For dansk - vend rapporten om
|
|
- Line Bro
- 8 år siden
- Visninger:
Transkript
1 For dansk - vend rapporten om
2
3 Imai Siulequt 5 Eqikkaaneq 6 Siulequt 9 Timikkut piginnaanerit nassuiarneri Aalassarissusermik piginnaanerit Sianiutitigut piginnaanerit 11 Eqqarsarsinnaaneq 14 Piginnaaneqarnermut sanilliullugu aqqutissaqartitsineq 15 Misissuinerup aqqutissaqartitsinermik isumaqartitsinera 17 Misissuinermi periuseq 19 Inatsisit innersuussutillu 20 Nalunaarsuineq 23 Misissuinermi atortut 25 Illut suunerinik najoqqutassiaq 28 Paasissutissat suliarineri 30 Misissuinermi angusat Piginnittunut agguataarlugit aningaasaliissuteqarnissamik pisariaqartinneqartut Iliuuseqarfissat malillugit aningaasaliiffissat agguataarneri 32 Nikingassutit aammalu agguaqatigiisillugit akit iliuuseqarfissanut agguataarlugit 33 Illut suunerinut agguarlugit aningaasaliissutissat 35 Nuna tamakkerlugu tabeli illoqarfinnut iliuuserisanullu agguataarlugit 37 Nuna tamakkerlugu tabeli piginnittut illullu suuneri pillugit takussutissat ilanngullugit 38 Illoqarfinnik tabeli iliuuserisassanut, piginnittunut illullu suunerinut agguataarlugit Nanortalik Qaqortoq 40 Narsaq 41 Paamiut 42 Nuuk 43 Maniitsoq 44 Sisimiut 45 Kangaatsiaq 46 Aasiaat 47 Qasigiannguit 48 Ilulissat 49 Qeqertarsuaq 50 Uummannaq 51 Upernavik 52 Qaanaaq 53 Tasiilaq 54 Ittoqqortoormiut 55 Nalunaarsuinermi immersugassamik assersuut 56 Tigusiffigisat 63 Ilanngussat allattorneri 64 Bilag 2. Illut suuneri malillugit agguataarlugit B-normut misissorneqartut allattorneri 65
4
5 Siulequt Namminersorlutik Oqartussat (siusinnerusukkut Namminersornerullutik Oqartussat) ataatsimiittarnerminni arlalinni innarluutillit pisortat illuutaanni aqqutissaqartitaaneri oqaluuserisarpaat. Taamanna pivoq ilaatigut Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaanni nr. 7-imi, 3.november imeersumi 1 imm. 2 innersuussutigalugu, tassani allassimammat, pisortat illuutaat tamarmik sapinngisamik imatut aaqqissuunneqassasut, inunnit innarluutilinnit iserfigineqarsinnaaneri atuisinnaanerilu qulakkeerneqassasut. Inatsisartut 2008-mi upernaakkut ataatsimiinnerini akuersissutigineqarpoq, naalakkersuisut kommunit suleqatigalugit, illoqarfinni utoqqaat illui, napparsimmaviit, atuarfiit, kollegiat, kigutileriffiit, atuakkanik atorniartarfiit oqaluffiit aammalu ilinniarfiit, innarluutillit isersinnaanerinik, iserfissaqarnerinik attuisinnaanerinillu qulakkeerisimanngitsut pillugit 2009 ukiakkut ataatsimiinnermi nassuiaammik saqqummiissasut. Nassuiaatit siunertaraat paasissallugu, pisortat illuutaanni aqqutissaqartitsinermut tunngatillugu, inatsisartut peqqussutaasa anersaavata naqinneratalu naammassinissaanut qanoq annertutigisut amigaataanersut. Tassunga atatillugu Namminersorlutik Oqartussat A/S Inissiaatileqatigiiffik INI-mik isumaqatigiissuteqarput, namminersorlutik oqartussat illuutaasa, taamaattoq inissiat pinnagit, aqqutissaqartitsinerinik kommunit namminersortullu ataasiakkaat illuutaannut aqqutissanut tunngasut ilanngullugit misissuititsinissaq pillugu, kiisalu allannguutissatut siunnersuutinut aningaasartuutissat pillugit tabelinik ilallugu nalunaarusiornissaq pillugu. Nalunaarsuineq annertussusiatigut marlunnut avinneqarpoq, imaalillugu sanaartukkat Namminersorlutik Oqartussanit pigineqartut, kiisalu sanaartukkat ingerlatseqatigiiffinnit namminersorlutik oqartussanit pigineqartunit pigineqartut tamakkiisumik misissuiffigineqarlutik, tassa sanaartukkat nunakkut aqqutissaat, illut iluini tamanut ammasumik aqqutissat, kiisalu innerluutillit perusuersartarfiinut aqqutissat. Sanaartukkat sinneruttut taamaallaat nunakkut aqqutissaqarnerinik misissuiffigineqarput. Tamanna isumaqarpoq, namminersorlutik oqartussat pigisaanni arfineq pingasuni nalunaarsuisoqartoq taakkununngalu atatillugu iliuuseqarfissat arfineq pingasut pillugit aningaasaliissutissatut pisariaqartinneqartut naatsorsorneqarlutik, taavalu kommunit namminersorlutillu pigisaanni iliuuseqarfissat arfineq pingasuniit sisamat taamaallaat nalunaarsorneqarlutik. INI-mit suliarineqartoq, marsi 2010
6 Eqikkaaneq Inissiat, sanaartukkat atortullu, atuisut aalassarissusiinik pisariaqartitsinerinut ilusilernerinik, aqqutissaqarluartitsineq paasineqarsinnaavoq. Innarluuteqarneq aatsaat pilissaaq sanaartukkat atortullu atuisup aalassaris-susianik annerusumik piumasaqaateqarpata Issuaaffigisaq SBI anvisning 195 Boligers tilgængelighed Nuna tamakkerlugu misissuinerup uuma siunertaraa, kalaallit nunaata illoqarfiini sanaartukkani tamanut ammasuni innarluutillit aqqutissaqarneri aammalu atuinissamut periarfissaqarneri nassuiaatigissallugu, kiisalu aningaasaliinissamik pisariaqartinneqartut, innarluutillit aqqutissaqartinnissaannik atortunillu atuisinnaanissaannik qulakkiinissamut pisariaqartut, nassuiassallugit. Innarluuteqarneq oqaatigineqarsinnaavoq annertuumik timikkut iliuuseqarsinnaannginnertut imaluunniit soorlu FN-imi WHO-milu taaneqartartoq, sammisassaqarfissanut mattunneqartutut. Kalaallit Nunaanni Sanaartornermi Maleruagassat 2006 (matuma kingorna SM 06) ilitsersuutitaat ilanngullugit tassaapput tassunga tunngasuni inatsisit atuuttut. Sanaartornermi maleruagassat aalajangersagaqarput, sanaartornermi aqqutissaqarneq pillugu piumasaqaatit malinneqarnissaannik qulakkiisussanik, inunnik annertuumik innarluutilinnik ikiorsiisarneq pillugu peqqussut malillugu. Taamaakkaluartoq tamanut aqqutissaqartitsinissaq maleruagassat qulakkiingilaat inunnut annertuumik innarluutilinnut allanulluunniit, makku pissutigalugit: SM 06 siumut nutaanik sanaartukkanut aammalu sanaartukkanut januaarip kingorna napparneqartunut imaluunniit annertuumik allanngortiterneqartunut atuuttuuvoq, taamaattumillu sanaartukkanut ulloq
7 taanna sioqqullugu napparneqartunut allanngortiterneqartunulluunniit atuunnani. Aalassorissutsip annikillineranut, innuttaasut inuunermi ilaannaani sinneranilluunniit nalaattagaannut piviusumik iluaqusernissaannut, aalajangersakkat ikippallaarput. SM 06 aallaavigalugu misissuinermi nalunaarsuinerit suliarineqarput. Misissuinerup uppernarsarpaa, sanaartukkat nalunaarsukkat amerlanersaanni nutaamik sanaartukkani nutartikkanilu inatsisitigut piumasaqaatit eqqarsaatigalugit ataatsimik amerlanerusunilluunniit nikingassuteqartut. Taakku pingaartumik tunngassuteqarput kaamittakkanut majorfissianut qaqisarfinnullu, tamanna nalunaarsukkat 93 %-iinut atuuttuulluni. Majorfissiat ilaatigut pilersinneqarsimanngillat imaluunniit kussangavallaarlutik. Tamanna amerlasuunut aqqullutsitsiinnanngilaq, innuttaasulli pineqartut ilaannut sanaartukkat ilaannut aqqutissaqartitsinngivilluni. Misissuinermi nalunaarsukkat missiliinermi aningaasaliinissamik pisariaqartitsineq katillugit illoqarfinnut 18-inut agguataarlugit B-normunut 530-nut agguataarlugit 106,2 mio. koruuniuppput. Sanaartukkanut Namminersorlutik Oqartussanit pigineqartunut B-normunut 252-inut agguataarlugit 71 mio. kr.- nik naleqartut aningaasaliinissamik pisariaqartitsisuupput. Akit nangaanartoqartinneqassapput, agguaqatigiisitsilluni akit ilaatigut aalajangerneqarmata. Sanaartukkat kommuninit naminnersortunillu pigineqartut nunakkut aqqutissaqarneri taamaallaat nalunaarsorneqarput, taamaattumik taakkununnga aningaasat ikinnerusut allattorsimapput. Taakku Namminersorlutik Oqartussat B-normuutaattulli amigaateqartut ilimagineqarpat, aningaasaliinissamik pisariaqartinneqartunik missiliinerit katinneri 150 mio. kr. missaaniissapput imaluunniit illumut ataatsimut missaanni. Aningaasaliinissamik pisariaqartinneqartut katinneri imatut naatsorsoneqarsinnaapput: Kommunit kr Aningaasaliiffissat piginnittunut agguarlugit Namminersortut imm. pigisullu kr Piginnittut ilisimaneqanngillat kr Kr Aningaasaliiffissat piginnittunut agguarlugit; nalunaarsorneqartut missilerneqartullu A/S Namm. Oq.-nit pigineqartut kr NO kr NO A/S Namm. Oq. pigineqartut Kommunit Nalunaarsukkat kukkuneqanngitsut amigaateqanngitsullu Nalunaarsukkat kukkunillit amigaatillillu Namminersortut imm. pigisullu Piginnittoq ilisimaneqanngilaq Piginnittut Sanaartukkat tamanit iserfigineqarsinnaasussat SM 06-imi piumasaqaatinut naleqqussarneqarnissaat toqqarneqassappat, tamanna sanaartukkat sananeqarnermikkut pingaarutilimmik iserfigiuminarnerulernerinik isumaqassaaq. Taamaattoq sumiiffiit ilaanni aammalu piffissat ilaanni apummit imaluunniit aqqutissanut tunngatillugu amigaateqarnermik unamminartuunerinilluunniit aqqutissaqarneq ajornerulersinnaavoq.
8
9 Siulequt Naalagaaffiit Peqatigiit Standardregler om lige muligheder for handicappede, (Innarluutilinnut naligiimmik periarfissaqartitsineq pillugu maleruagassat tamanut atuuttut, 1994) malillugit, innarluuteqarneq aatsaat pilissaaq tunisassiat, illut aamma sanaartukkat atuisup piginnaaneqarneranit annerusumik piumasaqaateqartitsippata. Taamaattumik aqqutissaqarneq apeqqutaavoq, tamatsinnut pingaaruteqartoq, ulluinnarni eqqarsaatiginissaa pisariaqartinngikkaluarluguluunniit. Aqqutissaqarneq aamma innarluutilinnut isersinnaanermut atuisinnaanermullu periarfissaatitaasut ilanngullugit tassaanngilaq aalajangersimasoq naassaanngitsumullu atuuttussaq, misigisaallunili avatangiiserisani aporfissat qanoq amerlatigisut naammattussaanerinik, qanorlu taakku nammineq timikkut periarfissaqarnermut sunniuteqarnersut. Uuttuutini isuaniipput tamakkiisumik aqqutissaqartitsisut, innuttaasuni kikkulluunniit aalassarissutsiminnik piginnaanikinnerulersimasunik, qanorluunniit aporfissaq annikitsigisaluarpat imaluunniit piffissamik qanoq sivikitsigisumik pisariaqartitsinermik naammassiisut. Uuttuutillu illua tungaaniillutik aporfissat ima annertutigisut, kikkunnulluunniit aqqutissaqartitsinatik. Taama annertutigisumik assigiinngitsineq takorluuginnagaavoq, inuiaqatigiillu aaqqissugaanerat inatsisiliorneq aningaasaliissuteqarnerillu malillugit taakku akornanniissaaq. Piginnaanikkut annikilliissutit ilaannut tamakkiisumik aqqutissaqartitsineq qaninnerussaaq, taavalu piginnaanikkut annikilliiliissutinut allanut aqqutissaqartitsinnginnerulluni. Taamaattumik aqqutissaqartitsineq oqaasiuvoq imaannaanngitsoq. Nassaassaanersoq imaluunniit qanoq annertutiginersoq tigussaasumik naliliinerussaaq. Pineqartut tassaassapput aporfissat sorliit, inuit tamarmik immikkut aqqutissaqarnermik paasinninnerannut naleqquttunngorlugit, piiarneqassappat. Nunami Kalaallit Nunaattut ittumi, illoqarfiit akornanni assiginngissutsit, nunap silallu pissusiata nikerarneri aammalu ullup qaamaneranut tunngasut pissutigalugit aqqutissaqartitsiniarnerup qulakkeernissaa assigiinngitsorujussuuvoq. Illuliat aaqqissugaanerat kisiat aqqutigalugu naammaginartumik aqqutissaqartitsiniarneq periarfissaqanngilaq. Aput aamma silap pissusia pingaaruteqarputtaaq. Taakkuinnaanngillaat aamma sumiiffinni nunap ilusia aqquteqarnermullu tunngasut, illup orninniarnerani ilungersunartunik aporfissaqartitsisinnaammata. Pissutsilli tamakku misissuinermut matumunnga kilissarititaasut avataanniipput. Illuliornermut inatsisit 2 atuuttut aallaavigalugit misissuinermi illuliornermut tunngasuni pissutsit qitiutinneqarput. Inatsisit atuuttut aallaavigalugit illuliat minnerpaamik pisaassusissaat anguniarlugu suut iliuuserisariaqarnersut, qanorlu akeqassanersut nassuiaatigineqarpoq. Aningaasartuutit C-mik missiliinertut naatsorsorneqarput. 1 Socialministeriet, Naalagaaffiit Peqatigiit decembarip nik katersuullutik ataatsimeersuarnerini akuersissutaasoq. 2 Bygningsreglement 2006, kiisalu allat itinerusumik allassimatillugit, taakku atorneqartut (soorlu SBI 195, Dansk Standard assigisaalu)
10 Aningaasaliissuteqarnissamik pisariaqartitani, illuliap titartarneqarnermigut ilusiligaanera eqqarsaatigalugu immikkut titartakkatut suliarinissaanik kissaaateqartoqarneranik peqquteqartumik aningaasartuuteqarnerusinnaanerit isummerfigineqanngillat. Nalunaarusiap agguataarnera Aqqutissaqartitsinermi timikkut piginnaanerit suut attorneqarnersut aammalu piginnaanikinneruneq qanoq misigineqarsinnaanersoq, nalunaarusiami atuarneqarsinnaapput. Innaarluuteqarneq aamma aqqutissaqarneq qanoq paasineqassanersut aammattaaq isummerfigineqarput. Nalunaarsueriaatsit, paasissutissat killeqarnerillu tamatuma kingorna oqaluuserineqassapput taavalu nalunaarsuinermi assersuutitut immersugaq ilanngunneqassalluni. Misissuinermi angusat paasisallu immikkoortumut immikkoortillugit saqqummiunneqassapput taavalu aningaasaqarnikkut angusat naggasiutigalugit saqqummiunneqassallutik imatut tabelinngorlugit: Nuna tamakkerlugu tabeli illoqarfinnut iliuuserisassanullu agguataarlugu Nuna tamakkerlugu tabeli iliuuserisassanut agguataarlugu piginnittunik takussutissartalik Nuna tamakkerlugu tabeli illut suunerini iliuuserisanut agguataarlugu Illoqarfinnik tabelit iliuuserisanut piginnittunullu kiisalu illut suunerinut agguataarlugit B-normut nalunaarsorneqartut tamakkerlugit nalunaarsuinermi pappiaqqat tamarmik immikkut nalunaarusiami ilanngussaq 3-tut nassaarineqarsinnaassapput, taamaattumillu nalunaarsukkat sukumiisumik misissorneqarsinnaallutik. Aamma oqaatigineqassaaq, nalunaarsukkani anguniakkat allattorneqarmata, tamassuma kingorna sumiiffinni sorlerni piumasaqaatiginertunit nikingasoorfiusut annersaannik immikkoortiterisinnaaneq periarfisssaqartimmagu. Ilanngussaq 1 Misissuinermik ilitsersuut aamma ilanngussaq 3 nalunaarsuinermi immersugassaq CD-mi ilanngunneqartumi takuneqarsinnaapput.
