Täiskasvanud täiendavad ennast

Transkript

1 Urvaste Urvaste vald Valla Leht 6(60) JUUNI 2006 HIND 5 KROONI Täiskasvanud täiendavad ennast Vana- Antsla Kutsekeskkoolis toimunud täiskasvanute koolitusel osalesid ka mitmed inimesed Urvaste vallast. 26. mail said lõputunnistused 19 inimest Antsla ja Urvaste vallast, teiste hulgas ka Viktor Kärgenberg, Mati Lillo, Leili Tell, Peeter Tarikas ja Mariina Kõller. 5. novembrist alanud koolitus kestis intensiivselt kuni mai lõpuni. Kõik nädalavahetused, vahepeal ka reedeti, teinekord isegi neljapäeval kirjeldas Mariina Kõller tihedat graafikut. Vana-Antsla Kutsekeskkool oli osaline suuremas Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) uhke nimega projektis ELUKESTVAT ÕPET TOETAVA ÕPIKESKKON- NA JA ÕPPIMISVÕIMA- LUSTE LOOMINE TÄIS- KASVANUD ÕPPIJALE KAGU-EESTIS JA VILJAN- DIMAAL. Euroopa Sotsiaalfond on üks Euroopa Liidu neljast struktuurifondist ning keskendub peamiselt toetustele, mida inimesed vajavad oma tööalase konkurentsivõime tõstmiseks, kuid võib kaasa aidata ka tööturu paremale toimimisele. Kokku õpetati viies kohas (veel ka Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis, Räpina Aianduskoolis, Võrumaa Kutsehariduskeskuses ja Valgamaa Kutseõppekeskuses) kümmet eriala. Vana-Antslas oli võimalik valida puhastusteenindaja ja ehitusviimistleja vahel. 80 tunnile erialasele õppele eelnes 40 tundi sotsiaalsete oskuste koolitust ja 100 tundi üldteadmisi - inglise Antslas Triinu kohviku juures lõpetamisel: Viktor Kärgenberg, Peeter Tarikas, Mariina Kõller, Raili Laul, Leili Tell ja Lydia Liiv keelt, arvutiõpet, ettevõtluse aluseid ja tänapäeva eesti keelt. Sotsiaalse koolituse teemad olid karjääri kujundamine, suhtlemispsühholoogia, tänapäeva tööturg ja seadusandlus. Projektist oli osalejatele ka tasuta toit lõunavaheajal ja kohvipausid. Koolitused olid seekord mõeldud just töötavatele inimestele nende konkurentsivõime tõstmiseks. Helina Kärgenberg soovitab: Peaks ikka rumal olema, kui sellist võimalust vastu ei võta, et saad tasuta koolituse, mis võiks maksta mitu tuhat. Siseviimistlusoskusi võib igaühel kasvõi oma majapidamises vaja minna. arvas Mariina Kõller. Ehitajad ja viimistlejad on tööturul väga hinnas, kui jälgida töökuulutusi, ütles ka Urvaste valla töö tugiisik Helina Kärgenberg. Töötuna arvel olles on palju rohkem võimalusi (tasuta) koolitusel käia. Tööturuameti (TTA) pakutaval koolitusel saab taotleda sõidu- ja majutustoetust ning stipendiumit (sõltuvalt koolituse toimumiskohast ja kestvusest). Mõnikord tuleb koolituse toimumist küll oodata, kuna TTA on huvitatud sellest, et grupp täis saab, sest kulutused on ikka ühesugused. * Alati tuleb vastava töökoha pakkumisel kaaluda ka selle sobivust. Võivad tekkida transpordiprobleemid, aga tahtmise korral on kõik võimalik. Mõninga maa võib maha käia jala, see on tervislik. Ühes ettevõttes saab tööl käia ka mitmekesi ühe autoga, mis on ka keskkonnasäästlik. Näiteks Antsla Innos arvestatakse üsna palju sellega, et sama piirkonna inimesed saaksid töötada ühes vahetuses. Uute projektide ootel Kui jätkuprojekt saab rahastust, käivitub järgmise aasta detsembrist taas samasugune koolitus, siis juba uutele inimestele, ütles projektijuht Ena Drenkhan. Helina Kärgenberg leiab, et kohapeal toimuvad koolitused on väga vajalikud. Näiteks Tööturuameti pakutavad koolitused on ka väga asjalikud, kuid need toimuvad peamiselt Tartus, Tallinnas või Võrus. Inimesel, kellel on pere ja loomad, on üsna raske mitmeks kuuks Tallinnasse elama minna. Väga rahul oli Helina ka sel aastal töö tugiisiku projekti raames Kuldres korraldatud arvuti algõppe koolitustega. Tunnistuse sai kahe grupi peale kokku 25 inimest ja tagasiside oli väga positiivne. Igati toetasid seda ettevõtmist vallavalitsus ja Kuldre Kool. Osavõttu tööklubidest Kuldres, Urvastes ja Vaabinas hindab Helina keskmiseks, kuid on ka häid ja väga häid tulemusi, millest ta lubab vallalehele lähemalt kirjutada, kui teeb töö tugiisiku projektist lõplikku kokkuvõtte. Urvaste vald on kinnitanud osalemist töö tugiisiku jätkuprojektis "Tööklubidest töötubadeni", mille MTÜ Partnerlus esitas ESFile. Enne jaanipäeva peaks tulema ka vastus, kas see leidis rahastust. Kui jah, alustatakse projekti elluviimisega oktoobrist. MARGUS KONNULA

2 2 URVASTE VALLA LEHT JAANIPÄEV Kui ma teie käest küsiksin, mis püha on Jaanipäev, siis vist küll vähesed oskaksid anda sellele õige vastuse. Jaanipäev on Ristija Johannese sünnipäev. Ristijaks nimetatakse Johannest sellepärast, et ta ristis rahvast Jordani jõe voogudes. Ega meilegi tuntud inimesed, nagu kellamees Riho või luuletaja Contra, ei ole nende pärisnimed, vaid sinna on juurde liidetud omadused, millega nad meile tuttavaks on saanud. Jeesus ütles Johannese kohta: Tõesti, mina ütlen teile, ei ole naistest sündinute seast tõusnud suuremat kui Ristija Johannes. Juba 600 aastat enne Kristuse sündi andis Jumal läbi prohvet Jesaja teada imetegudest, mis sünnivad rahva päästmiseks. Vaata, ma saadan sinu palge eele oma käskjala, kes valmistab su teed. Hüüdja hääl on kõrbes: Valmistage