FÜÜSIKA AINEKAVA gümnaasiumi 10. klassile
|
|
- Daniel Nielsen
- 7 år siden
- Visninger:
Transkript
1 FÜÜSIKA AINEKAVA gümnaasiumi 10. klassile 1.Õppe-eesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1. Teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja olulist kultuurikomponenti; 2.Arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist; mudelite tähtsust loodusobjektide uurimisel ning mudelite paratamatut piiratust ja arengut; 3.Teab teaduskeele erinevusi tavakeelest ning kasutab teaduskeelt korrektselt loodusnähtusi kirjeldades ja seletades; 4.Oskab koguda ja töödelda infot, eristada vajalikku infot ülearusest, olulist infot ebaolulisest ning usaldusväärset infot infomürast; 5.Oskab kriitiliselt mõelda ning eristab teaduslikke teadmisi ebateaduslikest; 6.Mõistab füüsika seotust tehnika ja tehnoloogiaga ning füüsikateadmiste vajalikkust vastavate elukutsete esindajatel; 7.Oskab lahendada olulisemaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid füüsikaülesandeid, kasutades loodusteaduslikku meetodit; 8.Tunneb ära füüsikaalaseid teemasid, probleeme ja küsimusi erinevates loodusteaduslikes situatsioonides ning pakub võimalikke selgitusi neis esinevatele mõtteseostele aktsepteerib ühiskonnas tunnustatud väärtushinnanguid ning suhtub loodusesse ja kaaskodanikesse vastutustundlikult. 2. ja õpitulemused I kursus. Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika. 35 tundi Füüsika meetod. 10 tundi Füüsika kui loodusteadus. Füüsika kui nähtavushorisonte edasi nihutav teadus. Mikro-, makro- ja megamaailm. Loodusteaduslik meetod. Vaatlus, eksperiment, mudeli loomine. Mudeli jarelduste kontroll ning mudeli areng. Mõõtmine ja mõõtetulemus. Mõõtesuurus ja mõõdetava suuruse väärtus. Mõõtühikud ja vastavate kokkulepete areng. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI). Mõõteriistad ja mõõtevahendid. Mõõteseadus. Mõõtemääramatus ja selle hindamine. Mõõtetulemuste analüüs. Põhjuslikkus ja juhuslikkus füüsikas. Füüsika tunnetuslik ja ennustuslik väärtus. Füüsikaga seotud ohud. Üldprintsiibid. Põhimõisted: loodus, loodusteadus, füüsika, mõõtevahend, taatlemine, nähtavushorisont, makro-, mikro- ja megamaailm; vaatlus, hüpotees, eksperiment, mõõtmine, mõõtühik, mõõtühikute süsteem, mõõtemääramatus, mõõtesuurus, mõõdetava suuruse väärtus, mõõtetulemus, mõõtevahend, taatlemine. Praktiline tegevus ja IKT kasutamine: 1) juhusliku loomuga nähtuse (palli põrke, heitkeha liikumise, kaldpinnalt libisemise vms) uurimine koos mõõtmistulemuste analüüsiga; 2) keha joonmõõtmete mõõtmine ja korrektse mõõtetulemuse esitamine; 3) mõõtmisest ning andmetöötlusest mudelini jõudmine erinevate katsete põhjal
2 1) selgitab mõisteid loodus, maailm ja vaatleja; hindab füüsika kohta teiste loodusteaduste seas ning määratleb füüsika uurimisala; 2) määratleb looduse struktuuritasemete skeemil makro-, mikro- ja megamaailma ning nimetab nende erinevusi; 3) selgitab loodusteadusliku meetodi olemust ja teab, et eksperimenditulemusi üldistades jõutakse mudelini; 4) põhjendab mõõteseaduse vajalikkust üldaktseptitavate mõõtmistulemuste saamiseks; 5) mõõdetava suuruse ja mõõtmistulemuse suuruse väärtuse erinevust; 6) teab ja rakendab rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhisuurusi ning nende mõõtühikuid; 7) teab, et korrektne mõõtetulemus sisaldab ka määramatust, ning kasutab mõõtmisega kaasnevat mõõtemääramatust hinnates standardhälvet; 8) toob näiteid põhjusliku seose kohta; 9), et füüsika üldprintsiibid on kõige üldisemad tõdemused looduse kohta, ning tõestab nende kehtivust kooskõla eksperimendiga. Kulgliikumise kinemaatika 25 tundi Punktmass kui keha mudel. Koordinaadid. Taustsüsteem, liikumise suhtelisus. Relatiivsusprintsiip. Teepikkus ja nihe. Ühtlane sirgjooneline liikumine ja ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine: kiirus, kiirendus, liikumisvõrrand, kiiruse ja läbitud teepikkuse sõltuvus ajast, vastavad graafikud. Nihe, kiirus ja kiirendus kui vektoriaalsed suurused. Vaba langemine kui näide ühtlaselt kiireneva liikumise kohta. Vaba langemise kiirendus. Kiiruse ja kõrguse sõltuvus ajast vertikaalsel liikumisel. Erisihiliste liikumiste sõltumatus. Põhimõisted: füüsikaline suurus, skalaarne ja vektoriaalne suurus, pikkus, liikumisolek, aeg, kulgliikumine, punktmass, taustsüsteem, kinemaatika, teepikkus, nihe, keskmine kiirus, hetkkiirus, kiirendus, vaba langemine. Praktiline tegevus: 1) kiiruse ja kiirenduse mõõtmine; 2) langevate kehade liikumise uurimine; 3) kaldrennis veereva kuuli liikumise uurimine; 4) heitkeha liikumise uurimine. 1), et füüsikalised suurused põhinevad kehade ning nende liikumise (protsesside) omavahelisel võrdlemisel; 2) teab, et keha liikumisolekut iseloomustab kiirus, ning toob näiteid liikumise suhtelisuse kohta makromaailmas; 3) teab relativistliku füüsika peamist erinevust klassikalisest füüsikast; 4) teab, et väli liigub aine suhtes alati suurima võimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega; 5) eristab skalaarseid ja vektoriaalseid suurusi ning toob nende kohta näiteid; 6) seletab füüsika valemites esineva miinusmärgi tähendust (suuna muutumine esialgsele vastupidiseks); 7) eristab nähtuste ühtlane sirgjooneline liikumine ühtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine sellekohaseid näiteid; 8) selgitab füüsikaliste suuruste mõõtmise voi määramise viise;