11 Timikkut piginnaanerit nassuiarneri 3 Timikkut piginnaaneqarneq aalassarissusermut, sianiuteqarnermut eqqarsarsinnaanermullu tunngassuteqarsinnaavoq. Aalassarissusermik piginnaaneq naatsumik oqaatigalugu tassaavoq timip aalatissinnaanera; sianiuteqarneq tassaallutik isigisaqarsinnaaneq tusaasaqarsinnaanerlu; eqqarsarsinnaaneq tassaalluni soorlu paasisaqarsinnaaneq. Inuup piginnaaneqarfiisa katinneri tassaapput aalassarissusermik, sianiutinik eqqarsarsinnaanermillu piginnaanerit katinneri. Innarluuteqarnerlu tassa isumaqarluni piginnaanerit taakku arlaasa ataatsip arlaqartulluunniit piginnaanikinnerulerneri. Piginnaanerit pingasut aalassarissuseq sianiuteqarneq eqqarsarsinnaaneq Aalassarissusermik piginnaanerit Aalassarissuseqarnermi pisussinnaaneq kisimi pineqanngilaq. Aammattaaq nukittussuseq, qasujaassuseq ataqatigiisitsisinnaanerlu pineqarput kiisalu nikeriarsinnaaneq passussisinnaanerlu. Suulluunniit passunneqarsinnaassapput, inuk talerpiuppat saamiuppalluunniit, nukippassuit atornagit passunneqarsinnaassapput, aammalu ataqatigiisitsisinnaanermik aalassarissusermillu annerusumik pisariaqartitsisariaqaratik. Aalassarissuseerunnikut ilaat issiavimmik kaamittagarsortuummata, sunaluunniit anguneqarsinnaassaaq issiatillunilu passunneqarsinnaassalluni allaat assaat nukillaangasuuppata ataqatigiilluarsinnaanatillu. Taamatuttaaq ilaatigut igalaat, allagartaliinerit assigisaallu pilersaarusiornerini isit appasinnerusumi inissisimaneri eqqarsaatigineqassaaq. Issiavimmik kaamittakkamik atuisoq avatangiisimini angalasinnaaniassammat, utimut sanimullu saannissamut inissaqassaaq, sanimut inissaqassalluni, gangeqassalluni narlortunik qummut allorfeqanngitsunik kiisalu majuartarfinnut ilassutitut majuarfeqassalluni, kivittaateqassalluni elevatoreqassallunilu. Sianiutitigut piginnaanerit Sianiutitigut piginnaanernut ilaapput, isigisaqarsinnaanerup tusaasaqarsinnaanerullu saniatigut, aamma naamasaqarsinnaaneq misigisaqarsinnaanerlu. Inummit inummut assigiinngittoqarpoq, aamma sianiutit tamakkiisumik atuinerit assigiinngissinnaallutik. Isigiarsuttut Qaamanerup sakkortussusia pitsaassusialu angalanermi suliaqarnermilu saniatigut isigisaqarsinnaanermut isigiarsuttunut pingaaruteqarluinnartuupput. 3 Immikkoortut Piginnaanerit nassuiarneri aamma Aqqutissaqartitsineq piginnaanernut sanilliullugu aaqqissorlugit ukuninnga tigusaapput SBI-Anvisning 195 Boligers tilgængelighed, Statens Byggeforskningsinstitut 2000.
12 Saniatigut isigisaqarsinnaanermut periarfissat pitsaanerussapput, illup iluani qaamaneq qaammarissuuppat qalipaataalu ulluunerani qaammanerup sapinngisamik assigippagu. Qullernit ulluuneranilu silap qaamaneranit inngiasussinnaanerit pinngitsoortinneqassapput. Inngiasunnartut, tamakkiisumik isigisaqartumut ippinnarsinnaasut, isigiarsuttumik tamakkiisumik inngiasutsitsisinnaapput, qaalluitsisutut misigitillugu. Inngiasunnartut qillersunit tarrarsortitsisunillu pilersarput. Qalipaatit qaamasut atorneqarpata, inip iluata qalipaatilersornera tamanut tunngatillugu qaamanerulersitsisinnaavoq, taavalu suulluunniit qaavi qillersut maniilatikkaanni qillersunit inngiasussinnaaneq pinngitsoortitseqataassaaq. Tamanna isumaqanngilaq, qullernik qaammaqquteqarneq sumi tamani assigiissasoq naligiimmillu agguataarneqarluni. Qaamanerit assigiinngissinnaapput, kisianni ikaarsaariarfii sakkukitsuullutik qaamanerlu tunaartaqartinneqarluni. Isigiarsuttut saneqqaminnit imaluunniit qaamaneq alanngorlugu qaammaqquteqarlutik angalagunik isumannaannerupput. Qulliit gangit titarnerinik malitsinissaat anguniarneqassaaq, taavalu aqqutissat allanngornerini, isaarissat matuisa, majuarfiit, elevatorit assigisaasalu nalaanni sakkortunerutillugit. Tamakku suli ersarinnerulersinneqarsinnaapput allanik qalipaatilernerisigut imaluunniit allamik qalipaatilerlugit nalunaarnerisigut. Tappiitsut Tappitsut isigisaqannginnertik tusaasat, tikkit maluginiakkallu eqqumaffiginerisigut taarserniartarpaat. Tappiitsup oqaluttup nipaata nikerarneranik tusaasaqarsinnaaniassammat, oqaloqatigiinnermi nipit tunuliaqutaasut nipangersinnissaat inillu akisuanerata pitsaasuutinnissaa pisariaqarput. Timip pissusersornera tapiitsut atuarsinnaanngilaat, taamaattumillu oqaloqatigiinneq tamassuminnga tapiliuteqartissinnaanagu. Sumiiffissiornermi angalanermilu iikkat siumukarfiusut assigiinngitsunik akisuasinnaaneri iluaqutaassapput. Angalanermi iluaqutissatut gangini pisuffissiat sanguffillit narlortunik vinkeleqartariaqarput. Inini inituuni aammalu allaffeqarfiit silataanni narsaamaniliani pisuffissiat qaleqartariaqarput, malunnaatilimmik najoqqutassiisunik. Tunaartat allanngornerini aammalu isaarissat matuisa, majuartarfiit, elevatorit majuarfissallu saavi allaanerusunik qalilerneqartariaqarput, skuut akimorlugit aamma tappiitsunut sattaatigalugu ajaappissiaq iluaqutigalugu malugineqarsinnaasunik. Najoqqutassiat, tappiitsunut sattaatigalugu ajaappissiaq atorlugu malugineqarsinnaasut saniatigut, tappiitsut nipit naamasallu allanngorarnerinik iluaquteqartarput. Tamassumalu saniatigut isumatuumik ilisariuminartumillu avatangiisinik timitalinnik ilusiliinerit tappiitsunut pingaaruteqartuupput. Ilimaginngisamik inissitat suugaluit, ilusilersukkat niaqqup portussusianik aniinnganertallit, imaluunniit assaanerit amigartumik assiaqusersukkat nalunaarneqanngitsullu, tappiitsunut sattaatigalugu ajaappissiamik atuinermi paasineqarsinnaasunngorlugit, tappiitsut angalanerminni ajoqusertarnerinut peqqutaagajuttuupput. Allagartaliinikkut ilisimatitsissutit allagartaliinerillu nipimik oqalunnermillu paasissutissiinernik taperneqartussaapput kiisalu tinupasunik naqinnilinnik, inussat nuui atorlugit atuarneqarsinnaasunik sinaakkusikkanillu, paasissutissat
13 allanneqassallutik. Utoqqanngoreerlutik tappingerlaat tinupasunik naqinnernik atuarsinnaagajunngillat. Taamaattumik tinupasunik naqinnerit atorneri tamatigut nipit atorlugit aamma oqalulluni paasissutissiinernut tamatigut taartissaanngillat, kisiannili tinupasunik naqinnernik atuarsinnaasunut pisariillisaataallutik. Oqalulluni paasissutissiisarneq isigiarsuttunut naqinnernillu atuarsinnaanngitsunut aamma pingaaruteqartuuvoq. Tusilarnermik innarluutillit Tusilartut tusaasinnaasatuaminnik aammalu tusartaatiminnik atuilluassappata, attaveqatigiinnermi akisuasunut tunngasut pitsaasuussapput tunuliaqutit nipiliortinnagit. Tusilarnermik nappaatillit nipinut tunngasunut pisariaqartitaat tappiitsunut assingusuupput. Init teleslyngemik atortulersorneqassapput, tusilartut allat naligalugit peqataasinnaanerinut. Tusilartunut iluaqutaassaattaaq, oqalulluni paasissutissat allakkatigut paasissutissanik ilaneqarpata. Taamaattoq tusilartut pisariaqartippaat ersarissunik isigisinnaasanik allakkatigullu paasinartunik ilisimatinneqartarnissartik. Tusilartut imminnut allanillu attaveqaqatigiittarput ussersorluni oqalunnikkut qanermillu atuaanikkut tusilartunut oqalutseqarlutik. Tamanna aamma qaammaqquteqarnerup pitsaasuunissanik pisariaqartitsivoq. Angalanermi tusilartut nipi iluaqutigisinnaanngilaat, taamaattumik isigisinnaasaqarnissaq pitsaasuusariaqarpoq. Taamaattumik tusilartut isigiarsuttullu pitsaasumik qaammaqquteqarnissaq assigiimmik pisariaqartippaat. Tusilartuullutik oqaatsinik attaveqarneq ussersornermik imaluunniit allakkatigut attaveqarnermik pissaaq. Tusilartuullutik tappiitsut Inuit, isigiarsuttuullutik ilutigitillugu tusilartut, tassaapput tusilartuullutik tappiitsut. Tusilartuullutik tappiitsut isigiarsuttutut imaluunniit tappiitsutulli angalasarput, kisianni isigiarsunnerminni tappiitsuunerminniluunniit tusaasaqarsinnaaneq iluaqutigisinnaanagu. Taamaattumik taaakku nalunaarsuinerit malunnartut, soorlu seqernup saqqarneranit imaluunniit anorimit kissassutsit allanngorarnerisa kiisalu tikkit allanngorarnerisa malunnaataat suli pinngitsoorsinnaanerunagit. Tusilartuullutik tappiitsut tinupasunik naqinnerit allattariarsuutigivaat. Allatigut attaveqatigiinnerit tusilartuullutik tappiitsut akornanni pisarpoq assannik ussersorneq aamma assannik naqitanngortitsisarnerit atorlugit aammalu tusiartuullutik tappiitsunut oqalutsit atorlugit. Allanik attaveqateqarnermi atortut atorneqarsinnaapput, tassani tusilartuulluni tappiitsoq pattagissamut tinupasunik naqinnilimmut allagaqarsinnaalluni taavalu atortup illuatungaani tinupasunik naqinnernik atuarsinnaalluni. Tusilartuullutik tappiitsut amerlanerit isigisaqalaarsinnaapput tusaasaqalaarsinnaallutilluunniit. Piumasaqaatit tamakkerlugit, isigiarsunnermik tusilarnermillu innarluutilinnut tunngasut, naammassineqarsimanissaat, tusilartuullutik tappiitsut pinngitsoorsinnaanngilaat. Tusilartuullutik tappiitsunut aamma immikkut pisariaqartuuvoq, sumiiffiup toqqissisimanartuunissaa, allagartaliinerit nalunaarsuutillu tinupasunik naqinneqarnissaat imaluunniit assiliaallutik sattarsinnaasat sinaakkutillit. Aammattaaq tusilartuulluni tappiitsumut pingaartuuvoq, paasissutissiinermi atortut najukkami allanilu ikkunneqartut tinupasunik naqinnernik atuisinnaanngorlugit naleqqussagaanissaat.
14 Eqqarsarsinnaaneq Eqqarsarsinnaanermik piginnaanerit tassaapput inuit tamarmik immikkut namminneq tarnimikkut eqqarsarsinnaanermikkullu piginnaaneri. Eqqarsarsinnaanermik piginnaanikilliutit inunnguutaasinnaapput, soorlu mongolisme, kisianni aamma ajutoornikkut nappaateqarnikkulluunniit qaratsap sianiutillu qitiusut innarligaanerisigut pinngorsinnaallutik. Aammattaaq tarnikkut tupassimanermik tunngaveqarsinnaapput imaluunniit utoqqalinermi piginnaanikilliutaasinnaallutik, soorlu puigornermik. Inuit eqqarsarsinnaanermikkut piginnaanikillisimasut pisariaqartippat avatangiiserisat ilisarnartuunissaat, toqqissisimanartuuniissaat sianiginnittuunissaallu, paatsiveerussaanatik. Qinngornerit, nipit, naamasat atortut ilusillu sianigisaqartitsineri naleqquttuussapput ilisariuminartuullutillu, taamaattoq inummit inummut assigiinngissuseqarsinnaallutik. Kisitsisinik naqinnernillu allagartaliissutit assinik sattagassanillu ilassuteqartut, paasiuminartitsinnaapput, aammalu oqaaseqatigiit ataasiinnarmut tunngassuteqarpat pitsaaqutaasinnaalluni. Allagartaliinerit, paasissutissat oqalunnermit, toortakkamik toorsinermi isiginnaagassatullu pissarsiarineqarsinnaasut, paasissutissiinermi assigiittariaqarput. Tunaartat, soorlu illut immikkuullarissumik isikkullit, orpik immikkoortoq, issiavissaq, puilasuliaq imaluunniit qiperugaq silami angalanermi sumiissusersiornermut iluaqutaassapput.
15 Piginnaaneqarnermut sanilliullugu aqqutissaqartitsineq Inuit ilaat innarluuteqarlutik inunngortarput inuunertillu tamaat piginnaanikitsuullutik, allat inuunerup ingerlanerani innarluuteqalersarlutik. Inuit ilaasa, ilaanneeriarlutik sivikinnerusumiluunniit misigisinnaassapput nalinginnaasumik nalaatassaasut peqqutigalugit piginnaanerit nalinginnaasut piginagit. Assersuutigalugu napparsimanermit piginnaanngorsartoq, arnaq naartusoq imaluunniit inuk meeqqamik kaamisartoq kissumiartorluunniit timikkut aporfissanut saperngusinnaapput. Inuit tamarmik inuunerminni misigissavaat, arlaatigut piginnaanikilliorlutik. Soorlu meeqqat utoqqaallu assersuutigalugit, inersimasup tamakkiisumik piginnaaneqarnermini sapinngisai aqussinnaasaalu aammalu misigisinnaasai sapertarpaat imaluunniit ilungersuutigalugit. Socialforskningsinstitut-ip innarluutilinnut atugassaritaasunik misissuinera 4 Innaluutilinnut atugassarititaasunik imaluunniit innuttaasut akornanni piginnaanikilliornerit qanoq siammarsimatiginerinik Kalaallit Nunaanni misissuisoqarnikuunngilaq, kisianni misissuineq Danmarkimi ingerlanneqartoq misissorlugu najoqqutassatut atorneqarsinnaavoq imi ilaatigut Det danske Socialministerium aamma Det Centrale Handicapråd (DK) innarluutilinnik ilisimatusarnissamik kissaateqarnerat tunngavigalugu innarluutillit inuunerminni (Danmarkimi) atugassarisaannik misissuineq Danmarkimi Socialforskningsinstituttet-ip 1995 aamma 1996 ingerlanerini ingerlappaa. Innarluutilinnik misissuineq annertooq kingulleq 1962-imeersuuvoq taamanilu timikkut innarluutillit qitiutinneqarlutik. Misissuinermi nutaami angusat 1997-imi marsimi tamanut saqqummiunneqarput. Socialforskningsinstituttet ip misissueriaasia Misissuinermi piginnaanikillinermik oqaaseq atorneqartoq imatut paasineqassaaq, piginnaanerisa (soorlu pisussinnaaneq, isigisaqarsinnaaneq, tusaasaqarsinnaaneq imaluunniit paasisaqarsinnaaneq) annerusumik minnerusumilluunniit annikillissimasoq. Isummap taassuma tuluttut oqaaseq disability assigaa, taamaattumillu WHOp immikkoortiterinerani atorneqarluni. Killormut oqaaseq innarluut (handicap) WHOp isumaqartippaa sammisassaqarfiusumut mattussaanertut soorlu aamma uagut avatangiiserisanut tunngatillugu piginnaanikillisaasutut attuumassuteqartittaripput. Tassani innarluuteqarneq inuiaqatigiinni piumasaqaataasunut inuit tamarmikkut piginnaaneqartiginerinut akerliusutut isigineqarpoq. Danmarkimi (aamma Kalaallit Nunaanni) innarluuteqarnermik paasineqartartoq annertuumik piginnaanikilliornermik isigineqarpoq. Inuit missaat nalinginaasumik toqqarlugit misissueqqaarnermi, innarluuteqarnersut imaluunniit katsorsarneqarsinnaanngitsumik nappaateqarnersut 4 Tassani pineqarpoq daskit socialforskningsinstitut, misissuinermilu Danmarkimi innarluutilinnut atugassarititaasut pineqarlutik.