Issandale tee, tehke tasaseks tema teerajad! Jumala tõotuse täide minemisest hakkas tunnistust andma Johannes. Evangelist Markus alustab evangeeliumi Ristija Johannese jutlusega, mis ei haaranud inimesi mitte ainult sõnadega vaid ka silmadega. Pilt Johannesest maalitakse meie silme ette: Ristija Johannes oli kõrbes ja kuulutas meeleparandusristimist pattude andeksandmiseks. Ja Johannese riided olid kaamelikarvadest ja ta niuete ümber oli nahkvöö ning ta sõi rohutirtse ja metsmett. Ja ta kuulutas: Pärast mind tuleb minust vägevam, kelle jalatsipaelagi ma ei kõlba kummardudes lahti päästma. Mina ristin teid veega, aga tema ristib teid Püha Vaimuga. Miks just Ristija Johannese päev on sattunud ajale, kui looduses toimub pööre ja päevad hakkavad lühenema? Seda on põhjendatud Ristija Johannese tunnistusega Jeesusest: Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema. Inimpõlved tulevad ja lähevad. Toimub kasvamine ja kahanemine. Üks valmistab teed teisele. Järgnevad põlved võtavad vastu vanemate pärandatud vara ja kannavad seda edasi. Lastel tuleb tähele panna seda vara, mille vanemad on neile pärandanud. Ma ei mõtle ainult materiaalsele vaid ka vaimsele varale. Jeesus Kristus on andnud ristimise käsu ja andnud tõotuse : Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka. Ristida iseennast või lapsi ei ole tühiasi, vaid see on tähtis meie enda hinge õndsuseks ja Jumala rahuks. Suvi ja jaanipäev on ristimise aeg. ÜLLAR SALUMETS EELK Urvaste koguduse õpetaja URVASTE VALLA LEHT tellimisindeks Postiaadress:Urvaste Võrumaa e-post: urvaste@gmail.com Toimetaja: Margus Konnula, tel Trükitud OÜ Tartumaa Trükikojas Eesti lipu ajaloost 4. juunil tähistas terve Eesti lipupäeva ja kohe on kätte jõudmas võidupüha ning jaanipäev, mil lippu ööseks ei langetata. Sellega seoses mõtlesin kirjutada eesti rahvuslipu saamisloost. 19. sajandi teisel poolel eestlasest tudeng saksastus, astus saksa korporatsiooni ning parema elu nimel hülgas oma juured. Kuid oli ka neid, kes ei tahtnud minna säärast teed. Nii määratleti eesti korporatsioon (korp!) Vironia. Värvideks valiti 1881 a. sinine-must-valge. (1900. a kinnitati Riia Polütehnikumi juures eestimeelse korp! Vironia lipuvärvideks violetne-mustvalge) Baltisaksa korp!-ide vastuseisu tõttu ei õnnestunud end ametlikult registreerida. Tollane Vironia esimees Aleksander Mõttus pani 26. märtsil 1882 a. (vkj) pähe sinimustvalge tekli ja sõitis voorimehel läbi linna. Seda märkasid baltisaksa korporandid, puhkes käsikähmlus ning tüli põhjustanud tekkel sattus sakslaste kätte, kes selle korp! Livonia konvendikorteris jalge alla tallasid. Selle juhtumi tagajärjel otsustati loobuda korp!-i moodustamisest ning registreeriti ennast kui Eesti Üliõpilaste Selts(EÜS), kuid värvid jäeti samaks a. maikuu teiseks pooleks oli valmis lipp, mille õmbles peamiselt Karl August Hermanni abikaasa Paula. Lipp otsustati pühitseda Otepää kirikus. Tartust asuti teele 3. juuni hommikul, lipp peidetud vankrisse. 6 km enne Otepääd võeti lipp vankrist välja ja lasti tuules uhkelt lehvida. Lipu pühitsemine toimus 4. juunil. Ülikooli tuli õppima üha rohkem eestlasi ning noortes meestes kasvas ka arusaam enestest kui eestlastest. EÜS-i liikmeid oli üha rohkem avalikult koos näha ja teati, kellega tegu. Sellega seoses tekkis ka arusaam, et värvikolmik on eestlasi ühendav jõud. Lipp põranda all a. laulupeol eemaldati võimude sunnil koheselt sinimustvalged lipud a. 1. novembri eesti organisatsioonide rongkäigus Tartus oli sinimustvalge lipp väljas ning rongkäigule tungisid ülikooli peahoone ees kallale revolutsioonist innustust saanud vene üliõpilased a. laulupeo eelõhtul ehtisid inimesed oma majad rahvuslippudega, kuid võimuesindajad andsid käsu need koheselt eemaldada. Suurt mõju avaldas suur hulk sinimustvalgeid lippe eestlaste meeleavaldusel Petrogradis, kus 26. märtsil a. nõuti Eestile autonoomiat Vene riigi koosseisus. Rahvuslipp olevat olnud eestlasi ühendavaks ja organiseerivaks asjaoluks. Autonoomia ka saavutati a. 23. veebruaril kuulutati Pärnus teater Endla rõdult rahvuslippude lehvides välja esimene iseseisvuse põhidokument - Eesti Maapäeva Vanematenõukogu "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele". Kohe alanud Saksa okupatsioon surus küll sinimustvalge lipu põranda alla, kuid Vabadussõjas mindi vaenlase vastu sama värvikolmiku all võiduka lõpuni a. 27. juunil võeti vaidlusteta vastu "Riigilipu seadus", mis sätestas lipu värvideks: taevasinine (rukkilillesinine), must ja valge. Kahjuks on ajalugu keerdkäike täis ja võõrvõimude sunnil on olnud meie rahvuslipp ka põlu all aasta 21. oktoobril korraldati Võrus miiting, kus julgeti välja võtta ka eestlaste trikoloor. Nõukogude okupatsiooni elas esimene sinimustvalge lipp üle Kõola külas asuvas Läänemardi talus, peidetuna korstna jala alla. 26. detsembril a. võeti lipp peidupaigast välja ning restaureeriti, praegu asub ajalooline lipp Eesti Rahva Muuseumi hoidlas. On heameel tõdeda, et olen seda lippu ka oma silmaga näinud. Ksv! HEIKI LILL c! 2003-I EÜS *ksv!-kaasvõitleja c! - märgib liikmeksastumise aastat

