta vee keemaminek takistatud. Aurumine toimub ikkagi ainult pinnalt isegi temperatuuri tõusul tunduvalt üle 100 C. Niisugust seisundit nimetatakse ülekuumendatud vedeliku seisundiks. See on termodünaamiliselt ebastabiilne seisund, kuid kineetiliselt stabiliseerunud. Analoogia keemilise reaktsiooni aktivatsioonienergiaga. Ülekuumenenud vee puhul on väga väikestes tekkivates õõnsustes/mullides vee aururõhk sedavõrd väike, et nad kollapseeruvad välisrõhu p out survel otsemaid. Aga tarvitseb vaid väikene tolmu- või mõni muu lisandiosakene vette sattuda (vett hülgav või hügrofoobne pind), kui selle ümber silmapilkselt moodustub mull, mis paisub väga kiiresti (üle keemistäpi oleva vedeliku aururõhu kiireneva kasvu tõttu mulli raadiuse kasvades) ja võib peaaegu kogu vee nõust välja paisata. Seetõttu tuleb vee keetmiseks ikka lisada kolvi põhja mingeid kehi, mis tekitavad hügrofoobseid pindu, et neil saaksid mullid moodustuda. Ka vees lahustunud võõrgaasid eralduvad temperatuuri tõustes mullidena ja moodustavad keemistsentreid. Veeauru kondenseerumisel tekib vastupidine olukord. Siis on meil tegemist üleküllastunud auruga, mis ei kondenseeru temperatuuri alanemisel. Tekkivate 5

6 väikeste tilkade siserõhk on suur, nii et tekkivad tilgad aurustuvad enne kui nad suureks areneda jõuavad. Keemistemperatuur sõltub tugevasti välisrõhust. Mida madalam see on, seda madalamal temperatuuril saavutab veeauru küllastav rõhk välisrõhu väärtuse ja aurumine algab vee sees. Seetõttu kestab muna keetmine kõrgel mäe otsas kauem kui orus. Kui välisrõhk on 23 mb, siis algab keemine juba toatemperatuuril. Seda saab kergesti demonstreerida vaakumpumba kupli all või isegi täites süstla osaliselt veega ja siis kolbi kiiresti väljapoole tõmmates. Kui rõhk on madalam kui 23 mb võib isegi toatemperatuuril olev vesi olla ülekuumenenud, kui keemine ei saa alata mullitsentrite puudumise tõttu. Niisugune olukord tekib näiteks kõrgete puude veejuhtmesüsteemis Pindpinevus Pindpinevus ja kapillaarsus (millega me tutvume alljärgnevalt) on omane vedelikele, kuid mitte gaasidele. Gaasi molekulid üksteist praktiliselt ei mõjusta. Kui ei mõjusta, siis pole ka vahet, kas molekul asub gaasipilve keskel või selle perifeerias. Vedeliku pindpinevuse määramine. Vedeliku pinna püüe kokku tõmbuda ja väikseimat võimalikku pinda omandada on saanud nimeks pindpinevus. Pindpinevust iseloomustatakse füüsikalise suurusega, mida nimetatakse pindpinevusteguriks. Viimast saab määrata joonisel kujutatud katsest. Siin kaks pinda (kile ülemine ja alumine pind) püüavad liikuvat serva tõmmata jõuga, mis on võrdeline liikuva osa pikkusega. Kaudsemalt, kuid täpsemalt, saab pindpinevust määrata näiteks toru otsast eemalduva tilga suuruse või vedeliku kapillaartõusu kaudu. Lähtudes pindpinevuse liikumapanevast jõust, milleks on püüd liikuda madalama vaba energiaga seisundi poole, tuleks pindpinevuse kvantitatiivsel käsitlusel arutleda järgmiselt. Arvutame elementaartöö, mida peab tegema, et vedeliku pinda suurendada ds võrra (töötades pindpinevusjõudude mõjumise vastu) dw = αds = α 2ldx. Võrdetegur α ongi pindpinevus, mille dimensioon on J/m 2. Tavaliselt aga räägitakse pindpinevusega seoses jõududest. Vastav jõud e pindpinevusjõud on proportsionaalne servajoonele pikkusega: dw dx = F = α 2l 6

7 ja α ühik N/m= J/m 2 =N m/m 2. Jõud arvestatuna ühe pinna kohta on siis F = α l. Puhta vee pindpinevus on N m -1, seebiveel on see aga ligi 2 korda väiksem N m -1. Mullide (nt seebimullide) puhul on veel oluline, et kilet moodustav vedelik oleks piisavalt viskoosne ja ei voolaks kiiresti pindade vahelt ära. See määrab mulli eluea. Temperatuuri tõustes pindpinevus väheneb ja teatud temperatuuril (nn kriitilises punktis) jõuab nullini. See on seesama kriitiline temperatuur, mille puhul gaasi kokku surudes vedeliku pinda enam ei teki (kaob vahe vedeliku ja gaasi vahel). Kumera pinna all (nt pildil olevate mullide sees) peab olema lisarõhk, et mull/õõnsus ei kollapseeruks, kuna vedeliku pind püüab väheneda ja teda kokku suruda. suureneb r-lt r+dr-ni, saame: S = 4π r ds / dr = 8π r dw = α8πrdr 2 dw F = = α8π r dr Teadusliku täpsuse huvides tuleb eristada õõnsust (cavity), mulli (nt seebimull, bubble) ja tilka (droplet). Tee joonis! Õõnsusel (nagu ka tilgal) on erinevalt kilest või mullist vaid üks eralduspind vedeliku ja gaasi vahel. Mullil (vt pilti) on kaks pinda, üks kummalgi pool vedelikukilet. Kasutame eelmisega samast mõttekäiku ja leiame töö, mis tuleb teha kerapinna suurendamiseks ds võrra: dw = αds. Avaldades kera pinna tema raadiuse kaudu, mis Näeme, et jõud on proportsionaalne kera raadiusega. Miinus tuleneb sellest, et pindpinevusjõud mõjub raadiuse vähenemise suunas. Selleks, et faaside eralduspind oleks stabiilne peab siserõhk p out täiendavalt välisrõhule tasakaalustama rõhu, mis tekib pindpinevusest. Jõudude tasakaalutingimus on siis π r p = πr p + πα r in 4 out 8 p in 7

8 Arvutades nüüd lisarõhu ühik N/m 2 ), saame nn Laplace i valemi: p lisa p p p lisa in o ut = (ehk pinnaühikule mõjuva jõu, F α8π r = p p = = = in out 2 S 4π r Erinevus sise- ja välisrõhu vahel kaob r suurenedes, kuid kasvab r vähenedes. Näiteks 1 mm raadiusega vees asuvas õhumullis (cavity) peab olema lisarõhk p = = 150Pa m raadiusega mullis aga juba 150 kpa, seega rohkem kui kahekordne atmosfäärirõhk, arvestades, et vesi asetseb normaalse atmosfäärirõhu kpa all niikuinii. Mulli tekkimine vedelikus nõuab enam kui tuhandekordset atmosfäärirõhku, kui alustada tuleb nanomeetrilisest mõõdust. Õõnsuse ja mulli käsitlus on sarnane, va koefitsient 2. Tilga puhul on vedeliku rõhk tilga sees suurem kui ümbritsev rõhk, samuti nagu gaasi rõhk õõnsuses. 2α r Kapillaarsus ehk märgumine Väikeste mõõtudega anumates muutuvad oluliseks nn kapillaarsusnähtused. Kapillaarsusnähtuste puhul tulevad lisaks vedelikumolekulide omavahelistele tõmbejõududel arvesse ka vedeliku ja tahke aine (anuma) molekulide vahelised jõud. Kui vedeliku molekulide omavaheline tõmme on tunduvalt tugevam kui vedeliku ja tahke aine (nõu või toru seina) vahel, siis niisugune vedelik on seina suhtes mittemärgav. Vastupidi, kui vedelikumolekulide omavaheline tõmme on tunduvalt nõrgem kui vedeliku ja seina vahel, siis niisugune vedelik on seina suhtes märgav. Vahepealsed jõudude suhted tähendavad osalist märgamist või mittemärgamist. Märgava vedeliku seinaäärsed molekulid liibuvad tugevasti seinale ja järgnevad molekulid liiguvad isegi seina mööda kõrgemale, möödudes eelmistest soojusliikumise tõttu. Niiviisi ronib vedelik seina mööda üles ja tekib nõgus pind, nn menisk. Täieliku märgamise korral on meniski ülaserva nurk väga terav, praktiliselt on vedeliku pind seal seinaga paralleelne. Leiame vedeliku kapillaartõusu kõrguse peentes torudes täieliku märgamise korral. Olgu kapillaartoru raadius r, seega tema ümbermõõt 2π r. Ülespoole suunatud kapillaarjõud on võrdne toru ümbermõõdu ja pidpinevuskoefitsiendi korrutisega: f = 2πrα 8

9 Vedeliku nivoo tõuseb seni kuni kapillaarjõud f = 2πrα ja vedelikusambale mõjuv raskusjõud (mg=v ) teineteist tasakaalustavad: ρ g Torricelli katse erineva läbimõõduga (ülalt kinnijoodetud) klaastorudega. Peentes torudes on märguva vedeliku tase kõrgem (kapillaartõus) ja mittemärguva vedeliku nivoo madalam võrreldes kummagi vedeliku tasemega laias torus, milles märgumisnähtused on teisejärgulised. 2 Vρg πr hρg 2πr = = α, kus ρ on vedeliku ruumalaühiku mass (kg/m 3 ) ehk erikaal (V ρ on mass) ja h kapillaartõusu kõrgus. Sellest võrdusest avaldame h: kapillaartõusu kõrguse sõltuvalt kapillaari raadiusest. h 2α ρgr =, Võib ka nii arutada, et kapilaarjõududest tekitatud lisarõhk (F/S) on tasakaalus vedelikusamba raskusest tingitud rõhuga ρ gh = 2α r Mida väiksem on toru raadius ja mida kergem (väiksema erikaaluga) on vedelik, seda kõrgemale ta tõuseb. Kasutades vee jaoks α =0.075 N m -1 arvutame vee kapillaartõusu kõrguse hästimärgavates taimede juhtkimpudes sõltuvalt veejuhtsoone raadiusest. Kapillaarnähtused on väga olulised taimede ja puude toiteahelates. Arvutame r (m) h (m) Liik heintaimed põõsad puud Seega, kui veevarustus toimuks ainult kapillaarjõudude toimel, peaks puudel veejuhtetorude, mida nimetatakse ksüleemitorudeks, raadius olema alla 10-6 m. Maailma kõrgeimate puude, sekvoiade kõrgus on 100 m ringis ja neil peaks ksüleemi läbimõõt olema 10-7 m (100 nm) suurusjärgus. Tegelikult on ksüleemitorude raadius suurem, sest nii peente torude takistus oleks liiga suur, et vajalikus koguses vett juhtida. Toru takistus viskoossele voolule suureneb pöördvõrdeliselt läbimõõdu neljanda astmega, seega oleks see sekvoial 9

10 60-kordselt suurendatud joogikõrred pöökpuu Fagus sylvatica, tüves = 10 8 korda suurem kui rohttaimedel (ühe toru kohta). Kuigi jämedama tüve tõttu on puudel rohkem juht-torusid kui rohttaimedel, on nende pikkus suurem ja takistus ikkagi liiga suur. Kõrgete puude veevarustuse juurde tuleme allpool tagasi. Pindpinevus ja märgumine on olulised ka rakuprotsessides. Rakku ümbritseb membraan ja ka tema sees on mitmeid olulisi membraane, mis eraldavad erinevaid aine faase rakus Aururõhk kõvera pinna kohal Küllastunud aururõhk vedeliku pinna kohal on tasakaaluline seisund veest väljuvate ja difusiooni tõttu sinna tagasilangevate molekulide voogude vahel. Leidsime, et vedeliku rõhk tilga sees on ümbritsevast rõhust suurem, samuti et õõnsusi ümbritseva vedeliku rõhk on õõnsuse sees oleva gaasi rõhust väiksem. Molekulaar-kineetilise teooria järgi tähendab suurem rõhk kas vedeliku osakeste suuremat põrgete sagedust eralduspinnaga ja/või suuremat ülekantavat impulssi igal põrkel. Ehk suuremat ruumalaühiku kohta tulevat siseenergiat. Nii või teisiti tuleb oodata, et tilk aurustub seda kiiremini, mida suurem on siserõhk. Efekt on väike kuni pinna kõverusraadius on palju suurem molekuli vaba tee pikkusest, kuid suureneb kiiresti pinna kõverusraadiuse vähenedes. Seepärast on aurustumise kiirus ajas ebaühtlane. Viimased/väiksemad tilgad aurustuvad kiiremini. Näiteks vihma tekkimine on selle tõttu raskendatud. Väikesed tilgad aurustuvad enne kui nad maapinnale jõuavad. Tilkade stabiliseerimiseks on vaja kondensatsioonitsentreid (tahke aine tükikesi, tahma jms). Vedeliku rõhu kasvades järgmiselt: p p võrra temperatuuril T kasvab tema aururõhk exp( V p mol p ) 0 RT =. V p mol 0 Siin on vedeliku mooli ruumala, tähistab vedeliku alg-aururõhku sileda pinna kohal ja V p mol vaba energia muutust vastusena rõhu muutumisele. Veetilgas on rõhk p= 2 α / r suurem kui ümbritsevas keskkonnas. Seega saame tilga aururõhu arvutada kui 10