16 apersorneqarput. Akisut 24% missaat (inuit 1.871) taamaannerartut, kingorna piginnaanikilliornerat pillugu sukumiinerusumik apeqqarissaarneqarput. Misissuineq taanna tunngavigalugu (inunnit init ilanngunneqartut), eqikkartut taakku eqikkartunut pingasunut amerlaqatigiipajaartunut agguataarneqaqqipput, tassaasut pingaaruteqanngitsumik piginnaanikilliortut, oqinnerusumik piginnaanikilliortut taavalu oqimaatsumik piginnaanikilliortut. Inuit eqikkartuni kingullertut taaneqartuniittut, misissuineq malillugu tassaapput ulluinnarni innarluutilittut taaneqartartut. Eqikkartut taakku tassaapput inuit 553 imaluunniit 8 % missaat. 7 pct. miss. pingaaruteqanngitsumik uuttorneqarsinnaanngitsumik piginnaanikilliortuupput 9 pct. miss. oqinnerusumik piginnaanikilliortuupput 8 pct. miss. oqimaannerusumik piginnaanikilliortuupput (innarluuteqarput) Misissuinermi tikkuarneqarpoq, sammisassaqarfinnut mattussaaneq eqqarsaatigalugu (WHOp innarluuteqarnermik paasinninnera), piginnaanikilliornermut tamassuma attuumassuteqarnera pineqarpoq, tassa piginnaanikilliorneq annertuneruppat, mattussaasimaneq annertunerumik misigineqartartoq. Misissuineruttaaq takutippaa, inuiaqatigiit danskit akornanni ukioqartut katillugit 17 procent-ii annikinnerusumik annertunerusumilluunniit piginnaanikilliuuteqartut. Kalaallit Nunaanni piginnaanikilliortut amerlassusii Assingusunut kisitsisit Kalaallit Nunaanni nassaassaanngillat, kisianni Socialforskningsinstituttet-imit misissuinermi kisitsisit Kalaallit Nunaanni pissutsinut nutserneqassappata, tamanna isumaqassaaq Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfik malillugu januaarip mi inuit ukiullit iusunit, inuit minnerusumik annerusumilluuunniit piginnaanikilliortuussapput. Inuit eqikkartut, aqqutissaqartinneqannginnermik imaluunniit sammisassaqarfinnut mattussaasutut (WHOp isumaa malillugu innarluuteqartutut) misigisaqarsinnaasut amerlassusii paasineqassappat, 60-it sinnerlugit ukiullit ilarpassui, ukioqqortussuseq nappaateqarnerluunniit pissutigalugit minnerusumik annerusumilluunniit piginnaanikilliortut, eqikkartut 18 inorlugit ukiullit ilaat utoqqaassuseq, angissuseq, innarluuteqarneq aamma/imaluunniit nappaateqarneq peqqutigalugit piginnaanikilliortut, kiisalu aamma eqikkartuni 18 aamma 60-it akornanni ukioqartuni napparsimalersimaneq imaluunniit soorlui naartulluni timikkut inissimaneq peqqutigalugit piginnaanikilliortut, ilanngussorneqassapput. Taakununngalu ilanngunneqassaaq inissisimanerit, tassani avatangiiserisat aqqutissaqannginerullu inuit inissisimanermi innarluuteqalersartut, naak piviusumik piginnaanikilliunngikkaluarlutik. Taamaattumik WHOp paasinninnera malillugu piginnaanikilliortutut imaluunniit innarluuteqartutut eqikkartut immaqa innuttaasut allaat 1/6 tikillugu akornanniissinnaapput. Aqqutissaqannginne Piginnaanikilliornerit avatangiiserisani naammattumik iluaqutissinneqanngippata, tamanna isumaqarsinnaavoq, inuit eqqorneqartut ilaasa naammagisariaqaraat, ulluinnarni iliuuserisassaagaluit pingaaruteqartut annaaginnassallugit. Tamanna innarluutillit, utoqqasaat utoqqaallu nukillalaaqqanerannik immaqalu kiserliiornerinik sakkortusitsisinnaavoq taavalu inuunermik ajugaaffiginnissinnaanerat annikillisillugu kiisalu allarpassuarnut akornusersuutit pisariusorpassuillu pilersillugit.
17 Misissuinerup aqqutissaqartitsinermik isumaqartitsinera Tassa sammisassaqarfinnit mattussaasarneq (WHOp isumaa malillugu innarluuteqarneq) aammalu piginnaanikilliorneq (nalinginnaasumik paasillugu innarluuteqarneq) imminnut attuumassuteqarput, imatut piginnaanikilliorneq annertunerugaangat, mattussaanermik misigisimaneq annerulluni. Aqqutissaqannginnerusoqarpallu taamaattumillu sammisassaqarfinnut mattussineq anginerulluni, piginnaanikilliorneq minnerugaluarpalluunniit, aqqutissaqartitaannginneq misigineqassalluni. Aqqutissaqarluarneq ataatsimut imatut nassuiarneqarsinnaavoq, inissiani, illuliani sanaartukkani tunisassianillu ilusiliinermi iliuuseqarsinnaanermut piumasaqaatinik arlaqartunik naammassiinermi atuisut piginnaanernik atuisariaqarneri millisillugu. Taavalu illuliat tamanut ammasut ilusilerneri inunnut piginnaanikilliortunut naleqqusarneqarneri, allanut tamanut pissutsinik pitsaanerulersitsinermik amerlanertigut aamma malitseqassaaq. Innarluuteqarneq sammisassaqarfinnut mattussaanertut pillugu siuliani eqqarsaasersuutiginera misissuinerup tunngavigaa, kisianni suliassami inatsisit atuuttut aallaavigineqarmata, innuttaasut innarluuteqarneri imaluunniit misigisaat misissuinermi ilan-ngunneqassanngillat. Assersuutigalugu matumik ammaanermi minnerpaamik nukik qanoq annertutigisoq atussanersoq SM 06 minnerpaaffissamik piumasaqaateqanngilaq. Tamanna isumaqarpoq, matorpassuit inunnik taliminnik piginnaanikillikortunik mattussisuussapput, inuilli taakkuinnanngitsut mattunneqanngillat. Matu ammarniarlugu oqimaanneruppat, tassa nukik annerusoq ammaaniarnermi atorneqassappat, inuit amerlanerusut mattunneqarlutik misigissapput. Taamaattumik illuliat ilusilersornerini minnerpaaffissanik piumasaqaasiortoqarpat tamanut tunngatillugu aqqutissaqarluartitsinerussaaq. Nalunaarsuinermi maannakkut inatsisaasut aallaavigineqartariaqarsimapput, immikkoortumilu ataasiinnarmi piumasaqaat allanngortissallugu toqqarneqarpoq. Issiaviup kaamittakkap passutiinnartakkap inissamik pisariaqartitsinera, tassa 130 cm, SM 06-imi uuttuutitut atorneqarpoq, taannalu nalunaarsuinermi 150 cm-nut qaffanneqarpoq, issiaviit kaamittakkat innaalligissamoortut inissamik pisariaqartitsinerusut aallaaviginissaat pisariaqarsorineqarmat, taakkua issiavinnik kaamittakkanik atuisartut akornanni siammariartuinnarunarmata. SM 06-imi tassanilu innersuussutigineqartuni mattussiffiusut ikittuinnaat taamaattumillu piginaanikilliorfiusut ikittuinnaat eqqarsaatigineqarput, taamaattumillu SM 06-imi piumasaqaatit naammassinerini siammasissumik paasillugu aqqutissaqartitsinissaq qulakkeerneqanngilaq, kisianni toqqagaasut pitsaanerulersinneqarlutik. Makku assersuutigineqarsinnaapput: Majorfissamik atorneqarsinnaasumik sivingassusilikkamik silissuseqartumillu piumasaqartoqarpat, taava tamanna inuppassuit aqqutissaqarnerinut pitsaassusilimmik aalajangiisumik
18 assigiinngissutaassaaq. Taamaattoq uunga, soorlu issiavimmik kaamittakkamik atuisumut aammalu taliminik piginnaanikilliortumut nukeqanngitsumulluunniit killilimmik iluaqutaassaaq, matu ammarneqarsinnaanngippat, illumummi suli isersinnaanavianngilaq, taamaattumillu aaqqutissaqartitsinerup killeqartuuneranik oqarneq naammaginartuussalluni. Tassanili suli oqartoqarsinnaavoq aqqutissaqartitsineq pitsaanerulersoq, tassami issiaviup kaamittakkap inuttallip marlunnik ikiortilerluni kivitsilluni ikiorteqartarneq qimanneqarmat, issiavimmik kaamittakkamik atuisoq nammineerluni isaarissap matua angulersinnaalermagu taavalu tassannga inummik allamik ataasiinnarmik matup ammarnissaanut ikiorteqarluni. Taassumalu pineqartup aamma nammineerluni matu allaat angummagu, atassuteqarsinnaaneranut periarfissaa taamatullu nammineerluni ikiortissarsiorsinnaanera killeqartuunermit ilimanarsinnaasutut oqaatigineqarsinnaalerpoq. Nalunaarsuinermi maannakkut inatsisaasut aallaavigineqarput taavalu innuttaasut aalassarissusikkut piginnaaneqarneri, inatsisitigut ilanngunneqartut, kisiisa eqqarsaatigineqarlutik. Sianiutitigut piginnaanerit elevatorit pillugit immikkoortup ataani taamaallaat eqqaaneqarput, tassani immikkut ittunik inatsiseqarmat, kiisalu pisuffissani qulleqartitsinerup ataani, SM 06-imi eqqaaneqartumi. Eqqarsarsinnaanermik piginnaanerit siunertaralugit uuttuisoqanngilaq, taamatut piginnaanikilliuutit iluaqusernissaannut avatangiisinut piumasaqaatinik inatsisini ilanngunneqanngimmat. Inuttaasorpassuit piginnaanikilliuuteqartut imaluunniit sammisassaqarfinnut mattussaasimasutut misigisaqartut taamaalillutit inatsisinit ullumikkutut ittuutillugit ikiorserneqanngillat, taavalu SM 06 tamanut tunngatillugu aqqutissaqartitsisutut aamma oqaatigineqarsinnaanani, innarluutilittut oqaatigisagut (inuit annertuumik piginnaanikilliuuteqartut) allalluunniit eqqarsaatigalugit. Taamaakkaluartoq SM 06-imi tassanilu innersuussutigineqartuni piumasaqaatit atorlugit arlaatigut immikkoortullu ilaanni aalajangiisumik aqqutissaqartitsineq pilersinneqarsinnaavoq.
19 Misissuinermi periuseq Tassunga tunngasunut kalaallit inatsisaat misissornerisigut misissuineq ingerlanneqarpoq, illuliat iluini silataannilu aqqutissaqartitsinermi uuttuiffissanik arlaqartunik toqqagassaqalersitsisoq Uuttuiffissat aamma inatsisit tunuliaqutaasut tamatuma kingorna misissuinermi ilitsersuutissatut katersorneqarput taaneqartoq MISISSUINERMIK ILITSERSUUTIT Pisortat illuutaanni innarluutillit aqqutissartinneri pillugu misissueqqaarneq, upernaaq 2009 Teknikeqarfik 5, nalunaarsuisunit atorneqartussaq. Misissuinermi illunik toqqaanermi atugassatut paasissutissatut atortussat Namminersorlutik Oqartussanit, Illuutinik Sillimaniarnermullu Aqutsisoqarfimmit, kiisalu kommuninit sisamaasunit tiguneqarput. Namminersorlutik Oqartussat aammalu kommunit illuutaat (inissiaanngitsut), ingerlatseqatigiiffiit namminersorlutik oqartussat pigisaasa allaffeqarfii, allakkeriviit, kiisalu illoqarfimmi Brugsenit, Pisiffiit imaluunniit Pilersuisut annersaat siunnersuusiorneqarput. B-normunik toqqaanerni imminerni illut sunut atorneqarneri malillugit illut typiinut naleqquttunut allattorneri tunngavigalugit atorneqarput, kiisalu piginnittut. Illoqarfik, adresse, B-nr., piginnittut, atorneqarnera/illup typia atuisullu pillugit paasissutissat ilanngullugit B-normut allattorneqarput. Illut timitai agguataarlugit nalunaarsuineq ingerlanneqarpoq, immikkoortortaq/iliuuserisassaq tamarmik immikkut taamalillugit qanoq akeqarnissaat paasineqarsinnaasunngorlugu. Nalunaarsuisunut atugassanngorlugit akinik ilitsersuutit arlaqartut allattorneqarput, iliuuserisassanut assigiinngitsunut agguataarlugit illut ataasiakkaarlutik aqqutissaqarnerini amigaataasut qanoq akeqarnissaannik najoqqutassatut atorneqartut. Akeqartitsinerit C-mik missiliinertut naatsorsorneqarput. Illuni ataasiakkaani allanngortiterinermut aningaasartuutissat ilitsersuutini akinit anginerussanersut minnerussanersulluunniit immikkut tamakkiisumik nalilersuisoqanngilaq, allanngortiterinissat immikkut ataatsiakkaarlugit pillugit atuinissamut siunnersuutit pisariaqassammata. B-normut tamaasa immikkut ataasiakkaarlugit nalunaarsonerini immersuiffissalerneqarput, misissuinermut ilitsersuutit naapertorlugit suliarineqartumik, uuttuinerit, assit aammalu allannguutissatut siunnersuutit inissaqartillugit. Aningaasartuutissanut missiliinerit kingorna illoqarfinnut ataasiakkaanut, piginnittunut aammalu illut suunerinut, iliuuseqarfissanut naatsorssorneqarput kiisalu nuna tamakkerlugu takussutissatut katersorneqarlutik. 5 Ilitsersuutit misissuinermut bilagitut ilanngunneqarput.
