AHJA VALLA aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne

Transkript

1 Ahja valla, Laheda valla, Mooste valla, Põlva valla ja Vastse-Kuuste valla ühinemislepingu Lisa 5 AHJA VALLA aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne Nimetus Ahja Vallavalitsus Aadress Illimari 6, Ahja vald Põlvamaa Telefon E-posti aadress ahja@ahja.ee Interneti kodulehekülje aadress Majandusaasta algus Majandusaasta lõpp Audiitor Aasta Audit OÜ

2 Sisukord 1 Tegevusaruanne 3 2 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud bilanss Konsolideeritud tulemiaruanne Konsolideeritud rahavoogude aruanne Konsolideeritud netovara muutuste aruanne Eelarve täitmise aruanne Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud 17 arvestuspõhimõtted Lisa 2 Raha 21 Lisa 3 Maksud, lõivud 22 Lisa 4 Muud nõuded ja ettemaksed 23 Lisa 5 Varud 23 Lisa 6 Osalus tütarettevõttes 24 Lisa 7 Finantsinvesteeringud 24 Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud 25 Lisa 9 Materiaalne põhivara 26 Lisa 10 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 27 Lisa 11 Laenukohustused 28 Lisa 12 Tulud teenuste müügist 28 Lisa 13 Saadud toetused 29 Lisa 14 Muud tegevustulud 30 Lisa 15 Antud toetused 30 Lisa 16 Tööjõukulud 31 Lisa 17 Tegevuskulud 32 Lisa 18 Seotud osapooled 33 Lisa 19 Konsolideerimata finantsaruanded 34 Lisa 20 Selgitused eelarve täitmise aruande kohta 37 3 Allkiri majandusaasta aruandele 38 Vallavanem Peeter Sibul 2

3 TEGEVUSARUANNE Konsolideerimisgrupi struktuur Käesolev majandusaasta aruanne on koostatud konsolideerimisgrupi kohta, kuhu kuuluvad järgmised üksused: Konsolideeriv üksus Ahja Vallavalitsus Allüksuse nimetus Töötajate keskmine arv majandusaastal (taandatud täistööajale) Töötasude kogusumma majandusaastal Vallavolikogu Vallavalitsus Fr Tuglase nim Ahja Kool 21, Hooldekodu 7, Lasteaed Illikuku 7, Kultuurimaja Raamatukogu 1, Spordihoone 1, Noortekeskus Kokku majandus(kalmistu; bussijaam; jäätmed) 0, Konsolideeritud üksus(vt lisa 6) Üksuse nimetus Ahja valla osaluse määr (%) Töötajate keskmine arv majandusaastal (taandatud täistööajale) Töötasude kogusumma majandusaastal OÜ Ahja Soojus 100 1, Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud rida-realt konsolideerituna koos valitseva mõju all oleva üksusega(ahja Soojus OÜ). Ülevaade tähtsamatest finantsnäitajatest Konsolideerimisgrupi tähtsamad finantsnäitajad Bilansi näitajad Varad aasta lõpus Kohustused aasta lõpus Netovara aasta lõpus Tulemiaruande näitajad Tegevustulud Tegevuskulud Tegevustulem Muud näitajad Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Likviidsus* 0,84 0,29 0,68 0,70 0,74 Vallavanem Peeter Sibul 3

4 Lühiajaline maksevõime** 1,73 1,30 1,17 1,25 1,28 Kohustuste osakaal varadest 0,06 0,06 0,07 0,05 0,08 Piirmäärade näitajad Laenukohustuste osakaal varadest 0,04 0,04 0,06 0,03 0,06 Põhitegevuse tulem *** Netovõlakoormus**** *Likviidsus likviidsed varad/lühiajalised kohustused **Lühiajaline maksevõime käibevara/lühiajalised kohustused ***Põhitegevuse tulem põhitegevuse tulude ja kulude vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega, põhitegevuse tulemi väärtus ei tohi olla aruandeaasta lõpu seisuga väiksem kui null. ****Netovõlakoormus KOFS 34 alusel arvestatud kohustuste ning KOFS 36 alusel arvestatud likviidsete varade vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega. Netovõlakoormuse arvestamisel summas eurot on arvesse võetud ka sihtfinanatseerimisteks saadud ettemaksed(vt lisa 10) euro ulatuses. Põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse väärtuse väljatoomisel on avaldatud nelja viimase aasta andmed, kohustus avaldada eelpoolnimetatud andmed algas aastast alates, seega eelnevad võrdlusandmed puuduvad. Ülevaade Eesti majanduskeskkonnast Eesti majanduskasv pidurdus aastal ja oli viimase kuue aasta aeglaseim, jäädes alla riigi pikaajalisele kasvuvõimekusele. Kasvu aeglustumise tingisid peamiselt nõrk majandusolukord mitmes naaberriigis ja kesised ekspordivõimalused; samal ajal on ettevõtete müük siseturul tänu majapidamiste sissetulekute ja ostujõu suurenemisele kiiresti kasvanud.. Sissetulekute kasvu on kannustanud miinimumpalga tõus, palgakokkulepped hariduses ja tervishoius ning majanduses laiemalt ka tööealise elanikkonna ja vaba tööjõu ressursi vähenemine. Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas aastal aastaga võrreldes 1,1 protsenti aastal oli SKP jooksevhindades 20,5 miljardit eurot. Majandust mõjutasid enim veonduse ja laonduse lisandväärtuse vähenemine ning SKP kasvu kahandasid oluliselt veel ehitus ning töötlev tööstus. Tarbijahinnaindeks langes aastal aasta keskmisega võrreldes 0,5 protsenti. Suurim mõjutaja oli mootorikütuse 13,9% odavnemine, mõju avaldasid veel kodudesse jõudnud elektri 4,3% ja soojusenergia 3,9% odavnemine ning alkohoolsete jookide 6,1% kallinemine. Eelmise aasta keskmisega võrreldes kallinesid toidukaupadest enim kuivatatud puuvili ja pähklid (24%) ning kohv (13%) ja odavnesid suhkur (18%) ning või (13%). Töötuse määr(töötute osatähtsus tööjõus) oli aastal 6,2%, tööhõive määr(tööga hõivatute osatähtsus aastases rahvastikus) 65,2% ja tööjõus osalemise määr(tööjõu osatähtsus aastases rahvastikus) 69,4%. Töötus oli oluliselt madalam ning tööhõive ja tööjõus osalemine kõrgem kui aastal aasta paremate tööturunäitajate võimalike põhjustena võrreldes eelneva aastaga võib välja tuua töötamise registri mõju tööhõivele, aasta majanduskasvu ning planeeritava töövõimereformi. Keskmine brutokuupalk aastal oli 1065 eurot, aastal 1005 eurot. Eelpool nimetatud andmete kajastamisel on kasutatud Rahandusministeeriumi, Statistikaameti ja Eesti Panga veebilehtedel avaldatud teavet. Vallavanem Peeter Sibul 4