3 9) lahendab probleemülesandeid, rakendades definitsioone ja ; kasutab ühtlase sirgjoonelise liikumise ja ühtlaselt muutuva liikumise kirjeldamiseks vastavalt liikumisvõrrandeid х=х0±vt või х=х0+v0t+at 2 /2 ; 10) analüüsib ühtlase ja ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse oskab leida teepikkust kui kiiruse graafiku alust pindala; 11) rakendab ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise, sh vaba langemise kiiruse, nihke ja kiirenduse leidmiseks järgmisi seoseid: v=v0+at, s=v0t+at 2 /2, II kursus Mehaanika 35 tundi Dünaamika - 21 tundi Newtoni seadused. Jõud. Jõudude vektoriaalne liitmine. Resultantjõud. Muutumatu kiirusega liikumine jõudude tasakaalustumisel. Keha impulss. Impulsi jäävuse seadus. Reaktiivliikumine. Gravitatsiooniseadus. Raskusjõud, keha kaal, toereaktsioon. Kaalutus. Elastsusjõud. Hooke i seadus. Jäikustegur. Hõõrdejõud ja hõõrdetegur. Töö ja energia. Mehaaniline energia. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaanilise energia muundumine teisteks energia liikideks. Energia printsiip. Energia jäävuse seadus looduses ja tehnikas. Põhimõisted: kuju muutumine, reaktiivliikumine, resultantjõud, keha inertsus ja mass, impulss, impulsi jäävuse seadus, raskusjõud, keha kaal, kaalutus, toereaktsioon, elastsusjõud, jäikustegur, hõõrdejõud, hõõrdetegur, mehaanilise energia jäävuse seadus, energia muundumine. Praktiline tegevus: 1) tutvumine Newtoni seaduste olemusega; 2) jäikusteguri määramine; 3) liugehõõrdeteguri määramine; 4) seisuhõõrde uurimine; 5) tutvumine reaktiivliikumise ja jäävusseadustega. 1) selgitab nähtuste vastastikmõju, gravitatsioon, hõõrdumine ja deformatsioon esinemist ning rakendumist looduses; 2) täiendab etteantud joonist vektoritega, näidates kehale mõjuvaid jõude nii liikumisoleku püsimisel (v = const, a = 0) kui ka muutumisel (a = const 0); 3) oskab jõu komponentide kaudu leida resultantjõudu; 4) selgitab ja rakendab Newtoni seadusi ning seostab neid igapäevaelu nähtustega; 5) sõnastab impulsi jäävuse seaduse ja lahendab probleemülesandeid, kasutades seost 6) seostab reaktiivliikumist impulsi jäävuse seadusega; toob näiteid reaktiivliikum looduses ja rakenduste kohta tehnikas; 7) toob näiteid nähtuste kohta, kus impulsi muutumise kiirus on võrdne seda muutust põhjustava jõuga; 8) rakendab gravitatsiooniseadust 9) tunneb gravitatsioonivälja mõistet; 10) teab, et üldrelatiivsusteooria kirjeldab gravitatsioonilist vastastikmõju aegruumi kõverdumise kaudu;
4 11) kasutab mõisteid raskusjõud, keha kaal, toereaktsioon, rõhumisjõud ja rõhk probleemülesandeid lahendades ning rakendab seost P = m (g ± a); 12) selgitab mõisteid hõõrdejõud ja elastsusjõud toimuvaid nähtusi selgitades seoseid Fh = μ N ja Fe = k Δl; 13) rakendab mõisteid töö, energia, kineetiline ja potentsiaalne energia, voimsus, kasulik energia, kasutegur, selgitades looduses ja tehiskeskkonnas toimuvaid nähtusi; 14) rakendab probleeme lahendades seoseid A = Fs cos α;, Ep=mgh ning E = Ek + Ep; 15) selgitab energia miinimumi printsiibi kehtivust looduses ja tehiskeskkonnas. Perioodilised liikumised 14 tundi Ühtlase ringjoonelise liikumise kirjeldamine: pöördenurk, periood, sagedus, nurk- ja joonkiirus, kesktõmbekiirendus. Tiirlemine ja pöörlemine looduses ning tehnikas, orbitaalliikumine. Võnkumine kui perioodiline liikumine. Pendli võnkumise kirjeldamine: hälve, amplituud, periood, sagedus,faas. Energia muundumine võnkumisel. Võnkumised ja resonants looduses ning tehnikas. Lained. Piki- ja ristlained. Lainet iseloomustavad suurused: lainepikkus, kiirus, periood ja sagedus. Lainenähtused: peegeldumine, murdumine, interferents, difraktsioon, lained looduses ning tehnikas. Põhimõisted: pöördenurk, periood, sagedus, nurkkiirus, joonkiirus, kesktõmbekiirendus, võnkumine, hälve, amplituud, periood, sagedus, faas, vabavõnkumine, sundvõnkumine, pendel, resonants, laine, pikilaine, ristlaine, lainepikkus, peegeldumine, murdumine, interferents, difraktsioon. Praktiline tegevus: 1) pöördliikumise uurimine, kesktõmbekiirenduse määramine; 2) matemaatilise pendli ja vedrupendli võnkumise uurimine; 3) gravitatsioonivälja tugevuse määramine pendliga; 4) tutvumine lainenähtustega; 5) helikiiruse määramine. 1)seostab looduses ja tehnoloogias esinevad perioodilised nähtused ühtlase ja mitteühtlase tiirlemise ning pöörlemisega; 2)kasutab ringliikumist kirjeldades füüsikalisi suurusi pöördenurk, periood, sagedus, nurkkiirus,joonkiirus ja kesktõmbekiirendus; 3)rakendab ringliikumisega seotud probleemülesannete lahendamisel järgmisi seoseid: 4) analüüsib orbitaalliikumist, kasutades inertsi ja kesktõmbejõu mõistet; 5) kasutab vabavõnkumise ja sundvõnkumise mõistet looduses ning tehnikas kirjeldades; 6) rakendab füüsikalisi suurusi kirjeldades; 7) kasutab võnkumise probleemülesandeid lahendades seoseid 8) analüüsib energia jäävuse seaduse kehtivust pendli võnkumisel; 9) analüüsib võnkumise graafikuid; 10) selgitab resonantsi ning toob näiteid selle esinemise kohta looduses ja tehnikas; 11) kirjeldab piki- ja ristlainete tekkimist ning levimist ning toob nende kohta näiteid; 12) rakendab füüsikalisi suurusi lainepikkus, laine levimiskiirus, periood ja sagedus lainenähtusi selgitades;
