V aadates ülemöödunud

Transkript

1 Suvinõ laulukõnõ Tuulas mõtsan tuulõkõnõ. Täl om lõhnav laulukõnõ: mari, mari maasikanõ, vari, vari vabarnanõ põsõmusu moosinõ. Milvi Panga V aadates ülemöödunud nädalavahetust Värskas, võib veendumusega öelda, et suvehooaeg on avatud ja külastajaid voorib Värska poole. Muuseumi parklad olid autosid täis ja erinevaid rattureid, nii kondimootoril kui abimootoriga liikuvaid, oli tihedalt liikumas näha. Turuplatsil kaupleb uus müügikoht ja kauplusteski on palju rahvast kohata. Selline on Värska eripära ja oleme ennast selleks ka ette valmistanud, et külalised meile tuleksid ja pikemalt siin viibiksid. Loomulikult ei ela me ainult turistide ootuses, vaid püüame kohalike inimeste elu paremaks muuta, pakkudes erinevaid võimalusi vallas Värska suvi ennast hästi tunda. Pikalt räägitud tervisespordikeskuse projekt hakkab jumet võtma ja jaanipäeva järgselt saame sõlmida ehitusfirmaga lepingu. Ehitusperiood on järgmise aasta juunini ja valmis peaks saama 1,3 km valgustatud terviserada, tartaankattega staadion, mänguväljakud ja parkla koos juurdesõiduteega. Suveks on ennast kirja pannud erinevad spordilaagrid ja huvilaagrid, kus enda oskusi tulevad arendama pillimängijad, orienteerujad, käsipallurid jne. Loodame, et peale sportimisvõimaluste väljaarendamist on huvilisi veelgi rohkem. Muuseumid on hooajaks ja külastajate vastuvõtuks valmis. Saatse Seto Muuseumi avamine tõi kohale palju uudistajaid ja heameel on selle üle, et kohalikud inimesed on muuseumi omaks võtnud. Tänaseks on sukeldud argipäeva ja tegeleda tuleb külastajatega ning välja mõelda erinevaid programme oma muuseumi tutvustamiseks. Meie suve suursündmuseks võib nimetada leelopäeva, mille traditsiooni Värska vald edasi kannab. Seda väärtuslikum on see seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kandmise valguses. Võidupäeva tähistamine ja võidutule maakonda laialijagamine toimub Värska laululaval. Ootame mõnusat kogupereüritust, kus oma tehnikat ja oskusi näitavad Kaitseliit, Politsei- ja Piirivalveamet ning Päästeteenistus. Lisaks esinemas Liisi Koikson ja meie enda artistid. Kõik on oodatud! Vahetult enne kuningriigipäeva Mikitamäel külastab meie valda President Toomas-Hendrik Ilves, kes väisab Sanatooriumi ja tahab kuulda külade arengust. Oleme selleks valmis. Värska Vallavalitsus peale volikogu poolt vastuvõetud heakorraeeskirja on teinud kontrollreide ja alustanud ettekirjutuste tegemist maaomanikele, kelle kinnistu on heakorrastamata ja räämas. Ettekirjutuses antakse tähtaeg korrastamiseks ja selle mittetäitmisel on vallal plaanis omanikke trahvida. Heakorraeeskirja täitmist hakkab vald pidevalt jälgima ja eesmärgiks on saada vald, kus nii elanikud, kui külalised ütlevad: Värska vald on hüa olõmisõ kotus. Kõigile kaunist suve algust ja positiivsust igasse elujuhtumisse! Teie vallavanem Raul KUDRE Talgukampaania Teeme Ära 2010 tublid tegijad Ü le Eesti toimunud 1130 Eino, Toomas, Raul) ja kõige heakorratalgutel osales suurema grupiga saabunud kokku talgulist. Värskas võrkpallitüdrukutele. Töö korrastati juba 3 aastat kõrvale pakkus janukustutust ilma üüriliseta seisnud kindral Reegi suvila territooriumi. AS Värska Vesi. Päeva lõpus maitses kõigile väga hästi Põhitöödeks oli võsa koristus Seto Talumuuseumi talgusupp. ja treppide puhastamine ning lagunenud kõrvalhoonete lammutus ja prahi autole laadimine. Korrastatud sai ligi hektari suurune maa-ala. Keha kinnituse tegi veel nauditavamaks Toomase lõõtsamuusika. Veelkord suur tänu kõigile talgulistele! Erilised tänud tehnikaga Einar RAUDKEPP tulnud meestele (Margus, (autori foto) Vallavara müük enampakkumisel Värska Vallavalitsus müüb kirjaliku enampakkumise teel Värska valla omandis olevad varad: hinnaga (nelikümmend tuhat) krooni; 1.5 Põlva maakond, Värska vald, Perdaku külas asuv hoonestatud kinnistu (Võsutalu, katastritunnusega 93401:008:0673 ja Ala-Pliini, katastritunnusega 93401:008:0150 vahel), pindalaga 2406 m², alghinnaga (viiskümmend tuhat) krooni. Pakkumisel esitada: Füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, sidevahendi nr, sõnade ja numbritega hinnapakkumine, pakkumise esitamise kuupäev ja allkiri. Juriidilise isiku avalduses märkida ärinimi, asukoht, äriregistri kood, juriidilist isikut esindama volitatud isiku nimi, aadress, sidevahendi nr, sõnade ja numbritega hinnapakkumine, pakkumise esitamise kuupäev ja esindaja allkiri. Avaldusele lisatakse füüsilise isiku puhul passi koopia isikuandmeid sisaldavalt leheküljelt, juriidilise isiku puhul B kaardi koopia (mitte vanem kui 2 nädalat), koopiad maksekorraldusest osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta. Osavõtutasu 300 krooni tasuda enne pakkumise esitamist vallavalitsuse arvelduskontole Swedbank või SEB pangas. Enampakkumise osavõtutasu ei tagastata. Kui enampakkumisel on kõrgeimat hinda pakkunud üheaegselt mitu isikut, on Värska Vallavalitsusel õigus valida parima pakkumise teinud isik võrdse pakkumise teinud isikute seast eelistades rahvastikuregistri andmetele Värska valla kodanikku või majandustegevusregistri andmetel Värska valla ettevõtteid. Müügi tulemused kinnitab müügi korraldaja kahe nädala jooksul pärast enampakkumise toimumist. Pärast müügipakkumiste kinnitamist tasutakse müügi korraldajale korteri täielik ostuhind. Müügileping sõlmitakse enampakkumise võitjaga 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates enampakkumise tulemuste kinnitamisest. 2(25) JUUNI 2010 V o l i k o g u: märts mai Toimus Värska valla heakorra eeskirja I lugemine. Nimetati Värska valla esindaja OÜ Saatse Pansionaat nõukogu liikmeks. Nimetati Värska valla esindaja AS Värska Veekeskus nõukogu liikmeks Kinnitati Värska valla heakorra eeskiri. Otsustati taotleda munitsipaalomandisse maaüksus nimetusega Saatse pumpla. Otsustati astuda MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu liikmeks. Otsustati võõrandada Värska vallavara enampakkumise korras. Kinnitati Värska vallavara valitsemise korra muudatused Muudeti Värska Vallavalitsuse liikmete arv ja koosseis. Kinnitati Värska Vallavalitsuse aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne. Määrati Värska valla audiitor ja aastaks. Otsustati võõrandada Värska vallavara otsustuskorras. Kinnitati eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel. Otsustati omandada isiklik kasutusõigus Värska valla kasuks tulenevalt avalikust huvist. Vallasekretäri abi Kairi NOORMÄND Tööle asus uus arendusnõunik susin tööle Värska valda Aarendusnõunikuna alates 31. maist. Sündinud ja kasvanud olen Põlvamaal Mammaste külas. Lõpetanud Põlva Ühisgümnaasiumi humanitaarklassi, asusin õppima ja töötama pealinna. Omandan bakalaureuse kraadi Tallinna Ülikoolis Terviseteaduste ja Spordi Instituudis rekreatsiooni teaduste osakonnas. Töötasin kolm aastat geoinformaatikaga tegelevas Juhul, kui enampakkumise võitja ei ole tähtaja jooksul müügilepingut sõlminud, on enampakkumise korraldajal õigus tunnistada enampakkumine nurjunuks ja korraldada uus enampakkumine. Müüdava varaga saab tutvuda järgmiselt: etteteatamisel telefonidel või Raul Kudre. Pakkumised esitada Värska Vallavalitsusele 15. juuliks 2010 kell Põlva maakond, Värska vald, Matsuri küla, Kortermaja, 8 korteriga elamu, korter nr 8, registriosa nr , üldpind 41.9 m², alghinnaga (kakskümmend kolm tuhat) krooni; 1.2 Põlva maakond, Värska vald, Matsuri küla, Õpetajate, 4 korteriga elamu, korter nr 1, registriosa nr , üldpind 43.9 m², alghinnaga (kolmteist tuhat) krooni; 1.3 Põlva maakond, Värska vald, Saatse küla, 12 korteriga elamu, korter nr 10, kinnistustoiming pooleli, üldpind 43.0 m², alghinnaga (kolmkümmend tuhat) krooni; 1.4 Põlva maakond, Värska vald, Saatse küla, 12 korteriga elamu, korter nr 9, kinnistustoiming pooleli, üldpind 67,8 m², algettevõttes, kus peamisteks tööülesanneteks olid büroo juhtimine, europrojektide kirjutamine ning üritusturundus. Lisaks tööle vallavalitsuses tegelen hobi korras laulmisega ning harrastan ratsasporti. Otsustasin kandideerida arendusnõuniku ametikohal sooviga areneda tööalaselt Põlvamaal ning anda oma panus kodukandi elule. Ametikoha peamisteks ülesanneteks on arengukavade koostamine, arenguprojektide nõustamine ning kirjutamine, ettevõtete koostöö ning, haridus- ja kultuurielu koordineerimine. Loodan, et minu senised õpingud ülikoolis ning varasem töökogemus toetavad minu panust antud ametikohal. Arendusnõuniku vastuvõtuajad on teisipäeviti ja reedeti Tel: , E-kiri: merilin@verska.ee. Meeldivat koostööd soovides, Merilin LIBLIK aadressil Värska Vallavalitsus, Värska vald, Pikk 12, Põlva maakond, Pakkumised esitada kinnises ümbrikus märksõnaga Hinnapakkumine, lisades korteriomandi aadressi ja krt numbri. Ümbrikud avatakse 15. juulil 2010 kell vallavanema kabinetis. Ostumüügilepingu sõlmimisega seotud kulud tasub ostja. Info tööpäevadel telefonil või Raul KUDRE