5 Üldine ülevaade konsolideerimisgrupi peamistest näitajatest Rahvastik ja tööhõive Ahja valla omavalitsuslik staatus kinnitati 19. detsembril 1991.aastal ja Ahja vald astus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. Valla põhitegevusalaks on lahendada ja korraldada kohaliku elu küsimusi, mis volikogu õigusaktidega ning valla põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele. Ahja vald asub Põlva maakonna põhjapoolses osas. Lähimad keskused on Tartu linn 35 km, maakonnakeskus Põlva linn 25 km ning Räpina linn 30 km. Tartu ja Tartumaa mõju Ahja vallale on lisaks geograafilisele lähedusele suur ka seetõttu, et ajaloolise jaotuse kohaselt kuulus Ahja vald Tartumaa Võnnu kihelkonna koosseisu. Valla territooriumil on üks alevik ja kaheksa küla. Valla pindala on 72,23 km 2, elanike arv a. seisuga oli 1011 / a. seisuga oli 1023 elanikku. Elanike arvult ning suuruselt on Ahja vald Põlva maakonna üks väiksemaid omavalitsusi. Ahja valla elanike demograafiline struktuur aastatel Seisuga 31. detsember Lapsed vanuses Kooliealised vanuses Tööealised elanikud Vanemad kui Kokku valla elanikkond Sünnid, surmad aastatel Sünnid Surmad Registreeritud töötute arv kuude lõikes Maksu- ja Tolliameti andmetel oli maksumaksjate keskmine arv aastal 398 isikut ning keskmine maksustatav tulu TSD-deklaratsioonide alusel 830 eurot kalendrikuus/2014. aastal 379 isikut ning 777 eurot. Suurimad tööandjad: Ahja vallavalitsus koos allasutustega, Luha AV OÜ, Atria Eesti AS, Tartu Ülikooli Kliinikum SA, Volari Betoonitööd OÜ ning Põlva Tarbijate Ühistu. Keskhariduse omandamisel ning töökoha otsingul väljaspool valda on kindlalt Ahja valla elanike eelistuseks-tõmbekeskuseks Tartu linn, tööle ja elama asutakse ka välismaale. Valitsemine Ahja Vallavolikogu on 9-liikmeline. Vallavolikogu esimees on Uuno Siitoja. Volikogus on moodustatud järgmised alatised komisjonid: 3-liikmeline revisjonikomisjon ja 5-liikmeline arengukomisjon. Detsembrikuu volikogu istungil otsustati nõustuda Võnnu Vallavolikogu ning Kõlleste Vallavolikogu otsustega Konsultatsioonide alustamine valdade võimalikuks ühinemise kohta. Vallavanem Peeter Sibul 5