5 13) kasutab probleeme lahendades seoseid T=1/ƒ, ƒ=1/t; 14) toob nähtuste peegeldumine, murdumine, interferents ja difraktsioon näiteid loodusest ning tehnikast. 3. Hindamine Kujundav Jooksev Kokkuvõttev (kursus) Jooksva hindamise puhul õpilasel peab olema mitte vähem kui 3 jooksvat hinnet, mille alusel moodustab kursuse lõplik hinne. Jooksev hindamine sisaldab: Hinded suulise vastuse eest Hinded kirjaliku küsitluse alusel Hinded kontrolltöö eest Õppeaasta jooksul rakendatakse viiepallisüsteemis kursus oskab teab seletab sõnade maailm, loodus ja füüsika tähendust õpetaja valitud keha joonmõõtmed ning esitab korrektse mõõtetulemuse tunneb loodusteaduste põhieesmärki saavutada üha parem vastavus looduse ja seda peegeldavate paratamatut erinevust looduse ning vaatleja kujutluste vahel loob mõõtetulemuste töötlemise tulemusena mudeli, mis kirjeldab eksperimendis toimuvat tunneb liikumise üldmudeleid kulgemine, pöörlemine, kuju muutumine, mõõtesuuruse ja mõõdetava suuruse väärtuse erinevust ning saab aru mõistetest mõõtevahend ja taatlemine teab valemist E = mc2 tulenevat massi ja energia samaväärsust, et mudel kirjeldab reaalsust kindlates fikseeritud tingimustes, nende puudumise korral ei tarvitse mudel anda eksperimentaalset kinnitust leidvaid tulemusi sõnastab atomistliku printsiibi, energia miinimumi printsiibi, tõrjutuse printsiibi ja absoluutkiiruse printsiibi ning oskab tuua näiteid nende printsiipide kehtivuse kohta teab relativistliku füüsika peamist erinevust klassikalisest füüsikast
6 analüüsib kujutluste vahel toob iga loodusteaduse uurimisvaldkonnast vähemalt ühe näite põhjusliku seose kohta võnkumine ja laine; oskab nimetada iga liikumisliigi olulisi erisusi teab, mis on füüsika printsiibid ja oskab neid võrrelda aksioomidega matemaatikas sõnastab oskab seletada ruumi ja atomistliku aja relatiivsust, lähtudes printsiibi, vaatleja kujutlustest energia kehade ja liikumiste miinimumi võrdlemisel printsiibi, tõrjutuse printsiibi ja absoluutkiiruse printsiibi ning oskab tuua näiteid nende printsiipide kehtivuse kohta Tase 2 Tase 3 Tase 4 Tase 5 2.kursus oskab nimetab nähtuste ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine, ühtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine, vaba langemine olulisi tunnuseid, oskab tuua näiteid oskab leida nimetab mõistete raskusjõud, keha kaal, toereaktsioon, rõhumisjõud ja rõhk olulisi tunnuseid ning rakendab seoseid F mg, P = m(g ± a), kasutab Newtoni seadusi mehaanika põhiülesannet lahendades kujutab graafiliselt rakendab ühtlase resultantjõudu ja kirjeldab graafiku sirgjoonelise abil ühtlase ja liikumise ja ühtlaselt muutuva ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise liikumise kiiruse kirjeldamiseks ning läbitud vastavalt rakendab mehaanilise energia jäävuse seadust ning selle erinevust üldisest energia jäävuse seadusest nimetab lainenähtuste peegeldumine, murdumine, interferents ja difraktsioon olulisi tunnuseid
7 teab analüüsib teab mehaanika põhiülesannet (keha koordinaatide määramine suvalisel ajahetkel ja etteantud tingimustel); teepikkuse sõltuvust ajast; oskab leida teepikkust kui kiiruse graafiku alust pindala teab, et võnkumiste korral sõltub hälve ajast ning et seda sõltuvust kirjeldab siinus- või koosinusfunktsioon; nimetab sõnastab impulsi nähtuste jäävuse seaduse ja vastastikmõju, oskab praktikas gravitatsioon, kasutada seost hõõrdumine ja deformatsioon olulisi tunnuseid ning selgitab seost teiste nähtustega liikumisvõrrandeid teab, et vaba langemise korral tuleb kõigis seostes kiirendus a asendada vaba langemise kiirendusega g, ning oskab seda teadmist rakendada, arvestades kiiruse ja kiirenduse suundi seletab jõu seost impulsi muutumise kiirusega keskkonna takistusjõu tekkimise näitel teab mõistete raske mass ja inertne mass erinevust toob näiteid lainenähtuste kohta looduses ja tehnikas 4. Kirjandus Füüsika õpik 10. klassile. I osa. Mehaanika. Indrek Peil (vene keeles) E. Paju, V. Paju. Füüsika ülesannete kogu gümnaasiumile. Koolibri, 2000, 2003 K. Tarkpea, H. Voolaid. Füüsika. Käsiraamat. Koolibri, Õppevahendid Arvuti Projektor Trükivahendid (tabelid, plakatid, skeemid). Näitlik materjal (nähtuste ja protsesside modelleerimine ning eksperimentide läbiviimine arvutiprogrammide abil). Näidisvahendid (eksperimentide valmiskomplektid, tehniliste seadmete mudelid)
Füüsika ainekava. 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid. Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane:
Füüsika ainekava 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist loodusnähtusi
Læs mereFüüsika ainekava Gümnaasium
Füüsika ainekava Gümnaasium Üldalused Õppe-eesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja olulist
Læs mereTUNDIDE ARV 70 AINE SISU. I Valgusõpetus. Päikesesüsteem
AINE KLASS Füüsika 8. klass TUNDIDE ARV 70 AINE SISU I Valgusõpetus Päikesesüsteem Päike. Täht. Päikesesüsteem. Päikesesüsteemi koostisosad planeedid ja nende kaaslased, väikekehad komeedid, meteoorkehad,
Læs mereFÜÜSIKA AINEKAVA klass
FÜÜSIKA AINEKAVA 8. - 9. klass Füüsika õppe- ja kasvatuseesmärgid: Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru
Læs mereIII NÕO RG AINEKAVA LOODUSAINED:FÜÜSIKA
III NÕO RG AINEKAVA LOODUSAINED:FÜÜSIKA 4.4.1. Õpetamise eesmärgid Füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja olulist