20 Inatsisit innersuussutillu Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat pillugu Inatsisartut peqqussutaat nr. 7, 3.november 1994-imeersoq inatsisaavoq atuuttoq. 1. Inuit Kalaallit Nunaanni aalajangersimasumik najugaqartut eqqarsartaatsimikkut timimikkulluunniit annertuumik innarluutillit sapinngisamik nalinginnaasumik inooqataasinnaanerminnut qulakkeerunneqassapput. Imm. 2. Sanaartukkat atortorissaarutillu kikkunnit tamanit atorneqarsinnaasut tamarmik sapinngisaq naapertorlugu aaqqissuunneqassapput qularnaarneqarsimassalluni inuit innarluutillit isersinnaallutillu atuisinnaanissaat. Inatsit taanna SM 06-imi ilanngunneqarpoq, sanaartornermi maleruagassat nutarterneri sioqqullugit aqutsisut nalunaarusiaanni imatut allassimasoqarmat..aammattaaq aalajangersakkat ilanngunneqassapput, sanaartornermi aqqutissaqartitsinissaq pillugu piumasaqaatit, takuuk inuit annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarneri pillugu inatsisartut peqqussutaat, qulakkiissallugu siunertaralugu. SM 06 tassaavoq Kalaallit Nunaanni illut aaqqissuunnerinut inatsit atuuttoq. Taassuma januaarip imi Kalaallit Nunaanni illuliornermi maleruagassat 1982 taarserpai. SM 06-ip atorneqarfii makkunani atugassatut killilerneqarpoq: Nutaanik nappaanermi Sanaartukkat ilanerini Allanngortiterinermi aamma allanik maleruagassani aalajangersakkat eqqarsaatigalugit allanngortitsinermi atuinermik allanngortitsinermi, maleruagassani aalajangersakkat eqqarsaatigalugit pingaarutilinnik. Taamaalilluni SM 06 sanariikkani januaarip sioqqullugu napparneqartuni, imaluunniit allanngortinneqarsimanngitsuni atuutsinneqarsinnaanngilaq. Taamaattumillu sanaartukkat aqqutissaqartinnissaat pillugu inatsisartut peqqussutaannik nr. 7-imik allamik kiisalu sanaartornermi maleruagassanik atuuttunik allanik inatsiseqanngilaq. Misissuinermi ilitsersuut aamma nalunaarsuinermi SM 06 salliutillugu tunngavigalugu suliarineqarput, tassani siunissami sanaartorneqartussani aallaavigineqarnissaatut kissaatigineqartutut oqaatigineqarmat. SM 06-imi, SM 06-imit allaanerusuni nassaarineqarsinnaasutut innersuussutigineqartullutik allassimasuni, taakkuussapput atorneqartut (soorlu assersuutigalugu SBI 195 aamma Dansk Standard). Inatsisit aqqutissaqartitsinerlu Erseqqissaatigineqassaaq, aqqutissaqartitsinissaq SM 06-ip siunertarinngimmagu, taamaattumillu aqqutissaqartitsineq pillugu nalilersuinermi tamatigut aallaavigineqarsinnaanani. SM 06-imi assersuutigalugu uuttuutit atorneqarput, issiaviit kaamittakkat initussusiinik aallaaveqarsorinarput, tassani issiaviit kaamittakkat innaallagissamoortut initunerusut atorneqarnerusullu aallaaviginissaat
21 naammaginarnerusorinartoq. Tamannalu isumaqarpoq, misissuinermi uuttuut 150 (x150) aallaavigineqarmat, SM 06-imi 130 cm atorneqartoq, aammalu allaat soorlu figur 1-imi takutinneqartoq 150 cm tamakkiisumik aqqutissaqartitsinermik qulakkiisuunngitsut. Figur 1 Issiavinnut kaamittakkanut assigiinngitsunut, ikiorteqartunut kivitsisussaqartunullu inissaqartitsinermi ilitsersuutitut uuttuutit (uuttuutini tamani m atorneqarpoq). Nalunaarsuinerup immikkoortuisa ilaani, SM 06-imi allassimasoqanngikkaangat, assersuutigalugit SBI-anvisning 195 Boligers tilgængelighed aamma DS 3028 Tilgængelighed for alle atorneqarput. Innersuussutit taakku aqqutissaqartitsineq uuttuutitut atorpaat aammalu inassutinik aammalu piviusumik suliarisinnaanerinik assersuutinik arlalinnik imaqarlutik, aqqutissaqartitsisinnaasunik. Assersuutigalugu Tamanna soorlu atuuppoq Iserfissanut aqqutissanullu tunngatillugu, tassani qulleqarneq SM 06-imi itinerusumik oqaasertalerneqarani, soorlu stk. 3- mi allassimalluni.. Adgangs- og tilkørselsarealer skal forsynes med belysning. Tassani DS 3028 Tilgængelighed for alle-mi naajoqqutassat qimerloorneqarput. Taamatuttaaq Illup iluani aqqutsissaqarneq-mi SM 06-imit allaanerusoq aallaavigineqarpoq, tassani taamaallaat nassuiarneqarmat, illuni marlunnik amerlanerusunilluunniit etagelinni (illup naqqanit etaget 2) elevatoriliisoqassasoq
22 (4.2.1 stk. 4). Tamanna nalunaarsuinermi malinneqarpoq, nalunaarsuinerli ilallugu kivittaateqartoqarnera pillugu. Taakku naleqquttuupput akikinnerullutillu ikkutissallugit, 1. sal-imut kiisalu soorlu gangenut rampelerfiusinnaanngitsunut aqqutissaq pisariaqartinneqarpat, kiisalu sumiiffinni portussutsinik nikingasoqarfiusuni, soorlu gangeni rampeliiffiusinnaanngitsuni, tassaasoq iliuuserisassaq, SM 06-imi 0,35 m-mik annerusumik portunerusoqartillugu taaneqartoq. 35 cm-nut rampe takissuseqassaaq minnerpaamik 7 m, tamannalu sumiiffippasuarni inissaqartitsinikkut periarfissaanani. Perusuersartarfiit samminerini aammattaaq SM 06-imit allaanerusut atorneqarput uuttuiffissat ilitsersuutillu nassaariniarlugit. SM 06-imi piumasaqaatigineqarpoq (4.4.1 stk. 4), etageni tamanut ammasuni perusuersartarfeqarpat, minnerpaamik ataaseq inunnit issiavimmik kaamittakkamik atuisumit atorneqarsinnaassasoq. Stk. 5-imi imatut itisilerneqarpoq; Perusuersartarfimmik allanngortitsinermi taakku inuit aalassarissuunngitsut isigiarsuttullu eqqarsaatigalugit suliarineqassapput. Tassani SBI 195 aallaavigissallugu toqqarneqarpoq, tassani perusuersartarfiup aaqqissugaanera uuttuutillu arlaqartut aammalu innarluutilinnut naleqquttut innersuutigineqarlutik, inunnik timikkut piginnaanikilliortunik imaluunniit issiavimmik kaamittakkamik atuisunik aqqutissaqartitsisunik. Atuisunut ilusilersukkat sanaartukkallu pillugit uuttuutaasinnaasut itisilerneri DS mi Tilgængelighed for alle -mit nassaarineqarput, SM 06-imi så de kan benyttes af mennesker, hvis funktionsevne er nedsat. (5.4 stk. 1) kisimik allassimammata. Piginaanikilliuutit inatsisini ilanngunneqanngitsut Piginnaanikilliornerit makku inatsisini eqqarsaatigineqanngillat, taaamaattumillu illuni qanoq aqqutissaqartinnissaannik piumasaqaatinik allassimasoqarani. Taamaattumik aamma misissuinermi uani taakku pillugit uuttuisoqarani. Timikkut nukeqarneq Isikkut innarluuteqarneq (iserfissat aqqutissallu qaammaqquteqartinnissaasa allassimasut saniatigut) Tusilarnermik innarluuteqarneq (inini inunnut 150-inut amerlanerusunulluunniit inissaqartuni teleslyngemik piumasaqaateqarnerup saniatigut) Eqqarsarsinnaanermik piginnaanerit
23 Nalunaarsuineq Timitalinnik nalunaarsuinerit aallaaviatigut teknikimik ilinniarsimasumik aallartitaqarnikkut imaluunniit sumiiffimmi teknikerip aqutsisumik qitiusumi inissisimasumik qanimut atassuteqartumit ingerlanneqarput. Taamaaliornikkut siullertut assigiiaartitsineq anguneqarpoq aappaatigullu sumiiffinni ilisimasat nalunaarsuinernut ilanngunneqarlutik. Nalunaarsuinerit tamarmik Misissuinermik ilitsersuut, pisortat illuutaanni innarluutillit aqqutissaqarnerinik misissueqqaarneq, INI upernaaq 2009-mi najoqqutassat tunngavigalugit ingerlanneqarput. Nalunaarsuisut ilaat eqqarsaatigalugit ilinniartitsinerit aammalu misiliilluni nalunaarsuinerit ingerlanneqarput taavalu sinnerinut uuttuinermi immersugassaq atorneqarluni (misissuinermi immersugassaq immersoriigaq), kiisalu tamarmik immikkut siullermeersumik nalunaarsugaat qanimut malersorneqarlutik. Taamaaliornikkut qulakkeerniarneqarpoq, nalunaarsuinerit najoqqutassatut allattorneqartut malillugit suliarineqarnissaat, taavalu taamaaliornikkut assigiiaartuunissaat aamma qulakkeerneqarluni. Nalunaarsuinerup timitalimmik annertussusia Kommunit, suliffeqarfiit namminersortut, kiisalu napparsimmaviit eqqarsaatigalugit silamit iserfissaqarnernut tunngasut nalunaarsorneqarput. Namminersorlutik Oqartussat illuutaat eqqarsaatigalugit silamit iserfissaqarnernut tunngasut, etageanut tamanut ammasunut iserfissaqarnerit, kiisalu innarluutilinnut perusuersartarfeqarnersoq taakkununngalu iserfissaqarnernut tunngasut nalunaarsorneqarput. Atuarfiit eqqarsaatigalugit B-normut tamaasa immikkut annerpaamik isaariaq ataaseq pillugu iserfissaqarnermut tunngasut nalunaarsorneqarput. Silami iserfissaqarfinnut tunngasuni iserfissat aqqutissallu ilanngunneqarput (kisianni biilinut unittarfiit pineqaratik) kiisalu silami illup pingaarnertut isaariaanut illup iluani isaariaqarsinnaanera ilanngullugu ilanngunneqarlutik. Etageat tamanut ammasut tassaapput etageat tamanit iserfigineqarsinnaasut aammalu/imaluunniit innuttaasunik sullissiveqarfiusut soorlu assersuutigalugu saaffiginnittarfimmik. Perusuersartarfiit innarluutilinnut naleqqussakkat pillugit piumasaqaatit imatut allassimapput, tamanut ammasumik perusuersartarfeqarpat, taava aamma innarluutilinnut naleqquttumik perusuersartarfeqassaaq. Nalunaarsueriaaseq Aqqutissaqartitsineq eqqarsaaatigalugu nikingassutit pillugit ilisimasanik katersuinissaq pillugu nalunaarsuinerit suliarineqarput taamaattumillu tassaallutik inatsisit aammalu taakkuninnga ilitsersuutit innersuussutillu nalunaarsorneqareersut eqqarsaatigalugit nikingassutit. Nalunaarsuinerit suliarineqarput assit, meterinik uuttuutit aammalu waterpassit digitaliusut atorlugit. Qaammaqqutinut tunngasut uuttornissaat periarfissaqarsimanngilaq, taamaattumik iserfissani aqqutissanilu qaammaqqutit pillugit nikingassutit piviusumik isiginninnerit aallaavigalugit nalilerneqarput, taavalu qanoq akeqarnissaat qullilerfiit amerlassusissaannik pisariaqartut malillugit nalilerneqarlutik. Nalunaarsuutini immikkoortut tamarmik immikkut ataanni oqaaseqaatit allattuiffissaqartinneqarput, soorlu assersuutigalugu rampe imaluunniit majuartarfiit
24 silissusiinik uuttuinerit eqqortut ilanngullugit, soorlu nalunaarsuiffiit uuttuiffissat tamarmik immikkut nalaanni krydsilerfissaqartut. Tamassuma periarfissippaa kingusinnerusukkut paasissutissat suliarinerini paasissutissanik, nalunaarusiami uani taaneqartunit amerlanerusunik, tigusisinnaanissaq. Nalunaarsuinermi timitalinnik agguataarinerit Misissuinermi nalunaarsuinerit uuttuinerillu eqikkartunut makkununnga agguarneqarput: 1. Isaarissamut anngunnissaq iserfissat aqqutissallu aqqutissani portunerit rampet isaarissat eqqaanni majuartarfiit qaavi majuartarfiit 2. Isaariaq isaarissami matu aamma elevatorimut aqqutissaq (isaariaq ilanngullugu) 3. Illut arlalinnik etagellit elevatori 4. Perususersartarfiit aamma uffarfiit anartarfiit 5. Atuisunut ilusilersukkat atortulersuutillu ilusilersukkanut atortulersuutinullu aqqutissaq toortaatit inissisimaffii teknikimik iluaqutissat 6. Illup iluani aqqutissaqartitsineq tamanut aqqutissani matut gangillu kivittaatit majuartarfiit Iliuuseqarfissanut agguataarlugit aningaasaliissutissatut pisariaqartut Immikkoortut ataasiakkaat ataanni nikingassutaasut iluarsiiviginissaannut missiliilluni akit naatsorsoreerlugit aningaasaliiffissanut iliuuseqarfissatut arfineq-pingasunut makkununnga agguataarneqarput: Iserfissat aqqutissallu (iserfissani, kiisalu majuartarfiit, rampit isaarissallu eqqaanni qulliit) Rampet aamma majuartarfiit qaavi (nunamit isertarfimmut) Silami majuarfik (nunamit isertarfimmut) Isertarfik (matu isaariarlu, kiisalu illup naqqani elevatori aqqutissaq portunertaqanngitsoq) Elevatori Anartarfiit Atuisartunut ilusilersukkat atortulersuutillu Matut, rampet, gangit, majuartarfiit kivitsisartullu (illup iluani aqqutissaqartitsineq)
25 Misissuinermi atortut Misissuinermi inaarutissatut pineqarput B-normut 550-it missaat, NO-nit pigineqartunut 250-it miss., kommuninit sisamanit pigineqartunut 200-t miss. agguataarneqartut taavalu sinneruttunut namminersorlutik oqartussat ingerlatseqatigiiffiutaannut A/S Inissiaatileqatigiiffik INI-mut, KNI A/S-imut, Nukissiorfinnut, Royal Arctic Line A/S-imut aamma TELE Greenland A/S-imut agguataarneqartut, kiisalu ilaannakuusumik namminersorlutik oqartussanit pigineqartoq Air Greenland aammalu namminersortunit pigineqarlutik suliffeqarfiit Kalaallit Nunaanni Brugseni, Pisiffik A/S aamma inunnik sullissisarfiit imminnut pigisut ataasiakkaat. Tunngavissatut atortut Ineqarnermut, Attaveqaqatigiinnermut Angallannermullu Naalakkersuisoqarfimmit kiisalu kommunit teknikimik ingerlatsiviinit paasissutissatut atortutut saqqummerput. Paasissutissatut atortunit paasissutissat makku sapinngisamik allattorneqarput: Ilisarnaasersuutit aammalu nunap iluani agguataarinerit - Illoqarfiup normua - Adresse (aqqusernup taaguutaa, illup normua/-naqinnera) - Illuliarinerani normua. Illut pillugit paasissutissat - Illup sumut atornera - Ukioq napparneqarnera - Initussutsinik oqaatsit assigiinngitsut kvadratmeterimut angissusii - Atuisoq Piginnittuunermik paasissutissat - Piginninnermut tunngasut Paasissutissatut atortut illut sunut atorneqarneri pillugit paasissutissanik ilallugit saqqummiunneqarput. Taamaattorli tassani oqaatsit isumaasa atorneqarneri assigiinngillat, tamassumalu illut ataatsiakkaat sumut atorneqarnerisa nalilersorniarneri ajornakusoortillugu, taamaattumillu siullermik misissuinermi ilanngunneqarnissaanut naleqquttuunersoq tunngaviusumik immikkoortiterineq ajornakusoortillugu aammalu illuani kingusinnerusukkut illut immikkoortiternerini, taamatullu illup sumut atorneqarnera nanganaartoqartilerlugu. B-normup misissuinermi ilanngunneqarnissaanut naliliinermi, paasissutissatut atortussatut tunniunneqartuni illup sumut atorneqarneranik allassimasut aallaavigineqarput. Erseqqissaatigineqassaaq, siullermik maannakkorpiaq pisut takutinneqarmata, iluanilu piumasaqaataalluni, atortut ullutsinnut naleqquttuunissaat, tamannalu tamatigut taamaattarani. Taamaattumik illup tamanut ammasumik sukumiisumik sumut atorneqarnera sumiiffiit ilaanni oqaatigiuminaattarpoq pissutsinillu annerusumik misissuineq pisariaqartinneqassalluni. Assersuutitut illoqarpoq, imigassartornaveersaartut peqatigiiffiannit atorneqartumik tassani apeqqutaavoq peqatigiiffik namminersortuunersoq taamaattumillu misissuinermi ilanngunneqassanani imaluunniit
26 imigassamik atornerluisartunut katsorsaaviunersoq, kommunip tungaanit atorneqartoq imaluunniit innersuussutigineqartartoq, taamaattumillu misissuinermi ilanngunneqartussaasoq. Nalorninermi paasissutissat, paasissutissatut atortuniittut aammalu sumiiffimmi tigummineqartut tunngavigalugit piviusumik isummertoqartarpoq. Aamma eqqarsaatigineqarsinnaavoq, illoqartoq tamanit iserfigineqarsinnaasunik (innuttaasunik sullissisarnermi, allaffiit saaffiginniffiusariaqartartut, ataatsimiittarfiit il.il.), tamanna paasissutissatut atortunit takuneqarsinnaanani, taakkulu peerlugit immikkoortitaariaannaapput. Taamaattumik immikkoortiterineq piviusunut naapertuutinngeriataannaavoq, tamannali nalunaarsuinermi imminermi iluarsiniarneqartarpoq. Misissuinerup annertussusia Misissuineq najukkanut tunngassuteqanngimmat, kollegiat, unnuisarfiit, sulisunut inissiat assigisaallu misissuinermi ilanngunneqanngillat. Meeqqanut angerlarsimaffiit aamma meeqqeriviit Isumaginninnermut Naalakkersuisoqarfiup aamma Peqqinnissamut Naalakkersuisoqarfiup ataaniittut taamaattoq ilanngunneqarput. B-normut quillit, pilivillit, peqqumaasivillit, sannavillit, biilinik eqqussivillit assigisaallu ilanngullugit nassuiarneqartut ilanngunneqanngillat, sannavittut illuliat atuartitaanermut atortussatut atuarfinnut atatillugit inissisimasut pineqanngillat. Nukissiorfiit illuutaanni illut innuttaasunit saaffiginniffiusartut ilanngunneqarput, Atuarfinnut tunngatillugu atuarfittut illut aammalu nerisarfiit ilanngunneqarput, atuarnermi asiartarfiit taamaattoq pinnagit. Illut (najugassiaanngitsut) Namminersorlutik Oqartussanit pigineqartut pillugit paasissutissatut atortut siullermik B-normunik 1900 missaanik imaqarput, taakkunannga 500-t missaat nunaqarfinni inissisimasuullutik, siullermiik tilluliatut naleqqutut immikkoortinneqarlutik. Inissisimaffii aammalu illut naleqquttuuneri malillugit immikkoortiterinerup kingorna B-normut 291-it inernerivaat. Illut pineqartut pillugit paasissutissatut atortut taamatuuttaaq kommuninit nassiunneqarnissaat qinnutigineqarpoq. Tassani illoqarfiit amerlanersaat pillugit paasissutissatut atortut tiguneqarput, ajoraluartumilli Nanortalik, Kangaatsiaq, Qeqertarsuaq, Uummannaq aamma Qaanaaq pillugit takussutissat tiguneqanngillat. Nanortalimmut tunngatillugu kommunip illuutaanut tunngasut tiguneqanngillat, killormulli illoqarfiit taaneqartut sisamat sinnerinut tunngatillugu nammineq suliniuteqarnikkut kommunit illuutai ilanngullugit nalunaarsorneqarput. Taamaattoq illut pineqartut tamakkerneqarnersut nangaanartoqartinneqarpoq, allattuinerit nalunaarsorneqartut ataasiakkaarlugit pillugit ilisimasat tunngavigineqarmata. Paamiuni kommunip illuutai ilanngunneqanngillat, pissutsit assiginngitsut peqqutigalugit nalunaarsuinissap ingerlanneqarnissaa pillugu kommunimik isumaqatigiissuteqarniarneq iluatsinngimmat. Paasisstissatut atortussat tiguneqartut B-normunik katillugit 615-inik imaqarlutik inerneqarput taakkununngalu ilanngunneqarput B-normut namminersorlutik oqartussat ingerlatseqatigiiffiutaasa illuutaannit kiisalu illoqarfinni namminerni pisiniarfimmit anginermit marluusunilluunniit illu ataaseq marlulluunniit,
27 taamaalillutillu misissuinermi atortussat tassaalerput B-normut 650-it missaat katillugit nalunaarsuinerup aallartinnissaa sioqqullugu. B-normut 650-iusut taakku ilaannut tunngatillugu sumut atorneqarneri eqqarsaatigalugit paasissutissat ullutsinnut naleqqussarneqanngillat. Ilaatigut tassaapput illut ingutserneqarsimasut, atorunnaarneqarlutik matuneqarlutillu, ilaatigullu illut tassaallutik, sukumiinerusumik misissornerini misissuinermut naleqquttuunngitsut tassa tamanit iserfigineqarneq ajortut imaluunniit inunnit namminernit najugassiaallutik. Misissuinerup ingerlannerani aamma illut ilaat ilannguneqartariaqarput. Taamaattumik misissuinermi B-normut 670-it missaat pineqarput, taakkunannga 140 missaat misissuinerup naammassinerani ilanngunneqanngitsut. Nalunaarsuinerit amerlassusii B-normut amerlassusii taavalu nalunaarsuinerit amerlassusii assigiinngillat. Tamassumunnga peqqutaavoq, illumi ataatsimi immikkortoqarsinnaasarmat arlalinnik suliaqarfiusunik, attartukkanik aamma/imaluunniit atuisunik. Innuttaasut isumaat aallaavigalugit suliaqarfiit aallaavigineqarput, misissuinerup tunaartarimmagu anguniagaralugulu innuttaasut pisortanut naleqquttunullu allanut innuttaasut isersinnaaneri aqqutissaqartitaanerilu. Takussaagajuppoq assersuutigalugu atuarfinni imaluunniit napparsimmavinni kigutileriffiit tassani pineqassapput tamakkiisumik ilaannakuusumilluunniit immikkoorlutik suliaqarfiit taakkulu immikkut nalunaarsorneqarput. Nalunaarsuinerit katinneri tassaapput 547 naatsorsuinernut ilanngunneqartut B-normunut 530-nut agguataarneqartut.