11 V 2 α / r mol p= p exp( ). 0 RT Sama valem kehtib kapillaari ja mittemärgava vedeliku puhul. Õõnsuse puhul on aga ümbritseva vedeliku rõhk pindpinevusest tingitud rõhu p= 2 α / r võrra madalam kui õõnsuses oleval gaasil. Seega ka vedeliku aururõhk õõnsuse sees on väiksem kui sileda vedelikupinna kohal. V 2 α / r mol p= p exp( ). 0 RT Sama valem kehtib kapillaari ja märgava vedeliku jaoks. Väga väike kõverusraadius peab olema vee pinnal kõrgete puude lehtedes olevates kapillaarides, mis hoiavad veesammast kuni mitmekümne meetri kõrgusel. Seega on oodata, et veeauru küllastunud/tasakaaluline rõhk puulehtede rakkude vahelises ruumis on madalam kui küllastunud aururõhk tasapinnalise vee kohal Lahuste omadusi. Osmoos Lahused on ainete segud, mis (ideaalis) omavahel ei reageeri. Lahuse moodustumise võimaluse määravad eelkõige entroopilised (st korrastamatuse) efektid. Puhta lahusti (e solvendi) kohal kinnises anumas kujuneb välja teatud tasakaal vedeliku ja tema küllastanud auru vahel. Tasakaaluasendis on süsteemi koguentroopia maksimaalne. Miks mitte kõik molekulid ei lähe aurufaasi? On ju aurufaasis vähem korda (entroopia on kõrgem) kui vedelikus. Tegemist on kompromissiga. Auru entroopia on küll suurem, kuid aurustamiseks kulub teatud hulk soojust (aurustumissoojus), mis võetakse ära vedelikfaasist vähendatakse seal korratust. Katsed näitavad, et ainete lahustamisel on lahuse pinna kohal lahusti aururõhk madalam tema aururõhust puhta lahusti kohal. Mehaaniliselt võib mõelda nii, et lahustunud aine (e soluudi) molekulid ei takista oluliselt lahusti molekulide tagasidifusiooni, küll aga väljadifusiooni. Tegelik põhjus on aga jälle entroopias. Lahuse vedelfaasis on tänu lisandile rohkem korratust (lahuse entroopia on kõrgem) ja seepärast saavutatakse minimaalse vaba energiaga seisund madalamal aururõhul. Pole vaja nii palju soojust kulutada auru tekitamiseks, mis lõppkokkuvõttes viib lahuse korra kasvule (entroopia alanemisele). Kvantitatiivselt langeb aururõhk proportsionaalselt lahustunud aine molekulide (moolide) suhtearvule (mole fraction; Roultí seadus): p p w w n' =, n + n' 11

12 kus p p w w on lahusti aururõhu suhteline langus, n on lahustunud ja n lahusti molekulide arv ruumalaühikus. Näiteks ühemolaarses vesilahuses on ühes liitris N a lahustunud aine molekuli ja ümmarguselt 1000/18=55.6N a lahusti molekuli. Seega ühemolaarse vesilahuse kohal on veeauru rõhk pw Na = = = 1.8% p 55.6N + N w a a võrra madalam küllastunud aururõhust vastaval temperatuuril. Madalamal kontsentratsioonil on aururõhu langus proportsionaalselt väiksem. Lahuse keemistemperatuur võrreldes solvendi keemistemperatuuriga kasvab, samal ajal kui tema külmumistemperatuur alaneb. Efektid on erineva suurusega (külmumistäpi alanemine on keemistemperatuuri kasvust suhteliselt suurem), sest vastavad joonte tõusud (st mooli entroopiad) on erinevates faasides erinevad (vt joonist). kasvu hinnanguks T 0.51 b Ligikaudseks vee külmumistemperatuuri alanemise hinnanguks võib võtta = 1.86m ja T f keemistemperatuuri = m, kus m on lahuse molaalne (mitte molaarne!) kontsentratsioon (mõõdetakse kui mooli lahustunud ainet/1 kg lahustis). Lahuse (nagu ka solvendi) aururõhk kasvab temperatuuriga, sest kõrgematel T-l on neid molekule, mille energia ületab seoseenergia, lihtsalt rohkem. Seoseenergia temperatuurne kahanemine (termilise paisumise tõttu) nihutab temperatuuri kasvades seda tasakaalu veelgi suuremate aururõhkude poole. p Samuti kasvab lahuse (ja solvendi) aururõhk rõhuga vastavalt võrrandile exp( V p mol p ) 0 RT =, kus V tähistab lahuse mooli ruumala. Väga hea lahustuvusega võib kaasneda nii lahuse ruumala vähenemine (negatiivne entroopiline efekt) kui ka lahuse soojenemine (eksotermiline energeetiline efekt). 12

13 Näiteks on alkoholi vesilahuse ruumala väiksem kui komponentide ruumalad eraldi. Ka soojeneb alkoholilahus vee ja piirituse segunemisel. See näitab, et lahuses on alkoholi ja vee molekulid üksteisele lähemal kui alkoholi molekulid puhtas piirituses. Süsteemi potentsiaalne energia vähenemisel vabanev energia antakse ümbritseva lahusti molekulidele kineetilise (termilise) energia vormis. Naatriumkloriidi lahustumisel vees lahus aga jahtub tugevasti (endotermiline reaktsioon). Keedusoola NaCl kristallide ja jää segu kasutati vanasti jäätise valmistamisel, sest soola lahustumisel see jahtub kuni 10 C. NaCl sidemete katkestamiseks on tarvis energiat. Selle negatiivse energeetilise efekti aga rohkem kui kompenseerib Na + ja Cl - ioonide tekkimise tõttu vähenenud kord- entroopiline efekt. Kuidas võõrgaasid vedelikes lahustuvad? Võõrgaaside kontsentratsioon gaasifaasis on suurem kui vedelikfaasis. Näiteks hapniku kontsentratsioon vees toatemperatuuril on kõigest ~2% tema kontsentratsioonist õhus (~8 mm õhus ja ~175 µm vees). Rõhk suurendab gaaside lahustumist vedelikes (rõhuga vaba energia suureneb, kuid seda kompenseeritakse suurenenud lahustumisega kaasneva entroopia kasvuga). Seda gaaside omadust kasutatakse näiteks barokambrites vere gaasidega/hapnikuga rikastamiseks, aga ka gaseeritud vee ja vahuveini tootmisel. Rõhu kahanemisel vabaneb täiendavalt lahustunud gaas mullidena. Näeme seda iga kord gaseeritud vee pudelit avdes. Tuukritele põhjustab see suuri probleeme, sest liigal kiirel rõhu langemisel veres eralduvad gaasi mullid, mis ei läbi kapillaare, võivad põhjustada vaevusi ja isegi surma (kessoontõbi). Osmoos ja osmootne rõhk Osmoos on nähtus, mis on seotud membraani erineva läbitavusega lahusti ja lahustunud aine molekulide jaoks. Rakkude ja organellide membraanid koosnevad hügrofoobsete (mittemärgavate) lipiidide kaksikkihist, mis ei juhi ei vett ega ka elektrit (ioone), ammugi siis suuremad (neutraalseid) molekule (sahhariidid, valgud jt). Ioonide ümber nt tekib polaarsetest vee molekulidest kasukas, mis nende läbimõõdu suurendab kuni 2 nm. Vesi läbib selliseid membraane kasutades erilisi valkkomplekse akvaporiine. Ioone aga juhivad selektiivselt ja kontrollitult ioonkanalid. Närvirakkude membraanid nt juhivad peaaegu vabalt K +, mitte aga Na + ja Cl -. Osmootne rõhk on rõhk, mida tuleb rakendada lahusele, et takistada lahusti (nt vee) difusiooni läbi membraani lahuse poolele (vt joonist). Osmootse rõhu tekkemehhanism on järgmine. Kuna lahuse vaba energia on entroopia tõttu madalam kui puhtal lahustil ja vesi saab vabalt membraani läbida, siis vesi liigub nagu tammist alla madalama potentsiaali poole. Lahusti hulga suurenemine suurendab lahuse rõhku ning ühtlasi kasvatab tema vaba energiat. Protsess kestab kuni potentsiaalid kahel pool membraani võrdsustuvad. Tulemusena jääb membraanile mõjuma rõhk, mis on määratud lahustunud ainete kontsentratsioonide vahega, olles suurem suurema lahustunud ainete kontsentratsiooniga (madalama entroopiaga) poolel. 13

14 P=ghm/V Osmootse rõhu juurde. Kaks anumat on eraldatud poolläbilaskva membraaniga. Vasakus anumas on puhas lahusti, paremas anumas aga on lahus. Lahuse spontaanne tung paremale poole on tasakaalustatud sammaste kõrguse erinevusest h Kui suur võib olla osmootne rõhk? Sellest aimu saamiseks võib arutleda järgmiselt. Piisavalt lahja lahuse korral võib soluudi molekulide vahelisi vastastikmõjusid mitte arvestada. Ka nende omavahelised põrked on suhteliselt harvad (vaba tee on pikk). Sellises olukorras võib lahustunud ainet (ja selle käitumist) ette kujutada kui ideaalset gaasi. Vastavalt võime ideaalse gaasi olekuvõrrandit pv = nrt kasutada soluudi kontsentratsioonide erinevusest c= n V tingitud lisarõhuga ρ gh. tingitud osmootse rõhu hindamiseks. Osmootset rõhku tähistatakse tavapäraselt tähega π, eristamaks teda tavalisest rõhust: π = crt c= n V Arvutame näiteks, kui suur oleks ühemolaarse lahuse osmootne rõhk. Ühemolaarses lahuses on lahustunud aine kontsentratsioon üks mool liitris. Vaadeldes seda gaasina see tähendab, et ühe mooli gaasi ruumala on üks liiter. Normaaltingimustel oleks ühe mooli ruumala 22.4 liitrit. Selleks, et 1 mooli gaasi mahutada ühte liitrisse, tuleks tema rõhku suurendada 22.4 korda. Ühemolaarne lahus avaldaks seega 22.4 kordset normaalrõhku. See arvutus on õige normaaltemperatuuril (0 C = 273K). Toatemperatuuril (293K) oleks rõhk kõrgem suhtes 293/273=1.073 korda, e kordne normaalrõhk. Missugune on piisavalt lahja soluudi kontsentratsioon? Vee molaarne kontsentratsioon on 55.6 M. 1M lahuses tuleb seega umbes 56 vee molekuli iga lahustunud aine molekuli kohta. Praktiliselt ongi see kontsentratsiooni ülemine piir, millal veel võime ülaltoodud lihtsustatud valemit kasutama. Tulemus on seda täpsem, mida madalam on kontsentratsioon. Näiteks kui ühes liitris lahuses on 34 g suhkrut, siis on lahus 100 millimolaarne ja selle osmootne rõhk on toatemperatuuril üsna täpselt 2.4 kordne atmosfäärirõhk. Loomsetes rakkudes, millel puudub tugev rakusein, on osmootse rõhu regulatsioon esmajärgulise tähtsusega. Juba millimolaarne lahustunud ainete kontsentratsioonide vahe rakus ja rakkudevahelises alas võib põhjustada vee liigse tungimise rakku ja seega rakkude venimise. 14