3 JUUNI 2006 UUDISED 3 Ikka tantsuga Lehekuu lõpp ja jaanikuu algus olid Kuldre Kooli ja Urvaste valla rahvatantsijatele tihedalt tegemisi täis, Antsla piirkonna koolide kevadpidu toimus 1. juunil, Võru maakonna laulu- ja tantsupidu 3. juunil. Mõlemal peol esines kooli poolt kaks rühma - 1. ja 2. klassi Tibujalad ning 4. ja 5. klassi tantsijad. Valda esindas veel eraldi segarühm, mis tegutseb Urvastes. Võib tekkida küsimus, miks Antslas koolide kevadpeol esines segarühm? Põhjus on lihtne - meie kaheksast tantsijast viis õpib Antsla Gümnaasiumis ning ülejäänudki on Antsla või Kuldre kooliga tihedalt seotud. Antsla pidu kolis ilmataadi ebasoosingu tõttu linnapargist gümnaasiumi võimlasse. Esinejaid oli Antslast, Lepistust, Põlvast ja ka mujalt. Näidati enda oskusi ning imetleti kaasesinejaid. Esinejale on suurim tunnustus soe aplaus, ka meie tantsijatele elati südamest kaasa. Võru maakonna laulu- ja tantsupidu oli juubelihõnguline 125 aastat möödus esimesest laulu- ja tantsupeost maakonnas. Kaamerasilm jälgis iga esinejat, sestap oli vastutus suur ning iga laulja, võimleja, tantsija, pillimees püüdis anda endast parima. Võib öelda, et kõik sammud, joonised ja liikumised tantsiti just nõnda nagu peab. Lusti ja särtsu jätkus jalgadesse ja silmadesse vaatamata pikale proovipäevale ning üsna tempokale rongkäigule Võru kesklinnast Kubjale. Tantsijate nimel suur tänu kõigile, kes meid vaatama tulid, lustlikele pokudele tee ääres, meid sõidutanud bussijuht Eeri Proškinile. Erilise kiituse väärilised on need emmed-issid, kes meiega koos pika päeva vastu pidasid ning meid igati abistasid. Kõige suurem ja soojem tänu Sulle, tantsija, nii väike kui suur! TIIU KUNGUS Perepäev peaaegu vihmata Mai viimasel laupäeval trotsis mitukümmend inimest vihmaperioodi ja tuli kokku Urvaste kiriku juurde, et seal ja all kõlakoja ümbruses perepäeva pidada. Sissejuhatuseks laulis kirikus koguduse naiskoor ja õpetaja Üllar Salumets korraldas väikse kirikuekskursiooni. Siis jagunes suurem osa rahvast võistkondadesse ja orienteerumismänguga läbi surnuaia suunduti alla kõlakoja juurde. Väga otsustavaks said minutilisel distantsil küsimused Urvaste kirikust, surnuaia ristidest ja Marie Heibergist, millele kontrollpunktides vastama pidi, lisaks tuli grupipildilt ära tunda köster Jaan Allikvee. Iga vale vastus andis 10 trahviminutit. Siiski ei saanud täpseimad vastajad üldvõitu, sest võistkond Pliksid suutis 10 lisaminutit rajal napilt tagasi teha. Üks võistkond suutis aga 100 võimalikust 70 trahviminutit korjata. Pereteatevõistluses, kus üks ajas kepiga palli taga, teine puges viiest rõngast läbi, kolmas kandis topsiga Teatevõistluse võitja Luule ankrumees Riho Tenn lippab finiši suunas. Taavi Almaril Võitjatest läheb veel ligi paarkümmend sekundit aega. purki vett täis ja viimane puhus õhupalli lõhki, suutis aga kogemus noorte hasardist ja kiirusest jagu saada. Veel joonistati Liivia Rebase juhendamisel katuselaastude peale, Erma Kallasse lõõtsamängu saatel lauldi Urvaste valssi ja ka sünnipäevalaulu kultuurijuht Aivo Männistele. Ruhingu noorusliku vanaema Maia Partsi niigi toredale päevale pani punkti värske uudis järjekordse lapselapse sünnist. Keha kinnitada sai taas kord naiskodukaitsjate KURADITII UHTJÄRVE PÄÄL 19. kirjandusvõistlusel Mino Võromaa sai Oliver Liibert huumoripreemia I-III klassi vanuserühmas jutu "Poodin" iist ja IV-VI klassi vanuserühmas Grete Kungus jutu-avvuhinna "Kuraditii Uhtjärve pääl" iist. * Uhtjärven näemi vaiksil õdagutunnõl säänest pikkä lainjat juunt, sakilist nigu piksepilvest vällä tulnu välgü tii ütest järve otsast tõistõ. Järv ess om vaiknõ ja sille, a tollõ niiüteldä Kuraditii kottal vesi virvendäs. Vanarahva suun liigus tollõ virvendävä tii kotsilõ jutt. Ku Uhtjärve ütte otsa ehitedi kerik, sis tõsõn otsan oll Kööri org. Ja sinnä orgu tetti tsõõriplats nuuri inemiisi kokkukäümise kotus. Sääl mürräti, tetti muusikat ja ka kõlvatit tekõ. Toda kõkkõ juhtsõ sääl Kurat. Kerik tahtsõ tuud platsi är häötäq, et noorõq sääl peris hukka ei lähässi. Umõti plaanõst kavvõmbalõ es jõudaq. Kurat es võtsõ sõaplaani ette. Tä ehit sinnä järve pääle silla. Kõik halvaq haldjaq, nõiaq, loitsjaq ja halvaq vaimuq olliq tälle sääl abis. Ja ku sild valmis sai, lepiti umavahel kokku, et sis üüse rünnätäs kerikut ja hävitedäs tuu är. Maad müüdä tuul aol suurt liikuq es saaq, selle et paks mõts oll ja inemiseq, hernesupiga, mida jagas Sirje Lill. Tuntud-teatud Urvasteasjadest osavõtjate kõrval olid ka aktiivsed üllatuskülalised: isa ja poeg Rebaste külast Kanepi vallast, kes juhtusid Urvaste mõisast läbi sõites nägema perepäeva kuulutust Urvaste Naisteklubi, koguduse ja kogu rahva koostöös sündinud ettevõtmine ajas ka taevataadil nutuisu ära ja järveäärsed tegemised kulgesid kenas päikesepaistes. MARGUS KONNULA kiä sääl elliq, puuldivaq joba kerikut. Tuuperäst pidigi Kurat ummi abiliisiga müüdä vett vai õigõmbidõ silda piten kerigu manu jõudma. Nelläpäävä õdagu kutsõ sis Kurat kõik uma kamba kokku ja nakati säält Kööri orust minemä. Aga inne, ku tuu rong vai sõavägi Urvastõ kerigu ala jõudsõ, kikas laulsõ ja Vanakuradi vägi vajju kõik kuun oma tiiga maa ala vai järve põhja. Tii vajju kül põhja, a tollõ kotussõ päält, kos tuu tii olï ehitet, tulõgi tuu virvendüs ja tuud või selgil õdagil, ku järv sille om, kaema minnäq. GRETE KUNGUS oppaja Hilja Varov