28 Illut suunerinik najoqqutassiaq Illut misissorneqartut suuneri malillugit agguataarsinnaaniarlugit suunerinik najoqqutassiaq pisariaqarpoq. Suunerinik najoqqutassiaq tassaavoq suussutsinik aaqqissugaasumik immikkoortiterineq piginnaaneqarfii immikkuullarissusaaluunniit tunngavigalugit. Illuliat suunerinik najoqqutassiaq assigiisitsisoq tamakkiisorlu Kalaallit Nunaanni nassaassaanngilaq, taamaattumik pisoq iluatsillugu illut suunerinik najoqqutassiaq allattorneqartoq atorneqarpoq. Danmarks Statistik ip agguataarinera Kalaallit Nunaanni pissutsinut aammalu mississuinermut uunga atorneqarsinnaasoq naleqqunnerpaajuvoq. Agguataarinermit tassaapput eqikkartut 28-t, taakkunannga innarluutilinnut aqqutissaqartitsinermik misissuinermi eqikkartuni qulingiluani illut suuneri takuneqarsinnaallutik: Ulloq unnuarlu sullissisarfik (katsorsaaviit, utoqqaat angerlarsimaffii, meeqqat inuusuttullu angerlarsimaffii) (160) Assartuussinermut biilinilli inissiiffissatut sanaartukkat (assartuussisartut hal-ii, qimuttuitsut unittarfiit aamma timmisartoqarfinni utaqqisarfiit, illup iluani biilinik inissisiisarfiit) (310) Illuliat allaffinnut, niuernermut, pequusivinnut, pisortat aqutsiveqarfii ilanngullugit (320) Akunnittarfiit, neriniartarfiit, errorsisarfiit sullissinermillu suliffeqarfiit allat (330) Filmertarfiit, isiginnaariartarfiit, atuagaateqarfiit, katersugaasiviit, oqaluffiit, inuussutissarsiuutinik saqqummersitsisarfiit assigisaallu (410) Ilinniarfiit ilisimatusarfiillu (420) Napparsimaviit, napparsimasut angerlarsimaffii assigisaallu (430) Ulluunerani meeqqeriviit (440) Timersuutinut atatillugu illuliat (timersoqatigiiffiit illuutaat, timersortarfiit, naluttarfiit) (530) Illut tamanit iserfigineqarsinnaaneri misissuinerup aallaavigimmagu kingornalu piginnittuunermut atuinermullu assigiimmik eqqarsaateqartuulluni, Danmarks Statistik-ip suunerinik najoqqutassiaata allanngortilaarnissaa toqqarneqarpoq, naatsorsuutigisassat ataasiakkaat ersarillisarniarlugit. Taamaattumik pisiniarfiit niuertarfiillu gruppe 320-mit peerneqarput namminneerlutillu gruppeannut ikkunneqarlutik. Taakku ilarpassui Kalaallit Nunaanni ullumikkut namminersortunit pigineqarput, killup tungaani misissuinermi illut allat tamarmik pisortanit pigineqartut, taamaattumillu taamatut agguataarinermi assigiinngissutaasinnaasut paasiuminarnerussallutik. Taarsiullugu gruppe ulloqunnuarlu sullissisarfiit gruppemut Isumaginninnermi sullissisarfinnut ilanngunneqarput, tassunga atatillugu immikkoortitsineq iluaquteqanngimmat. Taamaaliornikkut inaarutaavoq illut suunerinik najoqqutassat uku: 1. Illuliat allaffinnut, niuernermut, pequusivinnut, pisortat aqutsiveqarfii ilanngullugit 2. Pisiniarfiit niuertarfiillu
29 3. Akunnittarfiit, neriniartarfiit, errorsisarfiit sullissinermillu suliffeqarfiit allat 4. Timersuutinut atatillugu illuliat (timersoqatigiiffiit illuutaat, timersortarfiit, naluttarfiit) 5. Kulturimik sammisaqarfiit (toqqorsiviit, atuagaateqarfiit, filmertarfiit, oqaluffiit, assigisaallu) 6. Isumaginninnermik sullissiviit (ullunerani paaqqinnittarfiit, ulloq unnuarlu paaqqinnittarfiit, innarluutilinnik paaqqinnittarfiit, sannaviit illersugaasut sullissisarfiillu allat) 7. Peqqissaaviit (napparsimaviit, kigutileriffiit, napparsimasuleriffiillu allat) 8. Ilinniarfiit ilisimatusarfiillu 9. Assartuussinermut biilinullu sanaartukkat Timersuutinik ingerlataqarnermut atatillugu illut atorneqartartut uani allattuinermi illut ilanngunneqartussatut toqqarneqarput, taakkunani innuttaasut nalinginnaasumik isersinnaasut atuisinnaasullu tamannalu isumaqarluni, illut sullissisarfimmit kisimit atorneqartut ataaniittullu, uani allattorneqanngitsut, kisiannili sullissisarfiit namminneq qanoq atorneqarnerisa ataanni allassimallutik. Illup pingaarnertut atorneqarnera Piviusumik atuineq nalunaarsorneqarpoq. Illu arlalinnut atorneqarpat, inuttussusermi annerpaamik atorneratut, illu nalunaarsorneqassaaq. Sumiiffiit ilaanni taamaattoq immikkoortup misissuinermi atortut ataani peqqutaasutut taaneqartuusut pissutigalugit, iluamik paasineqarsinnaasimanngilaq, paasissutissatut saqqummiunneqartut aallaavigalugit toqqaasimaneq. Illut ataasiakkaat atorneqarneri pillugit paasissutissat aamma nangaanartoqartinneqarput, paasissutissatut atortussat aallaavigalugit paasiuminaattarmata imaluunniit kingorna illup pineqartup piviusumik atorneqarnera tamakkiisumik paasineqarneq ajormat.
30 Paasissutissat suliarineri Nalunaarsuinerni paasisat piginnittunut, nunami inissisimaffiinut, iliuuseqarfissaannut illutullu suunerinut agguataarlugit suliarineqarput. Paasissutissat atuarnerini eqqumaffigineqassaaq, nalunaarsuinerit marlunnik annertussusilerlugit ingerlanneqarneri. Illut namminersorlutik oqartussanit pigineqartut (napparsimmaviit pinnagit) kiisalu illut A/S-init namminersorlutik oqartussanit pigineqartut tamakkiisumik nalunaarsorneqarput taamaattumillu iliuuseqarfissartaat arfineq-pingasut tamarmik aningaasalerneqarlutik. Illut kommuninit pigineqartut, namminersortunit pigineqartut, imminnut pigisut kiisalu napparsimmaviit taamaallaat illunut iserfissat pillugit nalunaarsorneqarput taamaattumillu iliuuseqarfissat siulliit sisamat kisiisa aningaasalerneqarlutik (itisiliineq takuuk Nalunaarsuinermi immikkoortumi; Nalunaarsuinerit timitamikkut annertussusii). Tamanna sanilliussinissami assigiingitsunik tunngaviliisitsivoq taamaattumillu equngasoqalerluni, taamatullu aningaasaliinissamik pisariaqartitsinermi katinneqartut tamakkiisumik matussusiinatik. Tamanna B-normut, iserfissaannik taamaallaat naliliiffigineqartut pillugit aningaasaliissutissatut pisariaqartinneqartut sinnerinik missiliinikkut iluarseriarneqarpoq, napparsimaviit pinnagit aqqutissaqartitsinerminni uuttuutissat malikkaat naatsorsuutigineqarmat, aamma etageat tamanut ammasut aammalu innarluutilinut perusuersartarfiit eqqarsaatigalugit. B-normuni tamakkiisumik nalunaarsorneqartuni assigiimmik nikingassutaalersartoq missiliinermi tunngavigineqarpoq. Paasissutissat piviusumik nalunaarsorneqartut aallaavigalugit naatsorsorneqarput, kiisalu iliuuseqarfissat nalunaarsorneqanngitsut pillugit aningaasaliinissamik pisariaqartinneqartut missilerneri ilanngullugit. Paasissutissat aamma suliarineqarput nalunaarsuinerit tamakkerlugit atornerisigut, ksianni aamma immikkut nalunaarsorneqartut immikkut tigunerisigut, tassani iliuuseqarfissat ataasiakkaarlutik iluini nikingassuteqarfiusuni. Taamaaliornikkut iliuuseqarfissat arlaanni nikingassutit qanoq annertutigisut paasineqassapput ilutigitillugulu aqqutissaqartitsinissaq pilersinniarlugu immikkoortuni ataasiakkaani qanoq aningaasaliissuteqarnissaq eqqornerusumik paasineqassalluni. Tamanna ilutigitillugu atorneqarpoq kommunit, namminersortut aammalu imminnut pigisut nalunaarusiornerini iliuuseqarfissani aningaasaliinissamik pisariaqartinneqartut kingorna missiliiffiginerini najoqqutassatut.