15 Paistetus näiteks on osmoregulatsiooni häirituse tulemus. Raku ruumala piirava seina puudumisel jätkub vee rakku sisenemine seni kuni lahustunud ainete kontsentratsioonid rakus ja väljaspool seda võrdsustuvad. Loomsetes kudedes reguleeritakse osmootset rõhku rakkudevahelises koevedelikus lahustunud ainete kaudu, mis võrdsustavad osmootse rõhu rakus ja väljaspool seda. Lahustunud ainete kontsentratsioonid kahel pool rakumembraani kas võrdsustatakse või hoitakse nende vahel ainult väike erinevus, nii et vee tungimine rakkudesse oleks kontrolli all. Taimsete rakkude erinevuseks on nende tugev rakusein, mis koosneb tselluloosist ja pektiinsetest ühenditest. Erinevalt loomsetest rakkudest on taimedes rakkudevahelise ruumi vedelikus lahustunud ainete kontsentratsioon üsna madal. Seega on suhteliselt suur rõhkude vahe, mis püüab vett väljastpoolt raku sisse viia. Rakusein ei luba aga rakul suuremaks venida, vaatamata sellele, et osmootne rõhk raku sees on suurem kui väljaspool. Rakusein pingestub rõhu all, sarnaselt õhku täispuhutud paberkotile. Sellist taimerakkude siserõhku nimetatakse turgoriks ja see hoiab lehti ja sageli ka varsi kokku kukkumast. Suure veekao või osmootse rõhu languse tõttu turgori kaotanud taimede lehed langevad kokku, närtsivad. Turgorrõhk võib ulatuda atmosfäärini, mis vastab kuni ühemolaarsele lahustunud aine kontsentratsioonile. Soolastes muldades kasvavates taimedes võib see veel kuni kaks korda suurem olla. Peamine osmootikum taimedes, molekulid, mis aitavad osmootset rõhku luua, on kaaliumi ioonid ja orgaaniliste hapete jäägid (näit. õunhape), lisaks ka suhkrud. Tärklis on suhkru monomeeridest koosnev biopolümeer. Tärklisega reguleeritakse taimede raku osmootset rõhku. Kui rõhk läheb liiga kõrgeks, siis sünteesitakse suhkrust tärklis, mis sadeneb lahusest välja ja rõhku ei tekita, ja vastupidi, rõhu liigsel alanemisel tärklis hüdrolüüsitakse suhkruks. Füsioloogiline lahus on selline lahus, milles osmootsete ainete kontsentratsioon on ligikaudu sama kui rakkudes (~0.3 M vastab ~0.3x24 atm rõhule toatemperatuuril ja 0.3x22.4 atm 0 C juures). Kui lahustunud aine dissotsieerub, siis tuleb osakeste ligikaudseks kontsentratsiooniks kõikides osmoosiülesannetes lugeda kõikide komponentide molaarsete kontsentratsioonide summat Puude veevarustusest (osmoos+kapillaarsus) Kapillaartõusu arvutades jõudsime järeldusele, et kõrgete puude latvadeni ei saa vesi tõusta ainuüksi kapillaarsuse teel, sest vastavad kapillaarid oleksid liiga peenikesed ja omaksid seetõttu liiga suurt takistust, et transpiratsiooniks vajalikku veehulka läbi lasta (kapillaari takistus voolule suureneb pöördvõrdeliselt diameetri neljanda astmega). 15

16 Transpiratsioon on pidev vee kadu läbi taime pinna, mis on vajalik toitainete liikumiseks taime sees ning taime jahutamiseks. Eluea jooksul läbib taime tema massiga võrreldes ~100 x kogus vett Suurima puu (mahu järgi): Sekvoia Kindral Sherman Kalifornias. Kõrgus 83.8 m (~25 korruseline maja), diameter maapinnal 11.1 m. Kõrgeim 102 m. Eesti kõrgeimaks puuks peetakse Kilingi-Nõmmel kasvanud kuuske: 53 m. Selle vastuolu on taimed lahendanud kapilaarsuse ja osmoosi koosmõju kasutades. Puude veejuhtesüsteem täidetakse kevadel juurte rõhuga, millel on osmootne päritolu. See on mahla voolamise aeg: tüvesse tehtud august voolab mahl välja, näidates, et tüves on suurem vedeliku rõhk kui väljas. Mahl on magus temas lahustunud suhkru tõttu. Juurte rõhu abil surutakse suhteliselt jämedad (mõnikümmend mikromeetrit) ksüleemitorud mahla täis kuni lehepungadeni. Varsti aga tüvest mahla väljavoolamine lakkab, mis tähendab, et juurte osmoodne rõhk langeb ja ülesurve tüves kaob. Vastavalt peaks tüve ksüleemitorud nüüd tühjenema. Lehtedes on aga lisaks väga peen tselluloidfibrillide võrgustik (tseluloosifibrillide vahekaugused on vähem kui nx100 nm), mis suudab kapillaarjõu abil hoida veesammast üleval ka mitmekümne meetri kõrgusel. Ülejäänud aasta ripubki vesi pindpinevuse tõttu nendes väga peentes (aga lühikestes) lehe rakuseintes asuvates kapillaarides. Kuna suhteliselt jäme ksüleemitorude veesammas ripub lehtede peenikeste kapillaaride küljes, siis on niisuguses rippuvas veesambas alarõhk e venitus. Vesi kannatab tänu vesiniksidemetele kuni 30 MPa negatiivset rõhku (atmosfäärirõhk on veidi üle 0.1 Mpa, millele vastab veesamba kõrgus ligikaudu 10 m). See on ~10% sellest tõmbejõust, mida talub sama paksusega vasktraat. Seetõttu ongi puude ksüleemitorude seinad hästi paksud, et vastu panna kõrgele välisrõhule sisemise alarõhu puhul. Kui summaarne rõhk ksüleemitorus langeb alla 23 mb (vee küllastunud aururõhk toatemperatuuril), peaks vesi seal keema minema, st aurumullid peaks tekkima samba sees ja sammas peaks katkema. Niisugune olukord on näiteks kolbpumbas, millega püütakse vett pumbata kõrgemale kui 10 m: veesammas katkeb ja ei järgne enam ülesliikuvale kolvile. Ksüleemitorudes on aga vesi väga puhas ja ei sisalda mullitsentreid. Toruseinad on aga absoluutselt märgavad, nii et nende ja vee vahel ei teki samuti 16

17 pinda. Niisuguses ebastabiilses, ülekuumenenud seisundis (madala rõhu tõttu peaks keema, kuid tsentrite puudusel ei kee) ongi puude ksüleemitorud kogu suve. Kui mingil põhjusel veesammas mõnes ksüleemitorus siiski katkeb, siis see toru jääbki tühjaks ja ei täitu enne kui järgmisel kevadel mahlavoolamise ajal. Veelgi keerulisem on olukord puudes, millel mahlavoolamist ei ole. Neis ei saa tühjenenud ksüleemitoru enam kunagi uuesti täita, vaid tuleb kasvatada uus toru, ja nii, et see kasvamise jooksul oleks pidevalt veega täidetud. Selleks tuleb alustada väga tiheda kapillaaridevõrguga alast, milles vesi kapillaarsuse tõttu on kõrgele tõusnud, kuid takistuse tõttu ei saa seda juhtetoruna kasutada. Niisugused on näiteks rakkude seinad. Kasutades eelmise aasta kasvuringi torustiku seinu algmaterjalina saab neid paisutada ja laiendada, samal ajal hoides veega täidetuna. Niimoodi kasvab igal aastal uus ring juhtetorusid, olles kasvu käigus pidevalt tugeva alarõhu all, venitades veesammast laiemaks Auramise praktilisi rakendusi Vee ülespumpamine kaevust Siin on probleem sarnane puude veevarustusega, ainult torustik on jäme ja vesi ei ole vaba keemistsentritest. Ülal asuva imeva pumbaga on võimalik tekitada kaevutorus alarõhk. Kaevus olevale vabale veepinnale suruv atmosfäärirõhk sunnib veesamba torus tõusma, kuid ainult kuni kõrguseni, mil veesamba rõhk võrdub atmosfäärirõhuga. Kui kolb kerkib edasi, siis rõhk torus langeb küllastuva veeauru rõhuni antud temperatuuril (23 mb toatemperatuuril), vesi hakkab kiiresti aurama (keema) ja toru kõrgem osa täitub veeauruga, mitte vedela veega. Teoreetiliselt on seega imeva pumbaga võimalik veesammast tõsta kuni rõhuni = 990 mb = umbes 10 m. Praktiliselt töötavad imevad kaevupumbad umbes kuni 8 m sügavuseni. Sügavamatest kaevudest saab vett kätte ainult põhjapumbaga (survepump), mis asub kaevu sees. Seetõttu ongi puurkaevudes spetsiaalsed pumbad, mis lastakse mitmekümne meetri sügavusse kaevutorusse. Miks ei saa keeva vett imemispumbaga pumbata? Elavhõbebaromeeter See on sisuliselt samasugune toru nagu kaevust vee võtmiseks, ainult vee asemel on elavhõbe, mille tihedus on vee omast umbes 13 korda suurem. Ülevalt kinnise otsaga toru täidetakse lõpuni elavõbedaga ja asetatakse avatud otsa pidi elevhõbedanõusse (Torricelli). Õhurõhk elevhõbeda pinnale sunnib sammast ülespoole, kuid ei suuda seda hoida nii kõrgel, et kogu umbes 80 cm pikkune toru oleks elavhõbedat täis. Rõhk toru ülaosas langeb elavhõbeda auru rõhuni (see on toatemperatuuril väga madal ja ei tule parandina arvesse, seega rõhk langeb peaaegu kuni nullini), sammas eraldub toru tipust ja jääb kõrgusele, mille puhul samba rõhk võrdub atmosfäärirõhuga. Välisrõhust sõltuvalt on sellega võrdset rõhku avaldava elavhõbedasamba kõrgus erinev, mille järgi mõõdetaksegi atmosfäärirõhku ja antakse see ühikutes mmhg. Normaalrõhk on 760 mmhg= Pa=1.013 bar. Erinevus termomeetrist, kus samuti kasutatakse elevhõbedat on see, et viimane on mõlemast otsast kinni joodetud ja seetõttu ei tunne atmosfääri mõju. Termomeetris kasutatakse teist füüsikalist printsiipi: soojuspaisumist+pindpinevust. Õhuniiskuse mõõtmine: hügromeeter Selles mõõduriistas kasutatakse valk-kehade (juuste, naha) omadust imada õhust vett ja seejuures paisuda (hügroskoopsus). Välisõhu niiskus on tasakaalus valguga ühinenud veega ja valkkeha ruumala on seda suurem mida kõrgem on õhu niiskus. Juuksekarva (või sea põienaha) 17

18 venimine selle niiskumise tõttu kantakse kangsüsteemi abil üle osutile. Niisugused hügromeetrid ei ole väga täpsed, nad näitavad õhu suhtelist niiskust protsentides küllastavast niiskusest. Õhuniiskuse mõõtmine temperatuuri kaudu: psühromeeter Auruv vesi jahtub aurumissoojuse tõttu (endotermiline reaktsioon, toimub entroopia kasvu arvel gaasifaasis). Aurumine on seda kiirem, mida kuivem on välisõhk. Seega, märg keha jahtub õhu temperatuurist seda rohkem allapoole, mida kuivem on õhk. Keha jahtudes aurumise kiirus väheneb (aurumine on määratud vee, mitte õhu temperatuuriga), seega soojusenergia lahkumine kehalt aeglustub. Keha jahtudes aga hakkab ümbritsev õhk seda soojendama soojusjuhtivuse tõttu. Kehale hakkab õhust soojusenergiat juurde tulema seda kiiremini, mida suurem on õhu ja keha temperatuuri erinevus. Teatud temperatuuril tekib tasakaal, kus aurumisest tingitud soojuskadu võrdub õhust juurdetuleva soojusega. See, nn märja termomeetri temperatuur, on õhu temperatuurist seda madalam, mida kuivem on õhk. Samal ajal sõltub see ka õhu temperatuurist endast: kõrgemal temperatuuril langeb märja termomeetri temperatuur rohkem. Kasutatakse tabeleid ja valemeid (psühromeetri valemid), mis seovad märja termomeetri temperatuuri õhu suhtelise niiskusega või ka veeauru partsiaalrõhuga erinevatel õhutemperatuuridel. Meteoroloogias kasutatakse õhu niiskuse mõõtmiseks Assmanni psühromeetreid, mis koosnevad kahest termomeetrist, millest üks on kaetud niisutatud batist-tahiga. Vedruvõi elektriventilaatori abil kiirendatakse õhuvoolu üle termomeetrite elevhõbereservuaaride, et nii auramine kui ka soojusvahetus välisõhuga mõlemad kiireneksid. Kaste. Kastepunkt Kaste tekib, kui õhu temperatuur langeb ja õhus sisalduv veeaur, mis kõrgemal temperatuuril veel ei olnud küllastuv, muutub madalamal temperatuuril küllastavaks. Igale õhu absoluutsele veeauru sisaldusele (partsiaalrõhule) vastab kindel kaste tekkimise temperatuur, mida nimetatakse kastepunktiks (vt joonist). Kastepunkti kaudu saab samuti õhu suhtelist niiskust mõõta, näiteks jahutades peeglit kuni see tuhmub tekkivast kastest ja mõõtes seejuures peegli temperatuuri. Mida madalam temperatuur, seda madalam on õhu suhteline niiskus. Veeauru partsiaalrõhk leitakse kui küllastav partsiaalrõhk kastepunkti temperatuuril, näit Magnuse valemi kaudu. Aurutõke pannakse ehitistes sissepoole (kõrgema temperatuuri ja kõrgema auru partsiaalrõhu poole), et niiskus sellele ei kondenseeruks. Hooned funktsioneerivad korralikult vaid siis, kui piirded on seestpoolt veeaurutihedamad kui väljastpoolt. Aurutõkke liitekohad ning elektriinstallatsiooni paigaldamisel tekkivad sisselõiked tuleb teipida, sest ainult korralik viimistlus välistab aurutõkkes «katkestused». Sisevoodri paigaldusega tasub alustada alles siis, kui kogu hoone ulatuses on olemas pidev aurutõke. Soome saun Talvine ja hilis-sügisene õhk on kuiv, sest veeaur on välja kondenseerunud. Soome saunas võib õhu temperatuur olla kuni C, ometi on seal võimalik viibida (mõnusalt siiski kuni umbes 100 ni). Seda võimaldab auravate kehade jahtumine vee aurumissoojuse tõttu. Kuivas õhus aurab vesi kuumalt kehalt väga kiiresti ja seetõttu aurava keha temperatuur ei tõuse üle märja termomeetri temperatuuri. Kui juba kord higistate, siis ei tundugi 100 C temperatuur enam nii kuumana, sest sel temperatuuril kuivas õhus on märja termomeetri temperatuur kusagil C vahel. Kui aga leili visata, siis õhk niiskub ja otsekohe tundub kuumana, kuigi õhu temperatuur ei pruugigi seejuures tõusta-võib hoopis madalam olla. 18