6 Ahja Vallavalitsus on 4-liikmeline. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem Peeter Sibul, sotsiaalnõunik Juta Otsa; pearaamatupidaja Eha Kamenik ja Fr Tuglase nim Ahja Kooli direktor Katrin Jõgeva. Vallavalitsus on omavalitsusüksuse täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu seadustega vallale pandud ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid. Vallavalitsus juhib valla ja valla allasutuste tegevust. Korraldatakse kooli, lasteaia, kultuurimaja, raamatukogu, muuseumi, spordirajatiste, hooldekodu ja tervishoiuasutuse ülalpidamist, sotsiaalabi ja teenuste osutamist, vanurite hoolekannet, noorsootööd, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla teede ja tänavate korrashoidu. Valla teabelehte antakse välja neli korda aastas, see on vallaelanikele tasuta. Lehe kõik numbrid on olemas valla raamatukogus ning avaldatud valla kodulehel. Haridus Ahja Koolis õppivate laste arv klasside lõikes aastatel Kokku Õppeaastal 2015/2016 on IV ja V klass ning VI ja VII klass liitklassid. Õppeaastast 2012/2013 muutus kool põhikooliks. Materiaal-tehniline baas on hea: õppijate vajadustele vastav õppekeskkond, kaasaegne spordihoone, pidevalt uuendatavad multimeedia- ja infotehnoloogiavahendid(sülearvuti, arvutikomplektid, digiekraanid), maitsev tasuta toit oma koolisööklast. Tegevust jätkasid tugiõppe süsteemid: väikeklass-3 õpilast, pikapäevarühm-20 õpilast, õpiabi rühm-12 õpilast ning logopeed-16 õpilast aasta sügisel alustas tööd psühholoog, kelle peamisteks tööülesanneteks on õpilaste, õpetajate ja vanemate abistamine, toetamine ning probleemide ennetamine. Koolis tegutseb 12 huviringi, õpilasomavalitsus, kooli ajalehe Koolipress toimetus, koostöös noortekeskusega toimusid perekesksed üritused. Kohtumisi rahastas Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programm, mille eesmärgiks on võrgustikutöö tugevdamine kooli, noortekeskuse ja lastevanemate vahel. Vabariiklikel ja maakondlikel aineolümpiaadidel ning konkurssidel osaleti neljateistkümnel korral, toimus Friedebert Tuglasele pühendatud maakondlik omaloomingukonkurss ning osaleti KEAT õppepäevadel. Tähelepanu pöörati suhtlemisele ja üksteise abistamisele - Märka head! Õpilasliinid hoitakse käigus riikliku dotatsiooni ja vallaeelarve vahenditega, bussiliine teenindab AS Go Bus. Koolimajas avati 01. septembril 2012 üks koolieelikute rühm lastele vanuses 6-7 aastat ning lasteaiahoones jätkab liitrühm lastele vanuses 2-5 aastat. Õppe- ning hoiutingimused väga head, toimuvad logopeedi tunnid ning ühisüritused koos vanematega. Maakondlikest üritustest korraldati Ahjal Põlva maakonna lasteaedade luulepäev. Kultuur, sport ja vaba aeg Raamatukokku soetati uusi raamatuid 5614 eest. Raamatukogu juhataja koordineerib alates aastast ka muuseumi ruumide tööd. Muuseumis on sisustatud korralik õppeklass, kus on võimalik läbi viia koolitusi, seminare, töötubasid ja muuseumitunde õpilastele ning teistele huvilistele. Lisaks traditsioonilistele üritustele peeti raamatukogu õuealal lehehakkamiskuu laata ja viinakuu sügislaata koos raamatukogu 90. aastapäeva tähistamisega. Kultuurimaja alluvuses tegutsevad kaks tantsurühma, lauluansambel, rõduteater. Kultuurimaja keldrikorrusel on avatud noortekeskus. Noortekeskuse tegevust on rahastatud lisaks vallaeelarvele ka mitmetest projektidest( SA Archimedes Noorteagentuur, MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Vallavanem Peeter Sibul 6

7 Ühendus). Noortele on pakutud võimalust ellu viia omaalgatuslikke projekte, mis on kogukonna poolt väga hästi vastu võetud, näiteks Ahja Saunaralli, aastalõpuball. Noorsootöö valdkonna tublisid tegijaid tunnustatakse igal aastal vabariigi aastapäeva aktusel. Noortekeskuse ruumides kino näitamise võimalus-lepinguline partner MTÜ Kinobuss. Mõisapargis on laulu- ja tantsulava vabaõhuürituste korraldamiseks ning järverannas rannavõrkpalli väljak. Sportimistingimused on vallas head. Vallaelanike kasutada on spordihoone ning tänavakorvpalli väljak. Majandus Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli aasta lõpu seisuga Ahja vallas registreeritud: 75 osaühingut, 38 füüsilisest isikust ettevõtjat, 8 mittetulundusühingut, 7 korteriühistut, 2 usaldusühingut, tootmisühistu ja teenindusühistu. Ahja vald on AS Põlva Vesi aktsionär.(vt lisa 7) Ahja vallas on vallateid ning -tänavaid kokku 47,5 km ning kergliiklustee pikkusega 420 meetrit. Teede ja tänavate olukord rahuldav. Riik eraldab omavalitsustele teedehoiu toetuseks kokkuleppelise protsendi planeeritavast kütuseaktsiisi laekumisest, aastal eraldati eurot, teedesse investeeriti eurot, aastas kajastatakse rahaeraldis toetusfondi osana, summaks oli euro, teedesse investeeriti eurot koos käibemaksuga. Ahja mõisa pargi rekonstrueerimise töödega alustatakse uuel aastal. Rekonstrueerimise käigus korrastatakse ning renoveeritakse pargi territooriumile jäävad teed ning taastatakse mõisahoone esisel haljasalal olnud ringtee. Samuti raiutakse tööde käigus ca 8 hektari suuruselt pargialalt maha vanad ning kuivanud puud, mille asemele istutatakse uued. Tööde aluseks on aastal koostatud mõisapargi renoveerimisprojekt. Projekti läbiviimist rahastavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ühtekuuluvusfond ja Ahja vald. Projekti kogumaksumus on eurot. Ehitustegevust iseloomustab väljastatud ehituslubade ja kasutuslubade arv Ehitusluba Kasutusluba Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Ahja vallal on olemas viie korteriga sotsiaalelamu. Vallaeelarvest maksti vastavalt kinnitatud korrale järgnevaid toetusi: sünnitoetus, laste jõulupakitoetus, jõulupakitoetus 3- ja enamalapselistele peredele, majanduslikult raskes olukorras oleva pere toetus, laste prillide soetamise toetus, koolilõputoetus, Ahja Kooli eduka õpilase ja teenistuja toetus, esmakordselt I klassi õppima asuva lapse toetus, küttepuutoetus või küttebriketi toetus, mittetöötavate pensionäride prillide soetamise toetus, tehniliste abivahendite soetamise toetus, matusetoetus. Viisteist aastat on tegutsenud käsitööring Kullaketrajad. Toimetulekutoetuse saajaid oli aastas keskmiselt 10 inimest(peret). Hooldust vajas 49 puudega inimest. Hooldekodu pakub ööpäevaringset hoolitsust 15 hoolealusele aastal oli kohamaksumuseks 550 eurot. Kindlustamata isikute ravikulud kaetakse vallaeelarvest vastavalt volikogu poolt kinnitatud korrale. Perearsti ruumide kommunaalkulud kaetakse vallaeelarvest, alates oktoobrist 2008 teenindab Ahja valda perearst Dr. Diana Kirss OÜ ning septembrist 2015 hambaarst Aleksandr Dovbõsh Hambaravi OÜ. Vallavanem Peeter Sibul 7