2 2 Värska hüä olõmisõ kotus V Ä R S K A V A L L A V O L I K O G U M Ä Ä R U S Värska nr 1-3/6 Värska valla heakorra eeskiri TEATED Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 6 lõike 1, 22 lõike 1 punkti 36¹ alusel. /---/ 3. PEATÜKK ISIKUTE KOHUSTUSED HEAKORRA TAGAMISEL 5. Värska Vallavalitsuse kohustused Värska Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) kohustus on: 1) tagada vallale kuuluvate kohalike teede, tänavate, väljakute, kõnniteede ning nende ääres paiknevate ühistranspordi ootekohtade korrashoid. Ühissõiduki peatused peavad olema varustatud vajaliku hulga istepinkide ja jäätmemahutitega; 2) tagada parkide, haljasalade, spordiplatside, lastemänguväljakute, koerte jalutusplatside ja muude avalike kohtade korrashoid; 3) paigaldada parki, haljasalale, mänguväljakule või muudesse avalikesse kohtadesse vajalikul hulgal jäätmemahuteid ja neid regulaarselt tühjendada; 4) kindlustada avalikus kohas asuvate tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrasolek ning tagada sinna juurdepääs; 5) tagada tänavatel ja teedel tänavasiltide ning külades külasiltide olemasolu. Tänavasiltide ühtsed kujunduse nõuded kehtestab Värska Vallavolikogu eraldi määrusega. 6. Kinnistu omaniku kohustused (1) Kinnistu omanik on kohustatud: 1) hoidma korras tema omandis või kasutuses oleva kinnistu ja kinnistu piirdeaia, koristama prahi, tegema umbrohutõrjet, niitma muru ja rohu, pügama heki ning korraldama põõsaste ja puuokste kärpimist, mis kasvavad väljapoole kinnistu piire ja varjavad liiklust reguleerivat tehnilist vahendit, takistavad jalakäija või sõiduki liiklust; 2) tagama, et kinnistu oluliste osade sh ehitiste ja kinnistul asuvate vallasasjade seisund ei ohustaks teisi isikuid, nende vara või keskkonda; 3) teostama heakorratöid kinnistuga või ehitisega külgneval puhastusalal; puhastusalal tuleb heakorratööde tegemine lõpetada hommikul kella 7.00-ks, pühapäeval kella 9.00-ks (v.a eriolukord). Vajadusel tuleb puhastusala puhastada ka päeva jooksul, et tagada puhastusalal heakord. 4) mitte kahjustama ja risustama kinnistut läbivat avalikku teed ja selle kaitsevööndit; 5) regulaarselt puhastama kinnistul paiknevate sadeveekaevude kaaned ja nende ümbruse, kraavid ning truubid; 6) remontima või kehtestatud korras lammutama kinnistul asuvad ja ümbruskonna välisilmet rikkuvad lagunenud ehitised; 7) taotlema kinnistul kasvavate puude raieks (v.a viljapuud- ja põõsad) kehtestatud korras vallavalitsuselt raieloa; (4) Vallavalitsus võib määrata ka teistsuguse puhastusala, arvestades konkreetse krundi asendit ja kompenseerides täiendava korrashoiu kulud. Valla poolt tsentraliseeritult puhastatavatel tänavatel ja teedel peavad külgnevate hoonete jms. omanikud, valdajad või kasutajad puhastama sõidutee ühe meetri ulatuses sõidutee äärest; (4) Puhastusalal tuleb: 1) tänavad pühkida ja praht koristada, puhastada prahist truubid, kraavid, sademekaevud, restid, tuletõrjehüdrandid, rentslid ja kaevude kaaned, bussipeatused jne.; tühjendada väikeurnid; 2) niita muru, kärpida puude ja põõsaste oksi, pügada hekke (esimest korda niidetakse muru hiljemalt kolm nädalat pärast puude lehte minekut, seejärel vähemalt iga kolme nädala tagant, murul ei tohi lasta kasvada kõrgemaks kui 15 cm); 3) koristada varisenud puulehed kõnniteelt iga päev ja haljasalalt üks kord nädalas; 4) informeerida vallavalitsust kuivanud puudest ja okstest, mis on varisemise ohtlikud, võivad kokku puutuda õhuliinide juhtmetega või varjata liiklusmärke. Samuti teekattesse tekkinud aukudest, lahtistest kaevuluukidest jne. (6) Talvisel ajal tuleb puhastusalal: 1) hoida kõnniteed, trepid ja läbipääsud puhtad prahist, lumest ja jääst; kõnniteel võib kinnitambitud lume paksus olla kuni 5 cm; 2) teha kohe pärast lume masinpuhastust järelpuhastus ning vedada koristatud lumi selleks ettenähtud kohta; 3) eemaldada katusele ja räästa külge kogunenud ohtlik lumi ja jääpurikad, kivid, plaadid, jne, piiritledes eelnevalt varisemisohtlikud kohad; 4) liivatada (kloriide kasutamata) kõnniteed, jalakäijate ülekäigu kohad, autobussi-peatused, tänavad, trepid jt. käidavad kohad sel määral, et seal liikumine libedaga ei oleks ohtlik. Talveliiv tuleb koristada puhastusalalt nädala jooksul pärast lume sulamist; 5) masinatega koristatud lumi ja talveliiv veetakse ära vallavalitsuse sõlmitud lepingu alusel; 6) tänava koristamist või lumetõrjet mittevõimaldanud transpordivahendite juhid või omanikud on kohustatud koristama tee kahe meetri ulatuses ümber sõiduki; 7) territooriumi reostamisel või risustamisel on süüdlane kohustatud selle kohe puhastama. Juhul kui süüdlast ei ole võimalik kindlaks teha või ta keeldub koristamisest, peab territooriumi korrastama selle omanik, kasutaja või valdaja, nõudes tehtud kulud sisse reostamise või risustamise süüdlaselt; 8) tagama oma valduses olevate karjamaade ja looduslike rohumaade niitmise vähemalt kaks korda aastas; (7) Tegutsevate korteriühistute kinnistutel tagab eeskirjast tulenevate heakorra nõuete täitmise ühistu. (8) Kinnistu reostamisel või risustamisel on reostaja või risustaja kohustatud selle puhastama. Kui reostajat või risustajat ei ole võimalik kindlaks teha, peab ala korrastama selle omanik. 7. Ehitise omaniku kohustused (1) Ehitise omanik on kohustatud: 1) hoidma korras hoone fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid, st fassaadielemendid peavad olema terved, nõuetekohaselt värvitud, ilma sodimisjälgedeta ning vastavuses kinnitatud ehitusprojektile; 2) tagama vastavalt hoonete ja korterite numeratsioonile õige numbrimärgi olemasolu ning tagama selle nähtavuse; 3) kooskõlastama hoonete välisilme ning piirdeaedade muudatused (värvitoonid, trepikodade ja katuste ümberehitused, rõdude kinniehitamine jms) vallavalitsusega; 4) tagama ehitise katuselt, räästast või muudest kohtadest varisemisohtlike ehitusdetailide, samuti lume ja jää jm varisemisohtlike objektide eemaldamise liiklejaile ohutul viisil ning vajadusel tähistama ohtliku ala; 5) tagama hoone üldkasutatava juurdepääsutee ja välistrepi heakorra sh puhastamise jääst ja lumest ning vajadusel nende lume- ja libedusetõrje; 6) tagama heitvee ja fekaalide kogumismahuti korrasoleku, veepidavuse, hermeetilise sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise; omama heitvee äravedu ja kogumismahuti tühjendamist (purgimist) tõendavat dokumentatsiooni vähemalt 2 jooksva aasta kohta. (2) Korterelamutes korteriühistu olemasolul tagab eeskirjast tulenevate ehitise omaniku kohustuste täitmise ühistu. (3) Kasutusel mitteoleva ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ja sinna juurde kuuluva krundi heakorra ning vältima ehitise varisemisohtlikkust, sulgema sissepääsud ehitisse ja krundile. (4) Hoonete valdajad on kohustatud tagama: 1) riigilippude heiskamise vastavalt kehtestatud korrale; 2) hoonetel tänavasiltide ning majanumbrite olemasolu ja nähtavuse ka pimedal ajal; 3) mitmekorteriliste majade väliskoridoride ja trepikodade valgustatuse alates pimeduse saabumisest kuni kella ni ja elanike nimekirjade olemasolu (vähemalt postkastidele nimede olemasolu); 4) mitmekorteriliste majade soojussõlmede, keldrite ja teiste abiruumide lukustatuse; 5) õuede üldise puhtuse ja korra; 6) õuedes paiknevate sanitaarseadmete (reoveevalamud, settekaevud, kuivkäimlad, prügikonteinerid jms.) regulaarse desinfitseerimise ja tühjendamise; 8. Müügikoha omanik on kohustatud: 1) tagama müügikoha ümbruse puhtuse (raadiusega kuni 6 m ning teeäärsel rajatisel kuni sõidutee ääreni) ja teostama sellel alal heakorratöid; 2) paigaldama müügikoha teenindamiseks vajalikud jäätmemahutid ning tagama nende regulaarse tühjendamise ja hoolduse, vältimaks nende ületäitumist. 3) Peale hooajalise müügiperioodi lõppemist korrastama müügikoha ja ära viima kõik seoses müügitegevusega kohale paigaldatud esemed (letid, taarakastid prügiurnid jne). 