31 Misissuinermi angusat Kommunit aammalu namminersortut illuutaanni nalunaarsuinerit annertussusiini iliuuseqarfigisassat arfineq-pingasuusunit sisamanut tunngasuinnaammata, angusanut sunniuteqartussaapput. Taamaattumik paasissutissat amigaataalersut paasissutuissanit nalunaarsorneqartunit nikingassutaasut annertussusiisa naatsorsornerinilu akiisa missilerneri aallaavigalugit naatsorsorneqarput. B-normunit nalunaarsorneqartunit 530-nit paasissutissat katillugillu nalunaarsorneqartunit 547-nit paasissutissat katillugit 106 mio. kr.-nik aningaasaliissuteqarnissanik missingersorneqarput. B-normut, tamakkiisumik nalunaarsorneqanngitsut aningaasaliiffigineqarnissaat missilerneqartut ilanngukkaanni, aningaasaliissutissatut pisariaqartinneqartut katinneri tassaalissapput 151,4 mio. kr, taavalu aningaasaliissuteqarnissamik pisariaqartinneqartut agguataarlugit missileraanni tassaniilissasut B-normumut ataatsimut kr. Piginnittunut agguataarlugit aningaasaliissuteqarnissamik pisariaqartinneqartut Namminersorlutik oqartussat illuutaanni aningaasaliinissamik pisariaqartinneqartut katinneri tassaapput kr., agguaqatigiisillugu aningaasaliinissamik pisariaqartinneqartut tassaallutik kr. Nalunaarsukkat aningaasaliiffiginissaanik pisariaqartinneqartut katinneri piginnittunut agguarneri figur 2-mi takuneqarsinnaapput, taavalu aningaasaliinissamik pisariaqartinneqartut figur 3 aamma 4-mi takuneqarsinnaallutik. Aningaasaliiffissat piginnittunut agguarlugit Namminersortut imm. pigisullu kr Piginnittut ilisimaneqanngillat kr Kommunit kr A/S Namm. Oq.-nit pigineqartut kr NO kr Figur 2
32 Kr Aningaasaliiffissat piginnittunut agguarlugit; nalunaarsorneqartut missilerneqartullu Figur 3 - NO A/S Namm. Oq. pigineqartut Kommunit Nalunaarsukkat kukkuneqanngitsut amigaateqanngitsullu Nalunaarsukkat kukkunillit amigaatillillu Namminersortut imm. pigisullu Piginnittoq ilisimaneqanngilaq Piginnittut Namminersortut imminnullu pigisut kr Aningaasaliiffissat katinneri missilerneqartullu piginnittunut agguarlugit Piginnittut ilisimaneqanng. kr Kommunit kr NO kr Figur 4 Namminersorlutik Oqartussat A/S kr Iliuuseqarfissat malillugit aningaasaliiffissat agguataarneri 6 Iliuuseqarfissatut allattorneqartut arfineq-pingasut eqqarsaatigalugit aningaasaliiffigineqarnissamik pisariaqartitsisut katinneri (missilerneqartut ilanngullugit ungaluusalerneqartuni) agguataarneqarput 12 mio. kr. iserfissanut aqqutissanullu nunaminertat (qulliit salliutillugit) 36,5 mio. kr. iserfissat portunertaqanngitsut (rampet) 6,6 mio. kr. majuartarfinnut silarlernut 3,4 mio. kr. isaarissanut 12,9 mio. kr. (25,1 mio. kr.) elevatorinut 15 mio. kr. (29,5 mio. kr.) anartarfinnut 0,3 mio. kr. (0,6 mio. kr.) ilusilikkanut atortulersuutinullu, kiisalu 19,2 mio. (37,5 mio. kr.) illup iluani aqqutissaqartitsinermut 6 Qupp. 19-imi nassuiaatit takukkit immikkoortoq Aningaasaliissutissatut pisariaqartinneqartut iliuuseqarfissanut agguataarlugit
33 Aningaasaliiffigineqarnissamik pisariaqartitsinerpaat (missiliiffigineqartut ilanngullugit) (figur 5) imatut agguataarneqarput: Illup iluani aqqutissaqartitsinermut (matut, gangit, majuartarfiit aammalu kivitsissutit) 25 %-inik Iserfissat portunertaqanngitsut (tassaasut rampit qaavi ilanngullugit - repos) 24 %-inik Anartarfiit 20 %-inik Aningaasaliiffissat iliuuseqarfissanut agguarlugit Matut, gangit, majuartarfiit kivittaatillu 25% Iserfissat aqqutissallu 8% Iserfissat narlortut 24% Ilusilikkat atortullu 0% WC 20% Elevator 17% Silami majuartarfik 5% Isariaq 2% Figur 5 Nikingassutit aammalu agguaqatigiisillugit akit iliuuseqarfissanut agguataarlugit Aqqutissaqartitsinermi nikingassutit iliuuseqarfissani assigiinngitsumik agguataarneqarput. Figur 6-imi takuneqarsinnaapput iserfissani portunertaqanngitsuni (rampini aamma qaavini reposini) nikingassutit siammarsimanerusut, tassani nalunaarsukkani init 509 aningaasaliiffigisariaqarmata tassa aqqutissaqartitsinermi ajornartorsiut nalunaarsukkani 93 %-ini nassaassaammat (takuuk figur 7). Nikingassutaasut taakku amerlanersaaanni rampit amigaatigineri imaluunniit sivingavallaarneri nalilerneqarpoq, taavalu ikinnerusuni soorlu rampit amippallaarneri imaluunniit tigummiveqannginneri ajornartorsiutaaalluni. Aningaasaliissutissatut pisariaqartinneqartut agguaqatigiisillugit tassaapput kr. nalunaarsorneqartumut ataatsimut taamatut amigaateqartumut (takuuk figur 8). Aammattaaq iserfissanut aqqutissanullu nunaminertanut tunngasut amerlasuut nikingassuteqarput, nalunaarsukkanit nit 419 nikingassuteqarmata, nalunaarsukkat 77 %-ii. Nalinginnaasumik tassaapput rampit majuartarfiillu qaammaqquteqanngitsut, kisianni aamma aqqutissani qulliit amigaataasut takussaallutik. Taamaattoq tassani nalunaarsukkamut ataatsimut agguaqatigiisillugu aningaasaliissutissat annikinnerupput tassaallutik kr. Aamma anrtarfinnut tunngatillugu iliuuseqarfissatut nikingassutit annertupput, nalunaarsukkanit 242-nit 184 nikingassuteqarmata procentinngorlugit tassaasut 76 %. Perusuersartarfinnut aqqutissaqartitsinerup qulakkeernissaa aammattaaq oqimaatsuuvoq, perusuersartarfiit allinissaat imaluunniit kattunnissaat kiisalu anartarfimmik nutaamik ikkussinissaq pineqakajuttuummata. Agguaqatigiisillugu 7 Nalunaarsuinerit 2 tassaapput silataannik nalunaarsuinertaqanngitsut; nalunaarsuinerit katinneri 547.
34 aningaasaliissuteqarnissaq naatsorsorneqarpoq nikingassutaasumut ataatsimut kr.-nut. Elevatorinik iliuuseqarfissat aamma aningaasartuutitut oqimaatsuuvoq, tassaallunilu akisunersaat sisamaattut inissisimallunikatillugit aningaasaliiffigineqassalluni kr.-nik (missiliinermi 25,1 mio. kr.-nut) tassaasut aningaasaliissutissat katinnerini 12 (17) % (missilerneqartut). Tassunga tunngasut tassaapput soorlu figur 6-imi takuneqarsinnaasut nalunaarsorneqartut 35 (nalunaarsorneqartut 14½ %-ii), kisianni aningaasaliissutissat agguaqatigiisinneri qaffasillutik tassaasut kr. Aningaasaliiffigisariaqartut agguaqatigiisillugu akisunersaat tassaapput matut, gangit, majuartarfiit aamma kivittaatit tassa illut iluini aqqutissaqartitsinerit, agguaqatigiisillugit aningaasanngorneri tassaallutik kr. Qaffasinnerinut tungaviusoq tassaavoq, illup naqqanit 1. salimut, kiisalu illup iluani portoqatigiinngitsunut sanaartornermut maleruagassat malillugit elevatoreqartussaatinnagu kivittaatit pisariaqartinneri. Kingullertut taaneqartoq pingaartumik atuarfini atuuttuuvoq. Iliuuseqarfissamut tamassumunnga aningaasat katinneri tassaapput kr., taakkunannga kr. ilinniarfinnut ilisimatusarfinnullu tunngasuullutik. Amerlassusai 600 Nikingassuteqartutut nalunaarsorneqartut iliuuseqarfissanut agguataarlugit Iserfissat Iserfissat Silami Isaariaq Elevator WC Ilusilikkat Matut, gangit, aqqutissallu narlortut majuartarfik atortullu majuartarfiit kivittaatillu Nalunaarsukkat nikingassutillit Iliuuseqarfissat Nalunaarsukkat nikingassutteqanngitsut Figur 6 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% Nikingassutit nalunaarsukkat annertussusii %-inngorlugit Iserfissat aqqutissallu Iserfissat narlortut Silami majuartarfik Nalunaarsukkat nikingassutteqanngitsut Nalunaarsukkat nikingassutillit Isaariaq Elevator WC Ilusilikkat atortullu Matut, gangit, majuartarfiit kivittaatillu Iliuuseqarfissat Figur 7
Danskit naalagaaffianni innuttaasunut il.il. passi pillugu inatsimmik nalunaarut
8. september 2008. Nalunaarut nr. 900. Danskit naalagaaffianni innuttaasunut il.il. passi pillugu inatsimmik nalunaarut Matumuuna danskit naalagaaffianni innuttaasut il.il. passeqartarnerannik inatsit
Læs mereNNPAN ip London Mining ip Isuani Nuup eqqaani atuilernissamut qinnuteqaataanut tusrniaanermut akissutaa
Sendt: 25. oktober 2012 10:20 Til: Frants Torp Madsen; Officiel post til Bureau of Minerals and Petroleum Emne: NNPANs høringssvar vedr. London Minings ansøgning om udnyttelsestilladelse ved Isua, Nuuk
Læs merekujataamlu Q-offset Naligiinnginneq ingerlaannarallalaassaq Naqiterisoq / Udgives af:
Naligiinnginneq ingerlaannarallalaassaq All.: Jørgen Wæver Johansen, Siumut, Kommune Kujallermi borgmesteri Siullermik Naalakkersuisut nersualaarusuppakka aalajangiiffigisassaq imaannaanngitsoq, nuannarineqanngitsussaasorlu,
Læs mere37-mut apeqqut 2012/220 aatsitassarsiornermi sulisinnaasut pikkorissarnissaat pillugu Isak Hammondimut akissuteqaat.
Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Departementet for Erhverv og Arbejdsmarked Inatsisartuni ilaasortamut Isak Hammond-imut, Inuit Ataqatigiit 37-mut apeqqut 2012/220 aatsitassarsiornermi
Læs mereKommuneqarfik Sermersooq Isumaginninnermik, Suliffeqarnermik Inuussutissaqarnermillu Ingerlatsitsivik
Kommuneqarfik Sermersooq Isumaginninnermik, Suliffeqarnermik Inuussutissaqarnermillu Ingerlatsitsivik Ulloq: 17-01-2014 Brev nr.: 14-11-0001-0016 Journal nr.: 25.02.02 Sagsbehandler: grni Tlf.: (+299)
Læs mereOqaasiliortut ataatsimiinnerat
Oqaasiliortut ataatsimiinnerat Sisamanngorneq, marsip 13-ianni 2014, nal. 10.00 Oqaasileriffiup ataatsimiittarfiani. Peqataasut: Carl Chr.Olsen, Eva M.Thomassen, Stephen Heilmann, Karl Møller aamma Katti
Læs mereEQQARTUUSSIVEQARFIMMI SERMERSUUP EQQARTUUSSUTIP AALLASSIMAFIATA ASSILINEQARNERA UDSKRIFT AF DOMBOGEN FOR RETSKREDS SERMERSOOQ
1 EQQARTUUSSIVEQARFIMMI SERMERSUUP EQQARTUUSSUTIP AALLASSIMAFIATA ASSILINEQARNERA UDSKRIFT AF DOMBOGEN FOR RETSKREDS SERMERSOOQ Ulloq 11. november 2013 Eqqartuussisoqarfik Sermersuumi sulialiami sul.all.no.
Læs mereErrorsisarfiit pillugit apeqqutinut nassiunneqartunut qujanaq. Matuma kinguliani apeqqutit issuarneqarput, akissutinik malitseqartinneqarlutik.
Ineqarnermut, Sanaartornermut Attaveqaqatigiinnermullu Naalakkersuisoq Naalakkersuisoq for Bolig, Byggeri og Infrastruktur Inatsisartuni ilaasortaq Suka K. Frederiksen, Siumut 37 naapertorlugu apeqquteqaammut,
Læs mereKommuneqarfik Sermersooq Borgmesterip Allatseqarfia Borgmestersekretariatet
Kommuneqarfik Sermersooq Borgmesterip Allatseqarfia Borgmestersekretariatet Ulloq / Dato : 15. 01. 2014 Brevnr.: 14.11.01.007 Journal nr. 02.02.09 Sull./Sagsbeh.: STUL Tlf.: 367001 Mail:stul@sermersooq.gl
Læs mereAkiitsut amerligaluttuinnarput Namminermini tamanna tupinnanngilaq aamma tupinnartuliaanngilaq, aasit taamatut innuttaasut tassa pisuupput, uanga qujaannarpunga aamma tigorusunngilara pisuutitaaneq manna
Læs mereSiunissami meeqqanut atuarfeqarnerup ilusilerneqarnissaa. Isumassarsissutissanngorluni. oqallissaarutitut saqqummiussaq
Siunissami meeqqanut atuarfeqarnerup ilusilerneqarnissaa Isumassarsissutissanngorluni oqallissaarutitut saqqummiussaq KANUKOKA-seminar:Samarbejde på børn- og ungeområdet 08-12-2011 1 Oqallissaaraluni saqqummiussap
Læs mereKvalitets-rapport for skoler / skoleåret 2013/14. Kulusumi Alivarpi. Atuarfiup aqqa /skolens navn 986973, 986975, kulusumi.alivarpi@attat.
Kulusumi Alivarpi Atuarfiup aqqa /skolens navn 986973, 986975, kulusumi.alivarpi@attat.gl Atuarfiup/skolens telefonnr., faxnr. og e-mailadresse 3915 Kulusuk Atuarfiup/skolens postadresse Kulusuk Illoqarfik/By
Læs mereIlitsersuut Biilinik eqqussuinerni. Vejledning indførsel af biler
Namminersornerullutik Oqartussat Grønlands Hjemmestyre Akileraartarnermut Pisortaqarfik Skattedirektoratet Ilitsersuut Biilinik eqqussuinerni Vejledning indførsel af biler 26. marts 2007 Ilitsersuut Biilinik
Læs mereAWs bemærkninger i relation til implementering i Grønland er anført med fed tekst under de enkelte bestemmelser. Najoqqutassaq pillugu inatsisiliorneq
AWs bemærkninger i relation til implementering i Grønland er anført med fed tekst under de enkelte bestemmelser Meeqqat sulisinneqartarneranni ajornerpaatut taaneqartartunik inerteqquteqartitsinissaq aammalu
Læs mereImm./Punkt 119. Siull. / 1. beh. 15/10 Aappass. / 2. beh. 19/11 Pingajuss. / 3. beh. 30/11
Inatsisartut Allattoqarfiat 25. november 2015 Bureauet for Inatsisartut 2015-imi Ukiakkut Ataatsimiinneq Efterårssamling 2015 ************* Imm./Punkt 2. Ullormut oqaluuserisassanut nassuiaat. Redegørelse
Læs mereKontakt. Mejlby Efterskole Smorupvej 1-3, Mejlby 9610 Nørager Telefon 98 65 11 55 Fax 98 65 11 58 kontor@mejlby-eft.dk. www.mejlbyefterskole.
1 Kontakt Mejlby Efterskole Smorupvej 1-3, Mejlby 9610 Nørager Telefon 98 65 11 55 Fax 98 65 11 58 kontor@mejlby-eft.dk Forstander: Gyrite Andersen gyrite.andersen2@mejlby-eft.dk Viceforstander: Jørn Frank
Læs mereNassitsissummik, mellembølge-kkut nassitsissummut atorunnaarsinneqartumut taartissamik pilersitsinissaq pillugu nassuiaat
Nassitsissummik, mellembølge-kkut nassitsissummut atorunnaarsinneqartumut taartissamik pilersitsinissaq pillugu nassuiaat Sags nr. 2012-063627 Dok.nr. 1039192 Udarbejdet af: Departementet for Boliger,
Læs merePisortat ingerlatsivii inissiallu Institutioner og boliger. Ineqarnermut Naalakkersuisoq Siverth K. Heilmann Ilulissat 24.
Pisortat ingerlatsivii inissiallu Institutioner og boliger Ineqarnermut Naalakkersuisoq Siverth K. Heilmann Ilulissat 24. maj 2014 Nuna tamakkerlugu sanaartortoqassaaq Byggeriet skal spredes over hele
Læs mereOqaasileriffik Sprogsekretariatet
1 Oqaasiliortut ataatsimiinneranni, pingasunngornermi aggustip 12-ianni 2009, nal. 10.00, Ilimmarfimmi Oqaasileriffimmi, imaqarniliaq. Ataatsimiinnermi peqataapput: Stephen Heilmann, Abia Abelsen, Eva
Læs mereAEU-2 KALAALLISUT ALLATTARIARSORLUNI MISILITSINNEQ / GRØNLANDSK SKRIFTLIG FREMSTILLING JANUAR 2015
AEU-2 KALAALLISUT ALLATTARIARSORLUNI MISILITSINNEQ / GRØNLANDSK SKRIFTLIG FREMSTILLING JANUAR 2015 Piffissami nal. ak./tidspunkt.: Eqimattani oqaloqatigiinneq / Samtalerunde kl. 9.00 9.30 Kisimiilluni
Læs mere2010-MIIT 2015-IMUT NUNAMI SUMIIFFIIT PILLUGIT NUNAMI SUMIIFFIIT PILLUGIT PAASISSUTISSAT PAASISSUTISSIISARNERMI KALAALLIT NUNAATA PERIUSISSAI
KALAALLIT NUNAANNI NAMMINERSORLUTIK OQARTUSSAT GRØNLANDS SELVSTYRE 2010-MIIT 2015-IMUT NUNAMI SUMIIFFIIT PILLUGIT PAASISSUTISSIISARNERMI KALAALLIT NUNAATA PERIUSISSAI NUNAMI SUMIIFFIIT PILLUGIT PAASISSUTISSAT
Læs mereSkal du flytte til Danmark. Danmarkimut nuulerpit? Isumaliuteqarpilluunniit? Eller overvejer du at flytte?
Danmarkimut nuulerpit? Isumaliuteqarpilluunniit? Skal du flytte til Danmark Eller overvejer du at flytte? Ilaqutariinnermut Inatsisinillu Atuutsitsinermut Naalakkersuisoqarfik Departementet for Familie
Læs mereNalunaarut/Meddelelse
Qupp. / Side: 1 af 9 Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmit najoqqutassiaq. Ukiumut aningaasarsiorfiusumut 2014-imut nalit imaattut Naalakkersuisut aalajangiuppaat: Pineqartut: A: Akeqanngitsumik ineqarneq
Læs mere2010-MIIT 2015-IMUT NUNAMI SUMIIFFIIT PILLUGIT NUNAMI SUMIIFFIIT PILLUGIT PAASISSUTISSAT FORSLAG TIL
KALAALLIT NUNAANNI NAMMINERSORLUTIK OQARTUSSAT GRØNLANDS SELVSTYRE 2010-MIIT 2015-IMUT NUNAMI SUMIIFFIIT PILLUGIT PAASISSUTISSIISARNERMI KALAALLIT NUNAATA PERIUSISSAI FORSLAG TIL NUNAMI SUMIIFFIIT PILLUGIT
Læs merePisortat ingerlatsivii inissiallu Institutioner og boliger. Ineqarnermut Naalakkersuisoq Siverth K. Heilmann Pressemøde 27.
