Sendt: 25. oktober 2012 10:20 Til: Frants Torp Madsen; Officiel post til Bureau of Minerals and Petroleum Emne: NNPANs høringssvar vedr. London Minings ansøgning om udnyttelsestilladelse ved Isua, Nuuk Høringssvar er oversat fra dansk til grønlandsk. Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfik Att.: Frants Torp Madsen NNPAN ip London Mining ip Isuani Nuup eqqaani atuilernissamut qinnuteqaataanut tusrniaanermut akissutaa Qaqqatoqqat inoqarsimaneranillu takussutissat Isuani qaqqat Nuup eqqaani qaqqatoqqanit allanit immikkooruteqarput nunap qaavaneersunit avatangiisinit pilersuummata. Isuani qaqqat pisoqaanerpaapput allangutsaalisimanerpaallutillu nunap qaavani pissusiusimasunik nunarsuup qaarsortaata oqaluttuartassaata isusinnerusut pillugit paasissutissanik tunniussisinnaasoq, taamaattumik ilisimatuussutsikkut pingaaruteqartorujussuullutik. Minik Rosing Naalagaaffiup Pinngortitaq pillugu oqalutuassartaanut katersugaasivimmeersoq (Statens Naturhistoriske Museum), Københavns Universitetimi immikkoortunik pingasunik sumiiffinnik tikkuaasimavoq qaarsortat nunarsuarmi pisoqaanersaannik nassaarfiusinnaasunik, nunao assinganik ilanngussaq 1 naapertorlugu VVM imi qulaani pineqartut nassuiaatigineqanngillat NNAPAN imit pissutsinik misissuinerup nalaani piareersareerneqareeraluartoq. Sunniutit pisunit ilaartortunit Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfimmit VVM imut najoqqutassami apeqqutaatinneqarpoq VVM imi sunniutit pisunit ilaartortuneersut nassuiaatigineqarnissaat. NNAPAN imit malugineqarpoq suliniutinit ataasiakkaanit sunniutit amerlisarneqarsimasut pinngitsoortitsiniaalluni suliniuteqarluni suliniuteqarnanilu pilersaarummut atuumassuteqartumik, taamaattoq tamakkiisumik sunniutissat nassuiaatitaqanngitsut pilersaarummi suliniutit ataasiakkaartuninngaaneersut tamakkerlugit pillugit. NNPAN imit pisumut attuumassuteqartutut isigineqarput sunniutit pisunit ilaartortuneersut nassuiaatigineqarnissaat Isuani pilersaarummi
suliniutini immikkuualuttuninngaaneersut, assersuutigalugu sunniutit attarmoortut tuttunut akuiaavik, aqqusineq, mittarfik, talittarfik il.il. sanaartorneqarpata ingerlanneqalerlutillu. Soorluttaaq pisumut attuumassuteqartoq sunniutit attarmoortut Alcoa p aatsitsivissaa pilersinneqarpat VVM imi allaaserineqarnissai, suli aalajangertoqanngikkaluarpalluunniit pilersaarutip pilersinneqarnissaa pillugu, tassunga ilaallutik nalilersuinerit sunniutit attarmoortut pillugit Isuani pilersaarummut suliniutit ataasiakkaat immikuualuttunit tuttunut ajoqusersuinerit imermillu sumiiffimmit atuineq. NNPAN imit malugineqarpoq tatsit Alcoa mit atorniarneqartut taseq 750 ip taseq 792 illu qanittuaniittut, nunap assinga ilanngussaq 2-miittoq naapertorlugu. Pilersaarut Alcoa piviusunngortinneqassagaluarpat imaassinnaavoq imeq tailingsininngaaneersoq VVM qupperneq 106-107-imi allaaserineqarsimasumiit allakkoortinneqartariaqassasoq. Tuttunut sunniutit Pingaaritaasa inissisimaffiinik pinngitsoortitsiniarnissamut suliuniutissat pillugit tabelimi atuineq ersarlussinnaavoq. Pingaartumik tabeli Ingerlatsinermi akimmiffissatut sunniutit ruujorersuarmit 45-unik ikaartarfittalik paatsoortitsinermik pilersitsisinnaavoq, pingaarutaata inissisimanera pinngitsoortitsiniaasoqartinnagu appasittutut nalilerneqarmat. Tamanna nalunaarusiap immikkoortuanut siusinnerusumiut naapertuutinngilaq, tassani