AIVE HIRS: Me ei saa keelata lastel vigu teha, vähe on ju neid, kes teiste vigadest õpivad. Metsapoolel avati kaua oodatud võimla

Transkript

1 AIVE HIRS: Me ei saa keelata lastel vigu teha, vähe on ju neid, kes teiste vigadest õpivad. Nikolai 26 juubeldab Lõngad gurmaanidele Intervjuu 110aastane Nikolai 26 koolimaja Pärnus ootab homme külla kõiki, kel selle majaga seos. Täna lugege koolimaja sünniloost. Lk 6 ja 7 Perefirma Lõngastuudio püüab täita kudumis- ja heegeldamissõltlaste lõngasoove ja jätkata käsitöötraditsioone. Lk 2 ja 3 Pärnut väisanud vastne kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ütles, et Eesti peab olema ja on kaitstud kogu aeg. Lk 2 NR 42 N E L J A PÄ E V, 1. M Ä R T S Lk 5 Metsapoolel avati kaua oodatud võimla VALLA SENI SUURIM INVESTEERING. Hoone maksis 1,45 miljonit eurot. Kalev Vilgats Anu Jürisson Eile arutas Tallinna ringkonnakohtu kolleegium kohtunik Urmas Reinola eesistumisel riigiprokuratuuri ja Thorben Nielseni ning Alar Oppari kaitseadvokaatide apellatsioone Harju maakohtu otsusele 28. septembrist Teadupoolest mõistis Harju maakohus Audru vallas kalafarmi projekti arendamisega tegelnud ja pankrotistunud OÜ FjordFresh Holdingu juhid Nielseni ja Oppari õigeks altkäemaksu andmise ja võtmise ning mõjuvõimuga kauplemise süüdistuses. Samuti mõisteti meestele riigieelarvelistest vahenditest välja õigusabi osaline hüvitis. Riiki esindanud riigiprokurör Triin Bergmann vaidlustas õigeksmõistva kohtuotsuse ning Nielseni ja Oppari kaitsjad taotlesid õigusabi kulude hüvitamist täies ulatuses. Riigiprokurör Laura Vaik heitis oma kõnes maakohtule muu hulgas ette vaid kohtu järeldustega kokku langenud tõendite arvestamist. Vandeadvokaat Aivar Pilv ütles, et riigiprokuratuuri apellatsioon on rajatud väitele, nagu oleks maakohtu otsus motiveerimata. Tegelikult on motivatsioon esitatud 15 leheküljel. Riigiprokuratuur palus Opparile mõista kuus kuud vangistust kolmeaastase katseajaga ja Nielsenile kolm kuud kolmekuulise katseajaga, kusjuures selgus, et tegemist oli näpuveaga ning mõeldud oli kolme kuud kolmeaastase katseajaga. Kaitse taotles ringkonnakohtult maakohtu õigeks mõistva otsuse jõussejätmist ja õigusabi kulude hüvitamist täies ulatuses. Ringkonnakohus teeb otsuse 2. aprillil. M etsapoolel avati eile pidulikult võimla ühes söökla, tööõpetuse, kokanduse, arvuti- ja algklasside, raamatukogu ja jõusaaliga, uue kompleksi kõrval asuv vana koolimaja näib üsna tilluke. Lindi läbilõikamiseks rivistas Metsapoole põhikooli direktor Esta Vesik võimlapõrandale üles nii regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri, Pärnu maavanema Andres Metsoja kui vallavolikogu esimehe Toomas Troska, et vast valminud saalis korraldada esimene spordivõistlus. Regionaalministri ülesandeks jäi stardihüüd ja ülejäänud kaks hoidsid saali teises otsas linti. Punase joone tagant startisid kõrvuti lindi poole 3. klassi õpilane Ragnar Vaher ja täismeheeas vilistlane Vahur Keskküla, kes koolis käis 30 aastat tagasi. Koolijuht tõdes, et juba toona kõneldi spordihoone ehitamise vajadusest. Häädemeeste vallavanem Urmas Aava lausus, et tahaks neid sõnu karjuda, kuid ütles siiski vaikselt Ära tegime! ja Uskumatu!. Vaatamata paljudele kahtlustele ja repliikidele, et Häädemeeste vald oma raske finantsmajandusliku olukorraga ei suuda seda ja napib oskust, jõudu ja tahet, olgem ausad. Need lapsed, kes siin istuvad, väärivad seda ja lapsevanemad, kes on siin koolis käinud, on seda kaua oodanud, mainis vallajuht. Vahepealseil aastail on suureks sportlaseks sirgunud Metsapoole kooli üks vilistlasi Kein Einaste, kellele kohalikud tiitlivõistlustel kaasa elavad. Usun, et praegused väiksed poisid ja tüdrukud saavad neis tingimustes hoogu juurde, sest eespool on juba mehi, kostis vallavanem. Aava märkis, et järgmisel aastal saab Metsapoole kool 160aastaseks ja uus kompleks on sel puhul vääriline kingitus. Päeva ilmestas kooli õpilaste kontsert. Kein Einaste isa Heino Einaste, kes on Metsapoolel mitme aine, sealhulgas poiste tööõpetuse õpetaja, kinnitas, et uus ja varasemast oluliselt parem on klassi sisustuski. Mitmeotstarbeline ehitis valmis Euroopa regionaalarengu fondi toel Metsapoole lastel on nüüd kõik olemas: uus köök ja söökla, pallimängu- ja jõusaal, normaalsete tingimustega kokanduse ja tööõpetuse ruumid. Urmas Luik 019 4,75/kg tavahind 0,31 A D A LA PÄEVAD -38% Farmi vanillikohuke jõhvikatäidisega, 40 g Toodetud Eestis 369 v Neljapäe 0,62/rl tavahind 6,20 v Neljapäe Kalafarmi kohtuotsus tuleb 2. aprillil 2,00 1,50-40% Lotus paberkäterätt Emilia XXL, 2-kihiline, 6 rl/pk Rakvere LK Doktorivorst 600 g 3,33/kg Palmolive vedelseep Mandli 500 ml 3,00/L Fotodel on illustratiivne tähendus. Pakkumised kehtivad kuni kaupa jätkub.

2 2 1. MÄRTS 2012 UUDISED Kabli linnujaamas on tunda kevade hõngu, märgib ornitoloog Margus Ellermaa. Rasvatihane laulab sitsikleiti ja rõkkab rohevindi laul, siisikesi on nii väikestes puntides kui üksikult, näha oli urvalinde, kuulda on metsvindi kutsehäält ja tiirutamas on näha põhjavintigi. INTERVJUU Ükski sõda ei hakka homme ja üleöö Riho Terras, brigaadikindral, kaitseväe juhataja Vastne kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras tutvub uues ametis kaitsejõudude majapidamisega. Ehk lihtsamalt öeldes: sõidab kaitseringkondi pidi, et klapitada sõjaväe vajadusi riigi võimalustega. Pole ju teadmata, et keerulised aastad majanduses on jätnud oma jälje sõjandussegi. Milline on Lääne kaitseringkonna roll oma keskusega Pärnus? Kaitseringkond täidab oma põhiülesannet, mis on Pärnu- ja Läänemaal, saartel: õpetada välja Eesti kaitseväe reservi oma ülesande ulatuses, pidada reservi üle arvestust, korraldada õppekogunemisi. Tähtis on kohaloleku näitamine regioonis. Vajadusel osutatakse abi kohalikele omavalitsustele, kui need sellise palvega pöörduvad. Kaitseringkonna ülesande püstitus on reservarmee keskne. Pärnu eripära seisneb selles, et siin ei ole ajateenistust ega sellest tulenevate ülesannete täitmist. Kaitseväe ja Kaitseliidu põhiülesanne on koostöös liitlastega kaitsta Eesti riiki. Eesti peab olema ja on kaitstud kogu aeg, iga tund ja iga minut. Lõuapoolikud on vahel öelnud, et kui alalise asukohaga väeüksused on ootamatu rünnakuga kergemini haavatavad, siis vaenlase suurim peavalu on Kaitseliit, mis asub kõikjal ja eikuskil. Kuidas te hindate Kaitseliidu Pärnumaa maleva valmisolekut? Lääne kaitseringkonnas on kaitseväeteenistuse kohuslast, Kaitseliidu roll on olla kogu riiki kattev turvavaip. Kohalolek igas vallas on oluline. Kaitseliidu Pärnumaa malev on väga tugev ja tubli. Kaitsetahe Pärnus on kõrge ja eeskujuks paljudele teistele. Kaitseliidu osa ei saa alahinnata, niisama oluline on reservvägi. Ei ole vaja karta, et keegi kipub meid üle öö vallutama. Kõik konfliktid arenevad ja eskaleeruvad teatud aja jooksul, kus eelhoiatus on tähtis. Ükski sõda ei hakka homme. Isegi Gruusia konflikt 2008 ei alanud ühe ööga. Peame koos liitlastega tähelepanelikult jälgima, mis maailmas toimub. Ohu suurenedes tõstame reservarmee valmisolekut. Olete suhteliselt lühikest aega olnud kaitseväe juhataja ametis. Kas praegu käib majapidamise ülevaatus? Põhiline on inimestega rääkimine. Ülevaade sellest, mis kaitseväel on olemas, oli mul varemgi. Praegu räägin-kuulan, mida inimesed mõtlevad, mis on mureks. Hoolega käib riigikaitse arengukava arutamine ja see peab andma vastused kõigile küsimustele. Kümne aasta plaan seab eesmärgid, kuhu tahame jõuda, mida on vaja selleks, et Eesti riiki kaitsta, mida oleme suutelised tagama ise, mida teeme koos liitlastega ja mida teevad liitlased. Nelja aasta plaan peab juba täpselt näitama, kuhu ja kui palju ressursse kasutatakse, et neid ülesandeid täita. Oleme praegugi Pärnu endisel sõjaväelennuväljal. Mis saab sellistest militaarobjektidest? Lennuväljade kohalt on vastus lihtne: kaitseväe kasutuses on Eestis Ämari lennubaas ja sellega meie baasivõimekus riigikaitse plaanis piirdubki. Vähemalt selles osas, mida rahastab kaitseministeerium. Riigikaitselise komponendina on oluline veel Tallinna lennujaam ja see on nii lühemas kui pikemas perspektiivis kõik. Küsis Kalev Vilgats Kaitseliidu Pärnumaa malev on väga tugev ja tubli. Kaitsetahe Pärnus on kõrge ja eeskujuks paljudele teistele. Lõngastuudiot kaunistab Karin Klaus Aet ja Kullar Malviste perefirma Lõngastuudio pakub lõnga nii algajatele käsitöösõpradele kui kudumisgurmaanidele, tähtsustades isetegemist ja traditsioonide kestmist. Pärnu vabakooli e-päevikus leiab spidomeetri Silja Joon Käsitööd armastab poe perenaine Aet niikaua, kui ta end mäletab. Ilmselt sai naine vastavad geenid oma vanaemalt Pauliine Rüütelmaalt, kes elas Hiiumaal Aadma külas. Nagu tollal kombeks, oskas Pauliine rõivaid õmmelda, kududa sokke-kindaid, pitsilisi salle ja rätikuid, tikkida värvilisi linikuid ja kududa kangastelgedel põrandariideid. Ikka kuivasid raamidel udupeened kootud rätikud või kraapisid villakraasid. Minu mälestused mammast ongi kõige rohkem seotud käsitööga, meenutab Aet vanaema. Olin väga uhke, kui mamma kudus mulle kindad, millel minu nimi peal. Koos kraasisime villa, ketrasime vokiga, vaatasin, suu ammuli, kuidas ta õmbles lillelist voodipesu, pitsiribadega padjapüüre. Vanaema käsitöö tõelisest ilust ja väärtusest sai lapselaps aru alles täiskasvanuna, leides, et erinevalt tänapäeva masstoodangust polnud mamma värvirõõmsas loomingus kunagi enesekordamist ega üksluisust. Unistus sai teoks Aet lõpetas Hiiumaal keskkooli ja proovis mandrile kolides eri ameteid klienditeenindajast kulinaariafirma brigadirini. Viis aastat tagasi tutvus naine Kullariga ja kolis elama abikaasa juurde Paikusele. Sündisid lapsed ja pereema peas hakkas tiksuma mõte, kuidas edaspidi oma tööelu korraldada, sest eelmine töökoht jäi Keilasse. Lastega kodus olles ja põnnidele sokke-kampsuneid kududes leidis Aet, et Pärnus pole lõngavalik küllalt lai ja üks korralik avar lõngakauplus on just see, mis linnast puudub. Kullar, kel ettevõtluse alal kogemusi, aitas abikaasat firma loomiseks vajaliku asjaajamisega ja eelmise aasta juulis avas kauplus Lõngastuudio Akadeemia tänaval uksed. Ühel aknalaudadest püüavad pilku mamma Pauliine käsitööd, et esiemade virkust tänapäeva käsitöölistele eeskujuks tuua ja traditsioone väärtustada. Praeguseks on lõngapoes välja kujunenud kindel klientuur, lõnga oma mõtete teostamiseks otsivad poest nii lapsele esimesi sokikesi kuduvad noored emad kui kogenud käsitöögurmaanid. Veel müüakse kaupluses käsitööajakirju ja -tarvikuid, mustrilehti, scrapbooking-tehnikas kaarte, korve, kindaid-sokke-salle, heegeldatud laudlinu, ehteid. Peategelane on kaupluses aga loomulikult lõng, mis täidab kaks seinatäit riiuleid tihedate värvikirevate ridadena. Kui palju lõngasorte müügil on, ei oska Malvisted isegi täpselt öelda, aga näiteks praegu ülipopulaarset satsilist sallilõnga leiab umbes kümmekond varianti. Firmadest