8 Suuremad koostööpartnerid ja ettevõtmised: - osalemine Põlvamaa Omavalitsuste Liidus (valdade ühistegevus) - osalemine Põlvamaa Partnerluskogu tegevuses(ettevõtluse arendamine, projektid) - sõprussidemed Saksamaa Itzstedt i vallaga - osalemine hajaasustuse programmis Olulisemad uurimis- ja arendustööd: - valla soojamajanduse arengukava koostamine - ühtekuuluvusfondi Emajõe-Võhandu Põlvamaa projektis osalemine - valla vabade maade munitsipaalomandisse taotlemine Aruandeaastal jooksul toimunud investeeringud: - vallateede remontimine - kabelihoone katuse renoveerimine - raamatukoguhoone uste vahetamine Lähitulevikus planeeritavad investeeringud: - mõisapargi heakorrastamise alustamine(rahastusotsused olemas) - mõisahäärberi taastamine - mõisapargi laululavaesise tantsuplatsi remontimine - kabelihoone renoveerimistööde jätkamine - koolimaja osaliste renoveerimistööde alustamine - kergliiklustee rajamise jätkamine(kärsa poole) Ülevaade arengukava tegevuskava arengueesmärkide saavutamise kohta aastal Tegevus Eeldatav maksumus valla eelarvest Tegelik maksumus valla eelarvest Täiendav info Mõisahäärberi rekonstrueerimine Meetme Koolivõrgu korrastamine avanemise Koolihoone vundamendi soojustamine ja hüdroisolatsiooni paigaldamine ning sadevete ärajuhtimine ootel Meetme Koolivõrgu korrastamine avanemise ootel Staadioni rekonstrueerimine Koostööprogrammide avanemise ootel (Vene- Eesti) Noortekeskuse ruumide remont ja sisustuse kaasajastamine Haridus-, kultuuri-, spordi- ja seltsitegevuse vahendite kaasajastamine Inventari ja infotehnoloogiavahendite kaasajastamine Inventari ja infotehnoloogiavahendite kaasajastamine Seotud mõishäärberi rahastamisotsusega Ahja koolihoone ümberehitamine hoolekande- ja tervisekeskuseks Hajaasustuse programmis osalemine Teostatud koostöös EAS-i kaasrahastamisega ja on jätkuv Vallavanem Peeter Sibul 8

9 Mõisapargi heakorrastamine Valmis kivimüüri renoveerimise projekt, täismahus käivitub aastal Vallateede remont Teostatud ning jätkatakse järgnevatel aastatel Tänavavalgustuse rekonstrueerimine Koostööprogrammide ning jalgratta- ja jalgtee valgustuse rajamine avanemise ootel (Vene- Eesti) Turismialastes koostööprojektides Koostööprogrammide osalemine avanemise ootel (Vene- Eesti) Kergliiklustee rajamine Valminud on Maanteeameti poolt koostatud projekt. Koostööprogrammide avanemise ootel (Vene- Eesti) Ülevaade valitseva mõju all oleva äriühingu kohta (vt lisa 6) Ahja Vallavalitsuse aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne kajastab osaühingu Ahja Soojus finantsseisundit ning majandustulemusi. Ahja Vallavalitsus omab 100%-list osalust äriühingus Ahja Soojus. Tütarettevõtte põhitegevusalaks on soojusenergia tootmine ja müük. Soojusenergiat müüakse Ahja valla korteriühistutele, valla allasutustele ja füüsilisele ning juriidilisele isikule. Ettevõte toodab soojusenergiat ühes kaugkütte piirkonnas ja viies lokaalkatlamajas. Kaugkütte piirkonna hinna kinnitab konkurentsiamet. Soojusenergia tootmiseks kasutatakse eranditult maagaasi. Soojusettevõtte majandustulemused on rahuldavad, ebastabiilsust tingib gaasi hinna kõikumine, gaasikatelde amortiseerumine ja soojatarbijate vähesus. Osaühingus töötab üks juhatuse liige ja raamatupidaja 0,4 ametikohaga. Eelnevatel perioodidel tekkinud kahjumi vähendamiseks on rakendatud järgmisi abinõusid: suveperioodil on töötajad ühel kuul palgata puhkusel ning küttevõrgu kateldelt on arvestatud amortisatsiooni esimeses ja viimases kvartalis aastal rakendatakse samu kokkuhoiumeetmeid. OÜ Ahja Soojus tähtsamad finantsnäitajad Varad aasta lõpus Omakapital aasta lõpus Tegevustulud Tegevuskulud Tulem Vallavanem Peeter Sibul 9

10 KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Konsolideeritud bilanss Lisa VARAD Käibevara Raha Maksu-, lõivu ja trahvinõuded Muud nõuded ja ettemaksed Varud Käibevara kokku Põhivara Finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Põhivara kokku VARAD KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA Lühiajalised kohustused Võlad tarnijatele Võlad töötajatele Muud kohustused ja saadud ettemaksed Laenukohustused Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Pikaajalised kohustused kokku KOHUSTUSED KOKKU NETOVARA Vallavalitsuse netovara Kassareserv Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem Aruandeaasta tulem NETOVARA KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU Vallavanem Peeter Sibul 10