19 Külmkapp, soojuspump ja soojusmasin Vedelike aurumissoojuse Aurusti = jahuti tähtsamaid rakendusi on Düüs külmutusmasinais. Need masinad töötavad põhimõttel, et selles ruumiosas, mida soovitakse jahutada, lastakse mingil hästiauruval vedelikul auruda (st, Kompressor et tema aururõhk peab juba toatemperatuuril olema kõrge). Aurumine toimub mingis kinnises nõus, mis on varustatud ribidega ja omab ümbritseva õhuga head soojusvahetust. See on nn Kondenser = soojendi jahutusradiaator või aurusti. (vt joonist). Külmutusmasina skeem. Aurumise kiirendamiseks pumbatakse gaasilist substantsi (auru) kiiresti eemale ja hoitakse aururõhk jahutis madalal. Sellesama pumba (kompressori) abil surutakse aur kokku ühes teises nõus (kondensoris), kus ta kõrge rõhu tõttu veeldub ja veeldumisel eralduva kondensatsioonisoojuse (aurumissoojusega võrdne soojushulk, mis eraldub kondenseerumisel) tõttu ka kuumeneb. Ka see nõu on varustatud ribidega, et eralduvat soojust kiiresti õhule edasi anda ja tekkinud vedelik maha jahutada. Jahtunud vedelik lastakse peenikese düüsi kaudu voolata jällegi aurustisse, kus on madal rõhk ja vedelik keema läheb ning aurustub. Niisuguse tsükli tulemusena neeldub pidevalt aurumissoojust aurustis ja eraldub kondensatsioonisoojust kondensoris. Kui aurusti on ühes ja kondensor teises ruumis, siis niimoodi pumbatakse soojust ühest ruumist teise. Sellel põhimõttel töötavad nii tavaline külmkapp kui ka viimasel ajal populaarseks muutunud soojusmasin. Külmkapis on aurustiks tavaliselt karbikujuline õõnsate seintega alumiiniumist karp, kus temperatuur on kõige madalam ja saab jäätistki hoida. Kondensor aga asub külmkapi tagaseinal ja kujutab endast pikka metalltoru, mis on ühendatud hulga peente vasktraatidega, et soojust vahetavat pinda suurendada. Külmkapp pumpab soojust kapi seest väljapoole. Kui kapi uks avada, siis tuba tervikuna soojeneb, sest kuigi aurumis- ja kondensatsioonisoojus teineteist tasakaalustavad, eraldub kompressorist ikkagi lisasoojust detailide hõõrdumise tõttu, mille kompenseerimiseks kasutatakse elektrienergiat. Täpselt samal põhimõttel töötab soojuspump. Soojusmasin aga töötab vastupidises tsüklis. Kuni viimase ajani kasutati aurustuva ainena (soojuskandjana) freooni. Freoon on tehniline nimetus ainete grupile, mis baseeruvad metaanil ja milles osa vesinikke on asendatud kas kloori või flooriga. Kahjuks aga see kerge ja atmosfäärirõhul gaasiline aine õhku sattudes tõuseb stratosfäärikihtidesse, kus reageerib Maad ultraviolettkiirte eest varjava osooniga, kahjustades osoonikihti. Seetõttu ei ole tavalise freooni kasutamine külmageneraatorites enam lubatud, vaid see on asendatud kloorivabade (ainult C ja F ühenditel) põhinevate vedelikega. Osoonikiht on 1 atm rõhu puhul vaid 2 mm paks Aine tahke olekufaas. Tahkiste üldiseloomustus Tahkised ehk tahked kehad on erinevalt gaasidest ja vedelikest kindlat kuju omavad kehad. Tõelised tahkised on kristallilise struktuuriga. Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid, mille aatomid ja ioonid on paigutatud korrapärasesse (perioodiliselt korduvate ühisrakkudega) ruumvõresse. 19

20 Ideaalsed kristallid esindavad ideaalset korrapära, nende entroopia 0 K juures on 0. Enamik kristallilisi tahkiseid on aga väga väikeste kristallidega (polükristallilised), nii et murdepinnal ei pruugi kristallid alati näha ollagi (paljud metallid on sellised). Kvarts aga esineb looduses tihti väga suurte monokristallidena. Vedeliku tahkumine tähendab aatomite (molekulide) vaheliste sidemete stabiliseerumist sedavõrd, et aatomite asukohad üksteise suhtes fikseeruvad. Eriti selge on see kristallstruktuuri moodustumisel, kus aatomid (molekulid) asuvad üksteise suhtes kindlatel kaugustel ja kindlates suundades. Tahkiste moodustumisel aatomid reeglina asuvad üksteisele lähemal kui vedelikus (tähtsaks erandiks on siin jää). Seejuures vabaneb keemiliste sidemete moodustumise energia. Analoogiliselt vabaneb energiat, kui aur (gaas) kondenseerub vedelikuks. Temperatuuri tõusu graafik kristallilise ja amorfse tahkise soojendamisel. Tahkise sulamisel, vastupidi, neeldub energiat. Niisuguse tahkumis/sulamissoojuse olemasolu on hästi nähtav juuresolevalt graafikult, mis kujutab tahkise temperatuuri muutumist tema soojendamisel konstantse võimsusega soojusallikaga (allikas, mis igas ajaühikus genereerib ühepalju energiat). Algul keha soojeneb mingi kiirusega, mis iseloomustab keha soojusmahtuvust ( c = dq/ dt ) ehk molekulide v vabadusastmete arvu tahkes olekus. Sulamistemperatuuri saabudes (punkt c) temperatuuri edasine tõus lakkab ja sama temperatuuri juures hakkab suurenema vedeliku hulk ja vähenema tahkise hulk. Sulamistemperatuuril kogu juurdeantud soojusenergia kulub sidemete lõhkumiseks, keha temperatuur ei tõuse. Seda kõikide sidemete lõhkumiseks vajalikku soojushulka iseloomustab sulamissoojus. Sulamissoojus on soojusenergia hulk, mis kulub massiühiku tahkise sulamiseks konstantsel temperatuuril. Niisugune konstantsel temperatuuril sulamine on iseloomulik just kristallilistele, tõelistele tahkistele (ülemine kõver). Amorfsed tahkised (alumine kõver), mis tegelikult on väga viskoossed, allajahutatud vedelikud (näiteks pigi, klaas, paljud polümeerid), pehmenevad ja muutuvad voolavaks aeglaselt üle laia temperatuurivahemiku, kusjuures temperatuur tõuseb enam-vähem ühtlase kiirusega, kui juurdeantav võimsus on konstantne. Amorfne seisund on metastabiilne, kineetiliselt (mitte termodünaamiliselt) stabiliseerunud olek. Võib-olla on huvitav teada, et järeldusele, et klaas on allajahutatud vedelik tuli esmakordselt eesti päritolu, TÜ õppinud ja töötanud ning hiljem Göttingeni Ülikooli keemiaprofessoriks saanud Gustav Tammann ( ). Tammanni peetakse üheks füüsikalis-keemilise analüüsi rajajaks. 20

21 Sulamistemperatuur sõltub ka kristallvõre puhtusest. Lisandid langetavad tahkete lahuste (e sulamite) sulamistemperatuuri, niisamuti ja samal põhjusel nagu vedelatel lahustelgi. Seetõttu on metallide segude sulamistemperatuur tavaliselt madalam kui puhastel komponentidel. Näiteks seatina ja inglistina segu, mida kasutatakse jootmisel, sulab palju madalamal temperatuuril kui komponendid eraldi võetuna. Tahkised on enamasti mehaaniliselt elastsed. See tähendab, et kui neile rakendada jõudu, siis nende aatomid/molekulid nihkuvad veidi oma stabiilsetelt asukohtadelt, kuid jõu lakkamisel pöörduvad jälle esialgsesse asendisse tagasi. Põhjus: sügavad ja siledad potentsiaaliaugud (tee joonis tagasitoova jõuga). Makroskoopiliselt väljendub see keha (näiteks metall-lehe) paindumises. Paindumisel keha üks pool surutakse kokku, teine aga venitatakse välja. Deformatsiooni suurus (nihke suurus) on võrdeline rakendatava jõuga ja vastupidi, lehe poolt avaldatav vastujõud on võrdeline kokkusurumise (venituse) suurusega. Elastset deformatsiooni kirjeldab Hookí seadus: l/ l = F / l = k. Kui deformatsioon ületab teatava piirsuuruse, siis toimuvad kristallide tasapindade omavahelised nihked ja aatomid ei naase enam endistesse asukohtadesse, vaid moodustavad sidemed teiste naabritega. Niisugune deformatsioon on jääv ehk plastiline deformatsioon. Paljudel juhtudel sõltuvad tahkiste omadused (näiteks tugevus, soojuspaisumine või valguse murdumine) ka suunast. Öeldakse, et nende omadused on anisotroopsed. Äärmusliku näitena võib siin tuua grafiidi (teemandi kõrval teine puhta süsiniku tahke vorm), kus süsiniku aatomid on erinevalt teemandist organiseerunud kihtidena. Kihi tasandis on süsinikud seotud tugeva kovalentse sidemega. Kihtide vahel aga mõjuvad nõrgad van der Waalsi seosed, mis võimaldavad kihtidel üksteisega suhtes kergelt liikuda. Tänu sellele omadusele kasutatakse grafiiti pliiatsi terade valmistamiseks. Grafiiti kasutatakse ka määrdeainena kohtades kus valitsevad eriti rasked tingimused, näiteks kõrge temeperatuur. Muide, miks kehad soojenedes paisuvad? Kindel on see, et kristallides aatomid võnguvad oma tasakaaluasendi ümber. Temperatuuri tõustes võnkeenergia, seega ka võnkeamplituud, suureneb. Kui neid võnkumisi iseloomustav potentsiaal oleks tasakaaluasendi suhtes täiesti sümmeetriline (ehk harmooniline, nagu näiteks pendlil), siis aatomite keskmine kaugus ju ei muutuks. Tegelikult ei ole aatomitevahelise interaktsiooni potentsiaal sümmeetriline, vaid suuremate vahekauguste suunas veidi välja venitatud (potentsiaal on anharmooniline). See tähendab, et aatomitevaheline keskmine kaugus temperatuuriga peab suurenema. Makroskoopiliselt väljendub selles tahkiste soojuspaisumises ehk selles, et temperatuuri tõustes keha mõõdud suurenevad. Suhteline keha mõõtmete muutumine ( l/ l) soojuspaisumisel on väike, protsendi murdosa kraadi kohta, kuid muutub oluliseks temperatuur suure muutuse korral. 21

22 Näiteks, klaasnõud võivad puruneda, kui neid kuumutada ebaühtlaselt, nii et mõni koht paisub rohkem kui teine koht Metallid, isolaatorid ja pooljuhid. Tahkiste tsooniteooria Tahkiseid eristatakse nende aatomeid/molekule fikseerivate sidemete iseloomu järgi. Tehakse vahet prevaleerivalt kovalentset ioonset molekulaarset metallilist sidet omavate tahkiste vahel. Esimesed kaks sidemetüüpi on meil tuttavad juba molekulide osast. Ioonset sidet võib käsitleda kui kovalentse sideme äärmuslikult polariseeritud varianti. Teame, et sel puhul on sidemed ruumis suhteliselt lokaliseeritud vastavalt kas molekulide või ioonide vahele. Kovalentsete sidemetega kristalli näide on teemant, milles süsiniku sp 3 hübridiseerunud orbitaalid on seostunud naabersüsiniku orbitaalidega sarnaselt metaani molekuli struktuuriga (vt joonist). Tüüpiline ioonkristalli näide on keedusool, aga ka teised leelismetallide soolad (kuupvõre). Molekulaarkristallide puhul on tegemist sellise kristalliga, mille ruumvõre moodustavad molekulid ei oma vabasid Teemandi kristallvõre tõmbuvaid valentsorbitaale ning sidemed moodustuvad vaid tänu suhteliselt nõrkadele van der Waalsi tüüpi sidemetele (dispersioonilistele, orientatsioonilistele või induktsioonilistele sidemetele). Sellepärast on molekulaarkristallide erikaal tavaliselt väiksem (molekulide vaheline kaugus, milleks on kahekordne nn van der Waalsi raadius, on suurem) ja nad on ka pehmemad kui teised tahkised. Molekulaarkristallide teistes omadustes (näiteks optilistes spektrites) ilmnevad selgelt nende molekulide omadused, millest nad koosnevad. Mis on ka mõistetav, sest molekulisisesed vastastikmõjud domineerivad molekulidevaheliste mõjude üle. Enamik elemente tahkub metallidena. Metalle erinevalt teistest tahkistest iseloomustab kõrge elektri- ja soojusjuhtivus ja nn metalliline läige. Viimane on seotud valguse neeldumisega laias sageduste diapasoonis. Kui neelab hästi, siis ka peegeldab hästi. 22