pakutakse kaupluses Rowani, SMC, Katia, Regia, Dropsi ja Prymi toodangut. Kallis on kvaliteetne Supermarketites müüdavaid odavaid akrüüllõngu Lõngastuudiost ei leia, nagu ei pakuta kaubahallides kvaliteetlõngu, kuna nende müümiseks on nii mõnelgi firmal rangemad nõuded. Akrüül pole seljas eriti mõnus, üle 30kraadises vees pestes venib ruttu välja ja läheb topiliseks, teab Aet odava lõnga miinuseid. Abikaasa lisab, et korraliku kvaliteediga tooteid kehvast lõngast oodata ei maksa. Kirjud satsisallid lehvivad kaelas ilmselt juba poolel Pärnu naistest. Kõige kallimad lõngad pärinevad Inglise firmalt Rowan: nende koostises on villa, mohääri-, alpaka- ja siidikiudu, lõng tundub ihu vastas siidpehme ja seda toodetakse kõigis vikerkaarevärvides. Peagi tuleb müügile Norra lõng, mille tarvis Malvisted peavad poodi lausa riiuleid juurde ostma, et tootevalik ära mahutada. Eestimaistelt tootjatelt pakutakse Jõgeva firma Evilla OÜ lambavillast lõnga. Tahtsime koostööd teha ka ühe Hiiu villafirmaga, aga seal kootakse nii palju lõnga toodeteks, et müügiks ei jätku neil endalgi, teab Aet rääkida. Uhkemaid lõngasorte saab poodi spetsiaalselt tellida, aga üldiselt tahtvat kärsitud kudumissõltlased meelepärase lõnga kohe kätte saada. Lõngastuudio menukaim Pärnu vabakool uuendab oma hindamissüsteemi ja sel õppeaastal katsetab viis vabakooli õpetajat e- kooli asemel e-päeviku pidamist. Vabakooli õppealajuhataja Ilona Must rääkis, et hindamise teema on koolis kuum ja kujundavat hindamist on nad kasutanud juba aastast. Vähem võrdlemist See tähendab, et lapsele antakse tagasisidet, mis oli hästi või halvasti. See viib omakorda selleni, et iga töö on võimalik teha viiele, sest tööd saab korduvalt uuesti teha. Tulemus on, et laps saab asja selgeks, selgitas Must. Ligemale seitse aastat on koolis alates viiendast klassist kasutatud veel ABC-hindamist. Kui viiepallisüsteem võimaldab ainult kolme positiivset hinnet, siis ABCsüsteem viit positiivset hinnet. Vabakoolis ei ole juba aastaid pandud klassi lastele hindeid. Meie õpetajad ei näe, et number või täht annaks midagi algklassiõpilasele juurde. See ei arenda, vaid kastistab, tekitab konkurentsi ja võistlust ning on pigem kahjulik, nentis Must. Alates sellest õppeaastast kasutab viis vabakooli õpetajat e- kooli asemel hoopis e-päevikuid, mis lubavad õpilasi kuni 9. klassini mitte hinnata. Selles süsteemis pole vaja hindeid ega tähti, selgitas õppealajuhataja, kes puutub uudse lahendusega kokku nii õpetaja kui lapsevanemana ja leiab, et see on müügiartikkel on aga satsisalli lõng. Volangilised kirjud sallid lehvivad kaelas ilmselt juba poolel Pärnu naistest ja uusi huvilisi satub lokkivat lõnga küsima poodi peaaegu iga päev. Satsisallid valmivad imekiiresti, mõni on teinud neid juba paarkümmend tükki ja mõni ilmselt 100, tunnistab Aet sallimaania levikut. Poepidamisel aitavad Aeta Merle Veesalu, kes abikaasade sõnutsi teab lõngadest ja kudumisest peaaegu kõike, ning Kätlyn Freimann, kelle varrastelt pärinevad vahvad tupsulised mütsid-kindad. Oma loomingut esitleb poes mitu Aeda käsitöölistest sõpra-tuttavat. Koos tehakse lõngavalikust näidistöid, et ostjatel tekiks rohkem ideid, mida ühest või teisest lõngast teha annab. Isetehtul on väärtus Miks üldse kudumisega vaeva näha, kui poed ometi sokke-kampsuneid täis? Koovad-heegeldavad need, kes tahavad kvaliteetseid asju saada ja peavad isetegemist oluliseks, arvab Aet. Mulle näiteks meeldib jõuludeks või sõbrapäevaks ise kingitusi teha. Aet nendib, et kahjuks võtab kauplusetöö aega kudumise arvelt. Kui aega jääks, tahaks naine heegeldada mustritega pilte ja lõpuni kududa kaks Haapsalu rätikut. Ikka õige tehnikaga, nii et äärepits on külge õmmeldud, mitte kootud. Haapsalu sall on kudujate hulgas omamoodi meistriklassi kuulumise tunnus: kes sõrmusest läbimahtuva kunstiteose valmis saab, võib juba nina natuke püsti ajada. Kord kuus saab Lõngastuudios kokku väike kudumisklubi, et ühiselt mõnusalt vardaid veeretada ja käsitöönippe vahetada. Kes oskab, aitab kaaslast oma nõuga, arutatakse, kuidas mingi lõng kududes hoidma jääb. Kevadkuudel oodatakse huvilisi töötubadesse, plaanis on õppida nõelviltimist ja väikeste loomade heegeldamist. Seda Aet ei pelga, et soojade ilmade tulekuga usinatel prouadel vardakott nurka seisma jääb. Tahaks ju ometi kanda ilusaid puuvillaseid kampsuneid ja toppe, mis naha vastas mõnusad ja suvesooja õhku hästi läbi lasevad. väga asjalik. Tagasiside õpitavast ja lapse arengust on e-päevikus kordades selgem. Oluliselt detailsem on, mis on hästi, mis on halvasti. Kool annab garantii Musta hinnangul annab hinne väga vähe informatsiooni nii hinde sisu kui lapse arengu kohta. E- päevik on õpitulemuste põhine. Must rääkis, et vabakoolis on klassiti kõik õpitulemused ära nimetatud. Näiteks 3. klassi õpilane oskab korrutada 100 piires. Õpetaja tegi igas tunnis tunnikontrolle ja kui lapsel enam ühtki viga ei esinenud, kirjutas ta e- päevikusse õpitulemuse järgi kuupäeva, millal lapsel asi täiesti selgeks sai, kõneles ta. Nii on igal õpilasel aastas kõikides ainetes kokku näiteks ligemale poolsada õpitulemust: kevadeks peaksid iga aine õpitulemuste järele olema lisatud kuupäevad. Sellega annab kool garantii, et need asjad on lapsel selged ja omandatud. E-päevikule on ligipääs õpetajal, lapsevanemal ja õpilasel ning see näeb välja nagu spidomeeter. E-päevik töötab Google i keskkonnas ja selle arendas välja kooli juhataja Kalmer Kivi. See on elektrooniline süsteem ja meil on igal ajahetkel võimalik teisendada informatsioon hindeks. Süsteem annab kohe protsentuaalse ülevaate õpilase teadmistest, seletas Must. Hindeid on vaja juhul, kui lapsevanemal tekib selline soov või laps hakkab kooli vahetama. Must tõdes, et hinnet tahaksid

3 1. MÄRTS 2012 vanaema käsitöölooming 3 UUDISED ILM Täna päeval on pilves selgimistega ga ilm, kohati sajab veidi lörtsi ja vihma. ma. Puhub lõuna- ja edelatuul 3-8 m/s. Öösel ösel on -2 kuni -7, päeval +3 kuni 0 kraadi. 3-8 m/s Pärnu min 0 Kõige soojem ja a kõige külmem: , ,8 Homme päeval tuleb pilves ilm, sajab lörtsi. Puhub loode- ja põhjatuul 7-12 m/s. Öösel on +2 kuni -1, päeval +2 kuni 0 kraadi. KOLME PÄEVA PROGNOOS Reede Laupäev Pühapäev Päike tõuseb täna 7.16, loojub EAS avab lõpuks Lottemaa ehitamise rahakraanid Eno-Gerrit Link Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) tegi lõpliku otsuse eraldada Tahkuranna valda kavandatava Lottemaa ehituseks 3,2 miljonit eurot. Nüüd saab teemapargi arendaja SA Leiutajateküla kuulutada välja hanke ehitaja leidmiseks. Leiutajateküla nõukogu esimehe Rein Malsubi sõnade järgi on Lottemaa projekteerimistööd tehtud, ehitusluba mullu augustist olemas ja takistusi kopa maasse löömisel ei tohiks enam olla. Malsub on Pärnu Postimehele öelnud, et positiivse stsenaariumi järgi plaanitakse ehitusega alustada juba sel või järgmisel kuul ja praeguse ajakava järgi peaks teemapark uksed avama järgmise aasta juunis. Lottemaa arendaja jutu järgi peaks tuleva aasta suveks valmima Lottemaa põhiosa, uusi hooneid loodetakse lisada järgnevatel aastatel. Oluline on rõhutada, et Lottemaa ei ole ainult ehitusprojekt. Elamuse ja atmosfääri annavad kokku nii ehitised kui nendes toimuv tegevus, kommenteeris Malsub Lottemaa teemapargi rajamise plaane eelmisel nädalal Pärnu Postimehes. Maavanem Andres Metsoja ütles Eesti rahvusringhäälingu uudistele, et praegu on ettevalmistustööd Lottemaa rajamiseks tehtud, kuid raskusi võib ette tulla veel. Ei tea täna ehitushangetest väga palju, mis need lõpptulemused, hinnad kujunevad ja nii edasi. Kahtlemata tänatakse ilmselt osapooli siis, kui asi on valmis ja see on töös, ütles Metsoja. Maavanema sõnutsi on Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse, Pärnu linnavalitsuse, Kaitseliidu ja hulga ülejäänud partneritega, kes on väga palju panustanud, olnud diskussioone Lottemaa rajamise üle palju. Maavanem ütles, et maavalitsusel tuleb edaspidigi protsessis osaleda ja riik on lubanud aidata juurdepääsutee suhtes, Pärnu linn olla abiks maaküsimuse lahendamisel, Tahkuranna vallaga on vaja arutada vee ja kanalisatsiooniga seonduvat. Streikijad jäävad palgata Aet ja Kullar demonstreerivad oma poes vanu käsitöövahendeid: kerilaudu ja pitssallide venitamise raame. Urmas Luik 9250,-b/*,-$ <O/<,/EE Emm W Z D <h/ EE näha rohkem lapsevanemad kui lapsed, kes juba algusest peale on harjunud, et hindeid ei pandagi. Paljud vanemad on uue süsteemiga kohanenud. E-päevikud on Pärnu vabakoolis kasutusel 2., 3. ja 4. klassi osas õppeainetes. See süsteem on alles katsetamise järgus ja kevadel teeb vabakooli hindamise töörühm selle rakendamisest kokkuvõtte. Samuti otsustatakse siis, kas jätkata sellega järgmisel õppeaastal. 6886$9250 >W/E ^hh^ ^ W ĂůĂƚĞƐ W >dke E ^hh^ ͲϰϬй /80(9250 ĂůĂƚĞƐ Ϯϵ ĂůĂƚĞƐ Ϯϵ ĂůĂƚĞƐ Ϯϲ >hd Wm<^/ ĂůĂƚĞƐ Ϯϵ й d >s ^ W ĂůĂƚĞƐ ϯθ d >s :KW ͲϱϬй ŬƵŶŝ ͲϳϬ 8, ͲϰϬй ŬƵŶŝ ͲϲϬй />hh/^h ĂůĂƚĞƐ ϯϱ ^ŝůůăŭğɛŭƶɛ WĂƉŝŶŝŝĚƵ ϱ WćƌŶƵ ͲZ ϭϭͳϭϵ > ϭϭͳϭϲ ƚğů ϰϰϱ Ϯϵϰϭ ǁǁǁ ĂϮŬ ĞĞ Riina Martinson Järgmise nädala kolmapäevast reedeni toimuv haridustöötajate streik mõjutab töötasu nii streikijatel kui streigi tõttu töölt puuduvatel lapsevanematel. Tööinspektsiooni juristid aitavad selgust tuua, millistest seadustest tuleks lähtuda palga maksmisel. Et streigis osalejatele streigipäevade eest palka ei maksta, on kirjas kollektiivse töötüli lahendamise seaduse 25. paragrahvis. Ent juhul, kui streikijate nõuded rahuldatakse täielikult või osaliselt, maksab tööandja streigi väljakuulutanud töötajatele, töötajate ühingule või liidule hüvitist poolte vahel kokkulepitavas summas. Mis saab aga nendest töötajatest, kes streigis ei osale, kuid streigi tõttu tööd teha ei saa, näiteks kooli kokk või lasteaia majandusjuhataja? Kui töötaja kollektiivlepingus ei ole vastavat kokkulepet või sellist lepingut üldse polegi, tuleks rakendada töölepinguseaduse 35. paragrahvi, mis kohustab tööandjat maksma keskmist palka aja eest, kui töötaja ei saanud teha tööd endast olenematutel põhjustel. Tööandjal ei ole õigust keelata töötegemist inimestel, kes streigis ei osale, kinnitas Lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist Elina Soomets. Peale pedagoogide puudutab streik otseselt lapsevanemaid, kes ei saa minna tööle, kuna õpetajate streigi tõttu ei ole võimalik viia last kooli või lasteaeda. Streigile eelnenud ajal võiks lapsevanem enda tööandjale teada anda kujunenud olukorrast ja asuda läbirääkimistesse mõlemaid pooli rahuldava tulemuse leidmiseks, soovitas tööinspektsiooni peajurist Meeli Miidla-Vanatalu. Kuna streik on võlaõigusseaduse järgi vaadeldav vääramatu jõuna, pole lapsevanemal paraku seadusest tulenevat õigust nõuda palka streigipäevade eest, kui ta oli sunnitud lapsega kodus olema. Töötajale soodsamate kokkulepete sõlmimine on aga alati lubatud. Streigi ajal tööd jätkavale töötajale ei muutu midagi: tööandja maksab talle töölepingujärgse palga.