9. Ehitus-, remondi- ja kaevetööde tegija kohustused (1) Ehitus-, remondi- ja kaevetööde tegija on kohustatud: 1) võtma nimetatud tööde tegemiseks vallavalitsuselt sellekohase ehitus- ja vajadusel kaevetöö loa. 2) teavitama avalikkust, paigaldades tööde läbiviimise ajaks objekti lähedusse nähtavale kohale infotahvli, millel on märgitud tööde tegija nimi ja aadress, vastutava isiku nimi ja kontaktandmed, töö nimetus ning töö algus ja lõpptähtaeg; 3) tagama tööde piirkonnas ohutuse; 4) hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsuteed ning piirnevad sõidu- ja kõnniteed; 5) vältima objektilt pori, prahi ja lume sattumist ümbritsevale territooriumile, sõidu- ja kõnniteedele; 6) pärast tööde lõpetamist objektil taastama haljastuse ning teede seisundi vastavalt aastaaja võimalustele ning lõplikult vallavalitsuse poolt antud tähtajaks. (2) Kaevetöö korral peab tegija täiendavalt arvestama Värska valla kaevetööde eeskirjas ja kaevetöö loas esitatud nõudeid. (3) Kommunikatsioonide vigastustest ja avariidest põhjustatud antisanitaarne või ohtlik olukord tuleb likvideerida ning heakord taastada süüdlasel mõistliku aja jooksul, süüdlase puudumisel kommunikatsiooni valdajal. (4) Keelatud on; 1) takistada ligipääsu kommunikatsioonidele; 2) lasta pinnasesse, veekogudesse, kanalisatsiooni- või sademeveetorustikku tarvitatud õli ja muid määrdeaineid, söövitavaid, kergestisüttivaid ja terava lõhnaga aineid. 3) paigaldada ilma projektita ja keskkonnanõuetele mittevastavaid vedelkütuse mahuteid ja -süsteeme; 4) rajada haljastust, istutada puid ja põõsaid ilma maavaldaja nõusolekuta. 10. Tehnovõrgu omaniku kohustuse Tehnovõrgu omanik on kohustatud: 1) korras hoidma temale kuuluva tehnovõrgu; 2) hoidma tehnovõrgu nähtava osa ja muu konstruktsiooni seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja teekatte korrasoleku tehnovõrgu kohal, kusjuures kaevupea peab olema teekattega ühes tasapinnas. 11. Loomapidaja kohustused (1) Loomade pidamine ja selle tagajärjel tekkivate jäätmete (nt virtsa ja sõnniku) hoidmine on lubatud vaid sellekohast kasutusluba omavates hoonetes ja rajatistes, et oleks tagatud sanitaar- ja veterinaarnõuded ning välistatud reostuse sattumine põhjavette ning veekogudesse. (2) Karjatatavaid loomi tuleb karjatada aia või elektrikarjusega piiratud alal viisil, mis välistaks loomade piiratud alalt väljumise. (3) Loomapidaja on kohustatud vältima avalike teede ja kohtade reostamist ning isikute ja liikluse häirimist loomade poolt ning kohustub loomapidamisega tekkinud reostuse viivitamatult likvideerima. (4) Tiheasustusalal kohustub loomapidaja korraldama oma looma pidamist selliselt, et see ei häiriks teisi inimesi. Muuhulgas kohustub loomapidaja võtma tarvitusele abinõud vältimaks looma lahtipääsemist loomapidaja juurest, ebameeldiva lõhna ja müra levikut, öörahu rikkumist, reostuse teket jms. (5) Koerte ja kasside pidamise nõuded sätestatakse Värska valla koerte ja kasside pidamise eeskirjas. 4. PEATÜKK VASTUTUS 12. Heakorra eeskirja rikkumine Heakorra eeskirja rikkumise eest karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 66² alusel. 13. Väärtegude menetlejad Paragrahvis 12 nimetatud alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 66 4 lõikes 2 nimetatud isikud. 14. Omavoliliselt paigaldatud välireklaami kõrvaldamine Valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandile või valdusele omavoliliselt paigaldatud või kantud välireklaami kõrvaldab vallavalitsus. Muu isiku omandile omavoliliselt paigaldatud või kantud välireklaami kõrvaldab selle omanik. Eeltoodut kohaldatakse ka omavoliliselt paigutatud välireklaamkandjate ja välireklaami eksponeerimiseks vajalike kinnituste suhtes. 15. Järelevalve Järelvalvet eeskirja täitmise üle teostavad vallavalitsus ja politseiprefektuur vastavalt oma pädevusele. 5. PEATÜKK RAKENDUSSÄTTED 16. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1.mail (2) Määrus avaldatakse valla veebilehel ja 3. peatükk avaldatakse vallalehes Värska valla sõnumid. Vello SAAR Vallavolikogu esimees

3 Number 2(25) JUUNI TEATED & SOTSIAAL Muudatused perekonnaseisutoimingutes alates 1. juulist 2010 lates 1. juulist 2010 Aon ootamas ees olulised muudatused perekonnasündmuste registreerimisel. Jõustuvad perekonnaseadus, perekonnaseisutoimingute seadus, nimeseadus. Avalduste esitamine Perekonnasündmuste (sünni, abielu, surma, abielu lahutamise ning uue nime andmise) registreerimiseks esitatakse avaldus. Endiselt nõuavad isiklikult kohale tulekut abiellumisavalduse, isaduse omaksvõtu avalduse (praeguse nimega isast põlvnemise kindlakstegemise avalduse) ja abielu lahutamise avalduse esitamine. Isiklik kohalolek on vajalik seetõttu, et isaduse omaksvõtu puhul lasub ametnikul vanema hooldusõiguse ning abiellumisavalduse puhul varasuhte selgitamise kohustus. Digiallkirjastatult saab esitada sünni registreerimise avaldust juhul, kui lapse vanemad on abielus, uue nime andmise avaldust, korduva tõendi väljaandmise avaldust, rahvastikuregistrist väljavõtte taotlemise avaldust, elukoha registreerimise avaldust. Kuni juunikuu lõpuni esitatakse surma registreerimiseks avaldus suuliselt, alates 1.juulist kirjalikult. Tulevikus, kui arstlikule surmateatisele antakse elektroonne vorm, saab surma registreerida digiallkirjastatud avaldusega. Praegu aktid ja tunnistused, tulevikus kanded ja tõendid 1. juulist 1926 on perekonnaseisuametnikud koostanud sünni-, abielu-, abielulahutuse ja surmaakte ning välja andnud sünni-, abielu-, abielulahutuse ja surmatunnistusi. Alates aastast koostatakse perekonnaseisuaktid elektroonselt ning muudatused rahvastikuregistris toimuvad koheselt. 1. juulist 2010 ei koosta perekonnaseisuametnik akte, vaid teeb rahvastikuregistrisse kandeid ning annab välja tõendeid. Kui praegu on tunnistuse andmise kohustus, siis edaspidi pole ametnikul kohustust tõendit anda. Sündi, abielu, lahutust või surma registreerinud inimesel on 14 päeva aega otsustada, kas ta soovib paberkandjal tõendit või mitte. Toimingute tegemisel lähtutakse rahvastikuregistri andmetest Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ja teised avaliku ülesande täitjad peavad alates lähtuma rahvastikuregistrisse kantud andmetest ega tohi nõuda väljavõtte (st tõendi või varasemalt välja antud tunnistuse) esitamist. Näiteks, kui inimesel, kes teeb kas perekonnaseisuvõi notariaalset toimingut, on rahvastikuregistris olemas kõik tema peresuhteid tõendavad dokumendid (sünniakt, abieluakt, laste sünniaktid), siis sellisel juhul ei pea ta esitama ametnikule enam paberkandjal dokumente. Vajadusel suhtleb toimingut tegev ametnik maavalitsuse perekonnaseisuametnikuga, et kontrollida rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust. Enda andmete päring Meil kõigil on võimalus rahvastikuregistrist kontrollida enda aktuaalseid andmeid. Kasutades ID kaarti või sisenedes panga kaudu, on võimalik teha päring riigiportaalis www. eesti.ee, valides alateema kodanikule ning jõudes enda andmete päringusse. Mõne sekundiga on inimesel olemas ülevaade tema kohta rahvastikuregistrisse kantud andmetest (elukoht, perekonnaseis, statistilised andmed) ning tema kehtivatest dokumentidest (isikut tõendavad dokumendid, perekonnaseisualased dokumendid, juhiluba). Samal lehel olevast vasakpoolsest loetelust saame teha sugulussuhete päringu, anda riigile teada, kui oleme leidnud enda andmetest vea või soovime muuta statistilisi andmeid (rahvus, haridus, tegevusala). Soovitan inimestel tunda huvi oma andmete vastu, riigiportaali ee kasutamine on lihtne. Kui on soov oma andmeid täpsustada, parandada, lisada, siis pöörduge julgelt oma linna-, valla- või maavalitsuse ametnike poole. Abielu sõlmimine Abielu sõlmimiseks esitatakse avaldus kas maavalitsusele, Tallinna Perekonnaseisuametile või abielu sõlmimise õigust omavale vaimulikule. Alates võib abielu sõlmimise sooviga vähemalt pöörduda ka notarite poole. Notarid saavad õiguse täita abielu sõlmimise ja lahutamisega seotud perekonnaseisuasutuse ülesandeid. Alates 1. juulist peavad abiellujad avalduse esitamisel valima varasuhte, st tegema otsuse selle kohta, kas nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse perekonnaseadusest tulenevat varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe regulatsiooni. Selgituskohustus on avaldust vastuvõtval perekonnaseisuametnikul. Justiitsministeeriumi poolt on välja antud selgitusi andvad voldikud. Abiellujad võivad oma otsust muuta kuni abielu sõlmimiseni, õigusliku tähendusega on ajaliselt kõige hilisem varasuhte valik. Kui abiellujad oma valikut ei tee, loetakse nende poolt valituks varaühisuse