4 4 INFO URVASTE VALLA LEHT Vallavolikogu istungil 24. mail * Kinnitati Urvaste valla Teehoiukava Otsustati: * osaleda projektis Töötugi Kagu- Eestis 2 Tööklubidest töötubadeni * anda rendile enampakkumise korras alljärgnev vallavara 1.1 Ristotsa kinnistu 0,91 ha suurune põllumaatükk, maksustamishinnaga 2093 krooni 1.2 Ristotsa kinnistu 1,71 ha suurune põllumaa, maksustamishinnaga 3933 krooni 1.3 Ristotsa kinnistu 0,79 ha suurune põllumaa tükk, maksustamishinnaga 1817 krooni * Eraldada reservfondist Uue-Antsla rahvamaja kapitaalremondiks krooni ja Urvaste seltsimaja juurdesõidutee pindamiseks krooni * Võtta laenu krooni Urvaste vallamaja akende vahetuseks ja kohustada vallavanem Kurmet Müürsepp allkirjastama Urvaste valla nimel laenulepingut * Kooskõlastada Võrumaa hariduse arengukava aastateks TULEMAS EESTIMAA - AVASTAMISE REIS ja MEIE ILUSATE KODUAEDADE ÜLEVAATUS. Eestimaad avastame sellel suvel Tartumaal. Plaanis oli küll Põhja-Eesti külastus, kuid karm, lumevaene talv on teinud palju pahandust sealsetes aedades ja looduses. Mitmed aiapidajad on palunud kosumisaega. Juulikuu teisel reedel, 14. kuupäeval stardime. Ootan endiselt aktiivset osavõttu. Andke endast teada tel , Meie kauneid koduaedu külastame juulikuu esimesel poolel. Jõudu ja indu taimede eest hoolitsemisel ja murude niitmisel. Püüame palju pildistada, et siis tulevastel Urvaste Valla juubelipidustusel oleks kena väljapanek meie ilusates hoolitsetud kodudest.ootame infot üles leidmata aedade kohta. Sooja, päikselist ja kaunist suve kõigile! Lugupidamisega EVI ZIRK Kuidas säästa loomi vikati eest Algaval heinaajal tasuks järgida paari lihtsat nõuannet, et metsloomi ja linde niiduki eest säästa. Looduskaitsjad soovitavad niitmist ja viljalõikust alustada maatüki keskelt, et linnud-loomad saaksid masina eest servade poole pageda. Kui alustada niitmist väljastpoolt sissepoole, siis varjuvad loomad sageli viimase niitmata heinasiilu sisse. Nii mõnigi traktorimees on tunnistanud, et vahel on seal pärast niitmist hein hakklihaga segamini. Hukkuda võivad kitsetalled, jänesed, mitmed linnud (näiteks üha haruldasemaks muutuv rukkirääk, kes pesitseb niisketel heinamaadel ning muutub sulgimise ajal ajutiselt lennuvõimetuks). Kui alustate niitmist siiski väljastpoolt, siis oleks ehk targem niita viimane kaar alles järgmisel hommikul, et loomad jõuaksid ööpimeduse varjus põgeneda. Palju ei maksa ka see, kui korraks masinast välja tulla ning viimane heina- või viljariba kindluse Iga asi lõpeb otsa, saagu lõpp siis halvaks heaks. Aga kui tal poleks otsa, asja kahtlaseks me peaks. /Gina Ruck-Paque/ mõttes lihtsalt läbi kõndida. Veel mõned soovitused: * Ringitamise asemel võib niita ka üht servapidi edasi-tagasi liikudes. * Vähemalt osadel rohumaadel tuleks niitmise aega lükata hilisemaks, et linnupojad jõuaksid enne pesast lahkuda (näiteks varane silotegu jätab räägupesad lageda taeva alla ning emaslind ei tule siis enam sinna tagasi. * Kasu võib olla ka aeglasema sõidukiiruse valimisest. Mitmed loomad jõuavad siis põgeneda ning saamatut kitsetalle märkab ehk roolist kergemini. Kaunist heinaaega kõigile taluperedele! AIRI HALLIK-KONNULA (kasutatud Eesti Ornitoloogiaühingu väljaannet Räägusõbralik põllumajandus Aasta Urvaste Koolis Kooliaasta hakkab lõpule jõudma ja aeg on kokkuvõtteid teha ning tunnustada parimaid õpilasi. Lõppev õppeaasta ei olnud meie jaoks küll kerge, kuid kes on öelnud, et elu peab olema kerge. Igal perel on omad probleemid ja need käivad kaasa ka õpilastega. Kool on alati ühiskonna ja ümbritseva elu nägu. Meie kooli õpilane on aktiivne tegutseja. Selleks korraldame palju üritusi, et saaks tegutseda. Meie kooli eripära palju tööõpetuse tunde ja peale tundide lõppemist tööpraktika annab õpilastele kaasa tööoskuse. Paljud õpilased lähevad suveks tööle. Usaldage neid ja võtke tööle! Oma kooliruumide remontimisel on meie õpilased ikka osalised. Meeldejäävaid sündmusi oli palju - näiteks kohtumised tuntud inimestega, isadepäev, jõulud, emadepäev, sõbrapäev, kevadpidu, parimate õppuritele direktori vastuvõtt. Osalesime edukalt Eesti Eriolümpial. Meie sportlased saavutasid medalikohti: suusatamises, bowlingus ja rahvastepallis. Lõppenud õppeaasta jääb meelde toreda, lõbusa ja tegusana. Kõik see on varsti ajalugu. On jäänud veel viimased koolipäevad, siis lõpupidu ja ongi kogu koolipere jaoks kätte jõudnud koolivaheaeg - aeg taastada oma jõu- ja energiavarusid, et sügisel täie hooga uuesti alustada. Sel aastal lõpetab 14 õpilast üheksanda klassi. KALMER SARV Urvaste Kooli direktor Folkloorifestivalile! Urvaste Vallavalitsus annab võimaluse meie tantsijatel osaleda ühel päeval Võru Folkloorifestivali ( juuli) tegemistes. Meiega võivad ühineda kõik, kes nii Eesti kui ka muu maailma rahvakultuuri vastu huvi tunnevad. Esialgu on kavatsus sõita laupäeval, 15. juulil, mil tantsitakse traditsiooniline ühistants Võru linna tänavatel. Huviline! Jälgi edasist reklaami või helista TIIU KUNGUS