allaaserineqarmat, 105 km-erisut takitigisoaq aqqusineq-ruujorersuaq sermersuarmiit kangerlummut annertuumik killilersuissasoq mattussivilluniluunniit tuttut ingerlaarnerannut sumiiffimmi, ikaartarfinnik pilersitsisoqanngippat uummasunik ikaarsinnaanissamik periarfissiisunik. Taamatuttaaq allaaserineqarpoq pinngitsoortitsiniaariaasissatut, ikaartarfissat amerlassusaat, sumiiffiat ilusaallu allanngortinneqartariaqartoq, siunissami nakkutilliinissamut pilersaarutip takutippassuk pisariaqartitsinermik inerniliisoq. NNPAN imit akuersaarparput nakkutilliinissamik pilersaarutiliortoqarnissaa. NNPAN imit innersuusutigaarput nakkutilliinissamik pileraaarut tulluarsarneqassasoq pilersaarut allanngortinneqarsinnaanngorlugu, paasineqarpat, akimmiffissaqassappat pilersaarutip ilusilersorneqarnerata malitsigisaanik. Akimmiffissaasinnaasunut attuumassutilimmik NNPAN imit malugaarputtaq VVM imut ilanngussami tuttut pillugit oqaatigineqartoq, tuttut misilittakkat naapertorlugit aqqusinernit piiaaviummullu attuumassuteqartuni aaqqissuusssaniit qimaasassasut qimaafissat sammviiit tamarmik eqqarsaatigalugit 2-5 km-erisut ungsitsigisumut. Taamaattoq tamanna VM imi
nalilersorneqanngilaq tuttunik sunniuteqartutut annikittuinnarmik sunniutaa eqqaassanngikkaani tassami nerisassaqassuseq pitsaassisaalu sumiiffimmi killilikkami annertuumi assigiinnissaa ilimagineqarmat. NNPAN imit takorusupparput tamanna ilimaginninneq uppenarsarneqassasoq ilimanaartunngortinneqassasorlu, tassami figur 4-4 aamma 4-10 VVM annex 2-mi takuneqarsinnaammat Narsarsuarpiaasoq tuttut pingaarnertut ukiuunerani najortagaat, tamaanni nerisassat annertunerpaartaat piummata. Narsarsuaq silinnerpaaffimmigut 8 km-erisut silitsigaaq, tamana ima isumaqarpoq tuttut pingaarnertut najortagaannit pingaaaruteqaqisumit qimaatinneqarsinnaanerat. Figur 2-1, aamma 4-4 soorluttaaq 4-10 ataatsimoortikkaanni takuneqarsinnaavortaaq sumiiffiit pingaaruteqartorujussuit tuttunut VVM ip misissugaasa iluaniittut uummasunut tikinneqarsinnaajunnaassasut pilersaarutip attaveqaqatigiinnikkut aaqqissuussinermut pilersitaanit. Qulaani pineqartunut attuumatillugu NNPAN imit ersarluttutut isigaarput suut tunngavigalugit tuttunik ajoqusersuineq nalilerneqarsimanersoq akunnattumiittoq. Sukumiinerusumik nalilersuineq nerisassaqassuseq kiterpasissuni killilikkani sumiiffinni naammannersoq uummasut piuinnartissallugit kissaatiginarpoq. NNPAN imittaaq maluginiarparput, naatsorsuutigineqanngimmat sunniuteqartoqarnissaa pinngitsoortitsiniaalluni suliniutinit VVM imut attuumassutilimmik siunnerssuummi. Assersuutigalugu ajoqusersuinerup snaartornerup nalaani pingaaruteqassusaa pinngitsoortitsiniaasoqartoqartinnagu akunnappoq, pingaaruteqassusaalu sanaartornerit aaqqissuunneqassasut, piaqqiorneq mianeralugu kiisalu ullormiit ullormut avatangiisilerisut sulinissaannik pilersaarusiorneq aamma pingaarutaa akunnappoq. NNPAN imit malugaarput Ivisartooq misissuinermi ilaatinneqarsimanngitsoq tuttut Akia-Maniitsoq tuttuinut tamaaniittut ilaagaluartut misissuiviullu nalaannut suliaqarfianullu toqqaannartumik attuumassuteqartuusut. Aatsitassamik Ikummatissamillu Pisortaqarfiup VVM imik suliaqarnermi najoqqutassiaani takuneqarsinnaavoq, sumiiffik tamaat pilersaarummit sunnerneqartoq VVM imut ilanngunneqassasoq. Taamaattumik NNPAN imut ersarluppoq sooq Isuani pilersaarutip misissuivigineqarnerata iserartussusaanut Akia-Maniitsup tuttuisa siaruartarfiat ilaatinneqannginnersoq. NNPAN imit malugaarput attaveqaqatigiinnikkut aaqqissuussanik sanaartorneq nagorinnerpaat akimorlugit tuttullu pingaarnertut najortagai qupillugit pinngitsoortinneqarsimasinnaagaluartoq,