regulatsioon. Abiellumisavaldusele lisatakse mõlema sündi tõendav dokument. Abiellujatel, kes on sündinud välisriigis, tuleb esitada sünnitunnistus, mis on legaliseeritud/apostillitud ning tõlgitud. Kui on tegemist riikidega, kellega Eestil on sõlmitud õigusabileping (Venemaa, Poola, Leedu, Läti, Ukraina), siis legaliseerimist ei nõuta. Sünnitunnistuse esitamine on kohustuslik. Abielluda soovijad peavad aegsasti omad dokumendid üle vaatama, sest dokumentide tellimine välisriigist on aeganõudev. Juunikuu lõpuni saavad abiellujad abielu sõlmimist tõendava dokumendi ehk abielutunnistuse kätte koheselt. Kuna 1.juulist alates ei ole abielutõendi väljaandmine enam kohustuslik ning tõendi saab välja anda pärast abielukande kinnitamist, siis on üsnagi tõenäoline, et näiteks laupäevasel päeval abiellujad saavad tõendi kätte esmaspäeval või hiljem, sest esmast tõendit on võimalik välja võtta 14 päeva jooksul pärast toimingu tegemist. Abielu sõlmimisel ei kanna ametnik talaari. Alaealine abielluja, alaealine lapsevanem Juunikuu lõpuni võib 15-aastaseks saanud isik abielluda oma vanemate kirjalikul nõusolekul. Samuti saab alaealine vanem ise oma lapse sündi registreerida. Euroopa Liidu toiduabi E uroopa Liidu abina saabus valda Eesti Punase Risti Põlvamaa Seltsi kaudu toiduabi. Lisaks kaerahelvestele, mis on kohale jõudnud, saabuvad juuli lõpuks ka makaronid ja nisujahu. Toiduabi saajatena on eelistatud raskes majanduslikus olukorras olevad lastega pered, toimetulekutoetust ja rahvapensioni saavad isikud ning töötud. Abisaadetisi saab küsida sotsiaalosakonnast. Saatse piirkonna rahvale jagab abi avahooldustöötaja Saatse pansionaadist neljapäeviti ni. Küsimuste korral võite võtta ühendust sotsiaalnõunikuga tel , sotsiaaltöötajaga tel , avahooldustöötajaga tel või helistades telefonil Päikeselist suve kõigile! Merike TEIN sotsiaaltöötaja Alates tuleb alaealisel isikul pöörduda esmalt kohtusse. Alaealine saab abielluda juhul, kui kohus laiendab alaealise teovõimet abielu sõlmimise vajalike toimingute osas. Alaealine vanem saab oma lapse sündi registreerida vaid juhul, kui kohus on enne lapse sündimist laiendanud alaealise lapsevanema teovõimet ning andnud hooldusõiguse ka sündimata lapse osas. Teovõime laiendamiseks saab kohtusse avalduse esitada alaealine isik ise. Kui alaealise lapsevanema teovõimet laiendatud ei ole, siis registreerib alaealise lapsevanema lapse sünni eestkosteasutus või sündinud lapsele kohtu poolt määratud eestkostja. Alaealine isik võib isaduse omaks võtta oma seadusliku esindaja nõusolekul. Uue nime andmine Alates ei otsusta alaealiste perekonnanimede muutmist enam kohalik omavalitsus. Uue nime taotlemise avaldus esitatakse maavalitsusele. Uue nime andmise otsustab regionaalminister või regionaalministri poolt volitatud isik. Praegu on võimalik seaduses ettenähtud juhtudel anda alaealisele uus perekonnanimi kohaliku omavalitsuse korraldusega ning seda riigilõivuvabalt ja sõltumata lapse kodakondsusest. Alates 1. juulist kehtib ka alaealistele nõue - uut nime saavad taotleda Eesti kodanikud ning isikud, kes pole oma kodakondsust määratlenud. Uue nime taotlemise eest tasutakse riigilõiv. Isikud, kes kannavad sünniakti kantud eesnimest/perekonnanimest erinevat nime, st et isikut tõendavad dokumendid ning rahvastikuregistrisse kantud nimi erineb tema sünniakti kantud nimest, võivad edaspidi pöörduda maavalitsusse ning oma nime riigilõivuvabalt muuta. Näiteks sündides on laps saanud nimeks Tõnn, kuid tema isikut Abielu lahutamine Maavalitsuses abielu lahutamiseks peavad lahutajad kehtiva seaduse kohaselt kinnitama, et nad on tõendavatesse abielu lahutamisega nõus ning neil puuduvad vaidlused ühisvara jagamise, laste kasvatamise ja elatise väljamõistmise osas. Alates kinnitavad lahutajad avalduses, et nad soovivad abielu lahutada ning neil ei ole abielu lahutamisega seonduvaid vaidlusi. Mõlema abikaasa elukoht peab olema Eestis. Eestis elamise nõue kehtib ka praegu. dokumentidesse on kantud eesnimi Tõnu, inimene on elanud Tõnuna pea terve oma elu. Tõnu pöördub maavalitsusse, esitab riigilõivuvabalt avalduse uue eesnime TÕNU saamiseks. Vastavalt maavalitsuses tehtud otsusele on edaspidi eesnimi Tõnu tema seaduslik nimi. Pädevad ametnikud Alates teevad perekonnaseisutoiminguid ametnikud, kellele on regionaalminister andnud pärast eksami sooritamist perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õiguse. Maiken JÜRIÖÖ Põlva Maavalitsus

4 4 Värska hüä olõmisõ kotus Kevadest suvesse ülevaade koolielust 9. klassi õpilased tutipäeval Foto: Viivika Kooser uba on juuni. Seljataga on Jpikad õppeveerandid oma sisutihedate nädalate ja päevadega. Võib vist öelda, et selle kevade märksõnaks oli koolielus loodus- ja keskkonnateadlikkus ning matemaatika, aga sugugi vähem tähtsad polnud teised õppeained ja nendega seotud tunnivälised tegevused. Esimesi kevademärke hakkasid varakult otsima Värska Gümnaasiumi 1. ja 3. kl õpilased, kes olid tähelepanelikud looduse vaatlejad ning saabunud kevademärkide üles kirjutajad. Projekti Tere, Kevad kestvuseks oli 12 nädalat (märts-mai). Tegevust koordineerisid klassiõpetajad Merike Kull ja Ruth Kõivo. Õpetaja Ursula Haki algatusel aprilli alguses koolis korraldatud lindude päeva raames astus päevakohase esitluse ja tutvustusega üles VG endine õpilane Paul Hunt, kes korraldas klassidevahelise viktoriini päeva jooksul kuuldu ja nähtu põhjal. Palju uurimist ja otsimist oli kl õpilastel kogu kevade vältel aasta linnu kohta käivate töölehtede täitmisel. Ajakirja Eesti Loodus viktoriinisarjast võttis õp Ruth Kõivo juhendamisel osa 4. kl tüdrukute võistkond. Liis Metsakaev, Anete Vabarna, Maia Mustimets ja Kristel Kõivo said Eesti looduskaitse 100. aastapäevale pühendatud viktoriinis II koha. Edukas oli ka 11. kl, kes jõudis vabariiklikul metsaviktoriinil esikümnesse. Õpilasi ja õp Ursula Hakki ootab sügisel ees tasuta õppeprogramm ühes looduskeskuses. Kevade jooksul käisid meie kooli erinevate astmete õpilased oma teadmisi täiendamas kolmes erinevas keskkonnahariduskeskuses. Tänu õp Mait Kuusiku projektile ja KIKi toetusele on Otepää, Emajõe Suursoo või Sagadi looduskeskuste töödetegemiste ja pakutavaga kursis enamus 3. ja kl õpilastest. Valdav osa kuuendikest koos mõne viiendikuga veetsid lisaks toreda päeva Alam- Pedja looduskaitsealal, kus läbisid lammimetsa õppeprogrammi. Selle sõidu organiseeris õpilastele õp Ruth Kõivo. 10. klass alustas maikuud suure heateoga õp Mait Kuusiku poolt korraldatud metsa istutamise käigus sai mulda pandud üle 1000 kaheaastase kuuseistiku. Vahelduse mõttes on õppekäigud kaugematesse kohtadesse head, aga teadmisi saab täiendada ja kinnistada ka oma lähemas ümbruses. Hea meel on sellest, et mai lõpus sai valmis kooliümbruse loodusõpperada, mis algab koolihoone tagant staadioni kõrvalt ja kulgeb ümber staadioni asuva koolimetsa võimla taha välja. Metsarajale on paigutatud kuus infotahvlit imetajate, lindude, putukate, kahjurite, taimede ja samblainfoga, et kodumetsa elukooslusi veel paremini, ka iseseisvalt tundma õppida. Metsaraja mõte tuli õp Mait Kuusikult, selle planeerimisele ja valmimisele aitas kaasa Ilmar Toom. Aitäh projekti rahastajale KIK-ile ja kõigile projektiga seotud inimestele, teostajatele! Usinat raja kasutust nii suurtele kui väikestele loodushuvilistele! Kevadesse jagus rida teisigi võistlusi, konkursse ja olümpiaade. Aprillikuud alustas vene keele olümpiaad, kus Merike Kostõgov (7. kl) ja Jelena Balanenkova (9. kl) said mõlemad III koha (õp Liia Vahter). Matemaatikaolümpiaadilt naasis 6. kl arvestuses Doris Kudre esikohaga (õp Kersti Leping), parimaks nuputajaks pärjati maakondlikus arvestuses 4. kl õpilane Kristel Kõivo. Kristeli klassiõde Maia Mustimets jäi napilt esikolmikust välja (õp Ruth Kõivo) kl ja 7. kl nuputajate võistkond käis ka Paides üleriigilisel võistlusel. Traditsiooniks on saanud vabariiklikust Känguru võistlusest osavõtt. Vanuserühmade parimad olid sellel õppeaastal Kristel Kõivo, Doris Kudre, Ruti Kirikmäe (väga hea punktisumma kogus ka Mario Heil) ning Jaagup Jõgela. Parimad pranglijad ehk Miksikese keskkonnas peastarvutajad Põlvamaa meistrivõistlustel olid Ivo Laanelind ja Ruti Kirikmäe (vastavalt siis meeste võistlusklassi II koht ja naiste võistlusklassi parima neiuna 4. koht). 