4 4 1. MÄRTS 2012 UUDISED PÄ R N U P O S T I M E E S Vana raviasutuse asemele kavandatakse hotelli Tõnu Kann paneku võtta torn 20. sajandi arhitektuuriväärtusena kaitse alla. Ülejäänud hooned kinnistul lubatakse lammutada. Pärnu linnavalitsus valmistas linnavolikogu märtsi istungile ette eelnõu, mis loobub nõudest tellida arendajal spetsialistidelt Ranna puiestee 7 kinnistule kavandatava hotelli keskkonnamõju strateegiline hinnang. Sama meelt on keskkonnaamet. Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni spetsialistid jõudsid järeldusele, et keskkonnamõju hindamine pole kõnealusel juhul otstarbekas, ja ametnike meelest piisab AS Mavesilt tellitud keskkonnamõju eelhinnangust. Selles seisab, et hotelli ehitamine Ranna puiestee 7 krundile ei avalda olulist mõju Rannapargi puistule. Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppel kinnitas samuti, et ligi 6000ruutmeetrise kinnistu 1786ruutmeetrisel ehitusalal lageraiet ei lubata. Nõutud on puude dendroloogiline hindamine, mis lubab Ranna puiestee 7 kinnistult saagida haigete juurtega ja väheväärtuslikud puud, kinnitas Koppel. Alles jääb kõik väärtuslik, kusjuures praeguse kava kohaselt tuleb üks noor mänd ehitusalal teise kohta ümber istutada, mitte maha võtta. Mavesi strateegilise hinnangu Väikesaarte elu tugevdab sihtprogramm Pikk tee Ranna puiestee 7 puudutavat detailplaneeringut on menetletud aastast. Kui linnavalitsuse eelnõu volikogus heaks kiidetakse, võetakse see pikalt töös olnud planeering vastu ja suunatakse avalikule väljapanekule ja arutelule. Koppeli hinnangu järgi ei tohiks avalikustamisprotsessis enam kõne alla tulla keskkonnamõju strateegiline hindamine, vaid piirdutakse juba olemasoleva eelhinnanguga. See hoiab kokku Ranna puiestee 7 arendaja ning detailplaneeringu ettepaneku tegija AS C.H.P. raha ja planeeringu menetlemise aega, mida on kulunud juba ligi kuus aastat. Vana tüli Raviasutuse varemete asemele Ranna puiesteel peaks kerkima hotell. aruandest loeme, et Ranna puiestee 7 kinnistult eemaldatakse üheksa puud ja üks teisaldatakse. Ümberistutamise koht ei ole selge. Eelhinnang analüüsib võimaliku ehitise keskkonnamõju palju- dest teguritest sõltuvalt. Nii analüüsitakse keskkonnamõju näiteks maa, vee ja muude loodusressursside kasutuse, liikluskorralduse, õnnetuste ja üleujutuste tõenäosuse ning õhusaaste seisukohalt. Oma heakskiidu on planeerin- Ants Liigus gule andnud muinsuskaitseamet, mis soovitab arendajal lammutamata jätta praegu seal krundil inetu ja tühjana seisva aastate lõpul ehitatud, ravihoonest eraldi seisva vaatetorni. Muinsuskaitseamet tegi ette- Sellal, kui hakkas venima Ranna puiesteele hotelli ehitamise võimaldamise menetlus, lõppes hotelli September ehitamise katse Ranna puiestee naaberkrundile. Tollal seisis ehituse vastu teiste hulgas Pärnu maavanem Toomas Kivimägi, kes Pärnu linnapeana ei ole vastu Ranna puiestee 7 kinnistule kerkiva neljakorruselise 13,5 meetri kõrguse hotelli ehitamisele. Koppel ei näe Kivimägi käitumises vastuolu ega nahavahetust. Septembri hotelli puhul oleks suure tõenäosusega majutusasutuse sildi varjus kerkinud kortermaja suvekülalistele, mille vastu tollal astutigi, tunnistas ta. Nüüd Linn liigutab parkimiskohad tänavalt muruplatsile Raido Keskküla Pärnu maavalitsuses algas väikesaarte programmi taotlusvoor ja eeltaotluste vastuvõtmine käesoleva aasta tegevuskava koostamiseks, programminõukogu esimees on arengutalituse juhataja Urmas Kase. Väikesaarte programmi koordineerib siseministeerium ja teostab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Eesmärk on väikesaartele omase elulaadi säilitamiseks avalike teenuste kättesaadavuse ja taseme ning mandri ja saare vahelise ühenduse arendamine. Suurim eraldatav toetus projekti kohta on tänavu nagu eelmiselgi aastal eurot. Väikesaarte programmi piirkonda jäävad Pärnumaalt Kihnu ja Manilaid. Läinud esimesel programmiaastal sai programmist raha 13 taotlust, neist seitse olid esitatud Kihnu kohta Kihnu vallast ja Manija kohta Tõstamaa vallast. Arvestades, et Kihnus ja Manijal elab ligi pool väikesaarte elanikkonnast, on proportsioon paigas, nentis Kase. Kase nimetas kodumaakonnast mullu projektiraha saanud objektid, need on Sigatsuaru sadama arendamise esimene etapp, AS Kihnuranna külmutiga veoauto remonditööd, Kihnu vallale avalike teenuste tarvis väikebussi muretsemine, Suaru sadama rekonstrueerimise projekt, kaevude rekonstrueerimine ning kihnlaste käsutuseski oleva hõljuki hoiukuuri ehitamine. Tänavuste taotluste esitamine lõpeb 21. märtsil. (PP) on detailplaneeringus selgelt väljendatud avalik huvi näha seal hotelli, majutusasutust, mitte suvevõõraste kortereid, mis talvel tühjana seisma jäävad. Planeerimisosakonna planeeringute peaspetsialist Ülle Tuulik rõhutas sedasama erinevust. Ranna puiestee kinnistule on määratud küll 100 protsenti ärimaa, kuid sellele on lisatud, et 80 protsenti sellest on majutusehitise alune maa ja 20 protsenti teenindus-ehitusmaa, mis hõlmab kõigile avatud restorani ja saab üheks rannapromenaadi teenindavaks asutuseks, täpsustas Tuulik. Koppel lisas, et isegi kui arendaja peaks tahtma loobuda hotelli rajamisest, see tal uue detailplaneeringu kehtestamiseta ei õnnestuks. Ehituskava muutmiseks tuleb läbi suruda uus detailplaneering, mis pole kerge ülesanne, arvestades, kui raskelt rakendub ellu praegu menetletav, sõnas Koppel. Ning vaevalt, et Pärnu volikogus selline detailplaneering üldse läbi läheks. Küsimusele, mis on vahet, kas talviti seisab Rannapargi serval tühja ja pimedana hotell või suvekorterite korruselamu, vastas Tuulik, et hotelli täitumus on ikkagi turundusteema, mitte detailplaneerimise ülesanne. Kui turundusstrateegias on hotelliomanik kavandanud talvise külastajatega täitumuse, siis ma usun, et nii see läheb, pakkus Tuulik. Kui detailplaneering volikogus toetust leiab ja avaliku arutelu üle elab, korraldatakse Rannapuiestee 7 krundile hotelli ehitamiseks arhitektuurikonkurss. Et Pärnus keelatakse sel suvel veeprojekti käigus tehtavate torutööde tõttu parkimine Tammsaare puiesteel, taotleb linn suvise parkimise paremaks korraldamiseks riigilt ajutiselt Ranna puiestee 4 kinnistu linna kasutusse andmist. Sel suvel suletakse ühtekuuluvusfondi projekti raames veeja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ühes suunas Tammsaare puiestee lõigus Supeluse tänavast Side tänavani. Linnavalitsuse teatel on remonttööde tegemise ajal keelatud parkimine Tammsaare puiesteel, mis oluliselt raskendab parkimise korraldamist ranna piirkonnas. Olukorda leevendaks, kui linnal oleks võimalik korraldada parkimine selleks otstarbeks ette nähtud kinnisasjal Ranna puies- tee 4. Neil põhjendustel taotletakse riigilt nimetud kinnisasi Pärnu linna ajutisse kasutusse tänavuseks suveperioodiks. Kinnisasja korrashoiu ja majandamise kulud kannab Pärnu linn. Kehtiv Ranna puiestee 2 ja 4 ja Kuuse 4 detailplaneering näeb ette Ranna puiestee 4 maakasutuse sihtotstarbeks ärimaa, kuhu võib rajada murukattega parkla, kuid millel puudub hoonestamise õigus. Samuti näeb detailplaneering ette kinnisasjaga külgneva staadioni ja ärihoone külastajate parkimise Ranna puiestee 4 parklas. Käesoleva ajani ei ole nimetatud kinnisasjal parkimist korraldatud ja riik on Ranna puiestee 4 suhtes algatanud aastal võõrandamise protsessi avalikul kirjalikul enampakkumisel, mis praegu on menetlemise staadiumis ja enampakkumist ei ole veel välja kuulutatud. Pärnus saavad noored kõige kergemini sigarette kätte Uuringufirma Faktum & Ariko tänavu veebruaris tehtud uuringu kohaselt küsitakse noortelt sigarettide ostmisel kõige harvemini vanust tõendavat dokumenti Pärnus ja kõige sagedamini Tallinnas. Kui Tallinnas küsiti noortelt sigarettide ostmisel vanust tõendavat dokumenti 43 protsendil testostudest, siis Pärnus oli see protsent vaid 20. Tartus küsiti dokumenti 35 ja Narvas 27 protsendil testostudest. Kõige sagedamini, 56 prot- sendil testostudest, soovis müüja näha noore sigaretiostja vanust tõendavat dokumenti spetsiaalses alkoholi- ja tubakapoes. Sellele järgnes 50 protsendiga tankla, 41 protsendiga supermarket, 40 protsendiga kioskid ja väikepoed ning 16 protsendiga keskmise suurusega poed. Uuringufirma tegi 99 testostu neljas linnas kuues eri tüüpi ostukohas. Uuringust selgus, et 65 protsendil juhtudest ei küsitud ostu sooritanud noorelt vanust tõendavat dokumenti. (PP)

5 1. MÄRTS ARTIKKEL Nõustajatele pihitakse tervisest ja südamevalust Karin Klaus Pärnus Malmö tänaval asuva noorte nõustamiskabineti töötajad tegelevad argitöös naisekssaamise ja -olemise murede-rõõmudega, aga ka esimeste armumiste, suhete ja kooseluprobleemidega aastal alustanud nõustamiskabinetti juhib selle algusaegadest peale naiste- ja lastekliiniku juhataja, naistearst Kadri-Liina Vahula. Peale naistearstide nõustavad noori ämmaemandad ja psühholoog. Noorte nõustamiskabinette hakati Eestis looma aastatel Eesti pereplaneerimise liidu eestvedamisel. Idee saadi Rootsist, kus sellises vormis oli noortega tegeldud aastaid. Eestis oli tol ajal neiude abortide arvukus väga kõrge ja nõustamiskabinettide üks eesmärke oli rasestumisvastaste vahendite propageerimine, meenutas Vahula nõuandla algusaegu. Kabinetid pidid võimalusel asuma suurtest haiglatest eraldi, tagamaks noortele privaatse õhkkonna, et nad tunneksid end teretulnuna ega peaks pikas järjekorras ootama. Praegu on noortekabinetid pea kõigis Eesti suuremates linna- des. Meditsiiniliste tegevuste eest tasub haigekassa, psühholoogilist nõustamist rahastab Pärnus linnavalitsus. Kuni 25aastastele klientidele on kõik teenused noortekabinetis tasuta. Spetsialistid annavad nõu Noortekabineti naistearste külastavad nii 16-19aastased koolitüdrukud kui juba täiskasvanud noored naised. Soovitakse infot suguhaiguste vältimise kohta, koostöös arstidega püütakse leida sobivad rasestumisvastased vahendid, lahendada võimalikke terviseprobleeme. Kabinetis saab end testida seksuaalsel teel levivate haiguste suhtes. Kadri-Liina Vahula sõnade kohaselt on kabinetti külastavad noored üsna terved ja suguhaigusi sageli diagnoosida ei tule. Samuti on paranenud noorte teadlikkus raseduse planeerimise osas: rasestumisvastaste vahendite kasutamine on üsna populaarne. Arsti jutu järgi teab tänapäeval igaüks, mis on kondoom, kuid püsisuhte puhul eelistab enamik pille ja noored pole siinkohal erand. Ometi oli kuni 25aastaste noorte naiste abortide arv Pärnumaal aastal suurem Eesti keskmisest ning noortekabineti ämmaemandad ja naistearstid kutsuvad üles kõiki intiimelu alustavaid noori julgelt nende poole pöörduma, et sobiv rases- tumisvastane mee- tod leida. Oluliselt on muutunud noorte suhtu- mine seksuaal- susega seotud teemadesse. Nõustamiskabineti töötajad peavad Pärnu koolide Ämmaemand Natalja Gusseva näitab rasestumisvastaseid vahendeid nii individuaalsel nõustamisel kui loengutel. Urmas Luik õpilastele sellealaseid loenguid ja näitavad videofilme. Sageli leiavad noored iseseisvalt infot internetist või saavad seda sõpradelt, kuid kohati on info pinnapealne, noored on aktiivsed küsima ja probleemidele koos spetsialistiga lahendusi otsima, tunnustas Vahula noorte julgust nõu küsida. Noored küpsevad varakult Maailmas on valdavalt mehenaise vahelised seksuaalsuhted lubatud alates 16. eluaastast, mõnes riigis alates 18. eluaastast. Vahula väitel on see vanusepiirang Eestis maailma üks madalamaid: karistatav on seksuaalsuhe alla 14aastasega. Eestis oli arutelu võimaliku seadusemuudatuse üle, kas meilgi peaks seda piiri kõrgemale nihutama, kommenteeris Vahula. Paljud huvigrupid olid muudatuse poolt, kuid vastu seisid noored ise, sellepärast jäi, nagu on. Arsti väitel ei tähenda seaduses kirjas seisev number kaugeltki seda, et kõik 14aastased ülepeakaela suhetesse viskuksid. Noored lihtsalt küpsevad tänapäeval varem ja uuringud näitavad, et seksuaalsuhteidki alustatakse nooremas eas, tähendas Vahula ja lisas, et emotsionaalne ja sotsiaalne küpsus saabuvad siiski tunduvalt hiljem kui füüsiline suurekssaamine 14-15aastaselt. Seetõttu tuleks noortele teadmiste jagamist ja õigete hoiakute kujundamist alustada õige varakult, 10-12aastaselt. Minule siiski tundub, et noored ei kiirusta intiimsuhetesse astumisega see pole nende jaoks tabu, kuid soovitakse, et suhted põhineksid tunnetel ja sõprusel, juhusuhted noortekabineti külastajate hulgas ei domineeri, ei näe arst põhjust noorte suunas manitsevalt näppu viibutada. Usaldus vanematega Enamik hingemuresid räägitakse noortekabinetis psühholoogile, aga taskurätikarp seisab ka naistearstide lauanurgal. Varakult küpsemine toob kaasa mitmesuguseid psühholoogilisi probleeme, seotud ühelt poolt ühiskonna surve ja suure õpikoormusega, teisalt paarisuhetega, nende purunemisega, mida noorukid raskelt üle elavad, teadis Vahula oma töökogemustest. Tülisid ja usalduse proovilepanekut tuleb ette noorte ja nende vanemate vahel, kes ei suuda alati aktsepteerida laste varasemat küpsemist. Usaldust ema ja tütre suhetes nõuab näiteks HPV-viiruse vastane vaktsineerimine, mis kaitseb sugulisel teel levivast viirusest areneva emakakaelavähi vastu. Vaktsiin on kallis ja süstid soovitatakse teha enne seksuaalelu alustamist. Vanemad reeglina siiski muretsevad ja soovivad lapsi kaitsta. Sageli tulebki vanemaid nõustada ühe või teise meetodi või raviviisi vajalikkuse osas noortele, rääkis arst ja lisas, et põhjust ja tagajärge ei maksa segamini ajada. Rasestumisvastaste pillide väljakirjutamine või HPV-vastane vaktsineerimine pole noorte halvale teele meelitamise trikk või seksuaalse lodevuse propageerimine. HPV-viiruse võib saada oma elu ainsalt armastuselt, aga tõenäoliselt on noortel elus rohkem kui üks partner ja vaktsineerimine kaitseb üliohtliku haiguse vastu, väitis Vahula. Pereprobleemid noorte elus Päris valusate muredega noorte elus puutub kokku psühholoog Aive Hirs. Lastel on raske, sest vanematel on raske ja nende probleemid mõjutavad tugevalt lapsi, näeb Hirs nii oma noortekabineti nõustajatöös kui koolipsühholoogi ametis. Lapsed võtavad tihti pereprobleemid enda kanda. Hirsil on tulnud nõustada noori, kes alustavad pärast kooli lõpetamist oma elu, aga neil pole pere või sõprade toetust ega ühtegi täiskasvanud tugiisikut kõrval. Vahel pole peresuhted toiminud juba kooliajal, vahel on sõbrad pärast kooli lõpetamist laiali lennanud ja noor inimene oma Kadri-Liina Vahula, naistearst: Varakult küpsemine toob kaasa mitmesuguseid psühholoogilisi probleeme, seotud ühelt poolt ühiskonna surve ja suure õpikoormusega, teisalt paarisuhetega, nende purunemisega, mida noorukid raskelt üle elavad. muredega päris üksi jäänud. Tajun, et paljud pered on lõhenenud: täna on ema-isa, homme pole, ülehomme võib olla uus isa, teadis Hirs noorte muresid. Mõnikord on mõlemal vanemal uus pere ja noor tunneb end hüljatuna, ta ei kuulu justkui enam kuskile. Samuti peegeldavad noored psühholoogi sõnade järgi tugevasti kogu tänapäeva ühiskonna muutlikkust ja ebastabiilsust. Igaüks ei jaksa tempoga kaasa minna, vähem paindlikud võivad jääda haigeks: tekivad ärevushäired, ei saa süüa ja magada, mis võib omakorda viia tajuhäirete ja paanikahoogudeni. Ennasthävitavat käitumist on noortel juurde tulnud: suitsiidimõtted, enese lõikumine ja põletamine, et hingevalule füüsilise valu kaudu leevendust leida, tõi Hirs näite. Mina psühholoogina saan inimest suunata probleeme natuke teisest suunast vaatama, näidata teisi võimalusi. Raskematel juhtudel olen kliente psühhiaatri juurde saatnud. Vigadest õpitakse Pilvitult ei pruugi kulgeda noorte esimesed kiindumused ja suhted. Hirsi jutu järgi pole sugugi ime, kui intiimsuhteid luuakse juba 13-14aastaselt. Enamasti otsivad verinoored tüdrukud suhtest pigem lähedust ja hingelist tuge, millest oma peres on vajaka jäänud, poisse aga huvitab rohkem suhte füüsiline pool. Vanemad võivad šokeeritud olla, paraku ei aita rääkimine ja keelamine, kui noored on teineteist leidnud. Üritades armunuid lahutada, võib see tundeid hoopis kuumemaks kütta. Keskkoolis luuakse psühholoogi ütlust mööda suhteid vähem. Siiski tulevat ette, et neiu jääb rasedaks ja sünnitab, vanemate toel aga saadakse pereelu ja kooliga kenasti hakkama. Veel on Hirs kogenud, et paljusid tüdrukuid tõmbab pahade poiste poole, kel kiired autod, uljad maneerid ja palju austajannasid ümberringi. Tüdrukud ei lase end häirida poisi susserdamistest ja teenitud karistustest, nad ootavad ja igatsevad, kui poiss pool aastat vangis istub, mõtlevad talle kuu selga, rääkis Hirs tüüpilisest käitumismustrist. Nõu küsima juhtub neidki tüdrukuid, kes pidudel mäluauku jõudnud. Ärgates pole mingit aimu, mis vahepeal nendega toimunud on, tekib hirm, et võib-olla on neiut vahepeal ära kasutatud. Kuidas peaksid aga käituma vanemad, kelle meelest nende lapsed liiga vara ülepeakaela täiskasvanuellu sukelduvad ja papamamma keelde kuuldagi ei taha? Ultimaatumi kui sa mu sõna ei kuula, mine minema ja ära tagasi tule esitamine on suur viga, enamasti pole noorel inimesel kuskile minna ja nii võetakse lapselt üldse võimalus ja soov koju tulla. Me ei saa keelata lastel vigu teha, vähe on ju neid, kes teiste vigadest õpivad, arvas Hirs. Noori peaks rohkem usaldama, et häid suhteid hoida. Kui me vanemana näeme, et lapse valikud ei vii kuskile, peame talle andma võimaluse ise sellele järeldusele jõuda. Jõuga pressimine stiilis meie teame paremini, mis sulle hea on ei tööta, tõdes psühholoog.