11 Konsolideeritud tulemiaruanne Lisa Tegevustulud Maksutulud Kaupade ja teenuste müük Saadud toetused Muud tegevustulud 3; Tegevustulud kokku Tegevuskulud Antud toetused Tööjõukulud Majandamiskulud Muud tegevuskulud Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus Tegevuskulud kokku Aruandeperioodi tegevustulem Finantstulud ja -kulud Intressikulu Kahjum finantsinvesteeringutest Intressitulu Finantstulud ja -kulud kokku Aruandeperioodi tulem Vallavanem Peeter Sibul 11

12 Konsolideeritud rahavoogude aruanne Lisa Rahavood põhitegevusest Tegevustulem Korrigeerimised: Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus Käibemaksukulu põhivara soetuselt Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Kasum/kahjum põhivara müügist Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Korrigeeritud tegevustulem Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus Kokku rahavood põhitegevusest Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara eest Laekunud põhivara müügist Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Laekunud intressid Kokku rahavood investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Tagasi makstud laenud Tasutud intressid Kokku rahavood finantseerimistegevusest Puhas rahavoog Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul Raha ja raha ekvivalentide muutus Vallavanem Peeter Sibul 12

13 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne Kohaliku omavalitsuse netovara Kokku Kassareserv Akumuleeritud tulem Saldo Ümberhindlus Aruandeaasta tulem Saldo Ümberhindlus Aruandeaasta tulem Saldo Vallavanem Peeter Sibul 13

14 Eelarve täitmise aruanne ESIALGNE LÕPLIK EELARVE PÕHITEGEVUSE TULUD EELARVE EELARVE TÄITMINE Maksutulud Füüsilise isiku tulumaks Maamaks Tulud kaupade ja teenuste müügist Riigilõivud Laekumised haridusasutuste majandustegevusest Laekumised kultuuriasutuste majandustegevusest Laekumised spordiasutuse majandustegevusest Laekumised sotsiaalasutuse majandustegevusest Laekumised elamuasutuse majandustegevusest Laekumised keskkonnaasutuse majandustegevusest Laekumised üldavalitsemise majandustegevusest Üüri- ja renditulud Laekumised õiguste müügist Saadavad toetused tegevuskuludeks Tasandusfond(lg 1) Toetusfond(lg 2) Haridus- ja Teadusministeerium Kultuuriministeerium Maaeluministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Maavalitsused Toetused valitsussektorisse kuuluvatelt av.-õig. jur.-telt is.-telt Toetused muudelt residentidelt Toetused mitteresidentidelt Muud tegevustulud Laekumine vee erikasutusest Saastetasud PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU PÕHITEGEVUSE KULUD Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks Mittesihtotstarbelised toetused Personalikulud Majanduskulud Muud kulud PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU PÕHITEGEVUSE TULEM Vallavanem Peeter Sibul 14

15 INVESTEERIMISTEGEVUS Põhivara müük Põhivara soetus Mõisapark Vallateed Kabelihoone Spordihoone põrandapesumasin Raamatukoguhoone uksed Maade munitsipaliseerimine Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine Keskkonnainvesteeringute Keskus Rahandusministeerium Mitteresidendid Finantstulud Finantskulud INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU EELARVE TULEM FINANTSEERIMISTEGEVUS Kohustuste tasumine FINANTSEERIMISTEGEVUS KOKKU LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS PÕHITEGEVUSE KULUD JA INVESTEERIMISTEGEVUS ESIALGNE LÕPLIK EELARVE TEGEVUSALADE JÄRGI EELARVE EELARVE TÄITMINE Vallavolikogu Vallavalitsus Reservfond Muud üldised valitsussektori teenused(sh liikmemaksud) Valitsussektori võla teenindamine Vallateede ja tänavate korrashoid Jäätmekäitlus Haljastus Veevarustus Tänavavalgustus Muu elamu- ja kommunaalmajanduse tegevus Ambulatoorsed teenused Sporditegevus Laste muusikakoolid Noortekeskus Raamatukogu Kultuurimaja Muuseum Muinsuskaitse Muu vaba aeg, religioon Lasteaed Vallavanem Peeter Sibul 15

16 Põhikool Gümnaasiumid Täiskasvanute gümnaasium(osalemine) Koolitransport Koolitoit Öömaja(õpilaskodu) Puuetega inimeste sotsiaalne kaitse Hooldekodu Muu eakate sotsiaalne kaitse(sh käsitööring eakatele) Perekondade ja laste sotsiaalne kaitse Riiklik toimetulekutoetus Riskirühmade kaitse Muu sotsiaalne kaitse(sh matusetoetused) KULUD KOKKU Eelarve täitmise aruanne on koostatud vallavalitsuse kui juriidilise isiku kohta ja vastab oma koosseisult konsolideerimata finantsaruannetele(vt lisa 19). Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhisel printsiibil ning see ei ole konsolideeritud finantsaruannetega võrreldav (vt lisa 1). Vallavanem Peeter Sibul 16

17 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted Käesolev konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid(rtj) ning riigi raamatupidamise üldeeskiri. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, v.a kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid ja tuletisinstrumendid, mida kajastatakse õiglases väärtuses ning olulised enne a soetatud kinnisvarainvesteeringud ja materiaalne põhivara, mis on kajastatud ühekordselt ümberhinnatud väärtuses. Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem bilansikuupäevast arvestatuna. Raha ja raha ekvivalendid Bilansis kajastatakse rahana kassas olevat sularaha ning pankades olevaid arvelduskontode jääke. Finantsinvesteeringud Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse aktsiaid ja osi, millest grupp omab alla 20%. Nimetatud pikaajalised finantsinvesteeringud on tehtud avalikku sektorisse kuuluvatesse äriühingutesse koostöös teiste kohalike omavalitsuse üksustega ning neid kajastatakse sarnaselt olulise mõju all olevate osalustega. Finantsinvesteeringuid kajastatakse tuletatud soetusmaksumuses, milleks loetakse soetatud osaluste korral nende väärtus kapitaliosaluse meetodil. Tuletatud soetusmaksumus hinnatakse alla, kui osaluse objekti omakapitalist aruandekohustuslasele kuuluv osa (valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingute korral nende omakapital tervikuna) on langenud allapoole osaluse bilansilisest väärtusest. Kajastatud allahindlusi taastatakse järgmistel perioodidel, kuid mitte kõrgemale tuletatud soetusmaksumusest. Nõuded Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Vallavanem Peeter Sibul 17