23 Mõned metallid, nagu seatina, on väheelastsed ja alluvad kergesti plastilisele deformatsioonile, teised, nagu teras, on aga väga elastsed ja võivad ennem murduda kui plastiliselt deformeeruda. Kristallid moodustuvad põhimõtteliselt samamoodi nagu molekulid. Molekulide puhul nägime, et aatomite sisemised elektronkatted muutuvad molekulide moodustumisel õige vähe, sest nende ruumiline ulatus on väike. Välised nn valentselektronkihid, mis ulatuvad kaugemale ja hakkavad aatomite lähenedes esimesena kattuma, aga lõhenevad mitmeks energiaseisundiks ehk orbitaaliks, millest osa on siduvad (st madalama energiaga võrreldes aatomi energianivooga) ja teine osa tõukuvad orbitaalid (kõrgema energiaga). Kõige suurem erinevus molekulide ja kristallide vahel seisneb selles, et interakteeruvaid aatomeid on väga palju, suurusjärgus N A. Nii, et kristalli moodustumisel (aatomite lähenemisel üksteisele kuni keemilise sideme moodustumise kaugusele) tekivad diskreetsete energianivoode asemel pidevad energiatsoonid, milles on N A arv energiaseisundeid. Erinevad tsoonid on tihti üksteisest eraldatud energiavahemikega, kus lubatud elektroni seisundeid ei ole. Neid vahemikke nimetatakse keelutsoonideks. Väliste (kõige kõrgema energiaga) elektronide energiatsoonid haaravad kogu kristalli ning kuuluvad 23

24 üheaegselt kõigile tuumadele. Põhimõtteliselt võib ette kujutada mõnesaja kilomeetri pikkust elektrijuhet, milles elektronide lainefunktsioonid ulatuvad ühest traadi otsast teise! Nende elektronide kohta öeldakse vabad elektronid. Sisemiste elektronkihtide elektronid on aga oma aatomituumadega jäigalt seotud. Siin tuleb muidugi meeles pidada, et elektroni kui kvantosake on vaba ja osake vaid tinglikult. Kui me räägime elektroni liikumisest, siis me räägime ikkagi ainult elektroni leiutõenäosuse muutumisest ruumis. Jälle täpselt niisamuti nagu molekulides täidavad kristalli elektronid orbitaalid alates energeetiliselt kõige madalamast orbitaalist ja mahutades igale orbitaalile Pauli tõrjutusprintsiipi arvestades 2 vastasspiniga elektroni. Kui elektrone on parajasti nii palju, et kõik antud tsooni seisundid on asustatud (tsoon saab pilgeni täis) ja ülemises tsoonis pole ühtegi elektroni, siis on tegemist isolaatori või pooljuhiga. Osaliselt täidetud tsooni korral on aga tegemist metalliga. Isolaatorit ja pooljuhti aga eristab esimeses lähenduses vaid erinev keelutsooni laius. Isolaatorite ja pooljuhtide täielikult elektronidega täidetud tsoone nimetatakse valentstsooniks. Sellest ülespoole jääv ja metallide puhul osaliselt täidetud energiatsoon on juhtivustsoon. Eelnevast võiks jääda ekslik mulje, et näiteks teise rühma elementidest, millel aatomitel on väline s 24

25 elektronkiht täidetud (näiteks Be, millel on 2 elektroni 2s nivool), saavad moodustuda ainult isolaatorid või pooljuhid. Nii see ei ole. Vaatame pilti. Osaliselt täidetud (metallilised) tsoonid võivad tekkida ka kattumisest tahkist moodustavate aatomite ülemistest tühjadest orbitaalidest moodustunud energiatsoonidega. Metallide kõige ülemist elektronidega täidetud energianivood temperatuuril T=0 K nimetatakse Fermi nivooks. Fermi nivoo energiat lõplikul temperatuuril defineeritakse kui seisundi energia, mille asustamise tõenäosus on ½. Asi on selles, et just Fermi nivoo lähedased elektronid ergastuvad soojuslikult kõige kergemini. Energeetiliselt on vastava kihi paksus kuni 4kT=0.1 ev, mis on kitsas võrreldes Fermi energiaga 2-3 ev. Need termiliselt ergastatud elektronid osalevadki elektrijuhtivuses. Võib näidata, et Fermi nivoo on elektronide keemiline potentsiaal (partsiaalne molaarne vaba energia). See tähendab, et kui kaks erinevat (erineva Fermi nivooga) metalli kokku panna, siis kõrgema potentsiaaliga elektronid liiguvad madalama poole ja metallide vahel tekib nn kontaktpotentsiaal, mis tasakaaluasendis on võrdne Fermi nivoode energiate vahega: Φ = E / q. Võib samuti näidata, et mittelegeeritud pooljuhtides asub Fermi nivoo parajasti keelutsooni keskel, kust ta siis legeerimisel nihkub kas juhtivus-või valentstsooni poole. Nimed metall, pooljuht ja isolaator on eelkõige seotud tahkiste elektrijuhtivusega. Isolaatorid ja pooljuhid juhivad elektrit halvasti, metallid aga hästi. Miks? F Elektrijuhtivus tähendab, et elektronid peavad saama suunatult liikuda. Mis ühtlasi tähendab, et elektronidel peab olema teatud kineetiline energia, mis sellele suunatud liikumisele vastab. Minimaalse energiaga olekus on kõik orbitaalid kahe elektroniga täidetud ja elektron ei saa suunatult ühelt võresõlmelt teisele liikuda. Paratamatult peab teine elektron samal ajal teisele poole liikuma. Teiste sõnadega, et edasi liikuda (elektrit juhtida) peab elektron tõusma mingile kõrgemal energial asuvale vabale orbitaalile. Metallide puhul on sellised vabad orbitaalid energeetiliselt kättesaadavas kauguses samas tsoonis olemas, isolaatorite ja pooljuhtide puhul on aga elektronidega täidetud tsoon tühjast tsoonist eraldatud energiapiluga (keelutsooniga). 25

8. Peatükk. AINETE AGREGAATOLEKUD. VEDELIKUD

8. Peatükk. AINETE AGREGAATOLEKUD. VEDELIKUD 8. Peatükk. AINETE AGREGAATOLEKUD. VEDELIKUD 8.1. Aine olekufaasid Vedelik on juba teine ainete olekufaas, mida me oma kursuses käsitleme. Eelmise loengu lõpus nägime, et aine võib teatud tingimustel ühest

Læs mere

8. Peatükk. VEDELIKUD

8. Peatükk. VEDELIKUD 8. Peatükk. VEDELIKUD 8.1. Aine olekufaas - vedelik Aine läheb vedelasse faasi kui molekulide soojusliikumise kineetiline energia RT on väiksem molekulidevaheliste tõmbejõudude poolt põhjustatud seoste

Læs mere

5. TERMODÜNAAMIKA ALUSED

5. TERMODÜNAAMIKA ALUSED KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS (kaugõppele) 5. ERMODÜNAAMIKA ALUSED 5. ermodünaamika I seadus ermodünaamika I seadus annab seose kehale antava soojushulga, keha siseenergia ja paisumistöö vahel = U + A, kus on juurdeantav

Læs mere

5. RÕHK JA ÜLESLÜKKEJÕUD

5. RÕHK JA ÜLESLÜKKEJÕUD 5. RÕHK JA ÜLESLÜKKEJÕUD 5.1. Rõhumisjõud ja rõhk Jõud ja rõhk on erinevad asjad. Rõhk oleneb peale jõu ka kokkupuutepindalast. Rõhumisjõud on pinnaga risti. Joonis 5.1. Kahe käe nimetissõrme vahel on

Læs mere

6. Peatükk. KEEMILISE SIDEME OLEMUS. MOLEKULIDE MOODUSTUMINE

6. Peatükk. KEEMILISE SIDEME OLEMUS. MOLEKULIDE MOODUSTUMINE 6. Peatükk. KEEMILISE SIDEME OLEMUS. MOLEKULIDE MOODUSTUMINE 6.1. Keemilise sideme olemus Küsimus keemilise sideme olemusest on (bio)keemia põhiküsimus. Mis on molekul? Üldiselt igasugune püsiv aatomite

Læs mere

Töö Nr. 6. Vee hapnikusisalduse, elektrijuhtivuse ja ph määramine. (2013.a.)

Töö Nr. 6. Vee hapnikusisalduse, elektrijuhtivuse ja ph määramine. (2013.a.) Töö Nr. 6. Vee hapnikusisalduse, elektrijuhtivuse ja ph määramine. (2013.a.) Vee kvaliteeti iseloomustatakse tema füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste omadustega. Nii looduslikes veekogudes kui ka

Læs mere

Analüütiline geomeetria

Analüütiline geomeetria Sügissemester 2016 Loengukonspekt Loengukonspektid 1 Aivo Parring, Algebra ja geomeetria, (IV. peatükk, Vektoralgebra, V. peatükk, Sirged ja tasandid, VI. peatükk, Ellips, hüperbool ja parabool), math.ut.ee

Læs mere

PUUDE LOENDAMINE. Teema 7.3 (Lovász: Ch 8) Jaan Penjam, Diskreetne Matemaatika II: Puude loendamine 1 / 55

PUUDE LOENDAMINE. Teema 7.3 (Lovász: Ch 8) Jaan Penjam,   Diskreetne Matemaatika II: Puude loendamine 1 / 55 PUUDE LOENDAMINE Teema 7.3 (Lovász: Ch 8) Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Puude loendamine 1 / 55 Loengu kava 1 Märgendatud ja märgendamata puud 2 Puude esitamine arvuti mälus

Læs mere

Loodusteaduste alused. PhD Jaanis Priimets

Loodusteaduste alused. PhD Jaanis Priimets Loodusteaduste alused PhD Jaanis Priimets Füüsika ja keemia Füüsika ja keemia kui teadus kujutab endast filosoofilist süsteemi, kus reaalsetele loodusnähtustele seatakse vastavusse nende matemaatilised

Læs mere

M45, M60, M80 M45E, M60E, M80E, M90E

M45, M60, M80 M45E, M60E, M80E, M90E M45, M60, M80 M45E, M60E, M80E, M90E DA Monterings- og brugsanvisning for elektrisk saunaovn Elektrikerise kasutus- ja paigaldusjuhis M (Sound) ME (Sound) M ME 01022006H INHOLDSFORTEGNELSE 1. ANVISNINGER

Læs mere

TUNDIDE ARV 70 AINE SISU. I Valgusõpetus. Päikesesüsteem

TUNDIDE ARV 70 AINE SISU. I Valgusõpetus. Päikesesüsteem AINE KLASS Füüsika 8. klass TUNDIDE ARV 70 AINE SISU I Valgusõpetus Päikesesüsteem Päike. Täht. Päikesesüsteem. Päikesesüsteemi koostisosad planeedid ja nende kaaslased, väikekehad komeedid, meteoorkehad,

Læs mere

SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE

SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE SISSEJUATUS RGAANILISSE KEEMIASSE Kaido Viht Õppematerjal TÜ teaduskooli õpilastele Tartu 2016 1. Aatomiehitus ja keemiline side rgaaniliste ühendite struktuurides on enamlevinud elementideks mittemetallid:,

Læs mere

POOLJUHTIDE F00S1KA ALUSED

POOLJUHTIDE F00S1KA ALUSED TARTU KUKUK C4LIKOOL Ы./МОММ POOLJUHTIDE F00S1KA ALUSED TARTU 1958 TARTU RIIKLIK tflikool U, Nõmm POOLJUHTIDE FtmSIKA ALUSED (Loengukursuse konspekt) Tartu 1968 У.Х. Нымы ОСНОВЫ ФИЗИКИ ПОЛУПРОВОДНИКОВ

Læs mere

Wilcoxoni astaksummatest (Wilcoxon Rank-Sum Test )

Wilcoxoni astaksummatest (Wilcoxon Rank-Sum Test ) Peatükk 3 Wilcoxoni astaksummatest Wilcoxon Rank-Sum Test 3.1 Teststatistiku konstrueerimine Wilcoxoni astaksummatest on mitteparameetriline test kahe sõltumatu populatsiooni võrdlemiseks. Testprotseduuri

Læs mere

Mart Kuurme FÜÜSIKA TÖÖVIHIK. 8. klassile. Fyysika TV 8. klassile.indd , 10:59:49

Mart Kuurme FÜÜSIKA TÖÖVIHIK. 8. klassile. Fyysika TV 8. klassile.indd , 10:59:49 Mart Kuurme FÜÜSIKA TÖÖVIHIK 8. klassile 1 Fyysika TV 8. klassile.indd 1 19.09.2005, 10:59:49 Mart Kuurme Füüsika töövihik 8. klassile AS BIT, 2005 ISBN 9985-2-1086-7 Retsenseerinud Koit Timpmann ja Toomas

Læs mere

Lisakonstruktsioonid geomeetrias

Lisakonstruktsioonid geomeetrias Lisakonstruktsioonid geomeetrias 1. Tsentraalpunkt Väga sageli piisab geomeetriaülesannete lahendamisel lisakonstruktsioonist, kus tuuakse sisse üksainus sobivalt valitud punkt, mis jagab joonise teatud

Læs mere

Üldinfo. Me teeme elu kasutajate jaoks lihtsamaks, arendades pidevalt töökindlaid ja pika elueaga süsteeme.