6 6 1. MÄRTS 2012 N I KO L A I märtsil 9-13 on kõik endised õpilased ja õpetajad oodatud Pärnus Nikolai 26 koolimajja, kontserdimajja direktori vastuvõtule ja kontserdile. Kell 20 algab jätku jätkupidu Kentuki Lõvi pubis. Nikolai tänava koolimaja sündis esialgu ka 2000 sai kool hümni, muusika lõi Toomas Voll ja sõnad kirjutas Helle Voogel-Kirsi Kool sai kuus arvutit ja alustati arvutiõppega 1997 alustas õppealajuhatajana MALLE ŠALDA 1999 alustas direktorina JAAN VIERTEK 1995 alustas direktorina MART KUUSKMANN 1998 avasid kooliaasta Norra kuningapaar ja president Lennart Meri raatorilt vastus, kus oldi külll nõus ostma punane koolimaja rubla eest, aga raha üle kandma nelja aasta jooksul. Samas juhiti tähelepanu sellele, et Pärnu pole linnakooli heaks kunagi kopikatki kulutanud ja kooli on pidaanud üleval riik, kuigi seegi õppeasutuss tegutseb kohaliku elanikkonna jaoks. Ühesõnaga: kuraator tor hakkas koolimaja maja eest makstavatt summat alla a kauplema.. Nüüd d vandus vana reba rebaase Oskarr Brackmanni juhi juhitav itav linnavalitsus, i sus, käsi südamel südamel, el, et linn on vaene kui kirikur kirikurott. rott. Nii vaene, et kodanikud d peavad talvel käima koguni paljajalu, sest riik on viinamonopoli seadusega tekitanud linnakassasse e rubla suuruse augu. Kui koolimaja hinda inda alandada, tuleks uusi makse välja mõelda,, mis aitaksid linnakassat täita. Pealegi ei jää ä koolimaja müügi eest saadavv raha linna kassasse hallitama, vaid id kulutatakse koolimaja ehitamiseks. Nagunii eii saa selle raha eest uut maja valmis teha, puudujääv summa tuleb leida linnakassast. Mis aga puutub linnakooli, siis see on riigi asutatud ja ülal peetud ning linnavalitnavalitsusel polegi õigust igust avaldada oma arvamust selle elle kooli suhtes. Kui linn tahakski hakski kooli toetada, siis raha ei ole. Linnavolikogu arutas linnavalitvalitsuse ettepanekuid kuid 19. juunil ja otsussustas, et kuraatoriile tuleb teatada koolimaja hinna alandamata jätmisest. Nõustuti küll ostuhinna tasumisega nelja aasta asta jooksul, kuid ülekandandmata raha eest tuli maksta 4,5 protsenti viivistt aastas. Linnavalitsusele tehti ehti ülesandeks asuda viivitamatult lt koolimaja ehitamiseks vajaliku dokumentatsiooni koostamisele ja palud paluda Liivimaa kubernerilt luba kulutada rubla linna varukapitalist. 21. juunil teatas linnavalitsuss nii kuraatorile kui palus luba kubernerilt raha kulutamiseks, lubaubades selle reservi tagastada pärast koolimaja müügist saadava ava raha laekumist. Asuti tegelema ema koolimaja projekteerimisega. Napi kuu ajaga esitas linnaarnnaar- 19 Linnavalitsus oli varemgi andnud koolide ja kirikute ehitamiseks tasuta maad. Seegi kord lukahekümnenda sajanbati koolimaja ehitamiseks 400 di alguseks oli Pärnu ruutsülda linna maad Pühavaimu linnakodanike õpihimu- ja Lõuna tänava nurgal. Järgnevalt paluti suurendada liste tütarde arv kasvaehitusplatsi 800 ruutsüllani, kuid nud nii suureks, et neiehitamiseni ei jõutud. Seejärel le oli vaja ehitada uus muutis kuraator meelt ja tegi 13. jaanuaril 1901 ettepaneku osta koolihoone. kooliks hoopis gümnaasiumi ettetütarlaste rahvuslikul kuuluvusel valmistusklasside hoone Rüütli polnud tähtsust, sest juba Ta palus linnavalitsuselt müüaastaks jõuti lõpule saksakeelselt gitingimusi ja uuris, kas linnavaõpetuselt üleminekuga venekeellitsus lepiks ostusumma jao kausele õpetamisele. pa tasumisega hakkas Pärnu linnavolitütarlaste gümnaasiumi pedagoogiline nõukogu leidis, et kogu taotlema I järgu tütarlastekooli paiknemine kahes hoones kooli muutmist Pärnu tütarlaste gümnaasiumiks. Aasta lõpul tuli on tülikas, ja pani linnavalitsusepositiivne lahendus. 10. detsemble ette teha kooli põhihoonele perspektiivne juurdeehitus, mis ril kutsuti kokku volikogu erakorraline istung ja tutvustati õpperingvastaks kooli vajadustele, võttes konna kuraatori kirja, milles kinniarvesse sedagi, et õpilaste arv iga aastaga kasvab. tati tütarlastekooli gümnaasiumiks muutmist. Kohe valiti gümnaasiulinnavalitsus pidas aru ja palus mi pedagoogiline nõukogu. volikogult luba müüa Rüütli 40 haõppetöö toimus uues gümnaaridusministeeriumile rubla siumis kahes hoones. Sädistavam eest, st summa eest, millega oleks seltskond ehk ettevalmistusklassid võimalik teha punasele koolimajaasusid Rüütli 40 ehk valges koolile juurdeehitus ettevalmistusklasmajas (praegu ööklubi Mirage) ja side mahutamiseks, aga ka aula, joonistusklassi, füüsikakabineti, noored daamid õppisid raamatutarkust ning häid kombeid Glabe raamatukogu jt ruumide tarvis. ehk Esplanaadi platsi ääres olevas Punase koolimaja ümberehitapunases koolimajas (hilisem kaumine tema siseruumide eripära tõtbanduskool ja praegu kutseharitu ei annaks ikkagi harmoonilist duskeskuse üks hoonetest). tervikut, seepärast tuleks teha kuraatorile ettepanek, et riik võiks ära Majaehituse eellood osta peale valge koolimaja punase Uue koolimaja ehitamine alkoolimajagi koos lahmaka linnagas sellest, et tütarlaste gümnaamaaga juba rubla eest. Ostusumma oleks mõõdukas ja harisiumi pedagoogilise nõukogu esimees, kelleks Vene riigi kummadusministeerium võidaks veel sellise kombe kohaselt pidi olema lega, et kool võiks kolida sinna ilpoeglaste gümnaasiumi direktor, ma igasuguste ümberehitusteta. palus aasta maikuus linnalinna saaks seejärel ehitada valitsusel ettevalmistusklassidega uue hoone tütarlaste gümnaasiusamas hoones asunud linna I tümile rublast ei piisaks, aga kui valge tarlaste algkool mujale ümber maja eest tuleks Koolimaja viie plaani paigutada ja an- veel , seast valis linnavolida vabanevad saaks ehitusraha ruumid gümnaaenam-vähem kogu välja arhitekt kokku. Pealegi siumi käsutusse. August Reinbergi Linnavalitsuse tekiks võimalus, projekti. palvel uuris asja et tütarlapsed volikogu harikoliksid poeglasduskomisjon ja te gümnaasiumi leidis, et algkool vajab tõepoolest majja, mis vajab niikuinii juurdeehitust, selle direktor halab alailuusi ruume, sest Rüütli 40 pole ma ruuminappuse pärast. õiget elu kummalgi. Uueks asukohaks leiti korter Poeglaste gümnaasiumi juurkahekorruselises majas Nikolai kideehituse küsimus sõltus sellest, riku kõrval, kus kunagi asus Pärkuidas otsustatakse linnavalitsuse nu poeglaste gümnaasium ja oli palve lisada klassikalisele gümnaategutsenud Pihkva kommertspansiumile reaalkallakuga klassid. ga Pärnu osakond. Ruumid olid Linnavolikogu kuulas 20. koolile viletsad ja peagi pöördus veebruaril 1901 ära linnavalitsuriia õpperingkonna kuraator Pärse ettepanekud ja kiitis need heaks. Linnavalitsus saatis 23. nu linnavalitsuse poole, et see annaks tasuta 400 ruutsülda maad veebruaril oma ettepanekuga kiruue koolimaja ehitamiseks. jad kuraatorile. 30. aprillil tuli ku- Olaf Esna, bibliofiil 1971 direktorina alusatnud HILDA JÕESALU esimest lendu teele saatmas 197 PÄR VANAL PÕHIK PÄRN 8-KL K L. Koidula Pärnu II k 1947Jüriöö jooks - aastatepikkune traditsioon 1980 alustas direktorina VAIKE VAGA 1979/80. õppeaastal kolis kool Nikolai 26 ruumidesse ja alustas seal tööd juba 17 klassikomplekti ja 23 õpetajaga Koolis tehti hulgaliselt ümberehitusi, saalist sai kaunis aula Pärnu I k (poiste koo selles maja vahetu Pärnu II k Pärnu II gü II reaa II progüm sai direktoriks REIN EGLON Pärnu linna gümna Pärnu naisgümn Tütar gümna (saksa- ja v Helo Liis Soodla ohe e oli k i hoon d g r e b in u ust Re projekteerit kt Aug Arhite koolimajaks algselt Es pr

7 1. MÄRTS N I KO L A I 2 6 avandatust märksa suurema ja kallimana Koolis töötab 58 õpetajat ja õpib 494 õpilast 2009 alustas õppealajuhatajana KAIRE TEEMÄGI 2006 liitus kool e-kooliga 2010 alustas direktorina PILLE TAHKER Koolimaja 100. aastapäevaks paigaldati hoonele uus kivikatus Kool sai uue koolilipu Kooli kõrgeim autasu KOOLI AUMÄRK on kasutusel aastast 2011 Kooli 100. aastapäeval õnnistati lipp Traditsiooniline spordipäev hitekt Hugo von Wolffeldt ( ) neli uue koolimaja plaani. Ehitusmeister Gustav Darmeri kaudu laekus üks plaan Riiast, mille autor oli arhitekt August Reinberg ( ). Plaane näidati volikogule 17. juulil ja valituks osutus Reinbergi oma. Lisatingimus oli, et hoone tuleb ehitada suuremana, sest oli le tarvis suurendada klassiruumide tar arvu ja ettevalmistusklasside õpetajannale oli samuti tuba vaja. tajan Peale selle pidas linnavalitsus Pe P vajalikuks vajali lik muuta kütte- ja ventilatsioonisüsteeme. latsioo oon Plaanid nägid kütmiseks kütmis isek ette ahjud ja ventileerimiseks rimise eks õhuaknad. Ahjud ja korstnad korstna ad o oleksid läinud maksma rubla. rub Need ei vastanud uuema uuem ma aj aja tervishoiunõuetele, seepärast le see pidas linnavalitsus vajalikuks aurukütet ja keskset ventilatsioonisüsteemi, vaatamata sellele, et nende ehitamine tõsn tis ehitusmaksumust. Kui K Wolffeldti esimese pl plaani järgi oli hoone suuruseks 239 kuupsülsuuru da, siis Reinbergil oli see Linnavalitsus 240 kuupsülda. kuupsül 24 kuupsülda, et pani juurde 2 ehitada kümnes klassiruum, kuigi pedagoogilis pedagoogilise nõukogu esimees taotl taotles üheksat ruumi. Tulevikku silmas pidades lisas linnavalitsus veel ühe klassiruumi ja laiendas kõiki teisi. Ehitamise eellood RNU LINNA KOOL 1991 avati kooli uus nimetahvel. Kool sai nimeks Pärnu Vanalinna põhikool NU IX KOOL a nimeline keskkool 1985 alustas õppealajuhatajana MARE HAIDAK 1952 keskkool ol tegutses as õhtuses uses) Loodi sõprussuhted Vaasa Onkilahti kooliga keskkool 1940 mnaasium alkool mnaasium Kooli puhkpilliorkester saavutas vabariiklikul konkursil esikoha 1937 a tütarlaste aasium 1990 alustas direktorina GARRI SUUK umaa naasium laste aasium enekeelne) Töid t Darm eostati k o eri ju htim haliku eh isel itusm eistr i Gus tav hu e Pärnus, ku simene hoon küte. sk rojekteeriti ke Koolimaja soovisid ehitada Wolffeldt, von TromHugo von Wo povski Riiast, ehitusmei ehitusmeistrid Karl Klein ja Gusta Gustav Darmer, Christian Fr Fröhling. Konkureerijad tahtsid raha saada järgmiselt: Wolfjärgm feldt , feld von Trompovski , Kleini plaan nr ja plaan nr , Darmer ja Fröme hling rubla. Linnavalitsus valis ehitajaks Gu Gustav Darmeri, kelle küsitud summa sum oli kõige väiksem. Et linn suurendas hoone mahtu 24 k m kuupsülla võrra, lisas küsitule küsi üsitule rubla ja lubas tasuda ke keskkütte kküt ehitamise kulud. Volikogu võttis üksmeelselt Voli linnavalitsuse ettepaneku vastu linn koolimaja ehitamine Daranda koolim merile Reinbe Reinbergi plaani järgi, aga ehituse kuupsü kuupsüld ei tohtinud ületada 225 rubla rubla. Linnavalitsusele tehti ülesand ülesandeks võimalikult kalmaha müüa Rüütli 40. lilt mah Ehitamiseks soodsad suvee kuud olid kulunud kirjavahetusek le, paberlikule asjaajamisele ja nõupidamistele. Seepärast palus linnavalitsus Darmerit asuda asja juurde, kuid ühtlasi pidada läbirääkimisi keskkütet ehitavate firmadega. Edasi pidi Darmer vahendama Reinbergile hoone suurendamist 59 ruutsülla võrra, et saaks ehitada õpetajannale korteri, suurendada klassiruume, ehitada teise trepi ja reservklassi, mis võimaldaks kooli mahutada kuni 400 õpilast. Hoone mahu suurendamine tõi kaasa Reinbergi kavandatud fassaadi muutmise, kus oli ette nähtud üks ehisviil (frontoon). Linnaarhitekt Wolffeldt pakkus esiküljele kolme frontooni, mõlemale küljele ja hooviküljele samuti ühte. Ta esitas joonised ja linnavalitsus oli sunnitud tunnisnisüsteemi kontrollimiseks. Kotama, et ehisviilud