18 Varud Varudena on kajastatud kooli ja hooldekodu sööklates olevad toiduained. Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (v.a käibemaks, mis kajastatakse soetamisel kuluna) ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude jäägi hindamisel kasutatakse FIFO meetodit. Ebaolulised varud kantakse kuludesse nende soetamise momendil. Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest. Osalus tütarettevõttes Valitseva mõju all olevate üksuste ja olulise mõju all olevate äriühingute tegevus kajastub konsolideeritud aruandes alates valitseva või olulise mõju tekkimisest kuni selle katkemiseni. Valitseva mõju all olevate üksuste ja olulise mõju all olevate äriühingute soetamist kajastatakse ostumeetodil, mille korral hinnatakse omandatud osaluste varad ja kohustused nende õiglases väärtuses (v.a ühise kontrolli all toimuvad soetused, mida kajastatakse nende raamatupidamisväärtuses). Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida-realt meetodil, kusjuures konsolideerimisel hõlmatud üksuste omavahelised nõuded, kohustused, tulud, kulud ning realiseerumata kasumid ja kahjumid on elimineeritud. Osalusi olulise mõju all olevates äriühingutes kajastatakse konsolideeritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned ja rajatised), mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida Ahja Vallavalitsus ega ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused) analoogiliselt materiaalse põhivara kajastamisele. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mida kasutatakse hinnanguliselt pikema perioodi jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates 2000 eurost. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, liidetakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Rekonstrueerimisväljaminekute lisamisel hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga ja vajadusel reguleeritakse põhivara kulumi normi. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks, v.a soetusega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse kuluna. Põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle hinnangulisest kasulikust elueast. Kui põhivara koosneb erineva hinnangulise kasuliku elueaga komponentidest, mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata, võetakse komponendid eraldi arvele. Uue põhivara kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised: Hooned ja rajatised aastat Muud masinad ja seadmed 5 aastat Muu põhivara(s.h. infotehnoloogia) 3-5 aastat Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Vallavanem Peeter Sibul 18

19 Ümberhindlus Aastatel 2003 kuni 2005 viidi läbi kinnisvarainvesteeringute ja materiaalse põhivara ühekordne ümberhindlus, mis tulenes vajadusest võtta arvesse enne 1996.a toimunud hüperinflatsiooni ja korrigeerida varasemaid puudujääke raamatupidamises. Seoses maareformi kestmisega on ümberhindluste kajastamist jätkatud ka peale a, võttes arvele aruandeperioodil mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maad. Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, millel turuhind puudub, kasutatakse õiglase väärtuse määramiseks jääkasendusmaksumuse meetodit. Maa arvelevõtmiseks kasutatakse maksustamishinda, kui turuhinda pole teada. Turuhinna puudumise korral on teistelt avaliku sektori üksuselt saadud põhivara lubatud erandjuhul võtta arvele ka üleandja bilansilises jääkmaksumuses (vt riigi raamatupidamise üldeeskiri 18). Finantskohustused Finantskohustused kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud, ning eksisteerib piisav kindlus, et sihtfinantseerimine leiab aset. Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse nii saadud sihtfinantseerimist kui ka selle arvel tehtud kulusid või põhivara soetust mõlemaid eraldi. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Sihtfinantseerimise korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses, sihtfinantseerimise summa aga kajastatakse samal ajal tuluna. Kassareserv Kassareserv on moodustatud volikogu otsusega akumuleeritud tulemist eesmärgiga tagada vallavalitsuse likviidsus. See väljendab ühtlasi likviidse rahana hoidmisele kuuluvat summat, mida võib kasutada aruandeaasta kestel laekumiste viibimisel eelarveliste kulude katmiseks, kuid see tuleb vähemalt aruandeaasta lõpuks rahana taastada. Tulude arvestus Kogutud maksude ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt Maksu- ja Tolliameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud teatistele. Lõivutulu kajastatakse lõivuga maksustatud toimingu päeval. Toodete, kaupade ja põhivara müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Kulude arvestus Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud, sh käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse Vallavanem Peeter Sibul 19

20 soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel Muud tegevuskulud. Arendusväljaminekuid kajastatakse tekkimise momendil kuluna. Seotud osapooled Seotud osapoolteks loetakse Ahja valla volikogu ja valitsuse liikmed ning asutuste juhid, kellele on antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida, konsolideerimisgruppi kuuluvate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute nõukogude ja juhatuste liikmed, kõigi eelpool loetletud tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedased pereliikmed, samuti ka nende valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud. Bilansipäevajärgsed sündmused Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades. Eelarve täitmise aruanne Eelarve täitmise aruanne on koostatud Ahja Vallavalitsuse kohta (konsolideerimata) kassapõhiselt, mistõttu selle andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes konsolideerimata aruannetes (vt lisa 19 ) kajastatud andmetega. Lisaks kassapõhisest printsiibist tulenevatele ajalistele erinevustele on selles kasutusel veel järgmised olulised erinevad arvestuspõhimõtted: 1) põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning põhivara müügist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud mitterahalisi tehinguid eelarve täitmise aruandes ei kajastata; 2) kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade, teenuste ja põhivara soetamise kuluna (tekkepõhises aruandes eraldi tulemiaruande real Muud tegevuskulud). Vallavanem Peeter Sibul 20