Üldinfo. Me teeme elu kasutajate jaoks lihtsamaks, arendades pidevalt töökindlaid ja pika elueaga süsteeme. TOOTEÜLEVAADE 2014 Üldinfo Me teeme elu kasutajate jaoks lihtsamaks, arendades pidevalt töökindlaid ja pika elueaga süsteeme. Meie tooted teevad läbi mitmeastmelise korrosioonikaitsetöötluse*. Kõik tooted

Læs mere

ORGAANILINE KEEMIA II osa

ORGAANILINE KEEMIA II osa ORGAANILINE KEEMIA II osa (Pildiallikas: http://crdp.ac-amiens.fr/edd/compression/bio/hevea.jpg ) 7.2 ALKEENID Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks

Læs mere

21. TÕRV Ajalugu, valmistamine ja kasutamine.

21. TÕRV Ajalugu, valmistamine ja kasutamine. 21. TÕRV Ajalugu, valmistamine ja kasutamine. AJALUGU Puutõrva kasutamine ulatub tagasi õige kaugetesse aegadesse. Vanimad kirjalikud teated selle kohta pärinevad kreeka ja rooma autoritelt. Rooma õpetlane

Læs mere

Tingimus Põhjus +/- Kaugemal Maa kuumast tuumast - Õhuke atmosfäärikiht + Päike on lähemal -

Tingimus Põhjus +/- Kaugemal Maa kuumast tuumast - Õhuke atmosfäärikiht + Päike on lähemal - LAHENDUSED Enne lahendama asumist soovitame Sul kogu tööga lühidalt tutvuda, et saaksid oma tegevusi mõistlikult kavandada. Ülesannete lahendamise järjekord ei ole oluline. Püüa vastused vormistada võimalikult

Læs mere

FÜÜSIKA AINEKAVA klass

FÜÜSIKA AINEKAVA klass FÜÜSIKA AINEKAVA 8. - 9. klass Füüsika õppe- ja kasvatuseesmärgid: Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru

Læs mere

Uus pärimisseadus: vastuvõtusüsteem vs loobumissüsteem muinasajast tänapäeva

Uus pärimisseadus: vastuvõtusüsteem vs loobumissüsteem muinasajast tänapäeva Uus pärimisseadus: vastuvõtusüsteem vs loobumissüsteem muinasajast tänapäeva Vaike Murumets Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Selle aasta 17. jaanuaril võttis Riigikogu vastu uue pärimisseaduse,[i]

Læs mere

Optimeerimine. Pidu, silindrilkäik ja pank. Lauri Tart

Optimeerimine. Pidu, silindrilkäik ja pank. Lauri Tart Optimeerimine. Pidu, silindrilkäik ja pank. Lauri Tart Sissejuhatus Peatükk 7 (ja edasi kuni kümnendani) uurib nn optimisatsiooniprobleeme ja püüab nende lahendamiseks mingeid vahendeid anda. Optimisatsiooniprobleemide

Læs mere

ANALÜÜTILISE GEOMEETRIA PRAKTIKUM

ANALÜÜTILISE GEOMEETRIA PRAKTIKUM ANALÜÜTILISE GEOMEETRIA PRAKTIKUM 198 5 TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL Algebra ja geomeetria kateeder ANALÜÜTILISE GEOMEETRIA PRAKTIKUM II Sirge ja tasand L. Tuulmets Teine parandatud trükk TARTU 1985 Kinnitatud

Læs mere

ELEKTROONIKA KOMPONENDID

ELEKTROONIKA KOMPONENDID Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud

Læs mere

MOS EE FIGHTER 2020 M10539 PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND NIBE FIGHTER 2020 LEK

MOS EE FIGHTER 2020 M10539 PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND NIBE FIGHTER 2020 LEK MOS EE 0738-1 M10539 PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND NIBE LEK Sisukord Süsteemi kirjeldus 3 Hooldusjuhided Üldjuhised paigaldajale 5 Transport ja ladustamine 5 Paigaldamise kontroll 5 Paigaldamine 5 Juhtimne

Læs mere

Lugeda tuleb kõikjal ja nähtavalt

Lugeda tuleb kõikjal ja nähtavalt Melchior tegutseb jälle 1. mail jõuab kirjastuselt Varrak poelettidele Indrek Hargla Melchiori lugude neljas osa, mis seekord kannab pealkirja Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja. Aasta on 1431 ja tegevuspaik

Læs mere

ZUBRIN NÜÜD ON VALU LEEVENDAMISEKS KAKS TEED

ZUBRIN NÜÜD ON VALU LEEVENDAMISEKS KAKS TEED ZUBRIN NÜÜD ON VALU LEEVENDAMISEKS KAKS TEED Sisukord Lk. Sissejuhatus............................................................ 4 Zubrin kuulub mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (NSAID) uude

Læs mere

EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK

EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK 6. 9. juuli 1992 SISUKORD EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK ESIMENE ISTUNG 6. juuli 1992... 4

Læs mere

TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut RaivoTeemets ELEKTRIPAIGALDISED Elektrilised veesoojendusseadmed

TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut RaivoTeemets ELEKTRIPAIGALDISED Elektrilised veesoojendusseadmed 4.3 Elektrilised veesoojendusseadmed Tekst põhineb raamatul Elamute elektripaigaldised 1(48) ÜLDALUSED Elamutes kulub sooja vett temperatuuriga 45 o C inimese kohta keskmiselt 30 liitrit ööpäevas ja selle

Læs mere

3. ENERGIA JA SOOJUSHULK

3. ENERGIA JA SOOJUSHULK Soojusõpetus 3 1 3. ENERGIA JA SOOJUSHULK 3.1. Termodünaamiline süsteem ja termodünaamilised protsessid Termodünaamilise süsteemina võib vaadelda iga piiritletud keha või kehade hulka. Süsteemi võib liigendada

Læs mere

Kasutusjuhend NIBE F1226

Kasutusjuhend NIBE F1226 Kasutusjuhend Maasoojuspump LEK UHB EE 1127-1 431183 Nuppude funktsioonide üksikasjalikud selgitused on toodud lk 10. Menüüde sirvimise ja erinevate seadistuste määramise kirjeldus on toodud lk 13. Peamenüü

Læs mere

Sõnastik / KKK www.monbjergpil.dk --- www.a-b.dk --- www.recycler.dk Google Tõlge on kohandatud õige eestlane. *) OEM = Original Equipment Manufacturer. Ümbertöödeldud OEM ühilduvad. Teema vigu materjali.

Læs mere

1. VIHIK. Materjalid ja nende omadused ning üldised nõuded müürile ja müüritöödele. AS Columbia-Kivi Vana-Kastre Tartu maakond

1. VIHIK. Materjalid ja nende omadused ning üldised nõuded müürile ja müüritöödele. AS Columbia-Kivi Vana-Kastre Tartu maakond 1. VIHIK Materjalid ja nende omadused ning üldised nõuded müürile ja müüritöödele 1998 2 Columbiakivi projekteerimisjuhend 1 Saateks 1.1 Sissejuhatus Käesolevas juhendis antakse juhised AS Columbiakivi

Læs mere

DVD loomise tarkvara võrdlemine

DVD loomise tarkvara võrdlemine Tallinna Ülikool Informaatika Instituut DVD loomise tarkvara võrdlemine Seminaritöö Autor: Jevgeni Salnikov Juhendaja: Andrus Rinde Tallinn 2008 Sisukord SISSEJUHATUS... - 3-1. DVD AJALUGU... - 4-2. VÕRDLEMISPROTSESSIST

Læs mere

Rüdiger Dorn. Spela till sista tärningen!

Rüdiger Dorn. Spela till sista tärningen! Rüdiger Dorn Spela till sista tärningen! SPELET Testa din tur i spel på sex fantastiska Las Vegas-kasinon. Eftersom du kan vinna olika summor på olika kasinon, gäller det att vara smart när du satsar dina

Læs mere

Multi-Split kompaktpaneeliga kassett siseosa kasutusjuhend

Multi-Split kompaktpaneeliga kassett siseosa kasutusjuhend Paigaldus- ja kasutusjuhend Multi-Split kompaktpaneeliga kassett siseosa kasutusjuhend See kasutusjuhend on sobiv järgmistele juhenditele: ACMI-26HPDC1 ACMI-36HPDC1 ACMI-53HPDC1 Palun lugege seda kasutusjuhendit

Læs mere

Voltmeetri sisendtakistus on ideaaljuhul väga suur: R sis Voltmeetrit võib lülitada pinge mõõtmiseks paralleelselt mistahes vooluringi osaga.

Voltmeetri sisendtakistus on ideaaljuhul väga suur: R sis Voltmeetrit võib lülitada pinge mõõtmiseks paralleelselt mistahes vooluringi osaga. PINGE MÕÕMINE. ALALISPINGE OLMEERID oltmeetri sisendtakists on ideaaljhl väga sr: R sis oltmeetrit võib lülitada pinge mõõtmiseks paralleelselt mistahes voolringi osaga. + + Ampermeetri sisendtakists on

Læs mere

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr nr 7 1 (87), (99) veebruar 2015 2017 Põhja- ja Baltimaade Mesindusnõukogude aastakoosolek Tallinnas Rohumaade niitmisest Valmar Lutsar. Mee soojendamisest Erki Naumanis. Robotmesilane

Læs mere

A.-S. OSKAR KILGAS TRIKO0-, PITSI- JA SUKAVABRIK TALLINN, VOLTA TÄN. 3. TEL.: KONTOR LADU

A.-S. OSKAR KILGAS TRIKO0-, PITSI- JA SUKAVABRIK TALLINN, VOLTA TÄN. 3. TEL.: KONTOR LADU KAITSE KODU! f A.-S. OSKAR KILGAS TRIKO0-, PITSI- JA SUKAVABRIK TALLINN, VOLTA TÄN. 3. TEL.: KONTOR 426-31 LADU 426-32. S00VITAME::KÕRGEIMAS HEADUSES KLEIDI-, MANTLI-, VOODRI- JA ÜLIKONNARIIDEID: FLAMENGO

Læs mere

VÕLAKIRJA TINGIMUSED. võlakiri nr Aktsiavõlakiri Euroopa 2012

VÕLAKIRJA TINGIMUSED. võlakiri nr Aktsiavõlakiri Euroopa 2012 Käesolevad tingimused on algselt koostatud rootsi keeles. Juhul, kui esinevad erinevused rootsi- ja eestikeelsete tingimuste vahel, loetakse õigeks rootsikeelsed tingimused. VÕLAKIRJA TINGIMUSED võlakiri

Læs mere

Euroopa. Infovihik noortele

Euroopa. Infovihik noortele Euroopa Liit Euroopa. Infovihik noortele Käesoleva brošüüri Euroopa. Infovihik noortele ja selle juurde kuuluva õpetajavihiku leiate internetis aadressil europa.eu/teachers corner/index_et.htm bookshop.europa.eu

Læs mere

I KOHALEJÕUDMINE TERMOPÜÜLID. Termopüülid Delfi Atika Maraton

I KOHALEJÕUDMINE TERMOPÜÜLID. Termopüülid Delfi Atika Maraton I KOHALEJÕUDMINE Termopüülid Delfi Atika Maraton TERMOPÜÜLID KREEKA ÕHK ON PUHTUSE JA SELguse poolest tuntud, seega näeb rändur, kui tal vähegi õnne on, Ateenasse viiva tee algust juba kaugelt üle Malise

Læs mere

KÜTTESÜSTEEMID JA SOOJUSSÕLMED. A. Rant veeb.2014

KÜTTESÜSTEEMID JA SOOJUSSÕLMED. A. Rant veeb.2014 KÜTTESÜSTEEMID JA SOOJUSSÕLMED A. Rant 13-14.veeb.2014 KÜTTESÜSTEEMID JA SOOJUSSÕLMED 1. päev Sekundaarpool küttesüsteem Primaarpool kaugküttevesi Sekundaarpool sooja tarbevee süsteem Kaugkütte pealevool