tõepoolest misjoni paluti Pärnu-Valge juurkaunistaksid hoone fassaadi ja deveoraudtee peainsener Kaspar külgi, maja hakkaks välja nägema Kržižanovski, sama liini insener Kondratovitš, Waldhofi vabriku nagu Põhja-Saksa tellishoone. Paraku pole ilusad asjad odainsener Rossmann, linnaarhitekt vad, seepärast arvestas arhitekt von Wolffeldt ja linna tehnik R. hoone maksufröhling. museks Komisjon leirubla varasema 17. augustil 1902 õndis, et ventilatnistasid ülempreessioonisüsteem asemel. Samal ajal on hästi ehitatud ter Suigusaar ja esitasid välismaa ja toimib hästi, ülemõpetaja Kolbe firmade Riia ainult sisendluukoolimaja sisse. esindused Vengid tuli ümber nad Kerting, ehitada niimoobernhard Herrdi, et sissetulev mann ja Langenspien & Co oma õhk ei suunduks mitte koolipinkikeskkütte ehitamise projektid de, vaid lae suunas. ning maksumused. Mõni märkus tehti katlamajaskaks esimest firmat pakkusid ki. Märkused ja ettepanekud edasauru-, kolmas veekütet. Töö sai tati Darmerile ja tema omakorda Bernhard Herrmanni esindus kui keskkütte ehitanud firmale. kõige odavama, rublase va17. augustil õnnistasid ülemriandi pakkuja. Linn volitas Darmepreester Suigusaar ja ülemõpetaja Kolbe koolimaja sisse. rit sõlmima alltöövõtu lepingut. Hoone maksumus tõusis Koolimaja maksumus rubla peale. Linnavalitsus pidas aru, kust Volikogu lubas linnavalitsusel raha saada. Kõigepealt saavutati kulutada uue koolimaja ehitamikokkulepe Darmeriga, et kuigi seks rubla ja linnavalitsus ehitusmaht on 319 ruutsülda, võis kõrgemalseisva võimu lahkel maksab linn talle 305 ruutsülla loal võtta selle raha varukapitalist. Tööde käigus selgus, et mõneest ja säästab 2000 rubla. Punase koolimaja eest saada klassi oli vaja suurendada ja dakse ükskord küll rubla, mõne ruumi asetust muuta. Kuiaga puudu jääb ikkagi gi need tööd olid koolile kasuks, rubla ja seda pole võtta mujalt kui suurenes tööde maksumus ja linn varukapitalist, mille suurus oli pidi Darmerile maksma hoone rubla. Loodeti, et kui karbi eest rubla. koolimaja valmis saab, vabaneb Tööde käigus selgus, et jooatraktiivses kohas asuv Rüütli 40, nistusklassi oli vaja ehitada lava, mis oli hinnatud rubla ümber krundi tara ja sellesse väpeale. Ülejäänud rubla ravad, rajada kanalisatsioon, paivõiks saada surnud kaupmehe galdada pump ja tasandada mabarlehni maja müügist. jaesine. Kõik need tööd läksid 18. septembril kandis linnavamaksma rubla. Talvel oli litsus volikogule ette koolimaja vaja maja kütta. Turbale, selle projekti muudatustest ja sai loa veole ja kütjate palgaks kulus veel taotleda varukapitalist rubla. rubla maja lõpuni ehitamiseks. Projektide ja eelarvete valmiskuberneri luba saabus alles 20. tamisele nii Pärnus kui Riias ning detsembril. lepingute vapipaberile kulus rubla. Nii kujuneski lõpkoolimaja ehitamine likuks maksumuseks rubsellal, kui linnavalitsus ja volila ja 88 kopikat rubla leiti linnaeelarve varudest ja kogu rahaküsimusi lahendasid, lasksid Darmeri töömehed kätel enam polnud vaja reservide kalkäia. Talvel oli ehitusplatsile palju lale minna. materjali veetud. Plaanis oli maja Veel hoonest sügiseks katuse alla saada, et talvel sisetöid teha. Koolimaja valmimise järel Sügisõhtutel valgustas ehituspolnud nädalakiri Linda kiitusega platsi kuus tugevat elektripirni. Et kitsi. Leiti, et maja on küll kahepärnul elektrijaama ei olnud, pidi korruseline, aga pööningule saaks selleks olema generaator. Novembtarbe korral eluruume ehitada. ri keskpaigaks saadi maja katuse Eelsoojendatud õhku suutis venalla. Nüüd võis sisetöid tegema hatilatsioon klassiruumides tunni kata. Tuli oli takus, koolimaja valjooksul vahetada kaks korda. Aumimistähtaeg oli 1. august la oli 53 jalga pikk, 33 lai ja juunil 1902 juhtis linnavajalga kõrge. litsus volikogu tähelepanu sellele, Pärast koolitöö algust ilmnes et tütarlaste gümnaasiumi hoone uue maja esimene puudus. Maja on poeglaste omast tunduvalt oli liiga värske ja seinad kuivamasuurem ja kui haridusministeeta. Õpilasi hakkas kiusama peavarium annab loa luua reaalklassid, lu. Ei jäänud muud üle kui kool on poeglaste gümnaasiumi vaja kaheks nädalaks sulgeda ja katellaiendada tiibehitusega. Oleks de alla tuld teha, et maja kuivaks. otstarbekas viia poisid uude majkuigi maja ehitati elektrivalja ja anda vana maja tütarlastele. guse abil, jõuti elektrifitseerimiseselline vangerdus vabastaks ni alles 1907, kui samal krundil poeglaste gümnaasiumi ettevalasuvale vanale püssirohukeldrile mistusklasside hoone ja linn saaks ehitati peale võimla ja kelder kohandati linnaarhiiviks. seda kasutada muuks otstarbeks. Ühe õnneks, teise õnnetuseks 1908 vajasid ringitegemist ei suudetud poeglaste gümnaasiuküttesüsteem ja ventilatsioon. Headest Sindi tellistest ehitami ümberkorraldamise küsimust lahendada ja hoonete vahetus jäi ära. tud maja on vastu pidanud 110 Maja valmis tõepoolest tähtaastat ilma suuremate ümberehiajaks ja koolitöö võis õigeaegselt tusteta ja näinud oma seinte vaalata. 16. augustil võttis volikogu hel peale mitme kooli õpilaste ehituskomisjon hoone vastu ja kunstinäitusi, loenguid, kontseravaldas Darmerile tänu kvaliteetse te, kokkutulekuid, festivale. Pärtöö ning tähtajast kinni pidamise nus pole teist koolimaja, mis võiks eest. uhkustada teatriks olemisega aastal oli koolimaja lühilinnavalitsus kutsus kokku erikomisjoni kütte- ja ventilatsiookest aega Endla teatri kodu.

8 8 1. MÄRTS 2012 TARBIJA Tarbijakaitse nõustajatelt saab abi küsida ja kaebusi esitada lühinumbrile 1330 helistades. Kontoritelefon on räpasem kui tualett Kontorites on kõige mustemad telefonid, kuid baktereid ja viirusi leiab muudestki ootamatutest kohtadest, mida ei puhastata nii sageli kui WC-potti. USA Arizona ülikooli teadlase Charles Gebra sõnade järgi võivad töötajad nakkushaigusi saada just kontoriseinte vahelt, sest peale telefoni on suured ohuallikad lauaplaat ja arvutiklaviatuur, mida enamasti puhastatakse alles siis, kui need mustusest kleepuvad. Samuti ei desinfitseerita kohvianumaid, valamusegisteid, külmkapi ja mikrolaineahju käepidemeid või näiliselt ohutuid piirkondi, nagu liftinupud, koopiamasin või kohviaparaat, kuigi need võivad olla vähemalt neli korda bakteririkkamad kui keskmine WC-pott. Üldjuhul koristatakse kontori puhkeruumi vaid kord päevas, mistõttu haigustel on lihtne ühelt töötajalt teisele kanduda. (Naine24) Millega arvestada koju netiühendust valides? Hanno Liiva, Starmani tehnikadirektor Pärnu inimestelt saadud tagasiside näitab, et koduinterneti levikut piiravad sageli hirmud ja eelarvamused, mida nüüd kummutada tahaks. Koduse netiühenduse loomiseks on kaks võimalust: püsiühendus kaabli kaudu ja mobiilne internetiühendus, mis mõlemad on väga head lahendused. Püsiühendus põhineb baasvõrgul, mis jookseb koju ja lõpeb pistikuga, kuhu sõltuvalt operaatorist on ühendatud modem, ruuter või üksikjuhtudel ka arvuti. Mobiilne internet tähendab ühendust netipulga abil, mida pakuvad kõik mobiilsideoperaatorid. Kaabli kaudu toimiv internet on rahakotile ohutu, sest ühegi juhtiva teenusepakkuja fiksinterneti komplektil pole mahu- või kasutuspiiranguid. Kaabli kaudu toimiv internetiühendus sobibki koju just seepärast, et sõltumata internetikasutuse aktiivsusest, ei ole mingit lisatasu: maksta tuleb iga kuu üks ja sama summa. Netipulgaga tarbitava mobiilinterneti kiirust mõjutavad ilm, signaalitugevus konkreetses asukohas, metsad, künkad ja muud füüsilised takistused. Kaabelühendused põhinevad tänapäeval valguskaablivõrgul, mis tagab stabiilse ühenduskiiruse ja annab küllaldase varu juhuks, kui isegi kõik internetikliendid korraga netti soovivad minna. Sobiva kiirusega koduinterneti valikul tuleks esmalt selgeks teha, kui mitut arvutit koju vajatakse ja milleks internetti kasutatakse. Kiirus 15 megabitti sekundis on mõeldud keskmiste vajadustega peredele, kellele on oluline stabiilne ja nobe internetiühendus. Kui head netiühendust vajavad nii vanemad kui mitu last samal ajal, kipub aeglasem variant lahjaks jääma. Kodudes, kus internetiühenduse kiirus pole tähtis, võimaldab kaks kuni viis megabitti sekundis kenasti asjad korda ajada alates e-posti lugemisest kuni You- Tube ist videote vaatamiseni. Kui aga internetti kasutab peres ainult üks inimene ja netti vajatakse vaid aeg-ajalt e-pangas käimiseks, e-posti ning MSNi ja Skype i teel suhtlemiseks, pole kiirusega mõtet priisata. Sellistesse kodudesse piisab kiirusest kuni üks megabitt sekundis. Kui kodus pole seni netiühendust olnud ega kujutata täpselt ette, milleks seda vajatakse, soovitangi alustada aeglasemast ühendusest. Kui sellest vajaka jääb, saab alati koduinterneti kiirust suurendada: enamasti pole selleks tarvis isegi tehniku abi. KUI SOOVID KINNISVARA KALLIMALT MÜÜA 10 nõuannet, kuidas müüa kinnisvara veerandi võrra kallimalt. 1. Korralda suurpuhastus ning viska ära vanad ajalehed ja ajakirjad, pane riiulitele ja laudadele kogunenud dekoratiivasjad sahtlitesse. Paiguta hooajal tarbetud rõivad-jalanõud panipaika. Ära unusta koristada garaaži, kuuri või kõrvalhoonet. 2. Pese aknad. 3. Hoia kodu piinlikult puhas, et luua hea esmamulje. Selleks vabane sõrmejälgedest eri pindadel, peeglitel ja klaasidel, pese või vahata põrandad, pese puhtaks kamina klaasid ning külmkapp. 4. Vabane lõhnadest, selleks puhasta vaibad ja tekstiilpinnad. 5. Muuda ruumid heledamaks, vaheta välja katkised elektripirnid ja pese seinad. 6. Muuda vannituba luksuslikumaks. Hoolitse, et nähtaval ei oleks hambaharju, koristustarbeid, puhastusvahendeid ega kassiliivakasti. Vaheta vanad käterätikud uute toon toonis rätikute vastu. 7. Paranda raskelt sulguvad uksed ja aknad, tilkuv kraan või katkine aialipp. 