8. kl võistkond saavutas aga kl arvestuses võistkondliku III koha (võistkonna liikmed: Ruti Kirikmäe, Peeter Sepp, Reigo Jänes, Mario Heil ja Helen Saar). Tänud õp Kersti Lepingule õpilastega mitmetel mõõduvõtmistel osalemise eest! Loodusteaduste olümpiaadil näitas jätkuvalt oma suurepäraseid teadmisi ja oskusi Ruti Kirikmäe, keda oodatakse Põlvamaa parimana (üldarvestuses 12. koht) septembris toimuvale olümpiaadi vabariiklikku lõppvooru, kus lahendatakse eksperimentaalseid ülesandeid. Rutit juhendab õp Anneli Jõgela, kellel on teinegi põhjus rõõmustamiseks: Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna poolt korraldatud vabariiklikul võistlusel Noor teadlane saavutas kaheliikmeline 8. kl võistkond klasside vanuserühmas 4. koha. Ruti võistkonnakaaslaseks oli klassivend Peeter Sepp. Koos tuli aprillis-mais lahendada 5 erinevat teaduslikku ülesannet. Kokkuvõtvas tabelis jäädi esikohale alla vaid 6 punktiga. Kaheksandikud paistsid silma oma loovuse ja võimekusega ka kunstivallas. Oma vanuserühmas (7. 9. kl) tegid vabariiklikul Junior Achievement i KOOLIELU reklaamvõistlusel parima ZEN kõnekaardi reklaamplakati Reigo Jänes ja Tanel Päkk (õp Piret Ziugand). Aprillikuu esimeses pooles eksponeeriti seda koos teiste parimatega Clear Channeli piilaritel Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas. No mida veel tahta! Head reklaami tegi ja koolisõbralikuma toote tiitliga pärjati Võrumaa Noorte päeva raames Võrus toimunud õpilasfirmade laadal õpilasfirma IluHelkur (õp Helena Kudre). Helkur on tõesti pimedal ajal väike, kuid hädavajalik turvalisuse element. Samuti pole kunagi liiast laste puhul üle korrata olulised ohutusnõuded. Maanteeametiga tegid koostööd õp Helena Kudre ja huvijuht Viivika Kooser, kes taotlesid lisaraha vahendite ostmiseks ja liiklusalaste tegevuste elluviimiseks. Koolimaja II korrusele loodi liiklusnurk, kus õpilased saavad oma liiklusohutusalaseid teadmisi kinnistada. Lisaks veetsid kl õpilased projekti raames põneva pärastlõuna Maanteemuuseumis. Hädavajalik ohutusalane nõu vajab kordamist, erinevad teoreetilised teadmised praktilise tegevusega kinnistamist. Kuna suvel on vesi tõeline tõmbenumber, siis kl õpilastele mõeldud veeohutusalased loeng-esitlused said teoks koostöös Lõuna-Eesti Päästekeskuse ennetustöö büroo ja Värska tugikomando meeskonnaliikmetega. Hea oskuste pagasi andis riigikaitse välilaager, kus osalesid 10. kl õpilased. Mooste vallas Hullumäel veedetud kolme päeva sisse mahtus meditsiini- ja päästealane koolitus, õhkrelvadest laskmine, granaadivise, ellujäämise õpetus, paintball, topograafia ning orienteerumine. Toimus veel politsei ja piirivalvuri ameti tutvustus ning kõikide kohalolnud rühmade ühine laagrilõke. Tulevasele elukutsele, oma soovidele ja huvidele pidid kooli aulas mõtlema ka 7. ja 8. kl õpilased. Neile sisustas Põlvamaa Kutsenõustamiskeskuse töötaja sisukad kutsesuunitlusalased õppetunnid. Aprillis-mais toimusid teatriskäigud. Vanemuise etendusi Huntluts ja Nukitsamees külastas bussitäis õpilasi. Tänud organiseerijatele! Aprilli algul toimunud meedianädala raames valmisid emakeeleõpetajate kaasabil klasside ajalehed (10. kl lausa kaks) ja mai esimesel poolel viis õp Ilme Hoidmets läbi esimese koolisisese uurimistööde konverentsi. Mõned koduloolised tööd kanti ette ka mai viimasel päeval Setomaa ringkäigul Värska Gümnaasiumi külastanud haridusminister Tõnis Lukasele. Pärimuskultuuri- ja majandusõpetusealase tegevuse lühiülevaade läbi aastate (sh õpilasfirmad), killuke 7. kl pärimuskultuuri tundi, õpilastööde näitus ja õppetööga seonduv jättis ministrile hea mulje. Haridusministri arvates tuleb häid, toimivaid asju veelgi parendada, tugevdada ning valdadevaheline tihe koostöö piirkonnas on suur pluss gümnaasiumihariduse tagamisel. Suurepäraseks ja teineteist toetavaks pidas ta gümnaasiumi koostööd muusikakooliga. Loodetavasti aitasid ühiste eesmärkide saavutamisele kaasa ka Värska Gümnaasiumi ja Värska Muusikakooli ühised koole tutvustavad kontsert-esitlused Missosse, Meremäele ja Oravale. Tänu muusikakoolile said Värska kultuurikeskuses toimunud Olav Ehala, Hanna- Liina Võsa ja Lembit Saarsalu ühisest koolikontserdist Päikeseratas osa kõik soovijad. Unarusse pole jäänud ka koostöö kohalike muuseumitega. Meie kooli tüdrukute imelisi setu pitsi töid oli näitusel palju, samuti võttis vähemalt kaks klassi ette õppekäigu Saatse muuseumi. Jätkunud on Setomaa koolide vahelised majandusõppe alased käigud, õppepäevad, laagrid. Heade muljetega tuldi tagasi Misso ettevõtluslaagrist ja Meremäel toimunud ettevõtluspäevalt. Koolis on külas käinud ka tuntud Setomaa inimesed. Vanemate klasside õpilastele andis UNESCO Maailma Vaimse Kultuuripärandi nimekirjast ülevaate Setomaa Valdade Liidu kultuurinõunik Aare Hõrn. Kaudselt oli meie kooli 9. kl õpilaste ees veel üks tuntud riigitegelane. Nimelt arvutiklassis istudes ja majandus- ja kommunikatsioonibüroo kodulehelt minister Juhan Partsi videoloengu otseülekannet jälgides said õpilased ülevaate Euroopa Liidust kui institutsioonist üldiselt. Veel puudutas minister euro tuleku ettevalmistusprotsessi. Oma õpetajaid on ju kuulatud küll. Kui töö- ja ainekava vähegi lubab, on selline vaheldus teretulnud. Üllatavalt kiiresti jõudis kätte maikuu eelviimane nädal. Sellesse nädalasse planeeritud üleminekuarvestuste ja -eksamite analüüsid-kokkuvõtted on tehtud. Keskmised hinded jäävad põhiliselt 4 5 vahele. Alg- ja keskastmes on need teistest pisut madalamad 3. kl lugemistestis, 7. kl inglise keele kombineeritud arvestuses ja 8. kl matemaatika arvestustöös. Gümnaasiumi üleminekueksamitest oli kohustuslik 10. klassis ajaloo suuline eksam ja 11. klassi eesti keele kirjand (keskmised hinded vastavalt 4 ja 3,6). Valikeksamite hinnete keskmised on kõrgemad (välja arvatud 11. kl matemaatika). Esimesed riigieksami tulemused-teated on 12. kl õpilasteni jõudnud. Head tulemused on kirjas lõpuklassi majandusõpetuse, kehalise kasvatuse ja kunstiajaloo koolieksamitelt. Loodame heade hinnete lisa kahelt viimaseltki koolieksamilt. Edukas algus eksamitega on tehtud põhikooli viimasel klassil. Positiivsed tulemused eesti keele ja kirjanduse eksamilt rõõmustavad nii õpilasi, õpetajaid kui ka kõiki koduseid. Olge jätkuvalt tublid! Kui 9. ja 12. kl veel pingutab, siis enamusel Värska Gümnaasiumi õpilastest on kooliaasta selleks korraks lõppenud. Ühisüritusi meenutati ja pilguheit möödunud õppeaastale tehti ka viimase koolipäeva klassijuhataja tunnis. 4. juunil klassijuhataja tunnile järgnenud ülekoolilisel kogunemisel tunnustati tublimaid olümpiaadidel osalejaid kooli tänukirjaga. Maakonnas esikolmikusse või vabariiklikul olümpiaadil esikümnesse jõudnud õpilased said Värska Gümnaasiumi kruusi ning Värska Veeparadiisi kinkekaardi omanikeks. Lisakingituse olümpiaadidest osavõtu aktiivsuse ning oma teadmiste oskusliku ärakasutamise ja tubliduse eest sai Ruti Kirikmäe. Kool toetab tema suvist laagriskäiku 1000 krooniga. Tänuõisi õpilaste eduka ettevalmistuse eest jagus ka aineõpetajatele. Kogu õppeaasta vältel väga hea õppeedukuse eest välja teenitud kiituskirjad koos koolipoolse kingitusega raamatu näol said 12 meie kooli õpilast: Gretel Juhansoo, Mariete Kena, Joosep Rohtla (1. kl), Karmel Jaago ja Mari Linnus (2. kl), Krete Auser, Kristel Jaago (3. kl), Kristel Kõivo, Maia Mustimets (4. kl), Doris Kudre (6. kl), Ruti Kirikmäe (8. kl) ja Daisy Kudre (10. kl). Kui viielisi on pea 10 % (välja arvatud lõpuklassid), siis heade ja väga heade hinnetega lõpetas 38 õpilast ehk ligikaudu 30%. Seega on olnud hea ja meeldejääv õppeaasta. Mõnusat päikeselist suvepuhkust kõigile! Eve KAPTEN Värska Gümnaasiumi õppealajuhataja Haridusminister T. Lukas tutvumas õpilasfi rma IluHelkur toodanguga Foto: Viivika Kooser