Læs mereAinevaldkond Loodusained
Ainevaldkond Loodusained 1 1 Valdkonnapädevus Loodusainete õpetamise kaudu taotletakse, et gümnaasiumi lõpuks õpilane: 1) tõlgendab mikro-, makro- ja megatasandi nähtusi ning mõistab mudelite osa loodusnähtuste
Læs mere1.1. Loodusteaduslik pädevus
1. LOODUSÕPETUSE AINEKAVA I KOOLIASTE 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada
Læs merePUUDE LOENDAMINE. Teema 7.3 (Lovász: Ch 8) Jaan Penjam, Diskreetne Matemaatika II: Puude loendamine 1 / 55
PUUDE LOENDAMINE Teema 7.3 (Lovász: Ch 8) Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Puude loendamine 1 / 55 Loengu kava 1 Märgendatud ja märgendamata puud 2 Puude esitamine arvuti mälus
Læs mereAnalüütiline geomeetria
Sügissemester 2016 Loengukonspekt Loengukonspektid 1 Aivo Parring, Algebra ja geomeetria, (IV. peatükk, Vektoralgebra, V. peatükk, Sirged ja tasandid, VI. peatükk, Ellips, hüperbool ja parabool), math.ut.ee
Læs mere5. TERMODÜNAAMIKA ALUSED
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS (kaugõppele) 5. ERMODÜNAAMIKA ALUSED 5. ermodünaamika I seadus ermodünaamika I seadus annab seose kehale antava soojushulga, keha siseenergia ja paisumistöö vahel = U + A, kus on juurdeantav
Læs mereMart Kuurme FÜÜSIKA TÖÖVIHIK. 8. klassile. Fyysika TV 8. klassile.indd , 10:59:49
Mart Kuurme FÜÜSIKA TÖÖVIHIK 8. klassile 1 Fyysika TV 8. klassile.indd 1 19.09.2005, 10:59:49 Mart Kuurme Füüsika töövihik 8. klassile AS BIT, 2005 ISBN 9985-2-1086-7 Retsenseerinud Koit Timpmann ja Toomas
Læs mereLoodusteaduste alused. PhD Jaanis Priimets
Loodusteaduste alused PhD Jaanis Priimets Füüsika ja keemia Füüsika ja keemia kui teadus kujutab endast filosoofilist süsteemi, kus reaalsetele loodusnähtustele seatakse vastavusse nende matemaatilised
Læs mere5. RÕHK JA ÜLESLÜKKEJÕUD
5. RÕHK JA ÜLESLÜKKEJÕUD 5.1. Rõhumisjõud ja rõhk Jõud ja rõhk on erinevad asjad. Rõhk oleneb peale jõu ka kokkupuutepindalast. Rõhumisjõud on pinnaga risti. Joonis 5.1. Kahe käe nimetissõrme vahel on
Læs mere3. ENERGIA JA SOOJUSHULK
Soojusõpetus 3 1 3. ENERGIA JA SOOJUSHULK 3.1. Termodünaamiline süsteem ja termodünaamilised protsessid Termodünaamilise süsteemina võib vaadelda iga piiritletud keha või kehade hulka. Süsteemi võib liigendada
Læs mereRakenduskava Mesinik, tase 4 õppekavale
Rakenduskava Mesinik, tase 4 õppekavale Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht 2 EKAP Õpetajad Tunde kokku 52 Aivar Raudmets, Marje Riis 1 Mesilaspere bioloogia Nõuded mooduli alustamiseks Mooduli eesmärk
Læs merePOOLJUHTIDE F00S1KA ALUSED
TARTU KUKUK C4LIKOOL Ы./МОММ POOLJUHTIDE F00S1KA ALUSED TARTU 1958 TARTU RIIKLIK tflikool U, Nõmm POOLJUHTIDE FtmSIKA ALUSED (Loengukursuse konspekt) Tartu 1968 У.Х. Нымы ОСНОВЫ ФИЗИКИ ПОЛУПРОВОДНИКОВ
Læs mereWilcoxoni astaksummatest (Wilcoxon Rank-Sum Test )
Peatükk 3 Wilcoxoni astaksummatest Wilcoxon Rank-Sum Test 3.1 Teststatistiku konstrueerimine Wilcoxoni astaksummatest on mitteparameetriline test kahe sõltumatu populatsiooni võrdlemiseks. Testprotseduuri
Læs mereTöö Nr. 6. Vee hapnikusisalduse, elektrijuhtivuse ja ph määramine. (2013.a.)
Töö Nr. 6. Vee hapnikusisalduse, elektrijuhtivuse ja ph määramine. (2013.a.) Vee kvaliteeti iseloomustatakse tema füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste omadustega. Nii looduslikes veekogudes kui ka
Læs mereAndres Lahe. Ehitusmehaanika. Varrassüsteemi mehaanika. b x k l/2 l. Tallinn 2003
Andres Lahe Ehitusmehaanika Varrassüsteemi mehaanika F k c p f a b x k l/2 l Tallinn 2003 2 Dokumendi koostas: Andres Lahe, 2003-04-29 e-mail: alahe@staff.ttu.ee http://staff.ttu.ee/~alahe/ Tallinna Tehnikaülikool
Læs mereÜldinfo. Me teeme elu kasutajate jaoks lihtsamaks, arendades pidevalt töökindlaid ja pika elueaga süsteeme.
TOOTEÜLEVAADE 2014 Üldinfo Me teeme elu kasutajate jaoks lihtsamaks, arendades pidevalt töökindlaid ja pika elueaga süsteeme. Meie tooted teevad läbi mitmeastmelise korrosioonikaitsetöötluse*. Kõik tooted
Læs mere6. Peatükk. KEEMILISE SIDEME OLEMUS. MOLEKULIDE MOODUSTUMINE
6. Peatükk. KEEMILISE SIDEME OLEMUS. MOLEKULIDE MOODUSTUMINE 6.1. Keemilise sideme olemus Küsimus keemilise sideme olemusest on (bio)keemia põhiküsimus. Mis on molekul? Üldiselt igasugune püsiv aatomite
Læs mereVÕLAKIRJA TINGIMUSED. võlakiri nr Aktsiavõlakiri Euroopa 2012
Käesolevad tingimused on algselt koostatud rootsi keeles. Juhul, kui esinevad erinevused rootsi- ja eestikeelsete tingimuste vahel, loetakse õigeks rootsikeelsed tingimused. VÕLAKIRJA TINGIMUSED võlakiri
Læs mereANALÜÜTILISE GEOMEETRIA PRAKTIKUM
ANALÜÜTILISE GEOMEETRIA PRAKTIKUM 198 5 TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL Algebra ja geomeetria kateeder ANALÜÜTILISE GEOMEETRIA PRAKTIKUM II Sirge ja tasand L. Tuulmets Teine parandatud trükk TARTU 1985 Kinnitatud
Læs merePHP II. Ivari Horm Ivari Horm,
PHP II Ivari Horm ranger@risk.ee Sissejuhatus Failid Massiivid Eriotstarbelised massiivid Abifunktsioonid E-kirjade saatmine PHP-s Failid Ivari Horm ranger@risk.ee Failid Arvutis olevaid faile on võimalik
Læs mereIII ÜLDINE LINEAARNE MUDEL
VL.09 Loomade aretusväärtuse hindamine ja aretusprogrammid III ÜLDINE LINEAARNE MUDEL 3. PÕHIMÕISED Üldise lineaarse mudeli rakendamiseks jagatakse registreeritud tunnused kahte ossa uuritavateks e sõltuvateks