21 Lisa 2 Raha Sularaha Arvelduskontod pankades Kokku raha Rahalt teenitud intressitulu(vt lisa 4) 6 4 Vallavanem Peeter Sibul 21

22 Lisa 3 Maksud, lõivud A. Maksunõuded ja maksukohustused Lühiajalised nõuded Lühiajalised kohustused(vt lisa 10) Maksud brutosummas Üksikisiku tulumaks Maamaks Käibemaks Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmaksed Kogumispensionimaksed Kokku maksud Loodusressursside kasutamise ja saastetasud Vee-erikasutustasu Jäätmesaastetasu 14 Kokku B. Maksu- ja lõivutulud Maksud Tulumaks Maamaks Lõivud(vt lisa 12 ) Loodusressursside kasutamise ja saastetasud Vee-erikasutustasu Jäätmesaastetasu Kokku maksud ja lõivud Vallavanem Peeter Sibul 22

23 Lisa 4 Muud nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Soojusenergia(Ahja Soojus OÜ) Lasteaiamaksud Ruumide kasutus ja rent Kommunaalteenused Kokku nõuded ostjate vastu Intressinõuded(vt. lisa 2) 6 4 Ettemakstud sihtfinantseerimised Maksude ettemaksed Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Muud nõuded ja ettemaksed kokku Lisa 5 Varud Toiduainete laoseis hooldekodus Toiduainete laoseis koolis Varud kokku Vallavanem Peeter Sibul 23

24 Lisa 6 Osalused Käesolevas konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud järgmine valitseva mõju all olev äriühing: Nimetus, aasta Osaluse Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad määr (%) aasta lõpus Tegevus- Tegevus- Tulem Varad Netovarad tulud kulud Ahja Soojus OÜ Osaluse bilansiline väärtus Ahja Vallavalitsuse bilansis(vt lisa 19) Lisa 7 Finantsinvesteeringud Pikaajaliste finantsinvesteeringutena on bilansis kajastatud AS Põlva Vesi aktsiad Seisuga AS Põlva Vesi aktsiad kogusummas Aruandeaasta tulem Seisuga AS Põlva Vesi aktsiad kogusummas AS Põlva Vesi viib Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toel ellu projekti Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt. AS Põlva Vesi omanikeks on Põlva vald, Räpina vald ja Ahja vald. Konsolideerimisgrupile kuulus seisuga kui ka seisuga ,5% AS Põlva Vesi aktsiatest(52 aktsiat). Osalus on kajastatud kapitaliosaluse meetodil, kuna see kuulub avalikku sektorisse. Finantsinvesteeringu bilansiline väärtus Ahja Vallavalitsuse bilansis(vt lisa 19) Vallavanem Peeter Sibul 24

25 Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud hoonestusõiguse tasu Kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud 0 0 Netotulu kinnisvarainvesteeringutelt Bilansiline väärtus Seisuga Seisuga Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse kinnistut Tartu mnt 17, Ahja alevik, Ahja vald, Põlva maakond, maa sihtotstarve ärimaa, katastritunnus 11701:001:0036, pindala 3616 m². Hoonestusõigus tähtajaga 50 aastat Aktsiaselts Mahta Kütus(registrikood ) kasuks. Vallavanem Peeter Sibul 25

26 Lisa 9 Materiaalne põhivara Maa Hooned ja rajatised Masinad ja seadmed Muu põhivara Lõpetamata tööd Kokku Jääk Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkväärtus Soetused ja parendused Ümberhindlus Kulum Mahakandmine jääkv.-s Kokku liikumised Jääk Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkväärtus Aruandeaastal toimunud liikumised: Soetused ja parendused: -maa soetamine ja platside renoveerimine teede investeeringud hoonete renoveerimine masinad ja seadmed raamatud lõpetamata ehitised(kivimüüri projekt) 315 Kokku soetused ja parendused Ümberhindlus Aasta kulum Mahakandmine(raamatud) -290 Kokku liikumised Bilansiväline vara: seisuga koguväärtusega ; teed kogupikkusega 6,892 km seisuga koguväärtusega ; teed kogupikkusega 9,191 km Rahavoogude aruandes kajastub materiaalse põhivara eest tasutud summana: -aruandeaasta soetuste summa eurot, -liidetud käibemaksukulu aruandeaasta soetustelt eurot(vt lisa 17), -lahutatud sihtfinantseerimise arvel saadud põhivara eurot(vt lisa 13), mille eest tasusid toetuse andjad otse tarnijale ning mis ülaltoodud tabelis on kajastatud soetusena. Ümberhindlusena võeti arvele varem bilansivälise varana kajastatud kabelihoone maksumusega 732 eurot seoses katuse remonttöödega ning maakatastrisse kandmata maad summas 575 eurot. Vallavanem Peeter Sibul 26

27 Lisa 10 Lühiajalised kohustused ja saadud ettemaksed Kohustused hankijatele toodete ja teenuste eest Võlad töövõtjatele, sellest Puhkusetasude kohustus Muud võlad töövõtjatele Kokku võlad töövõtjatele Maksukohustused(vt lisa 3) Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed, sellest Rahandusministeerium-mõisapark Põlva Maavalitsus-hajaasustuse programm Kokku sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed Muud saadud ettemaksed Pikaajalise laenu lühiajaline osa(vt lisa 11) Kokku kohustused ja saadud ettemaksed Vallavanem Peeter Sibul 27