5 JUUNI 2006 UUDISED 5 20 aastat Vaabina kaevamistest 20 aasta eest kirjutas tollane rajoonileht Töörahva Elu Vaabinas Ansimiku talu lähistel toimunud arheoloogilistest päästekaevamistest. Arheoloog Heiki Valgu sõnul pääses külakalmistu napilt hävingust, sest Kuldre kolhoos tahtis seal laiendada kruusavõtukohta ja majandi juhid polnud teadlikud, et põllu kündmisel rohkesti luid on välja tulnud. Kaevatud sai just nii palju kui hädapärast vaja - st seda ala, kust buldooser karjääri ettevalmistamiseks oli mulla ära koorinud ja kust erosioon (kaldpinna peal) luustikke välja uhtma hakkas meenutab Heiki Valk. 350 m2 suurusel uuritud alal oli väga vähe tervena säilinud matuseid, kuid leiti rohkem kui 60 luustiku jäänuseid. Sellal oli kombeks üsna madalatesse haudadesse matta, mistõttu olidki sajandist pärit matustest paljud põllu kündmisel viga saanud. Mehed ja naised olid maetud reeglina vastassuunas. Mehed peaga lääne ja loode, naised ida ja kirde poole nagu teistelgi Võru- ja Valgamaa keskaegsetel kalmistutel. Ligi veerandi leitud asjadest moodustasid kirstunaelad, teise veerandi noad ja ligi viiendiku mündid. Enam kui poolte nugade leidmine luustiku rinnalt, käeluude juurest, tera ots surnu pea poole näitab, et tegu on sihipärase hauapanusega. Varaseim leitud münt on löödud Põhja-Saksamaal 14. sajandi teisel poolel, hiliseim 1671, aastal Rootsis. Teisteks leidudeks olid peamiselt ehted - pronksist hoburaudsõled, rõngassõled ning sõrmused. Mitmele matusele oli kaasa pandud rauast õmblusnõel. Omalaadseks leiuks oli ühe meheluustiku juurest saadud pronksist õngekonks. Leiud asulakohalt kinnitavad, et Vaabina küla on olemas olnud juba väga kauges minevikus. Kalmistu jääb praegusest asulakohast linnulennul veidi enam kui kilomeetri kaugusele. Kunagisest küla asemest annab tunnistust rohkem kui meetripaksune kultuurkiht a Rootsi maarevisjonist võime välja lugeda, et Vaabina mõis on oma praegusesse asukohta rajatud alles Liivi sõja ajal 16. sajandi lõpus. Muinasasula kultuurkihti võib Eesti mõisasüdametes leida võrdlemisi sagedasti. Rohkesti hävitati põliseid külasid mõisate poolt veel 19. sajandi alguspoolelgi. Heiki Valgu hinnangul on tegu tavapärase Võrumaa keskaegne külakalmistuga Mingeid märke kalme muinasaegsest algupärast ega ka keskaegsetest põletusmatustest, mida siin-seal Võrumaal ette tuleb, silma ei hakanud. Osa kalmest on kaevamata. Mägi sai 20 aasta eest muinsuskaitse alla ja on kaitse all praeguseni. Tollal pidi kolhoosi buldooser pealt ära kooritud mullavallid kaevatud ala peale tagasi lükkama, et tekiks kaitsev kamar. MARGUS KONNULA Lühidalt Tiit Uibusaar püstitas Gustav Sulel memoriaalil 800 m jooksus uue isikliku rekordi 1.53,83, mis on ka Võrumaa meeste rekord. Margus Kirdi 19-aasta vanune rekord purunes 0,02 sekundiga. Tugevas konkurentsis andis see 10. koha 14 jooksja hulgas Mõne nädala eest joostud isiklik rekord sai ületatud 0,29 sekundiga Selle aasta Eesti meeste edetabelis on Tiit 6. kohal. Võrumaa koolispordi ühendus tunnustas lõppeva õppeaasta 41 aktiivsemat ja mitmekülgsemat koolinoort, nende hulgas ka Riina Rõõmu ja Renee Kilterit Kuldre Koolist. Pokumaa sai EASi (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist 10,594 miljonit krooni. Praegu käivad läbirääkimised üle 2 miljoni suuruse omaosaluse katmiseks riigieelarvest, mis oleks Urvaste vallale üksinda selgelt üle jõu käiv summa. 31. mail toimus Urvaste vallas maakonna sotsiaaltöötajate päev juunil toimus Kuldres eneseregulatsiooni koolitus. Koolitajaks oli Lea Taul, kes on Urvaste vallas 6 aasta jooksul juba kolmandat korda koolitust läbi viimas. Kui eelnevate koolituste sihtgrupiks olid õpetajad ja lapsevanemad, siis seekord oli koolitusel osalejad eelkõige tööotsijad. Koolitusel osales kahe päeva peale kokku 13 inimest. Eneseregulatsioon on igale inimesele vajalik, sest mõtlemisest saab kõik alguse. Ameti selgeks õppimine ei taga meile veel koheselt tööd ja õnne. On olnud mitmeid juhtumeid, kus inimesel on tegelikult fantastilised oskused, kuid eneseusu puudumise tõttu pole endale sobivat väljundit leidnud. Koolitust toetasid Urvaste Vallavalitsus, MTÜ Partnerlus ja Kuldre Kool. Igal kuul tulevad sotsiaaltöötajad ja töö tugiisikud kokku, et arutada vahepeal vastu võetud seadusi ja muid muutusi sotsiaalvaldkonnas. Kutsutakse külla spetsialiste, kes aitavad asju selgemaks saada. Hooaja viimane võõrustaja korraldab ka midagi põnevamat. Sel aastal oli Urvaste kord. Toimus ekskursioon, mille käigus külastati Urvaste valla koduloomuuseumi, Uue-Antsla rahvamaja, Kuldre Käsitöötaret, Urvaste kirikut ja Tamme-Lauri tamme. Külalistele oli giidiks ja tutvustas kohalikke legende meie töö tugiisik Helina Kärgenberg. Hiljem toimus pidulik koosviibimine Uhtjärve Ürgoru Nõiariigis, kus sõna võtsid ka Urvaste vallavanem Kurmet Müürsepp ja maakonna sotsiaaltöö spetsialist Marianne Hermann.