Læs mereUus pärimisseadus: vastuvõtusüsteem vs loobumissüsteem muinasajast tänapäeva
Uus pärimisseadus: vastuvõtusüsteem vs loobumissüsteem muinasajast tänapäeva Vaike Murumets Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Selle aasta 17. jaanuaril võttis Riigikogu vastu uue pärimisseaduse,[i]
Læs mere1. VIHIK. Materjalid ja nende omadused ning üldised nõuded müürile ja müüritöödele. AS Columbia-Kivi Vana-Kastre Tartu maakond
1. VIHIK Materjalid ja nende omadused ning üldised nõuded müürile ja müüritöödele 1998 2 Columbiakivi projekteerimisjuhend 1 Saateks 1.1 Sissejuhatus Käesolevas juhendis antakse juhised AS Columbiakivi
Læs mereRakenduspedagoogika opik
Rakenduspedagoogika opik Rakenduspedagoogika õpik Kaitsejõudude peastaap 2002 Originaali tiitel: Undervisning i praksis er redigeret af Forsvarets Center for Lederskab, Uddannelsesudviklingsafdelingen
Læs mere8. Peatükk. VEDELIKUD
8. Peatükk. VEDELIKUD 8.1. Aine olekufaas - vedelik Aine läheb vedelasse faasi kui molekulide soojusliikumise kineetiline energia RT on väiksem molekulidevaheliste tõmbejõudude poolt põhjustatud seoste
Læs mereLisakonstruktsioonid geomeetrias
Lisakonstruktsioonid geomeetrias 1. Tsentraalpunkt Väga sageli piisab geomeetriaülesannete lahendamisel lisakonstruktsioonist, kus tuuakse sisse üksainus sobivalt valitud punkt, mis jagab joonise teatud
Læs mereKÜTTESÜSTEEMID JA SOOJUSSÕLMED. A. Rant veeb.2014
KÜTTESÜSTEEMID JA SOOJUSSÕLMED A. Rant 13-14.veeb.2014 KÜTTESÜSTEEMID JA SOOJUSSÕLMED 1. päev Sekundaarpool küttesüsteem Primaarpool kaugküttevesi Sekundaarpool sooja tarbevee süsteem Kaugkütte pealevool
Læs mereÕpetaja kui teadmiste edastaja, terapeut ja ämmaemand
Dr Lotte Rahbek Schou (haridusfilosoofia dotsent) Danish School of Education Aarhusi Ülikool Haridusteaduskond lrs@dpu.dk Detsember 2009 Õpetaja kui teadmiste edastaja, terapeut ja ämmaemand Lühitutvustus
Læs mereTARTU RIIKLIK ÜLIKOOL MATEMAATILISE ANALÜÜSI PRAKTIKUM
I TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL S.Baron, E.Jürimäe, E.Reimers MATEMAATILISE ANALÜÜSI PRAKTIKUM II tartu saa 1972 TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL Matemaatilise analüüsi kateeder S.Baron, E.Jürimäe, E.Reimers MATEMAATILISE
Læs mereLISA I RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
LISA I RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS YTRACIS, radiofarmatseutiline prekursor, lahus. 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Ütrium ( 90 Y) -kloriid: 1 ml steriilset lahust
Læs mereMOS EE FIGHTER 2020 M10539 PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND NIBE FIGHTER 2020 LEK
MOS EE 0738-1 M10539 PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND NIBE LEK Sisukord Süsteemi kirjeldus 3 Hooldusjuhided Üldjuhised paigaldajale 5 Transport ja ladustamine 5 Paigaldamise kontroll 5 Paigaldamine 5 Juhtimne
Læs mereProcedure 2(b) (obvious errors in a number of language versions)
COU CIL OF THE EUROPEA U IO Brussels, 18 April 2012 8693/12 Interinstitutional File: 2005/0191 (COD) JUR 217 AVIATIO 64 CODEC 969 LEGISLATIVE ACTS A D OTHER I STRUME TS: CORRIGE DUM/RECTIFICATIF Subject:
Læs mereAPPENDIX B Member States' specific guidelines on Cost Contribution Arrangements
APPENDIX B Member States' specific guidelines on Cost Contribution Arrangements (as on 1st July 2011) UK has amended its Guidelines on 9 th August 2011 DENMARK...2 ESTONIA...9 ITALY...11 UNITED KINGDOM...14
Læs mereM45, M60, M80 M45E, M60E, M80E, M90E
M45, M60, M80 M45E, M60E, M80E, M90E DA Monterings- og brugsanvisning for elektrisk saunaovn Elektrikerise kasutus- ja paigaldusjuhis M (Sound) ME (Sound) M ME 01022006H INHOLDSFORTEGNELSE 1. ANVISNINGER
Læs mereHaid puhi! ÜLE VAL LA JÕU LU PI DU. Tõs ta maa rah va ma jas 23. det semb ril
Nr. 9 (182) / detsember 2011 Haid puhi! Foto: Eve Käär ÜLE VAL LA JÕU LU PI DU Tõs ta maa rah va ma jas 23. det semb ril kell 20 väi ke jõu lu kont sert kell 21 peoõh tu koos an samb li ga OR KES TER Õh
Læs mere11. KONDENSEERITUD AINE
11. KONDENSEERITUD AINE 11.1. Ainete olekufaasid Vedelik on juba teine ainete olekufaas, mida me oma kursuses käsitleme. Eelmise loengu lõpus nägime, et aine võib teatud tingimustel ühest faasist teise
Læs mereVoltmeetri sisendtakistus on ideaaljuhul väga suur: R sis Voltmeetrit võib lülitada pinge mõõtmiseks paralleelselt mistahes vooluringi osaga.
PINGE MÕÕMINE. ALALISPINGE OLMEERID oltmeetri sisendtakists on ideaaljhl väga sr: R sis oltmeetrit võib lülitada pinge mõõtmiseks paralleelselt mistahes voolringi osaga. + + Ampermeetri sisendtakists on
Læs mereOptimeerimine. Pidu, silindrilkäik ja pank. Lauri Tart
Optimeerimine. Pidu, silindrilkäik ja pank. Lauri Tart Sissejuhatus Peatükk 7 (ja edasi kuni kümnendani) uurib nn optimisatsiooniprobleeme ja püüab nende lahendamiseks mingeid vahendeid anda. Optimisatsiooniprobleemide
Læs mereDEVI küttekaablite käsiraamat Tootekataloog
1 tekst 1 DEVI küttekaablite käsiraamat Tootekataloog 2014 Sisukord 2 1 2 3 4 5 KÜTE 1.1 ÜLDINE INFO... 4 1.2 OTSENE KÜTE BETOONPÕRANDATES... 5 1.3 PÕRANDAKÜTE RENOVEERITUD JA ÕHUKESTES PÕRANDATES... 7
Læs mereSotsiaalkindlustusõigused. Taani
Sotsiaalkindlustusõigused Taani Käesolevas ülevaates esitatud teave on koostatud ja seda on ajakohastatud tihedas koostöös vastastikuse sotsiaalkaitsealase infosüsteemi (MISSOC) kohalike esindajatega.