5 Number 2(25) JUUNI Muusikaga kevadest suvesse Muusikakooli selle aasta lõpetajad. mail toimunud muusikakooli lõpuaktus pani lõppevale õppeaastale ilusa punkti. Peeti kõnesid, jagati lõputunnistusi, tänu- ja kiituskirju ja traditsioonide kohaselt sai kuulda lõpetajate esinemist. tõid Ka seekord valisid õpilased esitamiseks lemmikpala oma eksamikavast. Kuna lõpetajaid tervitati samuti muusikaliste numbritega, siis saavutas muusikaline väljendus selge võidu sõnalise poole üle. Värska Muusikakooli lõpetas a kevadel 4 õpilast: Helis Kraav (klaver), Kristiina Sokk (klaver), Jete Suure (viiul) ja Triin Toonekurg (klaver). Mõistagi pole muusikakooli uksed neile nüüdsest suletud, vaid kõikidele lõpetajatele on antud võimalus õppida edasi lisa-aasta(te) õppekava alusel. Viimastel aastatel on seda võimalust ka aktiivselt kasutatud. Kooli jaoks oli lõppenud õppeaasta edukas. Trallikud rahvamuusikatöötluste festivalilt Moisekatsi elohelü koju kaasa 3 preemiat, sealhulgas publiku lemmiku tiitli. Õppeaasta jooksul esines ansambel mitmel pool Eestis ja kolmel korral jõuti koduvabariigi piiridest väljapoolegi. Seni kaugeimaks esinemispaigaks on olnud Leedu Vabariik. Trallikutel õnnestus osaleda Kaunases toimuval XXV rahvusvahelisel folkloorifestivalil,,atataria LAMZDŽIAI Vaatamata tihedale esinemisprogrammile on muljed Saatse muuseumis on valmis saanud uus püsiekspositsioon ja muuseum ootab külastajaid uveks valminud muu- uus püsiekspo- Sseumi sitsioon pakub külastajatele uusi huvitavaid kogemusi ja emotsioone. Maikuu jooksul jõudis Saatsesse mitmeid õpilaste ja õpetajate gruppe, kellele oleme pakkunud palju huvitavat uudistamist. Mõnel päeval käivad üksikud inimesed, teisel päeval sõidab aga parklasse kaks suurt bussi korraga. Muuseumis on käinud erinevaid inimesi. Ühed on muuseumi varem külastanud ja saavad uue elamuse. Teised pole kunagi Saatse kandis käinud ja neilegi jääb muuseumist hea mälestus. Mõned neist on ise maja ajalooga seotud nad on käinud praeguses muuseumimajas koolis või viibinud internaadis. Meeldiv on näha, et inimesed on huvitatud meie kultuurist ja ajaloost. Näiteks on praegu käinud inimesi nii Tartust, Tallinnast kui Ida-Virumaalt. Aga mitmel korral ka soomlasi, kes võtavad tõlgitud tekstid kätte ning loevad innukalt. Samuti on inspireeriv kuulda, et küsitakse midagi täpsustavat, kuna see näitab, et muuseumi ja eksponaatide vastu tuntakse huvi. Näiteks on küsitud seda, kas tsässonad olid lukus või millal hakati Setomaal kasutama tapeeti. Külastustest jäävad kõlama vaid positiivsed emotsioonid. Lubatakse tagasi tulla, sest pole piisavalt aega planeeritud. Siia tulekuks peab nüüd tõesti aega varuma, sest uudistamist ja vaatamist on palju majas, õuealal ning metsaski. Siin muuseumis esimest töökogemust omades, imestan, kuidas oli võimalik koguda nii palju erinevaid eksponaate ning soovin, et ka meie praegune kultuur saaks tulevikus säilitatud. Ilusat suve kõigile ja ootame teid külla! Anu TOE Saatse Seto Muuseum KOOLIELU & NOORED & VARIA Foto: Evelin Ämarik festivalist suurepärased. Teiseks märkimisväärseks sündmuseks kujunes üleriigiline pärimusmuusikute võistumängimine, kus Värska Muusikakooli õpilased saavutasid väga häid tulemusi. Meie koolis õpivad oma vanuseklassi parim karmoškamängija Ruti Kirikmäe ja 2 parimat viiulimängijat Laura Kruusamäe (noorem vanuseklass) ja Gloria Kadarpik (vanem vanuseklass). Eripreemia loova esituse ja loomingulisuse eest pälvis Doris Kudre (karmoška) ja eripreemia tubli ja südika mängu eest Ivo Laanelind (kitarr). Gloria sai peapreemiale lisaks ka eripreemia setu viiulimängutraditsiooni jätkamise eest. Meie kooli viiuldajad kasutasid Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivist saadud Vanase Jüri poolt mängitud arhiivisalvestusi. Õpilastele arusaadavaks ja mängitavaks seadis pillilood viiuliõpetaja Ott Kaasik. Lõppenud kevad oli taas tihe esinemiste ja sündmuste poolest. Lisaks eksamitele ja arvestustele toimus omaloominguliste palade ja lisapillide kontsert, traditsiooniliselt käis meil Eesti Kontsert oma koolikontsertidega, 5. mail toimus III õpilaskonverents Naaberrahvaste pärimusmuusika, 31. mail olid meil külas Valga Muusikakooli kitarristid ja nende õpetaja Koidu Ahk. Ühiselt õpitud lugusid sai õhtul kultuurikeskuses kuulda nii tantsuklubi rahvas kui ka Värskas visiidil viibinud haridusminister hr Tõnis Lukas. Koostöös gümnaasiumiga jõudsime kevadel tuuritada kolmes naaberkoolis Missos, Meremäel ja Oraval. Loodame omalt poolt, et järgmisel õppeaastal tihenevad kontaktid ka Mikitamäe Kooliga. Aitäh kõigile, kes meie sündmustest osa võtsid! Uudse võimalusena alustame 2010/2011 õppeaastal täiskasvanute õpet. Sellelaadne huvi on olnud juba tähelepanuväärselt suur ning lõplik õpilaste koosseis selgub sügiseks. 26. augustil on soovijatel võimalus tulla SISSEASTU- MISKATSETELE. Huvilistel palume jälgida infot kodulehel või helistada Ilusat suve! Tiina KADARPIK Värska Muusikakooli direktor Värska ANK`i tegemised lustaksin artiklit noor- viimase aasta Atekeskuse suurimast projektist, mis on tänaseks valmis saanud ja toimib ehk siis Värska Skatepargi uuendamisest. Projekti raames sai Eesti üks vähestest ja Setomaa ainuke sise-skatepark uued rambid, mille disainijaks Elamussport MTÜ. Pargis on võimalik sõita BMX`i, rulluiskude ja rulaga. Ei saa märkimata jätta aktiivsete noorte panust, kes aitasid mind projektiks vajaliku info kogumisel, mis puudutab ekstreemsporti, ja olid abis ruumide koristamisel ja ettevalmistamisel enne uue sisu paigaldamist. Ekstreemsporti harrastavate noorte nimel aga tänan Värska Vallavalitsust projekti toetamise eest ning pargi katuse korrastamise ja uue ilusa ukse eest! Projekti toetas Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond Leader meetme raames ja Värska Vallavalitsus. Lastekaitsepäeva tähistamise üritus 1. juunil noortekeskuses kulges edukalt: aktiivseid osavõtjaid vanuses 7 17 oli 60 ringis, passiivseid (pealtvaatajaid) 20 ringis. Noored aitasid hommikul ettevalmistusi teha ja ukse taha koguneti juba tund enne ürituse algust. Päeva juhtisid Marek Sandermat ja Gerli Naaber Korraldajad. ee-st. Neil olid varuks toredad ja lõbusad mängud, teatevõistlused, viktoriin, asfaldile ja seinale joonistamine ja palju muud. Osavõtjaid ergutati jooksvalt kommidega ja turgutati limonaadiga. Tänutäheks toreda päeva eest valmistasid lapsed ise tänukirjad järgmistele ürituse toetajatele: Värska Vallavalitsuse haridus- ja kultuurikomisjon, Värska Vesi AS ja Marmil OÜ kauplus Lemmik. Alanud suvi toob taas kokku kaheks nädalaks Värska Õpilasmaleva rühma (15 noort): staabiga Velna külas Linnuse talus. Kuna malevas osalemine on vabatahtlik ja selle eesmärk on töökasvatus mitte raha teenimine, siis oli rühma komplekteerimisel eelkõige arvestatud noorte valmidust kõigis tegemistes kaasa lüüa ja esindada Värska rühma PÕM 2010 kokkutulekul augustil Saarjärvel. Õpilasmaleva toimumise ajal on noortekeskus suletud. Värskemat ja põhjalikumat infot-lugemist kõigist tegemistest ja toimetustest leiad Värska ANK`i uuelt kodukalt: ja kui sa sealt mõnele küsimusele vastust ei leia või sul on häid mõtteid kuidas noorteka kodukat veel sisukamaks ja atraktiivsemaks teha, siis võta julgelt ühendust 24/7 noortekeskus@ verska.ee Pildid skatepargi ja lastekaitsepäeva kohta on kodulehel ja Facebookis Aleksandra TIIRMAN Värska Avatud Noortekeskuse juhataja Hajaasustuse infrastruktuuri veeprogramm (kaevude programm) ätkub aastal alguse Jsaanud kaevuprogramm, mille eesmärk on parandada puhta vee kättesaadavust. Projektide elluviimine toimub kolmepoolse rahastamise alusel, milles võrdselt osalevad nii toetuse taotleja (1/3), kohalik omavalitsus (1/3) ja riik (1/3). Taotluse vormi ja infot programmi kohta saab valla kodulehelt Põhjused, milliste puhul võib taotleda: 1. Kaevus ei jätku vett ja/ või vee kvaliteet on halb. 2. Olemasolev kaev, kus puuduvad vajalikud seadmed ja survetrassid. 3. Elamu juures puudub vajalik koht salvkaevu rajamiseks (vesi tuuakse mujalt või kasutatakse pinnaveekogu vett). Kes võivad taotleda: 1. Füüsiline isik, kes on valda sisse kirjutatud hiljemalt Talu asub hajaasustuspiirkonnas. Taotlus esitada hiljemalt 05. juuliks 2010 Värska Vallavalitsusse. Lisainfo tel või Einar RAUDKEPP Vastuvõtt väikestele vallakodanikele 2. juunil Pisikesed vallakodanikud koos vanematega vallavanema vastuvõtul Autor: Merilin Liblik