6 6 14. JUUNI URVASTE VALLA LEHT MÕTISKLUS Me ikkagi elame Urvaste oli, on ja jääb kõige kaunimaks ja armsamaks paigaks eluteel viibigu ma siis ükskõik kus. Oli ilmselt augustikuu aastal 1947, kui kõndisin Uhtjärve äärde esimest korda laulupeole. Tol peol tundus olevat rohkem rahvast kui aasta suvel, sellele sain kinnituse ka arhiivist: osalesid Urvaste, Linnamäe, Antsla, Kooraste ja Sõmerpalu laulu- ja pasunakoorid, külalisi oli ligikaudu kaks tuhat. Noist peolistest viibivad nüüd meie hulgas ehk üksikud, peale on kasvanud uus põlvkond, kel uued hooled ja mured. Räiged ajatormid on käinud üle Urvaste ürgoru ümbrusestki, paljudel siin sündinuil on nüüd elupaik kuskil mujal. Aga vaadake korraks enda ümber: me ikkagi elame! Elame kurjade jõudude kiuste, kes juba aasta 8. jaanuaril arreteerisid 20 aastat Kuldre kooli juhatanud Karl Taali, 9. jaanuaril Kaitseliidu Antsla malevkonna pealiku Herman Vooru, 10. jaanuaril Evart Niidu, 28. jaanuaril Riigikogu liikme Alo Karineeli... Sama aasta 14. juunil käsutati loomavagunisse Karl Taali abikaasa Helmi ja väike tütar Aino, Urvaste kooli õpetajad Julius ja Minna Jaek, äsjane konstaabel Ain Tiganik koos abikaasa Manda ja poja Lemmikuga, Richard Samarüütli perekond Vastse-Antslast, Dubergid ja Ketsid Linnamäelt Ja mis juhtus 25. märtsil 1949, seda mäletavad-teavad veel mitmed Jäädvustada rahva saatuslugu Olen sündinud 25. juunil 1937 Lõõdla järve lähedal Holla talus, veerandsada aastat oli mu kodu, kus elas ema, Rauskapalu serval; esimene kool Urvastes, teine Antslas. Ja kui Urvastes tähistati aasta augustis koolielu 300. aastapäeva, tunnetasin, et minu jaoks ei ole enam elus tähtsamat tööd kui jäädvustada kirjasõnas tulevastele põlvedele oma sünnipaiga rahva saatuslugu. Tänan kümneid naisi ja mehi, kes tollest ajast alates on kõnelnud mulle läbielatust just tänu neile olen suutnud koostada diloogia Kuhu kõik nad jäid? ja triloogia Võrumaa saaga, samuti äsja ilmunud Hällimaa. Kui Jensiine Telling, Leida Reinumägi, Melania Strandberg, Alma ja Elmar Kuld, Adele Konnula, Mari Reiman, Hella ja Anni Keem, Adele Randmäe, Salme Jaanimägi, Nelli Prisko, Voldemar Neem, Jaan Haller, Karl-Gustav Unojaan, Justin Mõttus, Alfred Kängsepp ja teised poleks jaganud mälestusi 20. sajandi keskpaigast, poleks neid raamatuid sellisel kujul olemaski. Ja aasta suvel, kui koos oli Vaabina rahvas ja ma ise ei teadnud, palju veel päevi kingitakse, andis Milvi Liivamägi mulle oma kirjapandud mälestused Siberist. Neid võite nüüd lugeda, kui avate Hällimaas peatüki Ikei. Hällimaa kaasautoreid on teisigi Ameerikast naasnud Aino Pähn, Amanda Visnapuu, Alma Märdimäe, Hilda Veski, Helga Pallits, Mari Jakobson, Väino Lindsaar, Richard Tamm, Londonist kodumaad külastama tulnud Arno Karineel, kellega olen kohtunud. Nii et seegi raamat, mille väljaandmist toetas ka Urvaste vallavalitsus, on meie kihelkonna rahva kollektiivne looming. Unikaalsed päevikud Suurima austusega tuletan meelde veel neid, kellest kirjutan Hällimaas peatükis Tõehoidjad. Üks pikem lugu selles raamatus ongi koostatud Salme Samarüütli kirjapandu põhjal. Arvatavasti te ei vaidle vastu, kui väidan, et minuealiste ja järeltulevate põlvede mälu oleks võrratult hägusam, kui Salme ja siitmailt samuti väljakistud Inga Jõgeva, Ain Tiganik, Linda Konksi ja Peeter Reinumägi oleksid jätnud kirja panemata, mida nad olid pidanud võõrsil kogema. Küsin: mida ma üldse teaksin Urvaste kihelkonnast pärit inimeste elust Sosvas, Bondarkas, Stolbovois, Petrovskis ja teistes paikades Venemaal, kui poleks lugenud sealt sünnimaale tagasipääsenute mälestusi? Ja ärgem unustagem: üleelatu usaldasid nad kirjasõna hoolde veel nõukogude võimu ajal. Kui Leida Reinumägi näitas mulle oma äia Peetri kaustikuid, olin väga üllatunud: kust küll võttis 78-aastasena Irkutski-maile küüditatu tahte ja jõu kirja panna pea iga päev kas või ühe rea? Teadmata, kas ta veel kunagi jõuab Pätsimäe kodumurule ja õunaaeda? Usun: Peeter lootis, et tema märkmed jõuavad kord ikkagi sünnimaale ega lase julmal kuriteol vajuda unustushõlma. Urvastest võõrsile paisatute päevikud ja mälestused on minu meelest unikaalsed ja väärtuslikud ajalooallikad, mis kõnelevad meie elujõust ja vastupidavusest väga rasketes oludes. Seda tunnetades olengi püüdnud trükisõnas talletada mälestusi ajajärgust, mil elasin oma kodus, aga sellest, mis juhtus lähikonnas, teadsin väga vähe, ainult kuulduste põhjal. Kirjastasin aastal Arnold Palutedre raamatu Viis tuhat päeva. Kui Arnoldi õe poeg Roland Ilp andis minu kätte kaua riiulil seisnud käsikirja, leidsin, et see väärib raamatuna ilmutamist. Sama meelt oli ajaloodoktor Enn Tarvel, kes kirjutas ka soovituskirja Eesti Kultuurkapitalilt toetuse saamiseks. Arvan, et teos aitab nüüdseil lugejail selgemini tunnetada vägivallaajastu olemust, mõista, kuidas elati kogu riigis, mis kujutas endast katuseta vanglat. Nii nagu teisedki kodust lahtikistud, rändas Arnold mõttes ikka Urvaste maile. Raamatust leiate järgmise lõigu: Istusin Nedostupnõi külas tihti oma õlgkatusega hüti ees ja vaatlesin päikeseloojangut, pisarad silmis. Ängistus pigistas valuliselt Seal lääne pool on kodutalu, ta põllud, sinised rukkililled, oja ääres heinamaal kollased kulllerkupud ja allikas, millest rüüpasin raudkülma, kristalset vett. Seal kauni Uhtjärve rinnakul on surnuaed, kus puhkavad igavest und ema ja isa. Puhake, armsad! Teie ei näinud sünget varju, mis laskus maa kohale, mis mattis ka teie higi ja vaevaga viljakandvaiks rügatud põllud. Teie jäite hävitavast tormist eemale. Ma ei tea, mida arvaks tänasest elust sünnipaigas Arnold Paluteder, kui ta viibiks meie keskel. Minul igatahes on küll heameel näha oma hällimaal teotahtelisi naisi ja mehi, kes peavad lugu oma kodukohast, jätkates esivanemate tööd vabas riigis. JAAN ELLEN