8. Korista aed ja ümbrus: niida muru, riisu lehed ja püga hekk. 9. Hoolitse detailide eest: värsked lõikelilled, puuviljavaagen või pidulikult kaetud laud on need detailid, mis loovad ettekujutuse mugavast ja hubasest kodust. Pimedal ajal tee kaminasse tuli. 10. Anna ostjatele hingamisruumi, võimalusel jäta kinnisvaramaaklerile võti ja mine jalutama, nii saavad ostjad kinnisvaraga rahulikult tutvuda ja omavahel arutades kiiremini ostuotsuseni jõuda. Allikas: LVM Kinnisvara Bauhofi aiaosakonna müüja Kadi Kuru tõdes, et ostjad tunnevad huvi eelkõige söödavate viljadega taimede seemnete vastu. Ants Liigus Seemned kipuvad mulda Riina Martinson Ehkki õues laiutavad veel lumehanged, on viimane aeg alustada potipõllundusega. Oma kurgi ja tomati kasvatamiseks ei lähe vaja peenralappi, sest seda annab edukalt teha aknalaualgi. Märtsi esimestel nädalatel tuleb mulda pista pikka kasvuperioodi vajavate taimede seemned, neist levinumad on lobeelia ja petuunia ning paprika ja tomat, rääkis Bauhofi Pärnu kaupluse aiaosakonna müüja Kadi Kuru. Kasvuhooneomanikel on tomatikasvatus ilmselt selge kui vesi, kuid iga aastaga lisandub müügilettidele uusi tomatisorte, mis sobivad kasvatamiseks nii rõdukastis, toas aknalaual kui avamaal. Õue sobivate tomatite sorte on algajal mõistlik otsida Eesti omade seast, mis on aretatud just madalamatel temperatuuridel toimetulemiseks, näiteks Terma. Saagikas toa- ja õuetomatiks loetakse samuti Vilmat. Toas või rõdul saab kasvatada spetsiaalselt selleks tarbeks aretatud potitomateid, mis on väikesekasvulised ja suvel justkui viljadega ülekülvatud. Toas võib proovida kasvatada eelkõige kirsstomateid, õueski kasvavad need hästi, soovitas Kuru. Väljas peenral jahedas kasvamine muudab nende maitse paremaks. Kurkigi annab edukalt aknalaual kasvatada. Toas kasvatamiseks tasub valida isetolmlevad KÜLVAKE MÄRTSIS Paprika Tomat Baklažaan Virkliisu Viltleht Petuunia Võõrasema Lobeelia Füüsal Kuumaasikas Külvi- ja pikeerimismuld on peene tekstuuriga, milles seemnetel kerge tärgata ja taimede kasvuks vajalik väetis sees. sordid. Toas võib proovida sorte Saladin ja Telegraph Improved, sõnas Kuru. Kurgile sobib hästi selline aknalaud, mille all on radiaator. Kurk tahab kasvada, jalad soojas. Maitseroheline Maitseroheline kasvab aknalaual küll aasta läbi, kuid talvisel pimedal ajal kipuvad taimed kiduraks jääma. Märtsis saab aga maitsetaimede külvamise julgesti ette võtta. Kõige lihtsam on kasvatada salatkressi, isegi mulda pole selleks vaja, sest seemned võib külvata taldrikule niiskele salvrätile. Edukalt kasvavad aknalaual basiilik ja rukola. Muidu nii kannatamatu loomuga lastega oleks hea kasvatada nimelt rukolat, sest rohelised taimekesed ajavad alla nädalaga ninad mullast välja. Aknalaual kasvatamiseks kõlbavad samuti põõsastill, basiilik, salat, petersell, tüümian ja majoraan. Herneidki võib kasvatada võrsete söömiseks ja unustada ei tasu ülilihtsalt ajatatavat sibulat. Muldade valik kauplustes aasta-aastalt aina laieneb. Võimalusel tasub seemnete külvamiseks eelistada spetsiaalseid külvi- ja pikeerimismuldi. Need on kerged ja peenema tekstuuriga, tänu sellele on seemnel lihtsam tärgata ning neis on pisikeste taimede arenguks vajalik väetiski sees. Hoidke muld niiske Loomulikult võib kasutada tavalist kasvuturvast või musta mulda, kuid sel puhul oleks hea mulda segada vermikuliiti, mis aitab niiskust hoida. Vermikuliit sobib samuti külvide katmiseks. Niiskustaset aitavad ühtlasena hoida minikasvuhooned. Nende poole tasub kiigata eriti neil rohenäppudel, kel muidu kastmine ununema kipub. On ju läbikuivamine üks põhjusi, miks külv ebaõnnestub. Kui minikasvuhoone ost ebamõistlik tundub, võib külvikasti katta niiskust ja sooja hoidva kilega ja sellesse mõne õhutusaugu torgata. Kui taimed ei tärka, võib põhjus olla selleski, et seemnetele sai liiga palju mulda pandud. Kindlasti tuleb jälgida juhiseid pakil. Osa seemneid ei kaeta üldse mullaga, näiteks petuunia ja lobeelia, mis valguse käes idanevad. Üldine reegel on, et mida väiksem seeme, seda vähem mulda peale. Taimekasvataja elu teevad mugavamaks turbatabletid. Neid on hea valida säärastele taimedele, mis ei talu ümberistutamist, näiteks paprika ja kurk. Alanud kuul võib seemneid juba kasvuhoonessegi külvata, kui maapind on mõne sentimeetri jagu sulanud. Kütteta kasvuhoonesse võib märtsis külvata redist ja salatit ja neile tuleks kahekordne katteloor peale panna, soovitas Kuru. Nii toas aknalaual kui õues peenral kasvatamiseks tasub valida kirsstomateid. TÖÖTEAVE INFO Eesti töötukassa Pärnumaa osakonna vastuvõtuajad: E, K, N , T , R Telefonid: info , karjäärinõustaja, teenusekonsultant , e-post: parnu@tootukassa.ee Internet: Aadress: Hommiku 1 TÖÖ KO HAD Ametinimetus, palk alates Abitööline, kokkuleppel Administraator, kokkuleppel Autoelektrik, kokkuleppel Autojuht, kokkuleppel Autojuht-ekspediitor (CE-kategooria), kokkuleppel Automaaler, kokkuleppel Autoplekksepp, kokkuleppel Baaridaam/baarmen, kokkuleppel Ehitus-remonditööline, kokkuleppel Eelarvestaja-projekteerija, kokkuleppel Ettekandja/kelner, kokkuleppel I T-müügispetsialist, kokkuleppel Kliendihaldur, kokkuleppel Klienditeenindaja, kokkuleppel Kokk, kokkuleppel Krevetikoorijad, tükitöö Köögiabitööline, kokkuleppel Küünetehnik, FIE Lihvija, kokkuleppel Lüpsja, kokkuleppel Müüja, eurot kuus Müügiesindaja/müügiagent, kokkuleppel Müügiesindaja, kokkuleppel Müügikonsultant, kokkuleppel Müüja, 400 eurot kuus Pahteldaja, kokkuleppel Pagar-kondiiter, kokkuleppel Puhastustöötaja, kokkuleppel Puidukäsitööline, kokkuleppel Rahvusvaheliste vedude autojuht, kokkuleppel Taarapressi operaator, 1.80 eurot tunnis Tehnik-sekretär, kokkuleppel Telefonimüügi agent, päevane vahetus, kokkuleppel Telefonimüügi agent, õhtune vahetus, kokkuleppel Tootmistööline, kokkuleppel Traktorist-karjak, kokkuleppel Treener, kokkuleppel Treilerijuht (Tartumaa vakants), kokkuleppel Tsehhi meister, kokkuleppel Vee ja kanalisatsiooni paigaldaja, alates 600 eurot Öökarjak, kokkuleppel

9 1. MÄRTS REKLAAM MAHEPÕLLUMAJANDUSTOODETE TURUSTAMINE PÄRNUS Sihtgrupp: põllumajandussaadusi tootvatele ja töötlevatele või tootmist Kestus: 2 päeva, 16 akadeemilist tundi Lektor: Meljo Musto Hind: sihtgrupile tasuta Toimumisaeg: Asukoht: Hotell Pärnu, Rüütli 44 Aeg: Koolitus sisaldab materjale ja toitlustust. Koolitusel osalemiseks on vajalik registreerumine tel: , e-post: koduleht: Anda üürile 3toal ahik krt Üürin 2toal kõigi mug korteri Ülejõel Noor naine lapsega üürib 2toalise avara korteri Pärnu kesklinnas. Paneelmaja ei soovi, SkanEst Holding ostab pakke, paberipuid ja palke (ka metsakuiva ja sinega) ning hakkevõsa. Transport Ostan vanu raamatuid, dokumente, postkaarte, paberrahasid, münte, ehteid, ikoone, maale, medaleid, ordeneid, märke, hõbedat, mööblit, nõusid jne. Tel Ostan 5-6 rulooni või 150 väikepakki heina SINDI GÜMNAASIUM OOTAB: 10. klassi astuda soovijaid vestlusele 20., 21., 22. märtsil kella 9st. Vajalik eelregistreerimine kooli kodulehel. 1. klassi astuda soovijaid tööpäeviti kooli kantseleisse. Lisainfo tel või Arvutite remont ja hooldus. Vajadusel kohalesõit. Tel , ELEKTRITÖÖD Fassaadide soojustamine. Kipsi-, plaatimis-, üldehitus- ja siseviimistlustööd , Kiirlaen24.ee - laenud tagatisega ja ilma. Tasuta infotelefon , Maja ümberehitus ja remont, vundamendi-, betoonitööd, kiviladumine Ohtlike puude langetamine Lükkan katuselt lume Rõduklaasid, klaasilõikus, peeglid, liuguksed. Klaasvärk OÜ, Lao , Veod kaubikuga 1 t VEOD, KOLIMINE, TÖÖMEHED ENN , 24 h. Väikelaaduriga (BOBCAT) lumekoristus. Vajadusel lume vedu Üldehitustööd, garantii 2 a Müüa küttepuud võrkkotis ja lahtiselt. Transport tasuta. Tel m küttepuu (must lepp + saar, hall lepp), kuiv küttepuu, 50 cm AS JAPS M.V.M. asukohaga Audrus võtab tööle krevetikoorijaid Tööaeg Pakume põhikohaga tööd. Tasu tükitöö alusel. Bussiühendus Pärnuga iga poole tunni tagant. Täpsem info tööpäeviti kl 9-16 tel e-post personal@japsmvm.ee Halupuud, pinnud veoga JÄME PIND, KLOTSID Kartul "Vineta" Kasepinnud, -klotsid Kuivad klotsid. Paksud kasepinnud Kuivad halupuud lahtiselt ja kottides KUIV KASK, LEPP, 0,5 m, 0,3 m; haava-, musta lepa-, kasepinnud 0,3 m, 3 m; kaseklotsid VÕRGUS ja PUISTENA. SOODUSHIND! Vedu TASUTA Kuivad kaseklotsid kottides Kuivad küttepuud (50 cm, must lepp) KUIV HALUPUU, cm, lahtiselt või võrgus. Tammaru Farm, Kuiv kaminapuu võrgus (40 l, kask). Tel KVALITEETNE TOORES JA KUIV KÜTTEPUU, al 30 /rm. Tel KÜTE, 3 m, halg cm, võrgud. Al 19 /rm. Järelmaks KÜTTEPUUD, 50 cm, kuivad KÜTTEPUUD Küttepuud, puidubrikett Lepp võrgus. Tel Peeglid, klaasid, eriklaasid, klaaspaketid. Hinnad soodsaimad Pärnus! PVC-aknad, akende remont , Margus Aknad OÜ, Turba 2, Pärnu. Puidubrikett soodsalt Puidubrikett, kuiv lepp võrgus veoga Sarikad, talad, prussid, lauad, reikad otse tootjalt. Tel SOODSALT kuiv lammutuspuit kütteks Kuivad kütteklotsid, turbabrikett al 119 /alus ja puidubrikett 149 /t Kuivad küttepuud MÜÜA KÜTTEPUID Müüa pinnad (lepp, 1,2 m) ja küttepuud (lepp, 50 cm). Tel SkanEst Holding müüb saematerjali, hind al ÜÜRISOOVID-ÜÜRIKORTERID- ÜÜRIHALDUS. Võtan üürile 1-2toal keskk krt omanikult. KIIRE! Üürile 2toal ahik krt soodsalt Anda üürile 1toal suurem ahik krt Kuivad pakitud kütteklotsid, vedu tasuta. Tel AS TARRIKS võtab tööle saeveskisse töölise. Info tel Pakume tööd harvesterijuhile. 90% tööst RMK harvendusraie. Tel Riegler Kinnisvarahooldus pakub tööd puhastuse eritööde teostajale-tööde juhatajale. CV saata info@koristaja.ee. Info tel , Saeveskisse vajatakse Laimeti operaatorit ja abitöölisi. Info tel OÜ Torutehnik võtab tööle töökogemusega sanitaartehnikuid. Pärnu, Raba 28. Info telefonil , torutehnik@torutehnik.ee. Pottsepp. Kas uus või vana korda Sind leinama jääb kodumaja, igatsema koduõu Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis Evi LEPPIK 6. VII II 2012 Leinavad ema, Helle ja Fred perega. Ärasaatmine 4. III kl 13 Eliisabeti kirikust. Põrm tuhastatakse. Teatame kurbusega, et lahkus meile kallis elukaaslane, ema, vanaema ja õde Hiie KRUGLOVA 16. XI II 2012 Leinavad omaksed. Põrm tuhastatakse. Me südameis Sa ikka elad, jääd mõttes meie keskele Lahkus meie armas ema, vanaema ja vanavanaema Regina MAASIKAS 26. X II 2012 Leinab tütar perega. Hüvastijätmine 2. III kl 15 Viimse Tee kabelis Sillutise 6. Põrm tuhastatakse. Tähtede taga koidab Sul taevas, vaikne lootus Sul täide seal läeb Lahkus meie armas ema, vanaema ja vanavanaema Leida UNIVER 5. VIII II 2012 Leinavad lapsed peredega. Ärasaatmine 3. III kl 13 Viimse Tee kabelist Sillutise 6 Vana-Pärnu kalmistule. Soome tööohutuskaardi koolitus 3. märtsil Pärnus. Hind 96. OÜ Unigo Partners (koolitusluba nr 6240HTM ), , www. aktuaalkoolitus.ee. Mälestame kallist Aino KEPNIKUT 18. IV II 2012 Ärasaatmine 4. III kl 16 Agape kogudusest Pärnust. Tuul puude ladvus tasa liigub, me vaikselt langetame pea... Mälestame head tädipoega Volli SAART Sügav kaastunne lähedastele. Tädi Marta lapsed ja lapselapsed peredega. Jäi tühjaks koduõu, jäi tühjaks kodumaja... Meie südamlik kaastunne Liidile ja Lyle perega Jaan REA Perekond Mallene ja Juta lastega. Tuul nii tasa puude ladvus liigub, linnud unelaulu laulavad... Sügav kaastunne Arvile, Tiinale, Peebule kalli REEDA Vello, Keo, Mare, Eha, Kaari, Kalev, Kaja, Kalle, Margus peredega. Üks väike küünal süüta, mõtle, meenuta... Südamlik kaastunne õde Heljule, Pille ja Heigo peredele kalli abikaasa ja isa Heino PÕLDSAMI Õde Helgi perega. Sinust mälestus me hinges elab, Sinu hääl veel kõrvus kõlab... Mälestame oma endist treenerit Evi LEPPIKUT Siiras kaastunne omastele. Reet, Laine, Liidi ja Liia. Südamlik kaastunne Majole lähedastega kalli isa Georgi KOLKI Suur-Sepa 13 majarahvas. Mälestame kurbusega lahkunud kaasvõitlejat August PEETI Avaldame kaastunnet omastele. Eesti Sõjameeste Pärnu Ühendus. Mälestame head naabrit Maria OKMEEST Siiras kaastunne lähedastele. Aare, Viivika, Keith. Südamlik kaastunne Jaan REA omastele tööka ja targa mehe Rein Naaris. Südamlik kaastunne Urve Pihlakule ema Regina MAASIKASE Scanfil OÜ. Avaldame kaastunnet Heigo Põldsamile isa Heino PÕLDSAMI AS Mulgi Reisid Pärnu osakond. Mälestame head kaaslast Evi LEPPIKUT ja avaldame kaastunnet lähedastele. Klubi Tervisesport ja Vilma võimlejad. Meil kõigil on antud aeg tulla, olla ja minna... Südamlik kaastunne emale ja teistele lähedastele Evi LEPPIKU Aino, Maie ja Vello. Avaldame südamlikku kaastunnet Mati ja Marek Vaikjärvele nende leinas. SA Pärnu Haigla kiirabiosakond. Avaldame kaastunnet Lembit Roosimäele tema leinas. Jaak ja Meelis peredega. Avaldame sügavat kaastunnet Maire Kozlovale tema leinas. Pärnu Maavalitsus. Avaldame kaastunnet Heljule ja Heigole, Pillele peredega abikaasa, isa ja vanaisa Heino PÕLDSAMI surma puhul. Onutütred peredega Tambult. Mälestame endist Pärnu Sõudeklubi treenerit Evi LEPPIKUT Siiras kaastunne emale ja lähedastele. Pärnu Spordiliit. Kallis Helle. Südamlik kaastunne Sulle Sinu leinas. Ilusalong ELIA.