6 6 Värska hüä olõmisõ kotus KULTUUR Värska naiskoor osales teist korda Uma Pido l Värska naiskoor Uma Pido l enne rongkäiku. mail Põlvas Intsikurmu laululaval toimu- - seljas seto riided ja hinges Õhtupoolikul algas rongkäik 29 nud Uma Pido meelitas kokku palju lauljaid ja pealtvaatajaid. Laulukaare all lauljate ridades esinesid ka Värska naiskoori liikmed. Päev oli pikk, algas juba kell 9 naiskooride prooviga. hea tunne, asuti koos teiste setodega rongkäigus lava poole teele. Oli väga võimas tunne laulda enam kui 3000 lauljaga selgeks õpitud laule. Siinkohal suur aitäh meie ju- Kuid päeva edenedes hendajale Tiina Kadrpikule, tundsid kõik kooriliikmed kes meile laulud selgeks õpetas! peol osalemisest mõnu. Kes külastas laata, kes nautis vabalavadel olnud esinemisi ja mõni jälgis kooride proove. Olgugi, et enamus laule olid võru keeles, oli äärmiselt meeldiv olla osaline sellisel omapärasel laulupeol. I Värska Kultuurikeskuse kevad-suvine hooaeg Tantsuklubilised tantsuhoos Foto: Merik Ivask Jr Värska naiskoor võttis osa ka esimesest Uma Pido st, tol korral käidi Võrus Kubija laululaval. Ja kuna esimese korra emotsioonid olid sedavõrd positiivsed, otsustati selgi aastal nö kohalikust laulupeost osa võtta. Jääb üle loota, et Uma Pido traditsioon jätkub ja Värska naiskoor võtab sellest järgmistelgi kordadel osa! Meelike KRUUSAMÄE Värska naiskoori liige Foto: Merik Ivask Jr lmad muutuvad järjest soojemaks ja üha rohkem tahaks viibida väljaspool tööruume. Kuna Eestimaa suvi on nii üürike, tasub just soojal ajal erinevaid sündmusi väljas teha. Sel suvel toimub Värska vallas mitmeid suursündmusi. Esimene suurem pidu, võidupüha tähistamine, toimub 23. juunil Värska laululaval. Kindlasti tuleb tegevusterohke päev kõigi, nii suurte kui väikeste jaoks. Koostöös erinevate organisatsioonidega pakutakse kõigile huvilistele põnevat meelelahutust. Päeva muudab eriliseks Liisi Koiksoni esinemine. Soovitan kindlasti kõigil reklaami jälgida ja kohale tulla. Südasuvel, ehk siis 10. juulil on taas põhjust laululavale tulla. Nimelt toimub siis XII Seto Leelopäev. Sel korral teemaks seto kosja- ja pulmakombed. Üles astuvad mitmed leelokoorid nii kaugelt kui lähemalt. Päev tuleb kindlasti väga eriline ja huvitav. Laval mängitakse maha erinevaid osasid seto pulmast. Esinevad külalisesinejad Lätist, Soomest ja Pihkvast. Muidugi on võimalik külastada käsitöölaata ning osta head-paremat söögipoolist. Kel huvi ja tahtmist saab Seto Talumuuseumi õuel vabalaval toimuvat jälgida. Õhtu lõpetab ansambel Klapp, kelle mõnusa seto muusika järgi võimalik jalga keerutada. Need põnevad ja erilised sündmused ootavad alles oma korda, kuid kevadel on kultuurikeskuses muudki toimunud. Maikuu lõpus pandi tantsuklubi hooajale väärikas punkt, kui kõik tantsuhuvilised said ansambli Klapp muusika järgi seto tantse tantsida. Oli tore ja eriline õhtu, sest meie tantsuklubi austas oma kohalolekuga haridusminister Tõnis Lukas. Lisaks sellele muutsid tantsuklubi meeldejäävaks Värska ja Valga muusikakoolide õpilased, kes koos pillimänguga esinesid. On tähistatud ka rahvakalendri olulisemaid tähtpäevi, näiteks munadepühad, jüripäev ja emadepäev. Tore, et oma vallas toimuvatest sündmustest hakkab üha rohkem inimesi osa võtma. Seda, et siinsed sündmused lähevad kohalikele korda näitas ka neljandat korda toimunud Suvistepüha käsitöö- ja maalaat. Oli piisavalt kauplejaid ja ostjaidki jätkus. Lisaks sellele oli ilm laada pidamiseks väga sobilik! Tänulik peab olema toetajatele, kes kultuurisündmusi rahastavad (Värska valla haridus- ja kultuurikomisjon, Setumaa Riiklik Kultuuriprogramm), ilma nendeta oleks kõik oluliselt keerulisem. Kevadesse jäi ka kohaliku rahvatantsurühma Lustiline 30. sünnipäev. Oli tore päev täis tantsu, muusikat ja sõbralikke inimesi. Mul on hea meel, et rahvatantsu peetakse oluliseks ja sellega tegeletakse. Kiidan eestvedajaid ja loodan, et traditsiooni jätkatakse. Kutsun kõiki vallaelanikke osalema suvistel sündmustel. Kes siis veel peaksid kohalikku kultuuri tähtsaks pidama, kui mitte meie ise. Võtke aega tulla vaatama ja uudistama. Usun, et iga sündmus ja kohtumine annab midagi väärtuslikku, mida endaga kaasa viia! Soovin kõigile sündmusterohket, päikselist ja meeldejäävat suve! Meelike KRUUSAMÄE Värska Kultuurikeskuse juhataja JUULI 01. Iloõtak Seto Talumuuseumis Viiuldajate keelpillilaagri kontsert Värska Kultuurikeskuses Viiuldajate keelpillilaagri lõpukontsert Värska Kultuurikeskuses Treski jaanituli palvus tsässona juures, ansambel Treski külaplatsil Naabri Valve jaaniõhtut juhib Jaak Madismäe 08. Iloõtak Seto Talumuuseumis Näitus Kärt Summataveti ehted Seto Talumuuseumis Leelopäev ja Baltica maapäev Värska Laululaval Ansambli Zetod III CD Lätsi sanna esitlus Värska Kultuurikeskuses 15. Iloõtak Seto Talumuuseumis Värska Bänd Battle 2010 Värska Laululaval Esinevad noortebändid üle Eesti. 22. Iloõtak Seto Talumuuseumis 29. Iloõtak Seto Talumuuseumis Päätnitsapäeva kirmask Tantsuõhtu Saatses AUGUST KULTUURIKALENDER 28. Muinastulede öö Lobotka külaplatsil 29. Seeneretk Seto Talumuuseumis SEPTEMBER Esimene koolipäev Värska Gümnaasiumis Kooli alguse disco Värska Kultuurikeskuses Põlva MK MV tavarada, teade info: Tantsuklubi Värska Kultuurikeskuses Käimas on pärandkultuuri inventuur P ärandkultuuri inventuuri ja veel palju muud põnevat. Väga huvipakkuvaks eesmärgiks on leida maastikult üles huvitavaid inimtekkelisi või pärimusega seotud objekte, määrata täpselt nende on olnud Tartu Kirjandusmuuseumi Rahvaluulearhiivis leiduvate kohapärimusjuttudes asukoht ja kirjeldada nende mainitud hetkeseisukord. Objektidega kohtade ülesotsimine. saavad hiljem kõik huvilised Tänu Petseri Lõuna- ja tutvuda Maa-ameti kaardirakenduse Põhjalaagri kunagisele kaudu maaamet.ee/xgis. tegevusele on Värska vallas leida ka hulgaliselt Pärandkultuuri inventuur jäädvustamist väärivaid Värska vallas saab teoks tänu militaarobjekte. EL Eesti-Läti programmile (projekti rahastaja) ja Riigimetsa Majandamise Keskusele (projekti juhtpartner). Juba poolteist kuud on käinud inventuuri välitööd Värska vallas. Selle käigus olen kaardistanud ja kirjeldanud mitmeid huvitavaid objekte nagu näiteks 8 veskikohta Piusa jõel, 9 kunagist tõrvaahju, söepõletuskohti, savitööstuseid, turbavõtuauke, laudsipuid ja hävinud tsässonate kohti, vanu koolimajasid, kunagisi metsavahikordoneid Jätkuvalt ootan abi kohalikelt elanikelt. Kui teate mõnda ülestähendamist väärivat objekti, mis võiks kuuluda pärandkultuuri valdkonda, võiksite sellest kindlasti mulle teada anda. Eriti oodatud on igasugune info Petseri Lõunalaagri kohta. Minuga saab ühendust telefonil või e-aadressil: toomas.valk@rmk.ee Toomas VALK Värska raamatukogus toimus mälumänguturniir K Mälumängurid evadel toimus Värska raamatukogus valla mälumänguturniir. Turniiri eesmärgiks oli tekitada elanikes huvi mälumängu vastu ja selgitada taibukamad mälumängurid. Mälumänguturniir koosnes neljast osavõitlusest. Oma teadmisi panid proovile kuus kaheliikmelist võistkonda. Küsimused koostas ja mänge juhtis Omar Kaljuvee. Punktisüsteemi kohaselt jagati igal võistlusel nn teadmiste punkte ja kohapunkte. Kõige teadjamateks osutusid Värska Gümnaasiumi õpetajate paar koosseisus: Maret Hunt ja Piret Ziugand, kes võitsid ära kolm osamängu. Meelisteemadena Näide pärandkultuurist: Kostkova laudsipuu Foto: Toomas Valk nimetasid võitjad kirjandust, kunsti ja geograafiat. Võitjatele jäävad võitu meenutama karikad. Auhinnaraamatuid jagus kõigile osavõtjatele. Üritust toetas Värska valla haridus- ja kultuurikomisjon. Eha KÜTT Värska Raamatukogu juhataja Foto: Stefan Leon Kaljuvee

7 Number 2(25) JUUNI TURISM & VARIA AS Värska Vesi sai suveks uue tootmisliini Uus villimisliin ktsiaseltsis Värska Vesi Asai hiljuti teoks viimaste aastate suurim investeering, milleks oli uue villimisliini paigaldamine. Firmas Värska Vesi on aeg-ajalt ikka vanemaid tootmisliine uutega asendatud. Senine liin, mille seadmetest suurem jagu Tšehhi päritolu, pidanuks veelgi vastu, kuid tootmisvõimsust jäi väheseks. Positiivse hinnangu pälvinud projekt võimaldas meil saada Euroopa Liidu toetust, mida otsustasime kasutada uue liini paigaldamisel. 