7 JUUNI 2006 KOOL 7 Kuldre Kooli 9. klassi lõpetajad Karoliine Aasaroht, Allan Kannela, Kai Kell, Argo Kõiv, Viljar Kärgenberg, Tiit Lees, Siim Lees, Kristo Liibert, Sagris Malleus, Janar Raidla, Riina Rõõm, Juss Saar, Siimo Suija, Sven Suija, Taimar Sügis, Marta Tammoja, Anita Tretjak, Ilmar Uibopuu, Kristjan Veskus Noppeid lõpetajate kirjanditest Kes on need inimesed, kes loodust reostavad? Kas välismaalased, keda meelitab siia puutumatu loodus? Või oma riigi kodanikud, kes peaksid väikest Eestit igat moodi hoidma? Või mõlemad koos? Anita Tretjak Jätkates sama tempoga reostamist, ei leia puhast loodust peagi enam mujalt kui meie endi mõtetest-meenutustest. Kui meidki selles reostuses enam alles on Kristjan Veskus Omamoodi põnev on inimene, kes aastakümneid kannab samu riideid ja soengut, kuid ka see, kelle juuksevärv ja rõivastiil muutub iga nädal. Harva ennast näitav komeetki on inimesele põnev. Vaevalt ta enam siis huvi pakuks, kui ta meil iga-aastane külaline on. Ilmar Uibopuu Maailmas on nii palju asju, tegevusi ja inimesi, mis või kes tunduvad meile mõttetuna. Just nimelt tunduvad /---/ Minu jaoks ei ole ükski inimene mõttetu. Ma ei suuda seesugust isikut ettegi kujutada. Riina Rõõm Traditsiooniline tutipäeva allkirjade kogumine Ei pea olema suurt rikkust, et pereliikmed üksteist armastaksid. Raha aitab vaid paremini elada. Vaeses peres võib armastus olla suurem ning oma ligimestest hoolitakse rohkem. Kai Kell Kui sulle piisab õnneks kevadisest lillelõhnast, mõnest kaunist päikeseloojangust või ema soojast kallistusest, ära vaeva pead suurte rahatähtede pärast, vaid kingi kallitele inimestele lilleõis või ütle lihtsalt midagi head - ja sa oled õnnelik. Riina Rõõm Kollast ajakirjandust ostavad inimesed ohtrasti. Miks? Kas neid tõesti huvitab nii väga teiste isiklik elu? Või on see lihtsalt meeldiv ajaviide? Viljar Kärgenberg Parimad õppurid Kuldre Koolis Puhtalt viielised 1. kl Säm Hellamaa, Hannaliis Luts, Helen-Mary Vartšun, Regina Ermel; 2. kl Hanna-Annika Kuulmets, Oliver Liibert, Hannes Varik, Birgit Ojaveer; 3. kl Katri-Liis Klaar, Simone Kolga, Selje Korp, Kairit Ladving, Kersti Lõhmus; 4. kl Deimon Jõesaar, Hele-Andra Kuulmets, Jaagup Siil; 5. kl Kristiina Kallion, Egle-Riin Klaar, Tauri Mitt; 8. kl Kadri Kaur, Raiko Lillma; 9. kl Viljar Kärgenberg, Riina Rõõm Neljad-viied 1. kl Kelly Püvi, Cerda Männiste, Liis Uibopuu, Birjo Prisko, Rasmus Rang, Johanna Ringinen; 2. kl Sander Kangro, Kevin Sõmer, Jaanika Marinitševa, Steven Teder, Liina-Grete Uibopuu, Karl-Kösta Veskus; 3. kl Diana Andritskaja, Mariliis Kallion, Karl Kaur, Mari-Liis Leppoja, Cätlin Salmus, Kristi Vichterpal; 4. kl Hanna Bergmann, Merily Lillma, Mari Melzar, Lauri Mitt, Janno Prants, Ly Randoja, Sandra Raudsepp, Krista Täht, Kevin Mõts, Erki Täär, Keili Taal; 5. kl Karlo Bergmann, Kairo Bergmann, Kristjan Kirschenberg, Mari-Ann Klaar, Geidy Malleus, Gert Neeve, Annika Oja; 6.kl Madis Haller, Teiri Jõõras, Kalle Nöps, Mari Ringinen, Eiko Roosimaa, Birgit Tell, Deodora Josepha Maria Vahtel, Maarja Vikson, Grete Kungus, Karel Varik; 7. kl Liisi Kroonmäe, Helen Laidma, Ragnar Mõts, Anett Männiste, Taiger Sügis, Janari Raudsepp; 8. kl Kert Mõttus; 9. kl Karoliine Aasaroht, Kai Kell, Siim Lees, Taimar Sügis, Marta Tammoja, Anita Tretjak, Ilmar Uibopuu, Kristjan Veskus Lastepäevarühm "Sipsik" lõpetajad: Andrus Andritski, Maris Haller, Jan Jakobson, Kaur Kaelep, Anett Kuulmets, Mailis Malleus, Aile Nool, Maris Piigli, Kadi Pütsepp, Merje Randoja, Kaili Teder, Enri Täär, Villu Viiksaar, Piibe-Eliise Varik Lastepäevarühm puhkab 23. juunist. Lapsi ootame lastepäevarühma taas alates 14. augustist. Koolimajja suvisele aiatööle ootame klassi lõpetanud lapsi 4. juulist kuni 29. augustini igal teisipäeval 9.00 Antsla Gümnaasium 9. kl lõpetajad: Kaisa Kartau, Mihkel Melzar, Kairi Ader, Agnes Jõgisuu, Ange Lännik 12. klassi lõpetajad: Kristo Arro, Meelis Mets, Kris Koosar, Taavo Vaher Parimad õppurid: 2A kl Mattias Ruusa 2B kl Eia Vänzel 3. kl Sandra Zimmermann, Maarika Teder 5B kl Liisi Soonvald, 6B kl Kaidar Hass, Susanne Holdt 8A kl Kert Kartau, Tair Vaher 8C kl Hanna Holdt 9A kl Kaisa Kartau 9B kl Kairi Ader, Agnes Jõgisuu, Ange Lännik 10B kl Siret Lillma, Marii Männiste 11A kl Elen Vänzel, 11B kl Siret Hass Lusti Lasteaed-Algkool Lasteaia lõpetasid Marten Puusepp; Kristjan Märtson; Silvia Ingver 4. klassi lõpetas Maarja Lõo Kuna kooliosa on sügisest suletud, lõpetasid kooli ka: 1. kl Sander Rebane, Mikk Erm ja Kristen Kask, 2. kl Ats Erm, Maikel Ingver ja Gerttu Rebane.