Læs mereTTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut RaivoTeemets ELEKTRIPAIGALDISED Elektrilised veesoojendusseadmed
4.3 Elektrilised veesoojendusseadmed Tekst põhineb raamatul Elamute elektripaigaldised 1(48) ÜLDALUSED Elamutes kulub sooja vett temperatuuriga 45 o C inimese kohta keskmiselt 30 liitrit ööpäevas ja selle
Læs mereHaigekassa lepingupartnerite rahulolu
Haigekassa lepingupartnerite rahulolu Uuringu raport 2012 Tellija: Eesti Haigekassa Teostaja: AS Emor Raporti koostas: Aire Trummal, AS Emor Veebruar 2012 2 Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Uuringu läbiviimine...
Læs merePaigaldusjuhend NIBE VVM 320. Sisemoodul IHB EE
Paigaldusjuhend Sisemoodul APH IHB EE 1341-1 231545 Nuppude funktsioonide üksikasjalikud selgitused on toodud lk 32. Menüüde sirvimise ja erinevate seadistuste määramise kirjeldus on toodud lk 34. Peamenüü
Læs mereÕPIOBJEKT Binaarsete tunnuste analüüsimeetodid
ÕPIOBJEKT Binaarsete tunnuste analüüsimeetodid Tanel Kaart http://ph.emu.ee/~ktanel/ bin_tunnuste_analyys/ Tanel Kaart EMÜ VLI 1 Sisukord 1. Sissejuhatus... 3 1.1. Binaarsete tunnuste olemus ja kodeerimine...
Læs mereELEMENTAARMATEMAATIKA
T A R TU R IIK LIK Ü L IK O O L J. Reimand, K. Velsker ELEMENTAARMATEMAATIKA I Algpraktikum T A R T U 1 9 7 2 Matemaatika õpetamise metoodika kateeder J. Reimand, K. Velsker ELEMENTAARMATEMAATIKA I Algpraktikum
Læs mereErihoolekandeasutuste reorganiseerimine Euroopa Regionaalarengu Fondist. II vooru infopäev Marek Atonen
Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine Euroopa Regionaalarengu Fondist II vooru infopäev 6.07.2017 Marek Atonen Eesmärk Tagada erivajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused
Læs mere8. Peatükk. AINETE AGREGAATOLEKUD. VEDELIKUD
8. Peatükk. AINETE AGREGAATOLEKUD. VEDELIKUD 8.1. Aine olekufaasid Vedelik on juba teine ainete olekufaas, mida me oma kursuses käsitleme. Eelmise loengu lõpus nägime, et aine võib teatud tingimustel ühest
Læs mereI LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest
Læs mereKasutusjuhend NIBE F1226
Kasutusjuhend Maasoojuspump LEK UHB EE 1127-1 431183 Nuppude funktsioonide üksikasjalikud selgitused on toodud lk 10. Menüüde sirvimise ja erinevate seadistuste määramise kirjeldus on toodud lk 13. Peamenüü
Læs mereEuroopa. Infovihik noortele
Euroopa Liit Euroopa. Infovihik noortele Käesoleva brošüüri Euroopa. Infovihik noortele ja selle juurde kuuluva õpetajavihiku leiate internetis aadressil europa.eu/teachers corner/index_et.htm bookshop.europa.eu
Læs mereSõnastik / KKK www.monbjergpil.dk --- www.a-b.dk --- www.recycler.dk Google Tõlge on kohandatud õige eestlane. *) OEM = Original Equipment Manufacturer. Ümbertöödeldud OEM ühilduvad. Teema vigu materjali.
Læs mereTÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu
Læs mereZUBRIN NÜÜD ON VALU LEEVENDAMISEKS KAKS TEED
ZUBRIN NÜÜD ON VALU LEEVENDAMISEKS KAKS TEED Sisukord Lk. Sissejuhatus............................................................ 4 Zubrin kuulub mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (NSAID) uude
Læs mereTÄHELEPANU KESKMES Lisandväärtus kohalikele toodetele
Euroopa Komisjon TÄHELEPANU KESKMES Lisandväärtus kohalikele toodetele ET 3 2005 4 6 9 17 22 27 32 39 45 48 Leader+ Magazine Leader+ tegevuses Leader+ vaatluskeskus. Partnerotsingusüsteem koostöö edendamine
Læs merePaigaldusjuhend NIBE F1255
Paigaldusjuhend Maasoojuspump LEK IHB EE 1336-1 231523 Nuppude funktsioonide üksikasjalikud selgitused on toodud lk 30. Menüüde sirvimise ja erinevate seadistuste määramise kirjeldus on toodud lk 32. Peamenüü
Læs mereSelles kasutusjuhendis on kirjeldatud funktsioone, mis on enamiku mudelite puhul samad. Mõni funktsioonidest ei pruugi teie arvutis saadaval olla.
Kasutusjuhend Copyright 2012, 2013 Hewlett-Packard Development Company, L.P. Bluetooth on selle omanikule kuuluv kaubamärk ja Hewlett-Packard Company kasutab seda litsentsi alusel. Intel on ettevõtte Intel
Læs mereTingimus Põhjus +/- Kaugemal Maa kuumast tuumast - Õhuke atmosfäärikiht + Päike on lähemal -
LAHENDUSED Enne lahendama asumist soovitame Sul kogu tööga lühidalt tutvuda, et saaksid oma tegevusi mõistlikult kavandada. Ülesannete lahendamise järjekord ei ole oluline. Püüa vastused vormistada võimalikult
Læs mereSISUKORD SISSEJUHATUS...2 Üldvaade...3 Toiteallikas...3 Süsteemi algolekusse viimine...4 Klaviatuur...5 Andmete esitamine kuvaril...6 Peamenüü...
1 SISUKORD SISSEJUHATUS...2 Üldvaade...3 Toiteallikas...3 Süsteemi algolekusse viimine...4 Klaviatuur...5 Andmete esitamine kuvaril...6 Peamenüü...7 SÕNASTIK...7 KASUTAJA SÕNASTIK...10 GRAMMATIKA...11
Læs meretähelepanuväärset naist elvi reiner ja Mai Sipelgas
Vigala Sõnumid Vigala valla ajaleht NR. 3 (127) Märts 2012 TASUTA Elvi Reiner alustas õpetaja tööd 1958. a Peru Koolis. Seejärel töötas ta Kivi-Vigala Põhikoolis, Vana-Vigala Põhikoolis ning Tehnika- ja
Læs mere21. TÕRV Ajalugu, valmistamine ja kasutamine.