Læs mere

Procedure 2(b) (obvious errors in a number of language versions)

Procedure 2(b) (obvious errors in a number of language versions) COU CIL OF THE EUROPEA U IO Brussels, 18 April 2012 8693/12 Interinstitutional File: 2005/0191 (COD) JUR 217 AVIATIO 64 CODEC 969 LEGISLATIVE ACTS A D OTHER I STRUME TS: CORRIGE DUM/RECTIFICATIF Subject:

Læs mere

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. Clopidogrel HEXAL 75 mg õhukese polümeerikattega tabletid Klopidogreel

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. Clopidogrel HEXAL 75 mg õhukese polümeerikattega tabletid Klopidogreel PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE Clopidogrel HEXAL 75 mg õhukese polümeerikattega tabletid Klopidogreel Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte. - Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel

Læs mere

tähelepanuväärset naist elvi reiner ja Mai Sipelgas

tähelepanuväärset naist elvi reiner ja Mai Sipelgas Vigala Sõnumid Vigala valla ajaleht NR. 3 (127) Märts 2012 TASUTA Elvi Reiner alustas õpetaja tööd 1958. a Peru Koolis. Seejärel töötas ta Kivi-Vigala Põhikoolis, Vana-Vigala Põhikoolis ning Tehnika- ja

Læs mere

Arvu mõiste kujunemise alused

Arvu mõiste kujunemise alused Peatükk 1 Arvu mõiste kujunemise alused 1.1 Lühiülevaade arvu mõiste kujunemise ajaloolistest aspektidest Tundub, et kõige lihtsam hulkade võrdlemise viis on üksühese vastavuse moodustamine. Hulga elementide

Læs mere

Haid puhi! ÜLE VAL LA JÕU LU PI DU. Tõs ta maa rah va ma jas 23. det semb ril

Haid puhi! ÜLE VAL LA JÕU LU PI DU. Tõs ta maa rah va ma jas 23. det semb ril Nr. 9 (182) / detsember 2011 Haid puhi! Foto: Eve Käär ÜLE VAL LA JÕU LU PI DU Tõs ta maa rah va ma jas 23. det semb ril kell 20 väi ke jõu lu kont sert kell 21 peoõh tu koos an samb li ga OR KES TER Õh

Læs mere

اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI. juuni 2013 / RAŽAB ŠABAAN 1434

اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI. juuni 2013 / RAŽAB ŠABAAN 1434 اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 45 juuni 2013 / RAŽAB ŠABAAN 1434 السالم عليكم ورحمة الله وبركاته Armas lugeja, sinu ees on juba Iqra 45. number, mašaallah! Seekordseks peateemaks on vähe käsitletud kuid

Læs mere

Lembitu vaim : õppida.

Lembitu vaim : õppida. Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr. 3 (36) Märts 2003 LEOLE MÄRTS Anno Domini 2003 Siin ta siis ongi - märts. Esimese kevadelõhna kuu. Varsti ta tuleb. Kevadlõhnadele lisaks

Læs mere

Peatükk 1. Arvuteooria

Peatükk 1. Arvuteooria Peatükk 1 Arvuteooria I Täisarvu esitus positsioonilises arvusüsteemis Põhimõisted 1) Arvu esitamisel positsioonilises arvusüsteemis, mille aluseks on valitud ühest suurem positiivne täisarv k, kasutatakse

Læs mere

ECL Comfort 210 / 296 / 310

ECL Comfort 210 / 296 / 310 Kasutusjuhend ECL Comfort 210 / 296 / 310 Eesti www.danfoss.com Ohutusnõue Vajalikke koostamis-, käitamis- ja hooldustöid tohivad teha ainult selleks koolitatud ja volitatud isikud. 2 Danfoss 2016.02 VI.KT.Y2.26

Læs mere

Füüsika ainekava. 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid. Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane:

Füüsika ainekava. 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid. Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: Füüsika ainekava 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist loodusnähtusi

Læs mere

DEVI küttekaablite käsiraamat Tootekataloog

DEVI küttekaablite käsiraamat Tootekataloog 1 tekst 1 DEVI küttekaablite käsiraamat Tootekataloog 2014 Sisukord 2 1 2 3 4 5 KÜTE 1.1 ÜLDINE INFO... 4 1.2 OTSENE KÜTE BETOONPÕRANDATES... 5 1.3 PÕRANDAKÜTE RENOVEERITUD JA ÕHUKESTES PÕRANDATES... 7

Læs mere

FÜÜSIKA AINEKAVA gümnaasiumi 10. klassile

FÜÜSIKA AINEKAVA gümnaasiumi 10. klassile FÜÜSIKA AINEKAVA gümnaasiumi 10. klassile 1.Õppe-eesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1. Teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja

Læs mere

III NÕO RG AINEKAVA LOODUSAINED:FÜÜSIKA

III NÕO RG AINEKAVA LOODUSAINED:FÜÜSIKA III NÕO RG AINEKAVA LOODUSAINED:FÜÜSIKA 4.4.1. Õpetamise eesmärgid Füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja olulist

Læs mere

Vejledning for montering og vedligehold

Vejledning for montering og vedligehold Installationsvejledning På dansk Vejledning for montering og vedligehold Legehus ELC16-1827 Bredde 180 x Dybde 331 cm Vægtykkelse 16 mm ADVARSLER: Ikke egnet for børn under 3 år. Risiko for trykskade.

Læs mere

TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL MATEMAATILISE ANALÜÜSI PRAKTIKUM

TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL MATEMAATILISE ANALÜÜSI PRAKTIKUM I TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL S.Baron, E.Jürimäe, E.Reimers MATEMAATILISE ANALÜÜSI PRAKTIKUM II tartu saa 1972 TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL Matemaatilise analüüsi kateeder S.Baron, E.Jürimäe, E.Reimers MATEMAATILISE

Læs mere

TALLINN A. H. Tammsaare tee 116, Pärnu mnt 69, Tartu mnt 63 TARTU Rüütli 11, Riia 9 PÄRNU Hospidali 3 NARVA Energia 2

TALLINN A. H. Tammsaare tee 116, Pärnu mnt 69, Tartu mnt 63 TARTU Rüütli 11, Riia 9 PÄRNU Hospidali 3 NARVA Energia 2 Sisustuskangad, kardinad, mööblikangad, voodipesu, padjad, toolipõhjad, kardinatarvikud ja palju muud. TALLINN A. H. Tammsaare tee 116, Pärnu mnt 69, Tartu mnt 63 TARTU Rüütli 11, Riia 9 PÄRNU Hospidali

Læs mere

KOLMAPÄEV, 10. NOVEMBER 2010

KOLMAPÄEV, 10. NOVEMBER 2010 10-11-2010 1 KOLMAPÄEV, 10. NOVEMBER 2010 ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK president (Istung algas kell 15.00) 1. Istungjärgu jätkamine President. Kuulutan neljapäeval, 21. oktoobril 2010 katkestatud Euroopa

Læs mere

ÕPIOBJEKT Binaarsete tunnuste analüüsimeetodid

ÕPIOBJEKT Binaarsete tunnuste analüüsimeetodid ÕPIOBJEKT Binaarsete tunnuste analüüsimeetodid Tanel Kaart http://ph.emu.ee/~ktanel/ bin_tunnuste_analyys/ Tanel Kaart EMÜ VLI 1 Sisukord 1. Sissejuhatus... 3 1.1. Binaarsete tunnuste olemus ja kodeerimine...

Læs mere

Eesti Muusikaakadeemia kontserdid veebruaris 2003

Eesti Muusikaakadeemia kontserdid veebruaris 2003 Eesti Muusikaakadeemia kontserdid veebruaris 2003 1. veebruar kell 16 dots Ada Kuuseoksa klaveriklass EMA kammersaal 9. veebruar kell 13 orelitund - Aare-Paul Lattik EMA orelisaal, otseülekanne Klassikaraadios

Læs mere

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. PRADAXA 75 mg kõvakapslid PRADAXA 110 mg kõvakapslid dabigatraaneteksilaat

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. PRADAXA 75 mg kõvakapslid PRADAXA 110 mg kõvakapslid dabigatraaneteksilaat PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE PRADAXA 75 mg kõvakapslid PRADAXA 110 mg kõvakapslid dabigatraaneteksilaat Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte. - Hoidke infoleht alles, et seda

Læs mere

DATŠNAJA-DVUŠKA. kärgpolükarbonaadiga kaetud kasvuhoone. Tehniline pass. lk Kokkupanemise juhend. lk kõrgus 2,2 m. pikkus 2,0; 4,0; 6,0 m

DATŠNAJA-DVUŠKA. kärgpolükarbonaadiga kaetud kasvuhoone. Tehniline pass. lk Kokkupanemise juhend. lk kõrgus 2,2 m. pikkus 2,0; 4,0; 6,0 m DATŠNAJA-DVUŠKA kärgpolükarbonaadiga kaetud kasvuhoone kõrgus, m laius,0 m pikkus,0; 4,0; 6,0 m Tehniline pass lk. -6 Kokkupanemise juhend lk. 7-01 Tehniline pass Kasvuhoone paigaldamisel ja kasutamisel

Læs mere

Paigaldusjuhend VPB/VPBS. Tarbeveeboiler IHB EE LEK

Paigaldusjuhend VPB/VPBS. Tarbeveeboiler IHB EE LEK Paigaldusjuhend Tarbeveeboiler LEK IHB EE 1036-2 031299 Sisukord 1 Oluline teave 2 Ohutusteave 2 2 Tarne ja käsitsemine 5 Transport 5 Montaaž 5 Tarne komponendid 5 Katete eemaldamine 5 3 Tarbeveeboileri

Læs mere

Paigaldusjuhend NIBE F1255

Paigaldusjuhend NIBE F1255 Paigaldusjuhend Maasoojuspump LEK IHB EE 1336-1 231523 Nuppude funktsioonide üksikasjalikud selgitused on toodud lk 30. Menüüde sirvimise ja erinevate seadistuste määramise kirjeldus on toodud lk 32. Peamenüü

Læs mere

Rakenduspedagoogika opik

Rakenduspedagoogika opik Rakenduspedagoogika opik Rakenduspedagoogika õpik Kaitsejõudude peastaap 2002 Originaali tiitel: Undervisning i praksis er redigeret af Forsvarets Center for Lederskab, Uddannelsesudviklingsafdelingen

Læs mere

RASEDUS SÜNNITUS VASTSÜNDINU

RASEDUS SÜNNITUS VASTSÜNDINU RASEDUS SÜNNITUS VASTSÜNDINU i RASEDUS SÜNNITUS VASTSÜNDINU Väljaandja Jungent Estonia OÜ, SCA Hygiene Products VÄLJAANDJA Jungent Estonia OÜ, SCA Hygiene Products Paldiski mnt 11 10137, Tallinn Telefon

Læs mere

Andres Lahe. Ehitusmehaanika. Varrassüsteemi mehaanika. b x k l/2 l. Tallinn 2003

Andres Lahe. Ehitusmehaanika. Varrassüsteemi mehaanika. b x k l/2 l. Tallinn 2003 Andres Lahe Ehitusmehaanika Varrassüsteemi mehaanika F k c p f a b x k l/2 l Tallinn 2003 2 Dokumendi koostas: Andres Lahe, 2003-04-29 e-mail: alahe@staff.ttu.ee http://staff.ttu.ee/~alahe/ Tallinna Tehnikaülikool

Læs mere

KERE- JA VÄRVIMISTÖÖD / KAHJUKÄSITLUS Stik AS Rakvere Vabaduse tn 12 mob

KERE- JA VÄRVIMISTÖÖD / KAHJUKÄSITLUS Stik AS Rakvere Vabaduse tn 12 mob lk 4 Renoveeritud Pobeda Lääne-Viru liikluses lk 7 Töökuulutused Iga 6. sõit TASUTA Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA TEL 17227 pensionärid õpilased sõjaväelased 1300-20% tel. 515 0068 Nr. 21 (862) 29. mai 2015

Læs mere

PHP II. Ivari Horm Ivari Horm,

PHP II. Ivari Horm Ivari Horm, PHP II Ivari Horm ranger@risk.ee Sissejuhatus Failid Massiivid Eriotstarbelised massiivid Abifunktsioonid E-kirjade saatmine PHP-s Failid Ivari Horm ranger@risk.ee Failid Arvutis olevaid faile on võimalik

Læs mere

III ÜLDINE LINEAARNE MUDEL

III ÜLDINE LINEAARNE MUDEL VL.09 Loomade aretusväärtuse hindamine ja aretusprogrammid III ÜLDINE LINEAARNE MUDEL 3. PÕHIMÕISED Üldise lineaarse mudeli rakendamiseks jagatakse registreeritud tunnused kahte ossa uuritavateks e sõltuvateks

Læs mere

Õpetaja kui teadmiste edastaja, terapeut ja ämmaemand

Õpetaja kui teadmiste edastaja, terapeut ja ämmaemand Dr Lotte Rahbek Schou (haridusfilosoofia dotsent) Danish School of Education Aarhusi Ülikool Haridusteaduskond lrs@dpu.dk Detsember 2009 Õpetaja kui teadmiste edastaja, terapeut ja ämmaemand Lühitutvustus

Læs mere

See auto võiks olla päriselt sinu!