8 8 URVASTE VALLA LEHT Palju õnne! Meta Pusep 83 Lümatu Arne Jürviste 55 Lümatu Arvo Kiidron 50 Koigu Kalev Tammoja 50 Vaabina Natalie-Karoline Käis 83 Kuldre Hans Vallask 75 Lümatu Aksel Laaneman 55 Kassi Maimu Juppets 88 Kuldre Virve Pajumägi 81 Kirikuküla Anna Silla 84 Vaabina Vambola Kalda 50 Uue-Antsla Lille Saarik 75 Visela Sirje Lill 50 Uue-Antsla Aavo Uibopuu 65 Kuldre Friedrich Külaots 85 Kirikuküla Anton Tee 82 Uhtjärve Arvet Maks 50 Urvaste Saale Nurme 87 Kuldre Tiiu Jõgiste 65 Ruhingu Valve-Marianne Allikvee 90 Kirikuküla Linda Mõts 82 Vaabina Liidia Taks 80 Uue-Antsla Malle Aarma 70 Kirikuküla Leili Kornel 55 Kassi Külli Kärgenberg 50 Kuldre Väino Lindsaar 84 Pihleni Kirikuteated Urvaste kirik on avatud külastajatele 13. juunist 29. juulini T-L kell Kraavi kirik on avatud 28. juunist 29. juulini K-L kell juunil kell 11 Urvaste kirikus kuldleeripüha. Esineb Peep Peterson koos õpilasega kitarril. Kuldleeripüha on neile koguduse liikmetele, kes võeti Urvaste koguduse liikmeks vastu 50 aastat tagasi s.o aastal. 23. juunil kell 13 Urvaste kirikus ristimispüha 24. juuni kell 11 Urvaste surnuaiapüha. Hommikul kell 10 Urvaste kirikus piht ja armulaud. 25. juuni kell 11 Osula I surnuaiapüha 9. juuli kell 11 Urvaste kirikus noorteleeripüha. 9. juuli kell 14 Heimtali kirikus jumalateenistus külalistega Saksamaalt. Pärast jumalateenistust toimub kirikuesisel platsil piknik ja õnneloos. 16. juulil kell 11 Antsla surnuaiapüha 23. juulil kell 14 Kraavi surnuaiapüha 20. augustil kell 11 Osula II surnuaiapüha 27. augustil kell 11 Urvaste kirikus kooliminevate laste õnnistamine. Perearst Helgi Luik puhkab juuli Õde Raili Lusti 3. juuli - 9. august Õde Reet Vaiknemets 03. juulist - 2. august sel ajal asendab dr. Moppel tel Urvaste Raamatukogu puhkab 13. juuni-23. juuli Avatud juuni, 13. ja 20. juuli Vaabina Raamatukogu puhkab septembris 23. juuni kell 18 Uhtjärve kõlakoja juures Traditsioonilise ümber Uhtjärve jooksu start (kavas ka kepikõnd) Kell 20 Sportlikud võistlused Köievedu Sangpommi rebimine Teatevõistlused Kell 21 Jaaniõhtu Tantsuks mängib ans Pool 2 Teist Põlvamaalt Jaanituli Kogu pidu tasuta Kuldre Kool müüb alates 10. juulist aknaid, info tel Vana-Antsla Kutsekeskkool võtab vastu uusi õpilasi põhihariduse baasil ja ka põhihariduseta noori 01.juulist - 15.augustini 2006.a järgmistele erialadele: põhikooli baasil Talu- ja kodumajandus õppeaeg 3,5 aastat Üldehitus õppeaeg 3 aastat Kodumajandus (toimetulekuõpe) õppeaeg 3 aastat Lõpetamisel kutsekeskharidus või kutseharidus põhihariduseta noori (vanus alates 17.a) Põllumajandus õppeaeg 2,5 aastat Üldehitus õppeaeg 2 aastat Lõpetamisel kutseharidus kõikidele õpilastele koolilõuna toetus 10 kr päevas, kõikidel erialadel parimatele õpilastele õppetoetus 600 kr põllumajanduse erialadel lisaks MESi toetus kr Vastuvõtukomisjonile esitatavad dokumendid: põhikooli lõputunnistus (põhikooli baasil sisseastujatel) klassitunnistus ( põhihariduseta sisseastujatel) ID-kaart või pass 4 fotot arstitõend perearstilt avaldus (täidetakse kohapeal) Info telefonil ; Maikuu parim lugu - Tiina Ruusmaa lugu prügikollide teeveerte koristusest Järgmine leht ilmub 29. juulini. Materjalid palun saata 21. juuliks