21. TÕRV Ajalugu, valmistamine ja kasutamine. AJALUGU Puutõrva kasutamine ulatub tagasi õige kaugetesse aegadesse. Vanimad kirjalikud teated selle kohta pärinevad kreeka ja rooma autoritelt. Rooma õpetlane
Læs mereDVD loomise tarkvara võrdlemine
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut DVD loomise tarkvara võrdlemine Seminaritöö Autor: Jevgeni Salnikov Juhendaja: Andrus Rinde Tallinn 2008 Sisukord SISSEJUHATUS... - 3-1. DVD AJALUGU... - 4-2. VÕRDLEMISPROTSESSIST
Læs mereTAANI ABIKS UUEL ALGUSEL
TAANI ABIKS UUEL ALGUSEL Selle voldiku eesmärk on pakkuda kasulikku teavet Taani minekuks. Siin tutvustatakse toiminguid, mis tuleb enne ja pärast Taani saabumist teha. Samuti loetletakse kasulikke aadresse,
Læs mereSIDE (IRT 3930) GSM kasutus. Loeng 12/2008 Mobiilvõrkude sõlmed Teema - juurdepääs. Mobiilsidevõrk NMT - GSM. Tuumvõrk ja tugijaamad.
SIDE (IRT 3930) Loeng 12/2008 Mobiilvõrkude sõlmed Teema - juurdepääs GSM kasutus Avo Ots telekommunikatsiooni õppetool, TTÜ raadio- ja sidetehnika inst. avots@lr.ttu.ee Juurdepääs 486 Juurdepääs 485 Mobiilsidevõrk
Læs mereVejledning for montering og vedligehold
Installationsvejledning På dansk Vejledning for montering og vedligehold Legehus ELC16-1827 Bredde 180 x Dybde 331 cm Vægtykkelse 16 mm ADVARSLER: Ikke egnet for børn under 3 år. Risiko for trykskade.
Læs mereRüdiger Dorn. Spela till sista tärningen!
Rüdiger Dorn Spela till sista tärningen! SPELET Testa din tur i spel på sex fantastiska Las Vegas-kasinon. Eftersom du kan vinna olika summor på olika kasinon, gäller det att vara smart när du satsar dina
Læs mereKA VUHOONE EASY-UP 2x6 KARKA I KOKKUPANEKU JUHEND
KA VUHOONE EASY-UP 2x6 KARKA I KOKKUPANEKU JUHEND 1 KASVUHOONE ON JÄRGMISTE MÕÕTMETEGA: KA VUHOONE EA Y-UP ON MÕELDUD AIAKULTUURIDE KA VATAMI EK OOD A MIKROKLIIMA LOOMI EK UVILATE JA AEDADES. LAIUS-2,0
Læs merePeatükk 1. Arvuteooria
Peatükk 1 Arvuteooria I Täisarvu esitus positsioonilises arvusüsteemis Põhimõisted 1) Arvu esitamisel positsioonilises arvusüsteemis, mille aluseks on valitud ühest suurem positiivne täisarv k, kasutatakse
Læs mereV aadates ülemöödunud
Suvinõ laulukõnõ Tuulas mõtsan tuulõkõnõ. Täl om lõhnav laulukõnõ: mari, mari maasikanõ, vari, vari vabarnanõ põsõmusu moosinõ. Milvi Panga V aadates ülemöödunud nädalavahetust Värskas, võib veendumusega
Læs mereLugeda tuleb kõikjal ja nähtavalt
Melchior tegutseb jälle 1. mail jõuab kirjastuselt Varrak poelettidele Indrek Hargla Melchiori lugude neljas osa, mis seekord kannab pealkirja Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja. Aasta on 1431 ja tegevuspaik
Læs mereSISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE
SISSEJUATUS RGAANILISSE KEEMIASSE Kaido Viht Õppematerjal TÜ teaduskooli õpilastele Tartu 2016 1. Aatomiehitus ja keemiline side rgaaniliste ühendite struktuurides on enamlevinud elementideks mittemetallid:,
Læs mereEESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK
EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK 6. 9. juuli 1992 SISUKORD EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK ESIMENE ISTUNG 6. juuli 1992... 4
Læs mereTEATAJA Ilmub kaks korda kuus
KAUBANDUS -TOOSTUSKOJA Nr. 12. X aastakäik TEATAJA 15. Ilmub kaks korda kuus juunil 1935 Tellimishind: Toimetus ja talitus: Kuulutuste hinnad: Aastas.. kr. 2. Kaubandus-tööstuskoda,Tallinn,Pikkt. 20 Vi
Læs mereSTART STOP M EDIT M 0 0 0 04 05 06 07 08 09 0 4 5 6 7 8 9 0 4 5 6 7 8 9 0 4 5 6 7 8 9 40 4 4 4 44 45 46 47 48 49 50 5 5 5 54 55 56 57 58 59 60 6 6 6 64 65 66 67 68 69 70 7 7 7 74 75 76 77 78 79 80 8
Læs mereOutline. Chapter 6: (cont d) Qijin Chen. November 21, 2013 NH = =6 CH = 15 4
Chapter 6: Qjn Chen Department of Physcs, Zhejang Unversty November 1, 013 Copyrght c 013 by Qjn Chen; all rghts reserved. ω 3 4 1. (cont d) 1 3 n3n3n 3n (x 1, y 1, z 1 )(x, y, z ) (x 1 x ) + (y 1 y )
Læs mere2015 1. kvartal 2. kvartal 3. kvartal 4. kvartal
2015 1. kvartal 2. kvartal 3. kvartal 4. kvartal Biler 113.174 121.926 MC 254 698 Knallert 46 69 8.562 9.969 I alt 122.036 132.663 Biler 962.700 963.337 MC 7.659 14.998 Knallert 598 686 151.837 170.044
Læs mereMESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames
MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr nr 7 1 (87), (99) veebruar 2015 2017 Põhja- ja Baltimaade Mesindusnõukogude aastakoosolek Tallinnas Rohumaade niitmisest Valmar Lutsar. Mee soojendamisest Erki Naumanis. Robotmesilane
Læs merePAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. Clopidogrel HEXAL 75 mg õhukese polümeerikattega tabletid Klopidogreel
PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE Clopidogrel HEXAL 75 mg õhukese polümeerikattega tabletid Klopidogreel Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte. - Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel
Læs mereKOLMAPÄEV, 10. NOVEMBER 2010
10-11-2010 1 KOLMAPÄEV, 10. NOVEMBER 2010 ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK president (Istung algas kell 15.00) 1. Istungjärgu jätkamine President. Kuulutan neljapäeval, 21. oktoobril 2010 katkestatud Euroopa
Læs mereMineraler og deres betydning. Årsmøde 2015
Mineraler og deres betydning Årsmøde 2015 Hvorfor fokus på mineraler? Velfungerende reproduktion - Mangan - Kobber Sundhed - Selen - Zink - Mg / Ca God yversundhed - Selen - Zink - Jod Stærke klove - Zink
Læs mereDachnaya Strelka-3. Tehniline pass. lk 2-6. Kokkupaneku juhend. lk Siltumnīca šūnu karbonātam Kärgpolükarbonaat kasvuhoone.