40 protsenti liini maksumusest moodustavadki Euroopa Liidu rahad, ütles juhatuse esimees Urmas Jõgeva. Kui enne on Turistid tulevad! S etomaa turismihooaja avalöök oli võimas. Mai keskel korraldati mitmeid sisukaid üritusi: Saatses avati muuseumi uus püsiekspositsioon, Obinitsas toimus meeleolukas külateatrite päev, Seto Talumuuseumi õue Värskas kaunistasid pitsipäevadel eriilmelised seto kotid, Uusvada savipäeval sai käed saviseks teha ja muidugi laadad-laadad. Laatade hooaeg algas mitmel pool korraga Mikitamäel, Värskas, Missos. Laatasid jätkub terveks suveks meie lähistel ja kaugemalgi ainuüksi juunis esindab MTÜ Setomaa Turism piirkonda Vastseliina Maarahvalaadal ning Viljandi ja Pärnu hansalaadal. Väga hea meel on sel- Setomaa esindus Uma Pidol: esiplaanil toimetavad Käsitüü Kogo inimesed Foto: Riho Leopard meie ettevõttes villimisliinid põhiliselt koosnenud ühest riigist toodud masinatest, siis uue liini puhul on esindatud nii Prantsusmaa, Sloveenia, Saksamaa, Tšehhi kui ka Itaalia kaubamärgid, lisas Jõgeva. Ettevõtlusideest kuni uue liini tööle rakendamiseni kulus poolteist aastat. Suures osas koordineerisid kogu protsessi tootmisdirektor Vello Kikamägi ja tootmistehnoloog Miku Mehine. Võrreldes eelmisega on uuel liinil kolm korda rohkem võimsust ning ühtlasi avanevad võimalused uuendusteks muuta tootmisprotsess tänapäevasemaks ning toodang atraktiivsemaks ja kliendisõbralikumaks rääkis Urmas Jõgeva tehnoloogiliste uuenduste eelistest. Kui vanal liinil nõudis tootmine ka kehalist pingutust, näiteks plokkide tõstmist transporditööliste poolt, siis nüüd teeb selle töö ära spetsiaalne masin. Uue liini paigalduse järel hakkab firmas suurenema oskustööliste ja spetsialistide osakaal. Ostjatele on aga loodetavasti igati käe-ja meelepärased asjaolud, et kuuspakil on küljes sang ning etiketid pudelitel on muutunud kaasaegsemaks. Juhatuse esimees lubas ka valla rahvale pidulikku liini avamist. Rõõmus sündmus le üle, et Setomaa Turism ja Käsitüü Kogo sel aastal ühise meeskonnana laatadel osalevad. On ju suvine aeg turismiettevõtjate jaoks kõige tihedam tööaeg, käsitööliste jaoks aga peamine müügiaeg. Seetõttu on selline kooslus suvel parim valik tutvustame Setomaa piirkonda ja pakume samal ajal kohalikku käsitööd-sööki-jooki. Vahel saab kuulda pillimängu Foto: Ülle Pärnoja meie firma koostööpartnerite ja kahtlemata kogu Värska valla jaoks ei jää tulemata. Eelnevalt soovime katsetada, kas liin hakkab tööle sajaprotsendilise võimsusega. Praeguseks oleme liini juba testinud ning testimised jätkuvad veelgi. Kui liiniga lõplikult rahule jääme, korraldame ka liini avamise, millest vallarahvale teada anname lubas Jõgeva. Juhatuse esimehe sõnul on aktsiaseltsil Värska Vesi head suhted piirkonna teiste ettevõtete, tarbijate ja kohaliku omavalitusega. Värska toodangut joovad siinkandis erineva põlvkonna inimesed. Küllap teatakse Põlvamaal paremini kui kusagil mujal Värska Originaali tervislikest omadusest ja eriti selle võimest taastada organismist välja viidud soolad. Mitmetele algatustele ja ettevõtmistele on Värska Vesi ikka õla alla pannud sponsorina ning mõningate ürituste puhul tehakse seda järjepidevalt. Meie kodukandis on populaarne orienteerumine ja käsipall ning seetõttu oleme toetanudki kõige rohkem orienteerumisklubide Peko ja Kobras ning käsipalliklubi Serviti tegevust. Meie koostööpartneriteks on Korvpalli-, Võrkpalli- ja Käsipalli Liit ning samuti toetame veel paljusid teisigi spordi- ja kultuuriüritusi nentis Urmas Jõgeva. Jaan LUKAS ja leelot ka. Selle suve üks olulisi MTÜ Setomaa Turismi tegemisi on Setomaa külastajate uuring. Ankeedid said juuni alguseks valmis ja ootavad külastajaid, kellele neid jagada. Ankeete hakkavad külastajatele jagama Setomaa valdade turismiettevõtjad. Kokkuvõtted külastajate hinnangutega paneme kokku septembris-oktoobris. Selle info järgi on hea näha oma tegemisi kõrvaltvaataja pilguga ning teha plaane järgmiseks hooajaks. Ühest positiivsest suundumusest veel. Selle hooaja märksõna on spetsialistide grupid. Spetsialistide ja ajakirjanike gruppe saadavad siiapoole erinevad organisatsioonid. Näiteks juuni alguses tõi grupi Piiriveere Liider, mitmeid ringsõite korraldatakse EASist, ka Tartumaa Turism toob ajakirjanikke siiakanti. Kui huvi spetsialistide poolt nii kõrge on, siis saame seda varsti tunda ka turistide-külastajate hulkades. Päikeselist ja tegusat turismisuve! Ülle PÄRNOJA MTÜ Setomaa Turism tegevjuht Viiendat korda valiti Värska vallas kaunimat kodu Vastavalt konkursi korrale selgitati juuni alguses välja paremini ja kaunimalt heakorrastatud kodud ja ettevõtted. 5 liikmelisse komisjoni kuulus 4 valla esindajat ja Põlva Maavalitsuse arenguosakonna planeeringute peaspetsialist Marika Saks. Eeltöö tulemusel planeeriti vaatama minna umbes 15 talu ettevõtet. Ringreis viis läbi enamuse valla territooriumist. Üle 3 tunni kestnud vaatlusreisi kokkuvõtted tehti Värska Kultuurikeskuses. Komisjoni esimees tegi ettepaneku valida nähtu põhjal 5 parimat talu ja 1 ettevõte. Tulemusi tabelisse pannes selgusid parimad. Talude arvestuses pälvisid kaunima kodu tiitli Tea ja Gunnar Kaaleste (Vaikus tänavalt). Komisjonilt said rohkelt hääli veel Meelis Reha (Võpolsova) ja Maie Krahv (Tonja). Kokku said hääli lausa 10 talu. Teises kategoorias olid komisjoniliikmed sellel aastal nõus üksmeelselt parimaks tunnistama Saatse Seto Muuseumi territooriumi, kui kauneima töökeskkonna. Komisjoni hinnangul on vallas palju kauneid ja hoolitsetud kohti, mis on nõudnud aega ja vaeva. Värska Vallavalitsus kuulutab võitjad välja ja autasustab väikese preemiaga Värska jaanitulel. Eelmise aasta parimatele saadab peaminister tänukirjad. Einar RAUDKEPP Autori 3 fotot Perekond Kaaleste kodu Meelis Reha kiviktaimla Saatse Muuseumi õueala

8 8 Värska hüä olõmisõ kotus APRILL Elena Maja Mihail Ojala Peeter Haug Mihail Mändoja Anna Püve Lüüdi Madilainen Veera Kaasik Voldemar Kruusamäe Maria Kõllamägi Aleksandra Kõiv Paul Viidik Nikolai Auser Fjodor Sapožnikov Ilmar Maresk Maria Vassiljeva Paul Järvemägi Vello Mägi Veera Puusaar Viive Tirp Linda Järvemägi Nikolai Ledjanov Maria Ojaperv Alexey Kachkin Silvia Ainik Inta Juhansoo Paul Maripuu Volli Mikitalo Helgi Oraste Helgi Jõhvik Värska Vallavalitsus ja Vallavolikogu õnnitlevad sünnipäevalapsi! Anu Sai Paul Mikotalo MAI Olga Uiboupin Pelageja Purik Irina Oamets Maria Tuusa Olga Kiho Nikolai Ainik Paul Alamäe Eeva Peebo Agu Vare Silvi Lassik Rein Tikkop Olga Andriychuk Maie Rumask Nikolai Sbitnjov Volli Puuselg Heino Pillak Lilia Kulakova Voldemar Järveküla Johannes Lallu Toivo Kont Leida Lahe Paul Parm Maimu Parm Leeni Labe Silvi Palm JUUNI Evgenia Kivitalo Maria Tasane Veera Hammas Anna Otsamägi Jevgenia Ruunik Olga Aruste Olga Haak Anna Teder Jaan Talas Taimi Prikko Ilse Raiv Olga Nagibina Peeter Kiisik Toomas Teervalt Alexey Kryukov Silvi Talv Larisa Kachkina Paul Lummo Pelageja Sass Lilli Piksööt Kiina Nool Vello Kikamägi Nikolai Viskar Leonhard Labe Ülle Akmentin Ülo Tuik Urve Kotov Arvo Raiv Valeri Jänes Tervitame uusi vallakodanikke! Marinell KARING Gregor Markus KARRO Ketriin TUIK Õnnitleme vanemaid! VARIA Värska Vallavalitsus ja Vallavolikogu mälestavad lahkunuid ja avaldavad kaastunnet lahkunute omastele Jevgenia Järvekald Olga Bassov Maria Rõžikova Jekaterina Sai Paul Kuldnokk Peeter Kõllamägi Ekaterina Mändoja Sulev Lahe Helgi Palmre Maria Süvala Milvi Ernits Aleksandra Kannu T E A DE 1. augustist 2010 lõpetab AS Jõgeva Elamu ühepoolselt korraldatud jäätmeveo lepingu. Vallavalitsus tegeleb uue jäätmevedaja leidmise konkursiga. Augustis tuleb kõigil sõlmida uus veoleping. Einar RAUDKEPP majandusnõunik JAANIPIDU KOLODAVITSAS TEINI TALU ORUS 22.juunil kell Süüdatakse jaanituli Jaanitralli paneb käima Bruno Peole lisab hoogu tantsurühm Käokuld Toimuvad mängud ja jõukatsumised Selgub Kolodavitsa Kimmäs Kutt Kohapeal söök ja jaaniõlu Telkimisvõimalus Pääse 50 krooni Eelkooliealistele tasuta TULGE JAANITULELE KOLODAVITSA! Info tel Seto suvõülikuul Saatse muuseumih S eto suvõülikuul om jalki ello heränenü. Timahavva toimus suvõülikuul Saatserinnah, muuseumi moro pääl. Kavah om pallo harivit ettekandit, pääle noide viil matk, spordimängu ja iloõtak. 31. JUULI Muuseumi platsil kirjapanek; alostusõna ; loengu, ettekande ja arotelu järgmistõl teemadõl: Saatserinna nulga kultuurilugu; Umakultuuri oppusõst Setomaa latsiaiah ja koolõh; Kas üts vai katstõist seto kiräkiilt?; Setomaa eelä, täämbä ja katõkümne aastaga peräst. Kõnõlõja : Tea Korela, Vello Lõvi, Anti Lillak, Nele Reimann-Truija, Vello Jüriöö TOIMETUSE INFO Värska valla sõnumid 2 (25) JUUNI 2010 Toimetaja: Meelike Kruusamäe Tel: ; E-kirjad: kultuurikeskus@verska.ee Edesi või valli nelä tegevuse vaihõl: Lõkkõtulõmäe spordimängu ; kodoluulinõ matk Saatserinna ümbruseh; tsuklõminõ Pattinah; ütine kikkaseenelkäük õdakusüük; iloõtak. 1. AUGUST hummogusüük; loengu, ettekande, arotelu: Mis om pühä?; 20. saandi ao- ja kultuurilugu; Põlvkondade vahetus Setomaal; Määnest Setomaa lehte mi tahami? Kõnõlõja : Heiki Valk; Kadi Kass; Kristi Ütt; Imre Liivago; Igor Taro lõõna; lõpõtamine. MUU INFO: Süük osavõtjile uma rahakoti pääl, lõõna 70 kruuni, hummogu- ja õdakusüük 50 kruuni. Üümaja osavõtjile uma rahakoti pääl Saatse pansionaadih (150 kruuni kotus) vai ütehvõetu telgeh (tasuta). Iistvõtja ommava Seto Kongressi Vanemate Kogo, Seto Instituut, Seto Talomuuseum, Saatse muuseum ja Verska Vallavalitsus. Korraldustoimkond: Vello Lõvi ja Anti Lillak ; anti. lillak@gmail.com Anti LILLAK Teostus: Andres Mandre Service; Karkuse küla Tapa vald; tel ; amandre@online.ee Trükk: AS Trükis, Pargi 27F Jõhvi Telefonid & Järgmine vallaleht ilmub septembris 2010