10 Andris Tammela Pärnu uue kunsti muuseum näitab oma dokfilmisarjas märtsikuu igal reedel kunsti- ja muusikafilme, mis viivad vaataja nii rütmide-värvide kui rituaalide ja traditsioonide maailma. Pärnu filmifestivali programmijuht Vaiko Edur teavitas, et sel reedel ekraanil olev muusikadokumentaalfilm Flamencole on lugu kirest, kannatustest ja kaotusest. Ühtlasi on tegu väga isikliku pilguga filmi autori eneseavastusele. Filmi režissöör Shem Shemy otsib ja leiab lohutust oma kustuvale armastusele mustlaskultuuri kaudu. Peale enda uuesti leidmise aitas flamenko põhjalikum tundmaõppimine kaasa, et ta mõistaks isa rasket saatust. Filmis kõlab palju flamenkomuusikat. Märtsi teisel reedel linastuv dokumentaalfilm Punane sufi tutvustab ühe suurima sufi pühaku surma-aastapäeva tähistamist, mis näeb välja kui üks suur ja lõputu pulm. Saksa dokumentalist Martin Weinhart saadab Pakistanis saksa antropoloogi Jürgen Wasim Frembgeni, rahvusvaheliselt tunnustatud sufismi autoriteeti, palverännakul sufi pühaku Lal Shahbaz Qalanderi pühakotta. Šiiidid ja sunnid, hindud, kristlased ja uskmatud kõik tähistavad mela t ja langevad linnade kaupa transsi. See on film ühest Pakistanis siiani elavast traditsioonist, mida saadab pidev muusika. Märtsi teises pooles jõuavad vaatajateni filmid loojatest ja kunstnikest. Otsa teevad lahti Auschwitzi kontsentratsioonilaagris olnute muinasjutud. Poola režissöör Andrzej B. Czulda näitab, et kontsentratsioonilaagris ahjuajamist ootavatel meestel jätkus tahtmist kirja panna muinasjutte, neile pilte juurde joonistada ja pühendada need oma väikestele lastele. Ime läbi on need kolmekümne autori teosed säilinud. Veel saab märtsi lõpus vaadata portreed Leedu avangardistist Benas Sharkast, Vene skulptorist Vladimir Soskievist ja Valgevene kunstnikust Aljona Kishist. Kõik filmid on inglise keeles ja prii sissepääsuga. N I M E PÄ E V N E L JA PÄ E VA N E K A L E N D E R Albo, Albin, Alvin, Armin S Ü N N I PÄ E V 60aastaseks saab korvpalliveteran ja kaminameister Kalev Korp. TÄHTSAD TELEFONID Lääne-Eesti häirekeskus 112 Politsei 110, Kiirabi 112 Linnavalitsuse infolaua telefon Linnavalitsuse infotelefon ja e-post 15505@lv.parnu.ee Pärnu Elektrivõrgu välisrikked 1343 Elektri siserikked 24 h Telefonirikked 165 Pärnu Vesi dispetšerteenistus Pärnu tasuline bussiinfo Matuseteenused: Hingemaa OÜ 24 h Viimne Tee OÜ 24 h Vinuk OÜ 24 h Autoabi 1888 Infoteenus (tasuta), 1188 Usaldustelefon 126 Pärnu naiste varjupaik Loomade varjupaik Endla teatris kl 19 popmuusikal Boyband (suures saalis). ÖÖKLUBI Ööklubis Bravo Cheers 2 Thursday. DJ Rain Tettermann. Kõigile sissepääs tasuta. www. bravoclub.ee. Ööklubis Mirage kl 23 videodisko. DJ Vardo Rohtmets. Öölokaalis Kassa unustamatud 70ndad ja 80ndad. LÕBUSTUS Tervise kultuurikeskuses kl Lõbus akordion. Akordionistide duo Tremolo. TEADE Keskraamatukogu suures saalis kl 17 kohtuvad lugejate ja muidu huvilistega Eesti kultuurkapitali kirjandusauhindade selleaastased nominendid. Räägitakse eesti kirjanduse hetkeseisust, autorite loomingust ja loetakse ette luuletusi ja katkeid loomingust. Ja an ua r Detse mber mber Nove er ob to k O ruar Veeb H O R O S KO O P JÄÄR (21. III 19. IV) Suru alla oma vajadus tüli norida, eriti sugulaste ja naabritega. Kõigil on täna suur argumenteerimisvajadus. Ära tee asju hullemaks. SÕNN (20. IV 20. V) Probleemid raha ja positsioonidega võivad täna kergesti kerkida. Võta asju vabalt ja säilita rahu. KAKSIKUD (21. V 20. VI) Tööta täna kulisside taga, et parandada oma kodust elu. Keegi teine võib sulle raha anda või pakkuda assisteerimisabi, mida vajad töö tegemiseks. VÄHK (21. VI 22. VII) Filmis Punane sufi näeb ühe suurima sufi pühaku surma-aastapäeva tähistamist. Promo T E AT E R Märt s Septe mber Muuseumis näeb kunsti- ja muusikafilme 1 st Augu VA B A A E G 1931 Estonias toimus Eesti esimese oratooriumi, Artur Kapi Hiiobi avaettekanne Hakkas kehtima Eesti politseiseadus Asutati Tallinnas Kuku raadio, üks Eesti esimesi eraraadiojaamu. Ju ul i Juun i Mai 1. MÄRTS 2012 l ril Ap 10 EELINFO Nikolai 26 koolimajas 2. märtsil Nikolai 26 asuva koolimaja 110 aasta juubel ja Pärnu Vanalinna põhikooli 40 aasta juubel. Ürituste kava vanalinn.parnu.ee. Info , Lustilised vanaemad 4. märtsil kl 11 SPA Viikingi 4. korrusel. Tel , ainovarbu@hot. ee. Kontserdimajas 3. märtsil kl 19 Kuldne klassika. Eesti riiklik sümfooniaorkester. Ivari Ilja (klaver), dirigent Anu Tali. Kavas Chopin, Tšaikovski. Piletid 7 ja 5 eurot. 7. märtsil kl 19 naistepäevakontsert. Taani vokaalansambel Basix. Piletid 10 ja 7.50 eurot. NÄITUS Pärnu muuseumis Liina Siibi näitus Naine võtab vähe ruumi vol. 3. Henn Soodla fotonäitus Kuumad üheksakümnendad Baltikumis. Avatud T-P Raekoja linnagaleriis Mari Kivi, Edgar Tedresaare, Gaidy Kesa ja Alar Tuule maalinäitus 4 vaade. Avatud T-R 11-17, L Kunstnike maja galeriis Kristi Tammiku ja Gerli Kondi maalikompositsioonide näitus. Avatud T-R 11-17, L Keskraamatukogu 1. korruse galeriis ja trepigaleriis Pärnu üldhariduskoolide kunstikonkursi tööde näitus. Lasteosakonnas raamatunäitus Kirjanikepere sünnipäevalapsed on Tiia Toomet, Ilmar Trull ja Peeter Sauter. Maavalitsuse trepigaleriis Hirveklubi presidendi Toivo Lepiku fotod Hiiumaa hirvedest. Uue kunsti muuseumis Eesti maalikunstnike uudisloomingu näitus. Mati Hiisi fotonäitus. Avatud iga päev Linnakodaniku majas näitus Pärnu omavalitsuse taassünnist Vabaduse väraval. Avatud K, N Nooruse maja galeriis Eesti fotoklubi talveteemaline fotonäitus Külmakirjad, kohvikus portselanimaali müüginäitus. Pärnu haigla II korruse galeriis Katrin Rüütli näitus Tantsija, kohvikus Katrina Tangi rändnäitus Vanaema kodu võlud. Avatud E-R Milline imeliselt sotsiaalne päev sinu tähemärgi jaoks! Naudi teiste seltskonda. Suhted partnerite, sugulaste ja naabritega on soojad. Samuti on hea päev müügitööks ja kirjutamiseks. LÕVI (23. VII 22. VIII) Autoriteetsetel kohtadel istuvad inimesed märkavad sind täna postitiivses võtmes. See võib viia sissetulekute suurenemiseni või mõne muu parema tulemuseni tööelus. NEITSI (23. VIII 22. IX) Võta mõni reis ette. Avasta võimalusi publitseerimiseks või kõrghariduse omandamiseks. Tegevused värskes õhus ja igasugune füüsiline pingutus pakub palju rahuldust. KAALUD (23. IX 22. X) Sobiv päev laenu küsida või kelleltki midagi laenata. Teised on koostööaltid ja tulevad sulle meeleldi vastu. Alati on hea teada, kui sinu aias kasvavad õnneseened. SKORPION (23. X 21. XI) Täna ei maksaks maha istuda ega juurelda tuleviku üle. Sa ei nõustu teistega. Oota paar päeva. AMBUR (22. XI 21. XII) Ära tülitse täna ülemuste ega teiste oluliste inimestega. Tüli tekitaks lumepalliefekti ega jahtuks niipea. Võta seda kui võimalust demonstreerida oma toimetulekut pingesituatsioonides. KALJUKITS (22. XII 19. I) Naudi sportimist, pidutsemist, loovaid ettevõtmisi, sotsiaalset meelelahutust, lustimist lastega, romantikat ja armuafääre. On perfektne päev lõbutsemiseks. VEEVALAJA (20. I 18. II) Täna naudid meeleldi kodus istumist. Võid sõpru külla kutsuda. On südantsoojendav päev. KALAD (19. II 20. III) Jõuline päev neile, kes tegelevad müügi- ja marketingitöö, kirjutamise, õpetamise või näitlemisega. Samuti on hea päev neile, kes tegelevad transpordiga. Positiivne aura on õhus. Elesir Publishing Service

11 Millal õpivad meie valjuhäälsemad kriitikud arvustama konkreetseid ilminguid, sõnu ja otsuseid, ilma et rahulolematus suunataks riigi kui sellise vastu? Kolumnist Iivi Anna Masso, Postimees 1. MÄRTS ARVAMUS KIRI Maaelu allakäik Lugedes Pärnu Postimehest riigikogu liikme Kalev Lillo arvamusi maaelust, tekkis mul mõni vastuoluline mõte. Kas siis maaelu on tõesti muutunud paremaks? Olen parteitu pensionär ja mind ei huvita, kes kellele ära teha tahab. Fakt on see, et maaelu on 20 aastaga muutunud, aga minu arvates mitte paremuse poole. Meiegi vallas on veemajandus viidud Euroopa tasemele, kuid vesi on tarbijale tublisti varasemast kallim. Sidejaoskonda Lõpel enam ei ole, kuid saab selletagi hakkama. Hea, et pood on alles. Meie küla on vanurite päralt. Noored on lahkunud parema otsingule, kes Taani, kes Norrasse, Rootsi või Soome. Pensionärid elavad maal kuidagi ära, kuigi puud ja brikett on kallimaks läinud, samuti elekter. Kahel pensionäril koos on kergem toime tulla, üksikul aga palju raskem. Hea, et Lõpel veel kool alles ja lasteaed olemas. Vähemalt osa noori hoiab see linna kolimast, kuid paljud neist käivad Pärnus tööl. Maal elab ära siis, kui on mingi sissetulek ja leidub tööd, aga noortele siin midagi pakkuda ei ole. Olen endine põllumajandustöötaja ja tunnen siiani huvi, kuidas läheb põllumajandusel. On räägitud edusammudest, robotlautadest, kõrgest piimatoodangust, moodsast traktoripargist ja suure võimsusega kõrgekvaliteedilistest põllutööriistadest. Agronoomina küsin: kuhu on jäänud külvikorrad? Ringi sõites näen ainult teravilja- ja rapsipõlde. Kas otsekülv teraviljakõrde on ikka efektiivne? See tuletab omal ajal õpitust meelde kuulsat Maltsevi atra, mis ainult kobestas põllupinda. Vene aja lõpul oli Pärnu rajoonis (maakonnas) 30 majandit. Praegu on kuulda ainult kümmekonnast majandist, kus tegeldakse tootmisega. Mis on saanud ülejäänutest, kuidas seal elatakse? Riigikogu kunagise liikme Arvo Sirendiga sai omal ajal koos oldud ja tegime kindlaks, et nõukogude ajal läks 65 protsenti Eesti majandite toodetud lihast Venemaale, piimast ja piimasaadustest umbes pool. Olime suurlinnade Leningradi ja Moskva toitjad. Nüüd toon mõtlemiseks mõningad arvud piimatootmisest aastal oli piimalehma, kes lüpsid tonni piima. Toodang lehma kohta oli 2185 kilogrammi aastal oli piimalehma, toodang tonni ja lehma kohta 4247 kilogrammi aastal lehma, tonni piima ja toodang lehma kohta 3893 kilogrammi aastal loeti lehmi , piimatoodang oli tonni, mis lehma kohta tegi 4542 kilogrammi. Läinud aastal oli Eestis piimalehmi vaid , nad lüpsid tonni ehk lehma kohta 7136 kilogrammi. Millise järelduse teeksite teie neid arve vaadates? Ilmar Tiismaa, pensionil agronoom RAEKÜLA RAUDTEEJAAMA SAAGA Kas eesmärk pühitseb alati abinõu? Pärnus on lahvatanud terav konflikt avaliku ja erahuvi vahel. Põhjuseks neokapitalismi peamine tõukejõud lõputu ahnus, mis suleb mõistlikugi mehe silmad. Ükski investor ei paiguta oma raha põhjaliku analüüsi ega läbimõeldud investeerimisprojektita, mille hulka kuulub enne kinnistu ostu-müügilepingu sõlmimist kogutud informatsioon tegutsemisväljavaadete kohta ostetaval kinnistul. Infovaldajad on pidevas rahahädas linnavalitsused, mis investeerijate rahaga koostatud planeeringute abil loovad rahapaigutamise võimalusi oma haldusalal. Linnavalitsused, välja arvatud Tallinn, üldjuhul ise midagi ei ehita, kuid neil on võim ja vägi avalike ning erahuvide üle otsustada. Ma ei tea, kes ja mis kaalutlustel andis Olerexile enne Riia maantee 116 kinnistu ostu-müügilepingu sõlmimist lubaduse lammutada Pärnu reisijate raudteejaama hooned. Lubaja pidi teadma, et linna üldplaneering ja 21. veebruaril 2002 kehtestatud Riia maantee Papiniidu raudtee vahelise maa-ala detailplaneering nimetatud hoonete lammutamist ette ei näe. Isegi jaamahoonete alune maa jäeti aastal transpordimaaks. Lubaja käitunuks korrektselt siis, kui lubaduse aluseks olnuks Riia maantee 116 kinnistu uus detailplaneering. Aga selle koostamine nõudnuks aega ja mis kõige hullem avalikustamist ja linnaelanike osavõttu planeeringu arutelust. Mis olid võetud riski põhjused? Vastutavad linnaametnikud kinnitavad, et kütusefirma võib koostada ehitusprojekti aasta detailplaneeringu alusel, mis olemasolevate hoonete kõrval võimaldab ehitada Raeküla parkmetsa kolmekorruselise ärihoone ehitusaluse pinnaga 700 ruutmeetrit ja mahuga 8400 kuupmeetrit! Kes seisis linnaehituslikult nii arutu otsuse taga? Aus vastus on, et aastal Pärnus võimul olnud erakonnad, nende kaudu maavanem, linnavolikogu ja -valitsuse tollane koosseis. Kelle huve teenis vastuvõetud otsus? Raeküla elanike, keskkonnakaitsjate ning Pärnu linnaehituse- ja arhitektuuri huve kindlasti mitte. Häbi on kolleegidest arhitektide pärast, kes sellise mänguga kaasa läksid. Nii et tankla ehitamise soov on vaid algus. Järgneb suurem looduse hävitamine, kui linnavõim rahva survel uue detailplaneeringuga kätt ette ei pane. Satuti lõksu Vestlustes linnaametnikega ja Pärnu Postimehe veergudelgi on kõlama jäänud väide, et linnavalitsusel puudub õiguslik alus jaamahoonete lammutamist takistada. See väide ei ole õige, sest ei tugine seadusega linnavalitsusele ja maavanemale antud Pärnu linna peaarhitekt aastatel , Raeküla raudteejaama autor Kuno Raude Linnavolikogu ja -valitsuse praegune koosseis on sattunud aasta linnavolikogu koosseisu seatud lõksu, millest väljarabelemine eeldab julgust. võimalustele teistsuguselt käituda see tähendaks kütusefirmale antud lubaduse tühistamist. Seda ei ole juhtunud. Linnavolikogu ja -valitsuse praegune koosseis on sattunud aasta linnavolikogu koosseisu seatud lõksu, millest väljarabelemine eeldab julgust ja kindlat poliitilist tahet kaitsta eelkõige oma tööandja, linnaelanike huve. Nende hulka ei kuulu kolmanda tankla ehitamine Raekülla, kus puuduvad muud normaalseks eluks ja puhkuseks vajalikud asutused-ettevõtted. Kütusefirma survele järele andnud linnavalitsus andis 19. jaanuaril 2011 välja Riia maantee 116 kinnistul paiknevate hoonete lammutusloa, mis on selges vastolus aastal kehtestatud detailplaneeringu ja muude õigusaktidega. Lammutusloa andmist põhjendatakse kuni aasta maini kohvikuna tegutsenud ja raudteel sõitjate huve arvestanud Rae Café hoonete amortiseerumisega, mida kütusefirma tellimisel on hoonete õigusvastases lammutusprojektis väitnud OÜ Crustec. Kas lammutusloa välja andnud linnavalitsus seda ise usub? Kiiruga kokkuklopsitud vale traagelniidid on liialt nähtavad. 30. jaanuaril esitasid Raeküla linnaosa elanike huve esindav MTÜ Selts Raeküla ja siinkirjutaja Pärnu linnavalitsusele vaide ehitusloa (lammutusloa) tühistamise kohta. Linnavalitsus ei ole vaideid tänini ümber lükanud. Hoonete päästmiseks esitasid MTÜ Selts Raeküla ja MTÜ Kodanikujulgus 30. jaanuaril muinsuskaitseametile ettepaneku need ajutise kaitse alla võtta. 