See auto võiks olla päriselt sinu! N-P 0.0-.0 Kirsstomat punane, I klass 0 g (./kg) 0 Tavahind 0. -% Rannamõisa Broilerilihašašlõkk jogurtimarinaadis 00 g (./kg) Tavahind. -% Farmi Kirsi joogijogurt kg 0 Tavahind. -% Võicroissant g (./kg)

Læs mere

Kui räägitakse töökohtade loomisest siis tekib mul küsimus miks peaks keegi tegema oma tootmisüksuse Vigalasse?

Kui räägitakse töökohtade loomisest siis tekib mul küsimus miks peaks keegi tegema oma tootmisüksuse Vigalasse? Vigala Sõnumid Vigala valla ajaleht NR. 10 (145) November 2013 TASUTA head vallaelanikud, Vigala Vallavolikogu esimeheks valiti mind tormilisel ajal hetkel, kui Kivi-Vigala nagu ka teised piirkonnad vallas

Læs mere

Paigaldusjuhend NIBE VVM 320. Sisemoodul IHB EE

Paigaldusjuhend NIBE VVM 320. Sisemoodul IHB EE Paigaldusjuhend Sisemoodul APH IHB EE 1341-1 231545 Nuppude funktsioonide üksikasjalikud selgitused on toodud lk 32. Menüüde sirvimise ja erinevate seadistuste määramise kirjeldus on toodud lk 34. Peamenüü

Læs mere

MODALVERBERNE SKULLE OG MÅTTE I SKØNLITTERÆR OVERSÆTTELSE FRA DANSK TIL ESTISK

MODALVERBERNE SKULLE OG MÅTTE I SKØNLITTERÆR OVERSÆTTELSE FRA DANSK TIL ESTISK TARTU UNIVERSITET Det filosofiske fakultet Institut for germansk, romansk og slavisk filologi Afdeling for skandinavistik MODALVERBERNE SKULLE OG MÅTTE I SKØNLITTERÆR OVERSÆTTELSE FRA DANSK TIL ESTISK

Læs mere

EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 3. OKTOOBER 2009 / 12 SHAWWAL Valmistume palverännakuks!

EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 3. OKTOOBER 2009 / 12 SHAWWAL Valmistume palverännakuks! EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 3. OKTOOBER 2009 / 12 SHAWWAL 1430 Valmistume palverännakuks! Assalamu alaikum wa rahmatullah wa barakatuhu, käesolev kuukiri on eriväljaanne palverännakuks valmistumiseks. Loodame,

Læs mere

LISA I RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

LISA I RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE LISA I RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Valtropin 5 mg/1,5 ml pulber ja lahusti süstelahuse valmistamiseks 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Üks pulbriviaal sisaldab 5 mg

Læs mere

HINNAPARAAD tel AUTODIAGNOSTIKA / ELEKTRITÖÖD Stik AS Rakvere Vabaduse tn 12 mob Võida gaasigrill!

HINNAPARAAD tel AUTODIAGNOSTIKA / ELEKTRITÖÖD Stik AS Rakvere Vabaduse tn 12 mob Võida gaasigrill! LK 3 AUSAMBAMÄGI SAAB UUE ILME LK 6-7 TÖÖPAKKUMISED Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 17227 tel. 515 0068 17. märts 2017 Nr. 11 (947) Tasuta nädalaleht EESTI HINNAPARAAD TOODE ÄRTS 10.-26. M 17 ERIPAKKUMINE

Læs mere

Dachnaya Strelka-3. Tehniline pass. lk 2-6. Kokkupaneku juhend. lk Siltumnīca šūnu karbonātam Kärgpolükarbonaat kasvuhoone.

Dachnaya Strelka-3. Tehniline pass. lk 2-6. Kokkupaneku juhend. lk Siltumnīca šūnu karbonātam Kärgpolükarbonaat kasvuhoone. Dachnaya Strelka-3 Siltumnīca šūnu karbonātam Kärgpolükarbonaat kasvuhoone Kõrgus,4 m Laius 3,0 m Pikkus milline tahes jagatud m Tehniline pass lk -6 Kokkupaneku juhend lk 7- Tehniline pass Siltumnīcas

Læs mere

MO20S4W.

MO20S4W. MO20S4W www.gorenje.com Brugsanvisning / Mikrobųlgeovn DK... 4 Kasutusjuhend / Mikrolaineahi EE...22 Käyttöohje / Mikroaaltouuni FI...38 Naudojimo instrukcija / Mikrobangu krosnele LT... 54 Lietotaja

Læs mere

LISA I RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

LISA I RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE LISA I RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS YTRACIS, radiofarmatseutiline prekursor, lahus. 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Ütrium ( 90 Y) -kloriid: 1 ml steriilset lahust

Læs mere

PT-054. Kasutusjuhend

PT-054. Kasutusjuhend PT-054 Kasutusjuhend ET Täname, et ostsite allveekorpuse PT-054 (edaspidi korpus). Palun lugege seda kasutusjuhendit põhjalikult ja kasutage toodet ohutult ja korrektselt. Palun kasutage seda kasutusjuhendit

Læs mere

MULGID MÄLETAVAD PÕHJALA ALGKEELT

MULGID MÄLETAVAD PÕHJALA ALGKEELT MULGID MÄLETAVAD PÕHJALA ALGKEELT Mati Laane Neile, kellele meeldib sõnademäng, sõnade tekkeloo üle mõtisklemine, ristsõnad, mälumängud ja ajutreening, soovitav lugeda lõkke, kamina või küünla valgel mõni

Læs mere

Füüsika ainekava Gümnaasium

Füüsika ainekava Gümnaasium Füüsika ainekava Gümnaasium Üldalused Õppe-eesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja olulist

Læs mere

Eesti Majandus Tööstuse,ftauDanduseta rahanduse ajakiri

Eesti Majandus Tööstuse,ftauDanduseta rahanduse ajakiri Üksik number 15 marka. Eesti Majandus Tööstuse,ftauDanduseta rahanduse ajakiri 3. kölie Tallinnas, teisipäeval, 23 detsembril 1924 Nr. 30 (94) Sisu: Toimetuse kommentaar Homo oeconomicus: Indeksnumbriie

Læs mere

Jõuluväljaanne. Tänapäevane jõulumuinasjutt SELLES LEHES: NINA KÜLMETAB KUTSUDEL VÄGA KÜLM ON KA NOTSUDEL. KÜLM POEB PÕUE KADRIDELE,

Jõuluväljaanne. Tänapäevane jõulumuinasjutt SELLES LEHES: NINA KÜLMETAB KUTSUDEL VÄGA KÜLM ON KA NOTSUDEL. KÜLM POEB PÕUE KADRIDELE, Jõuluväljaanne Detsember 2010 R a k v e r e P õ h i k o o l i h ä ä l e k a n d j a Jõuluväljaanne Tänapäevane jõulumuinasjutt NINA KÜLMETAB KUTSUDEL VÄGA KÜLM ON KA NOTSUDEL. KÜLM POEB PÕUE KADRIDELE,

Læs mere

PERCHINA-M PLUS. Kasvuhoone kärgpolükarbonaadi alla. Tehniline pass. lk 2-4. Monteerimise juhend. lk 4-15

PERCHINA-M PLUS. Kasvuhoone kärgpolükarbonaadi alla. Tehniline pass. lk 2-4. Monteerimise juhend. lk 4-15 OÜ "Volja" kvaliteedijuhtimissüsteem (CMK) on sertifitseeritud vastavalt standardi nõuetele ISO 900:00 Sertifitseeritud Venemaa registri poolt PERCHINA-M PLUS Kasvuhoone kärgpolükarbonaadi alla,75m,56m

Læs mere

ESL4510LO. DA Opvaskemaskine Brugsanvisning 2 ET Nõudepesumasin Kasutusjuhend 23 FI Astianpesukone Käyttöohje 44

ESL4510LO. DA Opvaskemaskine Brugsanvisning 2 ET Nõudepesumasin Kasutusjuhend 23 FI Astianpesukone Käyttöohje 44 ESL4510LO DA Opvaskemaskine Brugsanvisning 2 ET Nõudepesumasin Kasutusjuhend 23 FI Astianpesukone Käyttöohje 44 2 www.electrolux.com INDHOLDSFORTEGNELSE 1. OPLYSNINGER OM SIKKERHED... 3 2. SIKKERHEDSANVISNINGER...4

Læs mere

TÄHELEPANU KESKMES Lisandväärtus kohalikele toodetele

TÄHELEPANU KESKMES Lisandväärtus kohalikele toodetele Euroopa Komisjon TÄHELEPANU KESKMES Lisandväärtus kohalikele toodetele ET 3 2005 4 6 9 17 22 27 32 39 45 48 Leader+ Magazine Leader+ tegevuses Leader+ vaatluskeskus. Partnerotsingusüsteem koostöö edendamine

Læs mere

ILMUB NELI KORDA NÄDALAS: esmaspäeval, kolmapäeval, reedel ja laupäeval, kusjuures laupäevane leht kannab nime «Sakala Pühapäev"(«Pühapäev")

ILMUB NELI KORDA NÄDALAS: esmaspäeval, kolmapäeval, reedel ja laupäeval, kusjuures laupäevane leht kannab nime «Sakala Pühapäev(«Pühapäev) Sakala ASUTANUD C. A. 1878. ILMUB NELI KORDA NÄDALAS: esmaspäeval, kolmapäeval, reedel ja laupäeval, kusjuures laupäevane leht kannab nime «Sakala Pühapäev"(«Pühapäev") Hinnata kaasanneteks: ««Sakala"

Læs mere

PT-050. Kasutusjuhend

PT-050. Kasutusjuhend PT-050 Kasutusjuhend EE Täname, et ostsite allveekorpuse PT-050 (edaspidi korpus). Palun lugege seda kasutusjuhendit põhjalikult ja kasutage toodet ohutult ja korrektselt. Palun kasutage seda kasutusjuhendit

Læs mere

AIMAR LAUGE MESILASEMADE KASVATAMINE

AIMAR LAUGE MESILASEMADE KASVATAMINE AIMAR LAUGE MESILASEMADE KASVATAMINE Aimar Lauge Eesti Mesinike Liit on mesinike vabariiklik ühendus, mille peamiseks ülesandeks on Eesti mesinduse arendamine ja mesinikele nende tööks või harrastuseks

Læs mere

Kohus: SEB ei maksnud õiglast hinda

Kohus: SEB ei maksnud õiglast hinda UUDIS Soome raskused Eesti tööjõufirmasid ei sega Soomes kaotasid personalifirmad käibes 10%, aga Eestis on hästi ja kasvupotentsiaali küll, ütles Manpoweri juht HEIGO KALDRA. 8 KOHTUASI Kohus: SEB ei

Læs mere

TERVENDA ENNAST VEEGA

TERVENDA ENNAST VEEGA TERVENDA ENNAST VEEGA On üldteada, et suurem osa (71%) maakera pinnast on kaetud veega merede ja ookeanidega, millede pindala ületab 2,5 korda planeet Marsi oma ja peaaegu 10 korda Kuu pindala. Kogu veevaru

Læs mere

Ifö Sign/Sign Fix/Sign Art

Ifö Sign/Sign Fix/Sign Art Ifö Sign/Sign Fix/Sign Art 74-11 6840, 6860, 6861, 6862, 6870, 6872, 6873, 6893, 6894 DK Toilet NO Klosett GB WC-Unit RU Унитаз EE WC-pott LT Klozetas LV Tualetes pods 6840 6860 6861 6862 6870 6872 6873

Læs mere

Scripta Annalia. EELK Lääne praostkonna aastakirjad 2017

Scripta Annalia. EELK Lääne praostkonna aastakirjad 2017 1 Scripta Annalia EELK Lääne praostkonna aastakirjad 2017 2 Advendi- ja jõulutervitus nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja Sest on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks,

Læs mere

AIVE HIRS: Me ei saa keelata lastel vigu teha, vähe on ju neid, kes teiste vigadest õpivad. Metsapoolel avati kaua oodatud võimla

AIVE HIRS: Me ei saa keelata lastel vigu teha, vähe on ju neid, kes teiste vigadest õpivad. Metsapoolel avati kaua oodatud võimla AIVE HIRS: Me ei saa keelata lastel vigu teha, vähe on ju neid, kes teiste vigadest õpivad. Nikolai 26 juubeldab Lõngad gurmaanidele Intervjuu 110aastane Nikolai 26 koolimaja Pärnus ootab homme külla kõiki,

Læs mere