28 Lisa 11 Laenukohustused Järelejäänud tähtajaga Kokku Jääk seisuga Kuni 1 a 1-2 a 2-3 a 3-4 a 4-5 a Üle 5 a Pangalaen Jääk seisuga Pangalaen Informatsioon laenulepingute kohta Laenu Lõpp Intressi Alus- Jääk Intressi- kulu andja tähtaeg määr valuuta SEB Pank AS 6 kuu EURIBOR+1,542 EUR Lisa 12 Tulud teenuste müügist Tulud sotsiaalabialasest tegevusest Tulud haridusalasest tegevusest Tulud majandustegevusest Tulud spordiasutuse tegevusest Üldvalitsemise tulud Riigilõivud(vt lisa 3B) Tulud kultuurialasest tegevusest Hoonestusõiguse tasu(vt. lisa 8) Tulud keskkonnaalasest tegevusest Elamumajanduse tulud Kokku tulud teenuste müügist Vallavanem Peeter Sibul 28

29 Lisa 13 Saadud toetused A. Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks Ettevõtluse Arendamise SA-hajaasustuse programm Põlva Maavalitsus-puuetega laste hoolekanne Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus-noortekeskus Rahandusministeerium-õppelaenude kustutamine Archimedes SA-noorteprojekt Kooriühing Mitteresident-põhikooli sööklale pliit Põllumajandusministeerium-koolipiim Haridus- ja Teadusministeerium-erakoolid Põlvamaa Omavalitsuste Liit-haridusüritus Põlva Maavalitsus-terviseedendus Sotsiaalministeerium-töötukassa Kultuuriministeerium-ujumise algõpe Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Rahandusministeerium-aadressandmete korrastamine Lastekaitse Liit-huvitegevus Kultuuriministeerium-mõisa peahoonele Põlva Maavalitsus-noortekeskus Rahvakultuuri Arenduskeskus-tegevustoetus Kokku saadud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks B. Sihtotstarbelised toetused põhivara soetamiseks Kultuuriministeerium-raamatukogude raamatud Keskkonnainvesteeringute Keskus-jäätmejaam Keskkonnaministeerium-jäätmejaam Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium-vallateed 0* Kokku saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks C.Mittesihtotstarbelised toetused Rahandusministeerium-tasandus- ja toetusfond Kultuurkapital-isetegevusrühmade tegevustoetused Mitteresidendi annetused Kokku mittesihtotstarbelised toetused Kokku saadud toetused *alates aastast näidatakse vallateede rahaeraldused toetusfondi osana Rahandusministeeriumi tasandus- ja toetusfondist eraldati järgmisteks tegevusteks: hariduskulude katmiseks eurot (2014. aastal eurot), kohalike teede hoiuks eurot (2014. aastal eurot), sotsiaalkuludeks eurot (2014. aastal eurot) ning üldisesse fondi kohalike omavalitsuste maksulaekumiste erinevuste tasandamisest tulenevalt eurot (2014. aastal eurot) ja muudeks kuludeks 21 eurot (2014. aastal 35 eurot). Vallavanem Peeter Sibul 29

30 Lisa 14 Muud tegevustulud Tasu vee erikasutusest(vt. lisa 3) Saastetasud(vt lisa 3) Kasum põhivara müügist Kokku muud tegevustulud Lisa 15 Antud toetused A. Sotsiaaltoetused füüsilistele isikutele Toimetulekutoetus Toetused puudega inimestele ja nende hooldajatele Muud peretoetused Matusetoetused Toetused eakatele Sünnitoetused Toitlustustoetused Lapse koolitoetused Toetused sotsiaalabi vajavatele isikutele Erijuhtudel makstud sotsiaalmaks Kokku sotsiaaltoetused B. Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Hajaasustuse programm Sotsiaalseks tegevuseks Spordi-, hariduse- ja vabaaja üritusteks Kokku sihtfinantseerimine C. Sihtfinantseerimise vahendamine Hajaasustuse veeprogramm D. Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Mitterahaline sihtfinantseerimine-maanteeamet E. Liikmemaksud MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit Põlvamaa Partnerluskogu Kokku liikmemaksud Antud toetused kokku Vallavanem Peeter Sibul 30

31 Lisa 16 Tööjõukulud Tegevusvaldkond Töötajate arv Töötasukulud Töötajate arv Töötasukulud Haridus 28, , Sotsiaalne kaitse 7, , Vallavalitsus 6, , Vaba aeg, kultuur 5, , Majandus 2, , Volikogu Kokku töötajate arv ja töötasukulud 49, , Töötajate arvuna on esitatud keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale. Ajutiste töölepingute korral ei ole töötajate arvu leitud. Ajutiste töölepingute alusel arvestatud töötasukulud moodustasid aruandeperioodil eurot ja võrreldaval perioodil eurot Töötasukulud Sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaksed Erisoodustused Töötajate õppelaenude kustutamine Kokku tööjõukulud Vallavanem Peeter Sibul 31

32 Lisa 17 Tegevuskulud A. Majandamiskulud Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud Õppevahendite ja koolituse kulud Tootmiskulud(Ahja Soojus OÜ) Toiduained ja toitlustusteenused Administreerimiskulud Vaba aja sisustamiskulud Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud Rajatiste majandamiskulud Sõidukite majandamiskulud Inventari majandamiskulud Sotsiaalteenused Mitmesugused majandamiskulud Meditsiinikulud Koolituskulud Eri- ja vormiriietus Lähetuskulud Koolituskulud riigieelarvelisest haridustoetusest Uurimis- ja arendustööd Teavikute ja kunstiesemete kulud Kokku majandamiskulud B. Maksu- ja lõivukulud Käibemaksukulu Käibemaksukulu põhivara soetuselt Riigilõivud Maksuvõlalt arvestatud intressid Kokku maksu- ja lõivukulud Vallavanem Peeter Sibul 32