Dachnaya Strelka-3 Siltumnīca šūnu karbonātam Kärgpolükarbonaat kasvuhoone Kõrgus,4 m Laius 3,0 m Pikkus milline tahes jagatud m Tehniline pass lk -6 Kokkupaneku juhend lk 7- Tehniline pass Siltumnīcas
Læs merePaigaldusjuhend VPB/VPBS. Tarbeveeboiler IHB EE LEK
Paigaldusjuhend Tarbeveeboiler LEK IHB EE 1036-2 031299 Sisukord 1 Oluline teave 2 Ohutusteave 2 2 Tarne ja käsitsemine 5 Transport 5 Montaaž 5 Tarne komponendid 5 Katete eemaldamine 5 3 Tarbeveeboileri
Læs mereA.-S. OSKAR KILGAS TRIKO0-, PITSI- JA SUKAVABRIK TALLINN, VOLTA TÄN. 3. TEL.: KONTOR LADU
KAITSE KODU! f A.-S. OSKAR KILGAS TRIKO0-, PITSI- JA SUKAVABRIK TALLINN, VOLTA TÄN. 3. TEL.: KONTOR 426-31 LADU 426-32. S00VITAME::KÕRGEIMAS HEADUSES KLEIDI-, MANTLI-, VOODRI- JA ÜLIKONNARIIDEID: FLAMENGO
Læs mereSupplerende noter II til MM04
Supplerede oter II til MM4 N.J. Nielse 1 Uiform koverges af følger af fuktioer Vi starter med følgede defiitio: Defiitio 1.1 Lad S være e vilkårlig mægde og (X, d et metrisk rum. E følge (f af fuktioer
Læs mereMULGID MÄLETAVAD PÕHJALA ALGKEELT
MULGID MÄLETAVAD PÕHJALA ALGKEELT Mati Laane Neile, kellele meeldib sõnademäng, sõnade tekkeloo üle mõtisklemine, ristsõnad, mälumängud ja ajutreening, soovitav lugeda lõkke, kamina või küünla valgel mõni
Læs merePT-050. Kasutusjuhend
PT-050 Kasutusjuhend EE Täname, et ostsite allveekorpuse PT-050 (edaspidi korpus). Palun lugege seda kasutusjuhendit põhjalikult ja kasutage toodet ohutult ja korrektselt. Palun kasutage seda kasutusjuhendit
Læs mereESL4510LO. DA Opvaskemaskine Brugsanvisning 2 ET Nõudepesumasin Kasutusjuhend 23 FI Astianpesukone Käyttöohje 44
ESL4510LO DA Opvaskemaskine Brugsanvisning 2 ET Nõudepesumasin Kasutusjuhend 23 FI Astianpesukone Käyttöohje 44 2 www.electrolux.com INDHOLDSFORTEGNELSE 1. OPLYSNINGER OM SIKKERHED... 3 2. SIKKERHEDSANVISNINGER...4
Læs mereDATŠNAJA-DVUŠKA. kärgpolükarbonaadiga kaetud kasvuhoone. Tehniline pass. lk Kokkupanemise juhend. lk kõrgus 2,2 m. pikkus 2,0; 4,0; 6,0 m
DATŠNAJA-DVUŠKA kärgpolükarbonaadiga kaetud kasvuhoone kõrgus, m laius,0 m pikkus,0; 4,0; 6,0 m Tehniline pass lk. -6 Kokkupanemise juhend lk. 7-01 Tehniline pass Kasvuhoone paigaldamisel ja kasutamisel
Læs mereHINNAPARAAD tel AUTODIAGNOSTIKA / ELEKTRITÖÖD Stik AS Rakvere Vabaduse tn 12 mob Võida gaasigrill!
LK 3 AUSAMBAMÄGI SAAB UUE ILME LK 6-7 TÖÖPAKKUMISED Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 17227 tel. 515 0068 17. märts 2017 Nr. 11 (947) Tasuta nädalaleht EESTI HINNAPARAAD TOODE ÄRTS 10.-26. M 17 ERIPAKKUMINE
Læs mereArvu mõiste kujunemise alused
Peatükk 1 Arvu mõiste kujunemise alused 1.1 Lühiülevaade arvu mõiste kujunemise ajaloolistest aspektidest Tundub, et kõige lihtsam hulkade võrdlemise viis on üksühese vastavuse moodustamine. Hulga elementide
Læs mereÅrsberetning SK A G E N SK O L E. Skoleåret 1951-52. skolein spektør A age Sørensen FRA V ED
Årsberetning i FRA SK A G E N SK O L E Skoleåret 1951-52 V ED skolein spektør A age Sørensen Årsberetning FRA SK A G E N SK O L E Skoleåret 1951-52 V ED skolein spektør A age Sørensen Skagen skolekom m
Læs mereLembitu vaim : õppida.
Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr. 3 (36) Märts 2003 LEOLE MÄRTS Anno Domini 2003 Siin ta siis ongi - märts. Esimese kevadelõhna kuu. Varsti ta tuleb. Kevadlõhnadele lisaks
Læs mereTALLINN A. H. Tammsaare tee 116, Pärnu mnt 69, Tartu mnt 63 TARTU Rüütli 11, Riia 9 PÄRNU Hospidali 3 NARVA Energia 2
Sisustuskangad, kardinad, mööblikangad, voodipesu, padjad, toolipõhjad, kardinatarvikud ja palju muud. TALLINN A. H. Tammsaare tee 116, Pärnu mnt 69, Tartu mnt 63 TARTU Rüütli 11, Riia 9 PÄRNU Hospidali
Læs mereBERIGTIGELSER. a) afskæringsværdien i artikel 11, stk. 3, i forordning (EF) nr. 1272/2008
21.12.2016 Den Europæiske Unions Tidende L 349/1 BERIGTIGELSER Berigtigelse til Europa-Parlamentets og Rådets forordning (EF) nr. 1272/2008 af 16. december 2008 om klassificering, mærkning og emballering
Læs mereTegningsbilag - TGN Supplerende støjdæmpende tiltag, Skærbækvej
Tegningsbilag - TN 6620.324 Supplerende støjdæmpende tiltag, Skærbækvej 66 Herning Aarhus 6620 Funder Hårup November 2018 Tegningsliste 66 AARHUS - HERNIN Tegn.nr. Stedbetegnelse Mål Oversigtsplaner 6620-000-100
Læs merePAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. PRADAXA 75 mg kõvakapslid PRADAXA 110 mg kõvakapslid dabigatraaneteksilaat
PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE PRADAXA 75 mg kõvakapslid PRADAXA 110 mg kõvakapslid dabigatraaneteksilaat Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte. - Hoidke infoleht alles, et seda
Læs mereTourTurf Liquid Feed Special (FS)
TourTurf Liquid Feed Special (FS) DK: NK 7-0-9 EU: NK 7-0-11 TourTurf Liquid Feed Special (FS) NK 7-0-9 er en flydende NK-gødning til alle græsarealer på golf- og fodboldbaner. Udbringes med marksprøjte.
Læs mere