6. veebruaril esitas MTÜ Selts Raeküla Pärnu maavanemale avalduse järelevalve korras 19. jaanuaril välja antud ehitusloa kehtetuks tunnistamise toimingute tegemiseks. Et lammutusluba ei olnud kooskõlas kehtivate seaduste ja õigusaktidega, pöördusid MTÜ Selts Raeküla ja MTÜ Õigustatud Ootus ühiskaebusega Tallinna halduskohtusse, et lammutusluba tühistataks. 8. veebruaril peatas halduskohus veebruaril linnavalitsuse ehitusloaga lubatud lammutustööd. Halduskohtu 16. veebruari määrusega tagastati kaebajatele kaebus edasise kaebeõiguse puudumise tõttu ja jäeti rahuldamata AS Aqua Marina (enne AS Saare Olerex) ja linnavalitsuse taotlused kohtu rakendatud esialgse õiguskaitse meetme tühistamise suhtes. Samal ajal märkis kohus, et esialgse õiguskaitse rakendamisega välditi jaamahoonete lammutamist, see oht oli ja on siiani reaalne. 16. veebruaril pikendas kohus õiguskaitset 15 päeva võrra ehk 2. märtsini, et võimaldada asjaosalistel vastuvõetud määruse peale edasi kaevata, uusi kaebusi esitada ja linnavalitsusel tekitatud sasipundar seadustele vastavalt lahendada. Muinsuskaitseametile anti võimalus lõpetada kõnealuste hoonete ajutise kaitse alla võtmise menetlus enne 2. märtsi. Lammutusluba tuleks tühistada Et MTÜ Selts Raeküla ja MTÜ Õigustatud Ootuse kaebuse menetlemine lõpetati ja Pärnu linnavalitsus taotles lammutusloa kehtivuse taastamist, esitasid kolm Raeküla elanikku oma ja avalike huvide kaitseks 20. veebruaril kohtule ühiskaebuse. Seda muu hulgas selleks, et maavanem, linnavolikogu ja -valitsus saaksid tunnistada eelkäijate ja enda tehtud vigu, pöördudes kinnistu Riia maantee 116 saatuse otsustamisel õiguslikult korrektsele teele. Sama meelt on linnavolikogu planeeringukomisjongi, mis soovitas linnavalitsusel leida AS Aqua Marina tankla ehitamiseks uus asukoht ja algatada teemaplaneering Rail Balticu ja raudteejaama asukoha määramiseks. Esimese sammuna sellel teel tuleks linnavalitsusel tühistada lammutusluba sellegi pärast, et aasta detailplaneeringu elluviimine on Rail Balticu arenduskavade ja välja ehitatud Via Baltica tõttu muutunud võimatuks. Seda on kinnitanud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, välistades tankla rajamise raudtee ja Riia maantee vahelisele alale. Pärnu reisijate raudteejaama hoonete mõttetust lammutamisest ja seal kasvava kõrghaljastuse päästmiseks ning avaliku huviga arvestamiseks on maavanema ja linnavalitsuse hea tahte korral veel võimalus. Kui aga peaks juhtuma, et kütusefirma huvid jäävad prevaleerima avaliku huvi ees, jääb sellele järgnev linnavalitsuse südametunnistusele. Maja kui elav etteheide Tunnustame Saarde valda, et ta on võtnud ette inimestele uue kodu otsimise. Eilne Pärnu Postimees tõi lugejateni kõnekate piltidega varustatud artikli sellest, millistes oludes elavad Tihemetsas Valga maanteel asuva amortiseerunud maja elanikud. See on kurb, kuid silmi avav näide, millele võiksid tähelepanu pöörata nii kohalikud võimuesindajad, omavalitsusest olenemata, kui riigijuhid. Vaid õnnelik juhus on majaelanikke säästnud tulesurmast, sest lagunenud kütteseadmed, soemüürid ja korstnad on kasutamiseks ammuilma kõlbmatud ja väiksemad põlengudki üle elanud. Kõnealuses majas elavad inimesed saavad sotsiaaltoetust ja üritavad sellega hakkama saada, kuid kindlasti ei või öelda, et need inimesed on ise oma hädades süüdi ja abi ei vaja. Maja omaniku ja valla vahel paistab olevat toimunud möödarääkimine, kui omanik pidas üürnikele eluaseme pakkumist kokkuleppe täitmiseks vallaga ja omal moel sotsiaalteenuse osutamiseks. Vald seevastu väidab, et vähimatki pistmist neil selle hoonega pole. Tunnustame Saarde valda, et ta on võtnud ette inimestele uue kodu otsimise, see on tõepoolest ainuvõimalik lahendus. Algust on sellega tehtud ja loodetavasti kulgeb protsess tulemuslikult. Samal ajal peaksid vallaametnikud siiski igaks juhuks silma peal hoidma, et tühjaks jäävasse ja elamiskõlbmatuks muutunud hoonesse uusi üürnikke ei asustataks. Sel õnnetul lool paistab tulevat õnnelik lõpp, aga kui palju leidub selliseid küll üliodavaid, kuid eluohtlikke üüripindu Pärnumaal veel, me ei tea. Kuni osa inimesi sellistes oludes elama peab, kipuvad loosungid Eesti riigi eelistest paraku sõnakõlksudeks jääma. 40 AASTAT TAGASI (arvamus@parnupostimees.ee) Haridustöötajate ametiühingu kultuurikomisjon korraldas õpetajaile ja kasvatajaile peotantsukursuse. L. Koidula nim. II keskkooli juhtkond andis tantsuhuviliste käsutusse ruumid, lektorina saadi nõusse tantsupedagoog Jaan Reinolt. Praegu on pool kursuse programmist juba läbi. Erilist huvi tuntakse samba, rumba ja tšatša vastu. Võetakse läbi ka tantsuelemente, mida kasutada biitmuusika puhul. Märtsikuus jõutakse ettenähtud programmiga lõpule. Kui leidub tantsuhuvilisi, siis võib sügisel korraldada kursuse uuele grupile. (Pärnu Kommunist 2. märtsil 1972) Rüütli 14, Pärnu Tel , faks postimees@parnupostimees.ee Toimetuse sekretär tel Peatoimetaja Peeter Raidla, tel Tegevtoimetaja Iira Igasta, tel Arvamus: arvamus@parnupostimees.ee; Kaupo Meiel, tel Kalev Vilgats, tel Foto: tel Uudised: uudised@parnupostimees.ee; tel , tel , tel Veebitoimetus: tel , tel Kultuur: kultuur@parnupostimees.ee; tel Tarbija: tarbija@parnupostimees.ee; tel Sport: sport@parnupostimees.ee; tel Tellimine tellimine@parnupostimees.ee; tel , Reklaam, kuulutused: reklaam@parnupostimees.ee; tel , faks Lugejate kirjad kirjanurk@parnupostimees.ee Kojukanne Pärnu linnas Expresspost tel Pärnu maakonnas Eesti Post tel Trükk AS Kroonpress Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.

12 12 1. MÄRTS 2012 SPORT 2. Eesti orienteeruja Olle Kärner teenis Hispaanias lõppenud mitmepäevavõistlusel teise auhinna. Lahkus teenekas sõudetreener Evi Lepik TABLOO TEATED Squash Pärnumaa meistrivõistluste hooaja viimane etapp toimub laupäeval 3. märtsil Maisquashi klubis Papiniidu 50 algusega kell 12. Osaleda võivad kõik, vaatamata vanusele, soole või mänguoskusele. Registreerimine Teisipäeva hommikul lõppes elus vaid üht ametit pidanud ja sadu noori spordis kõrgele ning tervete ja kohusetundlike kodanikena ellu aidanud Evi Lepiku maine tee. Lepik õpetas sõudjaid 33aastat, 11 kuud ja 20 päeva, mis tähendas ülipikka tööpäeva ja pooleldi magamata öid. Ammu legendiks saanu tööraamatus oli vaid kolm sissekannet, needki mitte Evi enese algatatud, vaid ümberkorraldustest tingitud. Ta alustas aastal Pärnu Spartakis, oli selle likvideerimise järel Pärnu Kalevi palgalehel ning töötas seejärel pensionile jäämiseni Pärnu Dünamos. Evi Lepik tõi sõudmise juurde arvukalt noori, oli ka kahekordse olümpiamehe Tiit Helmja esimene treener. Tema juhendamisel tuli rida tüdrukute kaheksapaate NSV Liidu noortemeistriks, muudest saavutustest rääkimata aastast oli ta Eesti NSV teeneline treener. Treenerisse peab olema kodeeritud midagi erakordset, igaüks sellesse ametisse ei kõlba, on Evi Lepik kunagi öelnud. See ei ole treener, kes ei püüa või ei suuda igat treeningut igale õpilasele huvitavaks ja kaasakiskuvaks teha. See pole treener, kel puudub kaameli kannatus lastele iga kord uuesti sisendada, et trenni tuleb teha iseendale ja seda tuleb teha eelkõige peaga, järk-järgult ja samm-sammult lahti mõtestades ning läbi kaaludes iga oma tegevust, iga järgmist liigutust. Ainult niisugune mõtlev ja arutlev sõudja, üldse sportlane, on võimeline iseseisvalt töötama ja seatud eesmärkide poole püüdlema. Pensionile jäänuna ei eemaldunud Lepik armastatud spordialast, vaid aktiviseeris tegevust sõudekohtunikuna ja teenis aastal rahvusvahelise kategooria tunnistuse. Lepik oli nooruses ka ise edukas sõudja aastal sai ta neljapaadi roolijana NSV Liidu noortemeistrivõistluste kulla ja karjääri väärtuslikuma saavutusena aasta NSV Liidu kaheksapaadimeistrivõistluste pronksi. Lisaks oli meistersportlane Evi Lepik viiekordne Eesti meister. Vaimuvärskust säilitas Evi Lepik nii treeneriametit pidades kui pensionieas koduaias labidat ja reha liigutades ning nende meeldivate ja tervislike töötundide tunnustuseks kinnitati Evi kodumaja seinale Pärnu linna kõige kaunima aia tunnustustahvel. Treeneriametit nimetas Evi Lepik hullraskeks, aga tunnistas, et sellega käisid kaasas ka suured rõõmud. Suurel võistlusel saadud suur võit pani unustama kõik eelnenud vaevad ja mured, võit oli treeneri rõõmupidu, on nüüd teispoolsusest ilma mingi kahtluseta Eesti sõudjate Londoni olümpiasõitudele ja kõigile muudele muredele-rõõmudele kaasa elav sõudelegend väitnud. Duatlon Raudmehe klubi võistlussarja Duatlon läbi aasta 2012 esimene etapp Jõulumäel. T5: 1. Martina Juhansoo. T6: 1. Marta Kübar. P5: 1. Tom Lainet. P6: 1. Georg Sillat. P7: 1. Ivan Bondarchuk. P8: 1. Lauri Gregor Lassel.. TE: 1. Kaisa Pung. TD: 1. Ethel Saarnak, 2. Laura Kalvet, 3. Heleh Mändma. TC: 1. Gelli Lainet, 2. Airiki Rebane. PD: 1. Simo Teearu, 2. Ragnar Lelle, 3. Argo Raie. PC: 1. Evert Saarnak, 2. Marten Tasalain, 3. Raido Savolainen. TB: 1. Hannagret Luks. Harrastajad naised: 1. Kady Kalvet. Harrastajad mehed: 1. Leonid Bondarchuk. NV II: 1. Sirje Kõresaar, 2. Rutt Mets. MV II: 1. Heiki Mäesalu, 2. Jaak Kanniste, 3. Jüri Mets. N: 1. Maarika Janvest. PA: 1. Ergo Veskilt, 2. Elar Mitt. MV I: 1. Joosep Loopere, 2. Margus Tõkke, 3. Rain Lelle. Perevõistlus: 1. Perekond Bondarchuk (Maksim, Ivan, Leonid). Kaardimäng Willy baari kolmas Saku sassiturniir: 1. Janec Koppel, Kristi Pruul ja Meelis Veensalu. Mälumäng Tõstamaa veebruarimäng: 1. Nulliring (Karin Randmäe, Enn Martson, Janek Jaansoo, Heikki Luhamaa), 2. Üksteist (Piret Volgerad, Andres Laur, Inger Vahuvee, Tõnu Salu), 3. Tõhela (Jaak Tork, Kristi Talu, Kaarin Reinson, Aidi Lellsar). pool tundi enne võistlust kohapeal. Info Kabe 10. märtsil algusega kell 10 on Häädemeeste keskkoolis kabevõistlused meestele, naistele ja noortele. Info tel , Tõnis Joarand. Endurotsiklil kihutanud Martin Leok demonstreeris kõigil neljal tavisel kestuskrossil konkurentidele oma võimu ja tuli, vaatamata ebaõnnele Pärnu lennuvälja motopargi rajal, karikasarja võitjaks. Eesti motospordiföderatsioon Pärnus selgusid talvise kestuskrossi karikavõitjad Joel Kukk Pärnumaa võidusõitjad teenisid mootorratturite Eesti talvise kestuskrossi karikasarja kokkuvõttes kolm esimest, viis teist ja kolm kolmandat auhinda. Kaherattaliste tsiklite taltsutajad valmistuvad krossirajale sööstma. Pärnu lennuvälja motopargi rajal toimunud sarja viimasel etapil kihutas 3,5 kilomeetri pikkusel ringil tosinas masinaklassis kokku ligi 100 krossisõitjat. Kaherattaliste tsiklite taltsutajad konkureerisid omavahel ühe tunni, neljarattaliste sõidukite võistkondlik kross kestis kaks tundi ja poisid kihutasid lühemal tiirul 25 minutit. Martin Leok näitas võimu Võistluspäeva avanud soolotsiklite sõidus haaras juba avaringil juhtpositsiooni Enduro-klassis võistlev Martin Leok Sõmerpalu klubist, kannul meie mehed Toivo Nikopensius, Jüri Makarov ja Mario Tõnisoja ning Vaabina võidusõitja Timmo Mõts. Kui sõidu lõpuni jäi veel veidi üle 10 minuti, pidi favoriit Leok pealtvaatajatega liituma. Tsikkel jäi lihtsalt seisma, eks ta ole oma viga, et jätsime ühe osa vahetamata ja sellest see jama tuli, ütles Leok. Lükkasin mootorratta üle lõpujoone ja sain ikka tulemuse kirja. Karikasarjas tegin asja lõppkokkuvõttes pisut põnevamaks. Kuus meie meest liidrite grupis Kindla võidu võttis Timmo Mõts, kes kontrollaja lõppedes sai ainsana kirja 16 ringi. Tanel Rauk lõpetas üldarvestuses teisel kohal ja pärnakas Mario Tõnisoja oli kolmas. Pärnumaa meestest suutsid 15 ringi läbida veel Jüri Makarov, Toivo Nikopensius, Aivo Rabbi, Egon Üpraus ja Aivo Hünnev. Nelja etapi kokkuvõttes tuli Enduro-klassis võitjaks Leok, talle järgnesid Üpraus ja Jaanus Nuut. E2-klassis oli parim Mõts, teiseks tuli Mihkel Merimaa Sakust ja kolmanda pjedestaalikoha hõivas Tiit Tippel klubist Redmoto. E1-klassi võidukarika kindlustas endale Rauk, teine oli Tõnisoja ja kolmas Nikopensius ning seenioride esikolmikusse mahtusid Makarov, Rabbi ja Redmoto klubi sõitja Rene Jõgimaa. Juunioride 85 ccm klassis oli hooaja parim Kevin Radsin, teise auhinna teenis Jarmo Lehiste ja kolmanda koha karika sai Rait Kaimer. Pärnu võistluse parim selles klassis Don-Eric Laane pidi sarja kokkuvõttes leppima neljanda tulemusega. Hobisõitjate arvestuses on Eesti talvise karikasarja võitja neljast etapist kolm esikohta saanud Sander Lõhmus. Teiseks tuli Timo Vackermann ja kolmandaks Tarvi Remmelgas. Quadracer ite meeskondlikuks karikavõitjaks tulid Siim Vaide ja Martin Toovis, kes olid kiireimad kolmel kestuskrossil. Teine koht kuulus Tõnu Põdrale ja Olari Saarmele ning kolmanda trofee vääriliselt kihutasid Risto Seimar ja Janek Vernik. ATV-klassis hõivasid kõrgeima pjedestaaliastme Margus Malkus ja Jan Kuusik, kes Pärnu sõidul pidid leppima alles viienda kohaga. Võitjaile järgnesid Alo Linkolm ja Jaanus Tooming ning Pärnu etapil võidurõõmu nautinud Erik Reinmets ja Rainis Poll. Margus ja Raadik tegid puhta töö ATV rahvaspordi klassis võitsid kõik neli etappi meie mehed Jaan Margus ja Taavi Raadik, teiseks tulid Arvi Käpa ja Tanel Veerapalu ning kolmanda koha said Gabriel ja Ahti Koort. Poiste quad 200 klassi karikavõitjaks pärjati Martin Adamson, talle järgnesid pärnakad Hendrik Volmer ja Sander Lakiza. Quad 100 sõidukitel kihutanud mehepoegade seas oli hooaja parim kõigi etappidel võidutsenud Kevin Saar. Teise auhinna vääriliselt võistles sel talvel Karl-Kristjan Kajak ja kolmandaks tuli Patric Kurvits, noorimate krossisõitjate quad 50 tsiklite arvestuses mahtusid esikolmikusse Kert Kasemets, Joosep Eesmäe ja Aleks Sale. Tuleb põnev motospordisuvi Kodukandi motospordihuvilistel avaneb sel aastal võimalus näha mitmeid huvitavaid võistlusi. Aprillis kihutavad krossimehed Potsepa liivakarjääris suvise kestuskrossi karikasarja avaetapil ja juuli lõpus on Paikusel enduro Euroopa meistrivõistluste etapp, mille üks kiiruskatsetest sõidetakse tõenäoliselt Pärnus Papiniidu silla lähedal. igal kolmapäeval igal suvel HIND 0.60 eurot