Pisortat ingerlatsivii inissiallu Institutioner og boliger Ineqarnermut Naalakkersuisoq Siverth K. Heilmann Pressemøde 27. maj 2014 Sanaartukkat Anlæg Sanaartornerluttoqaraangat kukkussutinut amigaatinullu
Læs merePinnguarnermut atortut meeqqanut eqeersimaartunut Legeredskaber til aktive børn
Pinnguarnermut atortut meeqqanut eqeersimaartunut Legeredskaber til aktive børn Pinnguartarfiit pinngortitap nammineq pilersitai meeqqanut tamanut Qisuit pitsassuit Immikkut qisuit toqqarsimavagut sibirisk
Læs mereOqaasiliortut ataatsimiinnerat
Oqaasiliortut ataatsimiinnerat Sisamanngorneq, Marsip 19-anni 2015, nal. 9.00 Oqaasileriffimmi. Peqataasut: Carl Chr. Olsen, Stephen Heilmann, Karl Møller, Eva Møller Thomassen Erninermut atatillugu sulinngiffeqartoq:
Læs mereNuuk den 12. november 2012
Nuuk den 12. november 2012 Nye ska(eregler er et alvorligt benspænd for lokale virksomheder Europas højeste selskabsskat suppleres i nyt lovforslag af forringede afskrivningsregler, der risikerer at bremse
Læs mereNutaarsiassaaleqiffik qaangiuppoq (IB) Aasaanera nutaarsiassaaleqiffiusartuuvoq. Inuit sulinngiffeqartarput, sorpassuit uninngasarput aamma naalakkersuinermik suliallit akornanni. Taamaammat nutaarsiassani
Læs mereNuuk TV-ip malittarisassai Vedtægter for Nuuk TV
Nuuk TV-ip malittarisassai Vedtægter for Nuuk TV Vedtaget på generalforsamlingen Ataatsimeersuarnermi akuersissutigineqarpoq 13. maj 1997 13. maj 1997 Med ændringer 19. maj 1998 Allannguuteqartinneqarlutik
Læs mere2012-imi Ukiakkut Ataatsimiinneq Efterårssamling 2012 ************
Inatsisartut Allattoqarfiat 9. oktober 2012 Bureau for Inatsisartut 2012-imi Ukiakkut Ataatsimiinneq Efterårssamling 2012 ************ Imm./Punkt 155. Siull. / 1. beh. 6/11 Nunatsinni avatangiisinut aningaasaateqarfimmik
Læs mereUPA 2007/30, 33 aamma 32-ip siullermeerneqareernerisa kingorna apeqquteqaatinut
Inatsisartut Akileraartarnermut Akileraarusiisarnermullu Ataatsimiititaliaat Maani Nuummi ulloq 15. marts 2007 UPA 2007/30, 33 aamma 32-ip siullermeerneqareernerisa kingorna apeqquteqaatinut akissuteqaatit
Læs mereNalunaarut/Meddelelse
Qupp. / Side: 1 af 9 Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmit najoqqutassiaq. Ukiumut aningaasarsiorfiusumut 2015-imut nalit imaattut Naalakkersuisut aalajangiuppaat: Pineqartut: A: Akeqanngitsumik ineqarneq
Læs merePiniagassat paarissavagut - piujuartitsilluni iluaquteqarneq pillugu atuagassiaq meeqqanut. Vi skal passe på fangstdyrene
Piniagassat paarissavagut - piujuartitsilluni iluaquteqarneq pillugu atuagassiaq meeqqanut Vi skal passe på fangstdyrene - en pjece til børn om bæredygtig udnyttelse Sooq uumasut pinngortitarlu paarissavavut
Læs mereIlisimatitsissut Notat
Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut, Ilisimatusarnermut Ilageeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Departementet for Kultur, Uddannelse, Forskning og Kirke Ilisimatitsissut Notat Uunga Til Assinga uunga
Læs mereImigassartornerup kinguneranik ajoqutissarsisinnaavutit
Imigassartornerup kinguneranik ajoqutissarsisinnaavutit Imigassartornerup kinguneranik ajoqutit Timinni assigiinngitsunik imigassartoruit ajoqutissarsisinnaavutit Imigassartornerup kinguneranik ajoqutit
Læs mereMalugineqassaaq nakkutilliineq (censur) - qitiusumit censoriutitaqarnermi - atuaqatigiinnut
INAARUTAASUMIK NALILIINEQ AFSLUTTENDE EVALUERING Samtlige prøveafholdende skoler Samtlige skoleforvaltninger Samtlige beskikkede censorer til de mundtlige prøver Ulloq/dato Allat/init. Journal nr. Brev
Læs mereKINGUAASSIUTITIGUT KILLISSAMIK QAANGIIFFIGINITTOQARAANGAT. Når der er sket et seksuelt overgreb
KINGUAASSIUTITIGUT KILLISSAMIK QAANGIIFFIGINITTOQARAANGAT Når der er sket et seksuelt overgreb 2 3 KINGUAASSIUTITIGUT KILLISSAMIK QAANGIIFFIGINITTOQARAANGAT Paasillugu pasitsaasineqarpalluunniit meerarisaq
Læs merekujataamlu Q-offset Udfører alt arbejde inden for: Qaqortumi avatangiisit pillugit allakkamut akissut Kujataani Asaasoq ApS Sydgrønlands Rengøring ApS
Qaqortumi avatangiisit pillugit allakkamut akissut Maani illoqarfimmi avatangiisinut tunngasut qanoq iliuuseqarfigineqarnissaannut soqutiginninnernut qujanaq. Kommunimut suaarutigisat akissuteqarfiginiassarissavara.
Læs mereInuttut alloriarneq annertooq Allattoq: Kirstine Kreutzmann Imminut nalikitsutut isigineq, ajortussarsiorneq, kukkunersiuineq, tatiginnginneq, nalornineq, inuunermilu nuanniilliuuteqartuarneq. Soormi kinaassuserput
Læs mereOqaasiliortut ataatsimiinnerat
Oqaasiliortut ataatsimiinnerat Pingasunngorneq, oktobarip 8-anni 2014, nal.13.00 Oqaasileriffimmi. Peqataasut: Carl Chr.Olsen, Eva M.Thomassen aamma Katti Frederiksen. Peqataasinnaanatik nalunaartut: Stephen
Læs mere2011-imi Ukiakkut Ataatsimiinneq Efterårssamling 2011 ************
Inatsisartut Allattoqarfiat 10. november 2011 Bureau for Inatsisartut 2011-imi Ukiakkut Ataatsimiinneq Efterårssamling 2011 ************ Imm./pkt. 2: Ullormut oqaluuserisassanut nassuiaat. Redegørelse
Læs mereMikropuljefonden IKIOQATIGIITTA-mut qinnuteqaat. Mikropuljefonden IKIOQATIGIITTA Ansøgningsskema
TAKUUK!/ BEMÆRK! Immersuinnginnermi ilitsersuut atuaruk! Læs vejledning før udfyldelse! Mikropuljefonden IKIOQATIGIITTA-mut qinnuteqaat Mikropuljefonden IKIOQATIGIITTA Ansøgningsskema 1. Qinnuteqartoq/Ansøger
Læs mere2012-imi Upernaakkut Ataatsimiinneq Forårssamling 2012 ************
Inatsisartut Allattoqarfiat 26. april 2012 Bureauet for Inatsisartut 2012-imi Upernaakkut Ataatsimiinneq Forårssamling 2012 ************ Imm./Punkt 30. Siull. / 1. beh. 13/4 Aappass. / 2. beh. 30/4 Pingajuss.
Læs mere********** Unikkallarneq / Pause **********
Inatsisartut Allattoqarfiat 21. april 2015 Bureau for Inatsisartut 2015-imi Upernaakkut Ataatsimiinneq Forårssamling 2015 ************* Imm./pkt. 37-5: Nal. 11:00-imiit 12:00-imut akunneq apeqquteqarfissaq.
Læs mereQAASUITSUP KOMMUNIA. Tamanut nalunaarutigineqartoq ulloq 10.05.2010 Offentligt bekendtgjort den 10.05.2010. Tapiliut nr. 43 Tillæg nr.
QAASUITSUP KOMMUNIA Tamanut nalunaarutigineqartoq ulloq 10.05.2010 Offentligt bekendtgjort den 10.05.2010 Tapiliut nr. 43 Ilulissanut Kommunip Pilersaarutaa 1994-2004 tapiliutit ilanngullugit Tillæg nr.43
Læs mereIneqarneq pillugu Maalaaruteqartarfiup 2013-imut ukiumoortumik nalunaarusiaa Boligklagenævnets årsberetning 2013
2014-094345 Ineqarneq pillugu Maalaaruteqartarfiup 2013-imut ukiumoortumik nalunaarusiaa Boligklagenævnets årsberetning 2013 Årsberetning Boligklagenævnet 2013 / Ukiumoortumik naatsorsuutit Ineqarnermi
Læs mereDundas, Avatangiisinik mingutsitsinnginnissamut suliniutit
Departementet for Boliger, Natur og Miljø Dundas, Avatangiisinik mingutsitsinnginnissamut suliniutit Avatangiisinik nakkutilliineq pillugu nalunaarusiaq 19.05.2014 ISSORTARFIMMUT 13 POSTBOX 1024 3900 NUUK
Læs mereUKIUMOORTUMIK NALUNAARUSIAQ 2013 ÅRSRAPPORT 2013
UKIUMOORTUMIK NALUNAARUSIAQ 2013 ÅRSRAPPORT 2013 NUNATTA ALLAGAATEQARFIA GRØNLANDS NATIONALARKIV Nunatta Katersugaasivia Allagaateqarfialu Grønlands Nationalmuseum og Arkiv P.O. Box 1090, GL-3900 Nuuk
Læs mereQAASUITSUP KOMMUNIA. Tamanut nalunaarutigineqartoq ulloq 05.08.2013 Offentligt bekendtgjort den 05.08.2013
QAASUITSUP KOMMUNIA Tamanut nalunaarutigineqartoq ulloq 05.08.2013 Offentligt bekendtgjort den 05.08.2013 Tapiliut nr. 40 Ilulissat Kommunip Pilersaarutaa 1994-2004 tapiliutit ilanngullugit Tillæg nr.
Læs mereNUNATTA EQQARTUUSSISUUNEQARFIANI EQQARTUUSSUTIP ALLASSIMAFFIATA ASSILINEQARNERA UDSKRIFT AF DOMBOGEN FOR GRØNLANDS LANDSRET
NUNATTA EQQARTUUSSISUUNEQARFIANI EQQARTUUSSUTIP ALLASSIMAFFIATA ASSILINEQARNERA UDSKRIFT AF DOMBOGEN FOR GRØNLANDS LANDSRET Ulloq 29. decembari 2014 Kalaallit Nunaanni Eqqartuussisuuneqarfimmit suliami
Læs mereSERMERSUUP EQQARTUUSSIVIANI EQQARTUUSSUTIP ALLASSIMAFFIATA ASSILINEQARNERA
SERMERSUUP EQQARTUUSSIVIANI EQQARTUUSSUTIP ALLASSIMAFFIATA ASSILINEQARNERA Bilag K-10 Ulloq 30. aggusti 2014 Ittoqqortoormiit Eqqartuussivianit suliami suliassat allattorsimaffiini no. SER-ILL-KS 0031-2014
Læs mere05F 2012-imut ukiumoortumik naatsorsuutit iluarsisat
Kommuneqarfik Sermersooq Borgmesterip Allattoqarfia Borgmestersekretariatet Kommunalbestyrelsip ulloq 26. novembari 2013 ataatsimiinneranit sagsudskrifti Sagsudskrift fra Kommunalbestyrelsesmøde den 26.
Læs mereATTAT pillugu paasissutissiineq. Orientering om ATTAT
ATTAT pillugu paasissutissiineq Orientering om ATTAT December 2006 1 Imai / Indholdsfortegnelse ATTAT pillugu paasissutissiineq... 3 Allakkanut systemi... 3 Oqalliffiit... 4 Chat... 5 Suliffeqarfimmi allakkanut
Læs mereTUNINIAGAQ - angallat meqqia MASTER 740 HT Nuna Advokater v/advokat Charlotte Pedersen-ip toqukkut qimagussimasoq Kaj Olsen Egede sinnerlugu pigisai makkua tuniniarpai: Angallat meqqia Master 740 HT Inissaqarluartoq,
Læs mereEQQARTUUSSISOQARFIK QAASUITSUMI EQQARTUUSSUTIP ALLASSIMAFFIATA ASSILINEQARNERA UDSKRIFT AF DOMBOGEN FOR QAASUITSUP KREDSRET
1 EQQARTUUSSISOQARFIK QAASUITSUMI EQQARTUUSSUTIP ALLASSIMAFFIATA ASSILINEQARNERA UDSKRIFT AF DOMBOGEN FOR QAASUITSUP KREDSRET Ulloq 15. december 2014 Eqqartuussisoqarfik Qaasuitsup Ilulissat suliami sul.nr.
Læs mereNUNATTA EQQARTUUSSISUUNEQARFIANI EQQARTUUSSUTIP ALLASSIMAFFIATA ASSILINEQARNERA UDSKRIFT AF DOMBOGEN FOR GRØNLANDS LANDSRET
NUNATTA EQQARTUUSSISUUNEQARFIANI EQQARTUUSSUTIP ALLASSIMAFFIATA ASSILINEQARNERA UDSKRIFT AF DOMBOGEN FOR GRØNLANDS LANDSRET Ulloq 10. oktober 2014 Nunatta Eqqartuusissuuneqarfianit suliami sul.nr. C 013/14
Læs mereQAASUITSUP KOMMUNIA. Tamanut nalunaarutigineqartoq ulloq 05.08.2013 Offentligt bekendtgjort den 05.08.2013
QAASUITSUP KOMMUNIA Tamanut nalunaarutigineqartoq ulloq 05.08.2013 Offentligt bekendtgjort den 05.08.2013 Tapiliut nr. 40 Ilulissat Kommunip Pilersaarutaa 1994-2004 tapiliutit ilanngullugit Tillæg nr.
Læs mereK E N D E L S E. X Kommunes afgørelse ændres, således at du har krav på betaling af din el-restance: 4.467 kr.
NAMMINERSORNERULLUTIK OQARTUSSAT GRØNLANDS HJEMMESTYRE Isumaginninnermi Naammagittaalliuuteqartarfik Det Sociale Ankenævn Sags nr. 40.72.03 xxxx Postboks 689 3900 Nuuk Tlf. (+299) 34 50 00 Fax (+299) 32
Læs mereManiitsumi 2007-2009-mi peqqissuseq pillugu allakkiaq
Maniitsumi 2007-2009-mi peqqissuseq pillugu allakkiaq Peter Bjerregaard Ilanngussisoralugit Inger Katrine Dahl-Petersen, Christina Viskum Lytken Larsen, Birgit Niclasen, Anni Brit Sternhagen Nielsen, Cecilia
Læs mereNUNATTA EQQARTUUSSISUUNEQARFIANI EQQARTUUSSUTIP ALLASSIMAFFIATA ASSILINEQARNERA UDSKRIFT AF DOMBOGEN FOR GRØNLANDS LANDSRET
NUNATTA EQQARTUUSSISUUNEQARFIANI EQQARTUUSSUTIP ALLASSIMAFFIATA ASSILINEQARNERA UDSKRIFT AF DOMBOGEN FOR GRØNLANDS LANDSRET Ulloq 10. oktober 2014 Nunatta Eqqartuusissuuneqarfianit suliami sul.nr. C 013/14
Læs mereINATSISARTUT OG DEMOKRATI
INATSISARTUT OG DEMOKRATI Om parlamentarisk demokrati i Grønland for børn Se denne historie som film: www.ina.gl/boern Udgivet af Bureau for Inatsisartut Januar 2015 Tegninger: Christian Rex, Deluxus Studio
Læs mereInuusuttut Inatsisartuinit inaarutaasumik nalunaarut. Ungdomsparlamentets slutdokument
Inuusuttut Inatsisartuinit inaarutaasumik nalunaarut Ungdomsparlamentets slutdokument 2013-imi Inuusuttut Inatsisartuisa qulequttatut pingaarnertut sammivaat Oqaatsitigut piginnaasassavut eqqarsaatigalugit
Læs mereKalaallit Peqatigiiffiisa Kattuffiata INUIT ukiumoortumik nalunaarutaa 2015
Kalaallit Peqatigiiffiisa Kattuffiata INUIT ukiumoortumik nalunaarutaa 2015 Fællesforeningen INUIT årsberetning 2015 Ukiumoortumik nalunaarut Ataatsimeersuarneq 2015: Ukiumoortumik ataatsimeersuarneq pivoq
Læs mere- Pikkorissartinneqarsimasunik pissarsianik suleqatinut ingerlatitseqqittarneq piumasaqataasariaqarpoq
Gruppe nr. 1 fredag eftermiddag Gruppearbejde / nr.: 1 Ordstyrer: Kirsten Lyberth Referent: Bitten Heilmann Fremlægger: Efraim Olsen Pikkorissartarnerit/ilinniarsimanerit: - Pikkorissarnerpassuit atorluarneqarnerusariaqarput
Læs merekalaallit danmarkimi najugallit kisitsisitigut paassissutissat pillugit quppersagaq
atlantikup avannaani suleqatigiit The North Atlantic Group in the Danish Parliament Den Nordatlantiske Gruppe i Folketinget Norðuratlantsbólkurin á Fólkatingi kalaallit danmarkimi najugallit kisitsisitigut
Læs mereKALAALLIT NUNAANNI PINIAGASSAT ALLAANERUSSUTAAT NAPPAATAALLU KIISALU TAAMAANNERANNUT PISSUTAASINNAASUT
KALAALLIT NUNAANNI PINIAGASSAT ALLAANERUSSUTAAT NAPPAATAALLU KIISALU TAAMAANNERANNUT PISSUTAASINNAASUT Qitiutillugu: Avanersuaq AU AARHUS UNIVERSITY DCE DANISH CENTRE FOR ENVIRONMENT AND ENERGY KALAALLIT
Læs mereCairn Energy PLC KALAALLIT NUNAAT
Cairn Energy PLC KALAALLIT NUNAAT CAIRN KALAALLIT NUNAANNI Cairn Energy PLC EUROPAMI UULIAQARNERANIK GASSEQARNERANILLU MISISSUISARTUT TUNISASSIORTULLU PITUTTORSIMANNGITSUT ANNERIT ILAGAAT. Nittartagarput
Læs mereKapitali 1. AALLAQQAASIUT
Kapitali 1. AALLAQQAASIUT Peqqinnissakkut Nakkutilliisoqarfiup inatsisitigut tunngavissarisaa tassaavoq Peqqinnissaqarfiup aqunneqarnissaa aaqqissugaanissaalu pillugit Inatsisartut Peqqussutaat nr. 3,
Læs mereIneqarneq pillugu Maalaaruteqartarfiup 2007-imut ukiumoortumik nalunaarusiaa
Ineqarneq pillugu Maalaaruteqartarfiup 2007-imut ukiumoortumik nalunaarusiaa Boligklagenævnets Årsberetning for 2007 Imai Qupp. Siulequt............................... 4 Ineqarneq pillugu Maalaaruteqartarfik
Læs mereAKIANI INISSIAQARFIK SISIMIUT
AKIANI INISSIAQARFIK SISIMIUT TAPILIUT 38 KOMMUNEMI PILERSAARUT 1992-2005 BOLIGOMRÅDE PÅ AKIA SISIMIUT TILLÆG 38 KOMMUNEPLAN 1992-2005 Qeqqata Kommunia Nr 38 Kommunimi pilersaarummut tapiliussaq nr. 38
Læs mereQAASUITSUP KOMMUNIA. Akuerisaq Vedtaget. Tamanut nalunaarutigineqartoq ulloq 14.04.2015 Offentligt bekendtgjort den 14.04.2015
QAASUITSUP KOMMUNIA Akuerisaq Vedtaget Tamanut nalunaarutigineqartoq ulloq 14.04.2015 Offentligt bekendtgjort den 14.04.2015 Tapiliut nr. 1 Qaasuitsup Kommuniani Kommuneplani 2014-26 Tillæg nr. 1 Kommuneplan
Læs mereUpperisalerineq isumalioqqissaarnerlu / Sammisat. Religion og filosofi/ Emnedel
Upperisalerineq isumalioqqissaarnerlu / Sammisat Religion og filosofi/ Emnedel Sammisaq 1: Erngup upperisarsiornerni assigiinngitsuni atorneqartarnera Emne 1: Vand i forskellige religioner Apeqqutit 1-8
Læs mereAEU-eksaminer ved Susanne Møller AUE-mi misilitsitsinissat tunngavigalugit malittarisassat eqqartorpai, allaganngorlugit nassiunneqartartut aamma.
Inuussutissarsiornermut Suliffeqarnermullu Naalakkersuisoqarfik Departementet for Erhverv og Arbejdsmarked Piareersarfinni aqutsisut/centerledere Simon Lennert, Kanukoka Susanne Møller, AEU Ulla Broberg,
Læs mereTunuliaqutat pillugit allakiat pingasut Geografii, Najugaqafiit ineriatorneri kiisalu Naleqqiussinerillu
Hele landet Kullorsuaq (bygd) Andel Tunuliaqutat pillugit allakiat pingasut Geografii, Najugaqafiit ineriatorneri kiisalu Naleqqiussinerillu Klaus Georg Hansen Pilersaarusiornermi pisortaq 217-mi akimoortumik
Læs mereDin erhvervsbank. Suliffiutilittut aningaaseriviit. GrønlandsBANKENs erhvervsafdeling GTE & GV GTE & GV
Din erhvervsbank GrønlandsBANKENs erhvervsafdeling At starte en ny virksomhed GTE & GV GrønlandsBANKEN-ip inuussutissarsiornermut immikkoortortaqarfia Suliffeqarfimmik nutaamik aallartitsineq GTE & GV
Læs mereNUNATTA EQQARTUUSSISUUNEQARFIANI EQQARTUUSSUTIP ALLASSIMAFFIATA ASSILINEQARNERA UDSKRIFT AF DOMBOGEN FOR GRØNLANDS LANDSRET
NUNATTA EQQARTUUSSISUUNEQARFIANI EQQARTUUSSUTIP ALLASSIMAFFIATA ASSILINEQARNERA UDSKRIFT AF DOMBOGEN FOR GRØNLANDS LANDSRET Ulloq 9. januar 2015 Nunatta Eqqartuussisuuneqarfianit suliami sul.all.no. K
Læs mereAtaatsimik siumut alloriarneq - marlunnillu kingumut alloriaqqilluni Isumaliunngikkaluarpunga ukioq 2012 Kommunal bestyrelsemut qinersineq inissereersoq aammalu aallartereersoq ima eqqarsassallunga, (1
Læs mereTEKNIKKIMUT ATORTUUTINUT ATU- GASSIAQ - AQQUSINERSUARMI MITTAR- FIKOQ, SISIMIUT OMRÅDE TIL TEKNISKE ANLÆG - HELI- PORT VED AQQUSINERSUAQ, SISIMIUT
TEKNIKKIMUT ATORTUUTINUT ATU- GASSIAQ - AQQUSINERSUARMI MITTAR- FIKOQ, SISIMIUT TAPILIUT 39 KOMMUNEMI PILERSAARUT 1992-2005 OMRÅDE TIL TEKNISKE ANLÆG - HELI- PORT VED AQQUSINERSUAQ, SISIMIUT TILLÆG 39
Læs mereNUNATTA EQQARTUUSSISUUNEQARFIANI EQQARTUUSSUTIP ALLASSIMAFFIATA ASSILINEQARNERA UDSKRIFT AF DOMBOGEN FOR GRØNLANDS LANDSRET
NUNATTA EQQARTUUSSISUUNEQARFIANI EQQARTUUSSUTIP ALLASSIMAFFIATA ASSILINEQARNERA UDSKRIFT AF DOMBOGEN FOR GRØNLANDS LANDSRET Ulloq 10. december 2014 Nunatta Eqqartuussisuuneqarfianit suliami sul.nr. K 202/14
Læs mereLEJEKONTRAKT for beboelse. Autoriseret af Grønlands Hjemmestyre den 1. juli 2005
Ineqarnermi ATTARTORNERMUT ISUMAQATIGIISSUT 2005-imi juulip aallaqqaataani Namminersornerullutik Oqartussanit akuerineqartoq LEJEKONTRAKT for beboelse. Autoriseret af Grønlands Hjemmestyre den 1. juli
Læs mereOqaasileriffik. Nalunaarut ukiumoortoq 2010-mut
Oqaasileriffik Nalunaarut ukiumoortoq 2010-mut 1 Oqaasileriffimmi 2011-mi sulisut ataatsimiititalianullu ilaasortat...3 Aallaqqaasiut...4 Oqaasileriffik, suliallu assigiinngitsut...5 2010-mi saaffiginnissutit...8
Læs mereInatsimmit piviusumut. Fra lov til praksis. Meeqqanik inissiinerup nalaani isumaginninnermi sullissinermi pissutsit
Inatsimmit piviusumut Meeqqanik inissiinerup nalaani isumaginninnermi sullissinermi pissutsit Fra lov til praksis en undersøgelse af vilkårene for det sociale arbejde med børn Meeqqat pisinnaatitaaffii
Læs mereQAASUITSUP KOMMUNIA. Tamanut nalunaarutigineqartoq ulloq 01.07.2013 Offentligt bekendtgjort den 01.07.2013
QAASUITSUP KOMMUNIA Tamanut nalunaarutigineqartoq ulloq 01.07.2013 Offentligt bekendtgjort den 01.07.2013 Tapiliut nr. 40 Ilulissat Kommunip Pilersaarutaa 1994-2004 tapiliutit ilanngullugit Tillæg nr.
Læs mereAnsøgning om adoption af stedbarn Qitornassamik qitornavissiartaarnissamut qinnutqeaat
RIGSOMBUDSMANDEN I GRØNLAND / KALAALLIT NUNAANNI RIGSOMBUDSMANDI Postboks 1030, 3900 Nuuk, Telefon: 321001, Fax: 324171 E-mail: riomgr@gl.stm.dk Ansøgerens fulde navn: Qinnuteqartup atii tamaasa: Fødselsdato
Læs mereC15.2. Pilersaarusiaq Ilulissat Kommuneat. Lokalplan Ilulissat Kommune. Område til fælles formål ved Jørgen Sverdrupip Aqqutaa
C15.2 Pilersaarusiaq Ilulissat Kommuneat Jørgen Sverdrupip Aqqutaata eqqaanik immikkoortoq ataatsimoorussatut siunertanut atugassaq Lokalplan Ilulissat Kommune Område til fælles formål ved Jørgen Sverdrupip
Læs mere********** Unikkallarneq / Pause **********
Inatsisartut Allattoqarfiat 9. april 2015 Bureau for Inatsisartut 2015-imi Upernaakkut Ataatsimiinneq Forårssamling 2015 ************* Imm./pkt. 37-5: Nal. 11:00-imiit 12:00-imut akunneq apeqquteqarfissaq.
Læs mereAatsitassalerinermik Ilinniarfik Råstofskolen
Aatsitassalerinermik Ilinniarfik Råstofskolen Qaarsummi sulisutut Minesvend Maskiinamik ingerlatitsisutullu Maskineentreprenør Ilinniarneq Uddannelsen 1 Ilinniagassaq nutaaq pissanganartoq Aatsitassanik
Læs mereARCTIC HOUSE. Miljø Bæredygtighed Fleksibilitet Individualitet
ARCTIC HOUSE Miljø Bæredygtighed Fleksibilitet Individualitet Avatangiisit Ikiliartortitsinnginneq Naleqqussarsinnaassuseq Namminerisamik pissuseqarneq 1 ARCTIC HOUSE MILJØ & BÆREDYGTIGHED Avatangiisit
Læs mere0:'..- \ Ajoqutigiualikkanik naliliinermi tabeli Januar 2012
, I t I..,, '- \ ' -- -' I 0:'..- \ ' Ajoqutigiualikkanik naliliinermi tabeli Januar 2012 Ajoqutigiualikkanik naliliinermi najoqqutassiaq Arbejdsskadestyrelse-mit suliarineqarlunilu saqqummiunneqarpoq.
Læs mereInuusuttut Inatsisartuinit inaarutaasumik nalunaarut. Ungdomsparlamentets slutdokument
Inuusuttut Inatsisartuinit inaarutaasumik nalunaarut Ungdomsparlamentets slutdokument 2015-imi Inuusuttut Inatsisartuisa qulequttatut pingaarnertut sammivaat Inuusuttut suliffissaaleqinerat: Inuusuttut
Læs mereSISIMIUNI MINNGORTUUNGUUP ATUARFIA MINNGORTUUNGUUP ATUARFIA SKOLE 1, SISIMIUT
SISIMIUNI MINNGORTUUNGUUP ATUARFIA KOMMUNIP 1992-IMIT 2005 TIKILLUGU PILERSAARUSIORFIGINEQARNERANUT TAPILIUT 44 MINNGORTUUNGUUP ATUARFIA SKOLE 1, SISIMIUT TILLÆG 44 KOMMUNEPLAN 1992-2005 Nr. 44 Kommunip
Læs mereInuiaqatigiilerinermi naqqiinissamut ilitsersuut 2014 / Rettevejledning samfundsfag 2014
Inuiaqatigiilerinermi naqqiinissamut ilitsersuut 2014 / Naqqiinissamut ilitsersuutinut atuuttoq. Rettevejledning samfundsfag 2014 Apeqqutit/immikkoortut tamarmik karakterimik annerpaamik nalilerneqarsinnaanngillat.
Læs mereNaligiittut inooqqulluta Lighed og lige værd
Naligiittut inooqqulluta Lighed og lige værd kujataa syd Aqqaluaq Egede Narsaq 226976 aqqaluaq@ia.gl aqqaluaq.ia.gl Bena Olsen Nanortalik 490218 613978 bena@ia.gl bena.ia.gl Kujataani Inuit Ataqatigiit
Læs mereKalaallit Nunaanni meeqqat inuusuttullu pillugit kisitsisitigut tikkuussissutit Nøgletal om børn og unge i Grønland
Kalaallit Nunaanni meeqqat inuusuttullu pillugit kisitsisitigut tikkuussissutit Nøgletal om børn og unge i Grønland 2011 TIPS OG LOTTOMIDLERNE Meeqqat Inuusuttullu Pillugit Ilisimasaqarfik Videnscenter
Læs mereA19.3. Lokalplan Ilulissat Kommune Qilakitsoq. Pilersaarusiaq Ilulissat Kommuneat Qilakitsoq
A19.3 Pilersaarusiaq Ilulissat Kommuneat Qilakitsoq Lokalplan Ilulissat Kommune Qilakitsoq Illoqarfiup ilaanut pilersaarut A19.3 16.02.2009-imi tamanut nalunaarutigineqarpoq. Lokalplan A19.3 er offentligt
Læs mere2. Naalakkersuisunut ilaasortat Naalakkersuisunut ilaasortat tamanna kissaatigunikku akeqanngitsumik oqarasuaateqartinneqassapput.
Namminersornerullutik Oqartussat Naalakkersuisut Allattoqarfiat Aqutsinermut Allattoqarfik J.nr. 21.16+1999 Ulloq 18. januar 1999 Qitiusumik allattoqarfimmi oqarasuaatit angallattakkat angerlarsimaffimmilu
Læs mereQaasuitsup Kommunia Angerlarsimaffimmi ikiorteqartitsisarneq pillugu malittarisassat ilitsersuutit / Vejledende retningslinjer om hjemmehjælp
Qaasuitsup Kommuniani angerlarsimaffimmi ikiorteqartitsisarneq pillugu malittarisassat ilitersuutit Vejledende retningslinjer om hjemmehjælp i Qaasuitsup kommunia 1). Atuunnera: Matumani malittarisassat
Læs mereNAALAKKERSUISUT. Uunga Tillie Martinussen, Demokraatit Inatsisartunut ilaasortaq
Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarllk Departementet for Sundhed NAALAKKERSUISUT GOVERNMENT OF GREEN LAND Uunga Tillie Martinussen, Demokraatit Inatsisartunut ilaasortaq Allakkatigut akissut 37 naapertorlugu
Læs mereQAASUITSUP KOMMUNIA. Tamanut nalunaarutigineqartoq ulloq 10.05.2010 Offentligt bekendtgjort den 10.05.2010. Tapiliut nr.55 Tillæg nr.
QAASUITSUP KOMMUNIA Tamanut nalunaarutigineqartoq ulloq 10.05.2010 Offentligt bekendtgjort den 10.05.2010 Tapiliut nr.55 Ilulissanut Kommunip Pilersaarutaa 1994-2004 tapiliutit ilanngullugit Tillæg nr.
Læs mere