pilersaarut Aningannerup ikerani aallaaveqarsimagaluaruni. Tamanna takuneqasinnaavoq figur 4-4 ami aamma 4-10 mi. Naliliineq Aninganneq periarfissaatillugu taamaattumik tulluartuussaaq pitsaanngitsumik avatangiisimut pilersaarummit sunniutissat eqqarsaatigalugit. VVM imi oqaatigineqarpoq Aninganneq siusissumi toqqagassatut peerneqartoq kangerlummi iluliaqartarnera peqqutigalugu. Taseq tailingsinik toqqorterivik pujoralannillu kivititsivik NNPAN imit malugaarput slaggit toqqorterniarneqartut ikuallaavimmiit taseq 750 imi. NNPAN ip paasissutissiissutigissavaa nalunaarusiap inerniliinerani, Kalaallit Nunaanni Namminersorlutik Oqartussat sinnerlugit Aqqiissutaasinnaasut pujoralak slaggilu pillugit passussinermi 2003- iimeersumi oqaatigineqarmat, pujoralammik slaggimillu toqqorterineq immikkut ingerlanneqassasoq, mingutsitsisinnaasunik aniasoorneq pisinnaammat taamaaliornikkut, avatangiisinut mingutsitsisinnaanermik periarfissaqarluni. NNPAN imittaaq malugaarput VVM imi nassuiarneqanngitsoq qanoq iliorluni pujoralak ikaullaavimmiit passunneqassanersoq. NNPAN ip innersuussutigaa tamanna VVM imut ilangunneqassasoq. NNPAN imit malugaarput tatsimit tailingsinik eqqaavissami imeq 8taeq 750) aamma taseq 792 Nuup Kangerluanut kuuttussaasoq. Maluginiarneqarpoq nakkutilliisoqarniartoq kuuttoqarnerani taamaattoq pinngitsoortitsiniaanissamik tatsimit tailingsimik eqqaavimmit mingutsinneqarsimasinnaasumik pilersaaruteqartoqanngitsoq. NNPAN imit siunnersuutigaarput qupperneq 207 imi immikkoortoq Kalaallit Nunaanni killissarititassatut najoqqutassat erngup pitsaassusisaanut itisilerneqassasut, killissarititat DCE mit aalajangersarneqarsimasut taamaattumillu pitsaassusissaannartut killissarititassatullu imermut atuuttut aatsitassarsiornermi. NNPAN imit malugaarput Kalaallit Nunaanni erngup pitsaassusissaanut tunngaviit pujoralammik kivisitsivimmit aniasoqartillugu qaangerneqassasut. Tassunga atasumi VVM imi sukumiinerusumik nassuiaatigineqartariaqarpoq qanoq isiornikkut killissarititaq aalajangerneqarsimanersoq, soorluttaaq sunniutissat attorneqartussamut suunersut. Taamatuttaaq uppernarsaat amigaataavoq attorneqartussami imermik saliineq ima annertutiginersoq toqunartumik katersuuttoqarnissaa pinngitsoortinneqarsinnaalluni.
VVM imi saqqumilaartinneqarpoq timmissat imarmiut imeqarfissuarnit ussagartinneqassasut, imeq kissarnerusoq errortuutikoq pujoralammik kivisitsivimmittaseraarsummut kuutinneqarpat. VVM imi isumaqarfigineqanngilaq timmissat ajoqusissanersut kangerliumanermiinnerminni, akuiaanermi akuutissanik aniatitsivinni toqunartunik akulinnik killisssarititanut annertussusilinnik kiisalu uuliamik immap qaavanik qalippertitsisumik timmissat aattorneqartullugit. Tasiliap pujoralammik kivititsiviup kuutsinneqarneranut atatillugu eqqarsaatigineqartariaqarpoq akuutissat assigiinngitsut ataatsimut sunniutaat ataatsimoorlutik kimittussusaat kisimi eqqumaffiginiarneqarani. Taamaattumik nassuiaaigineqartariaqarpoq akuutissat kuuffikkut aniatinneqartut imaata avatangiisaanit nungutinneqassanersut, immaqaluunniit akuutissat immap naqqani natinnguutissanersut uummassuseqatigiinnulluunniit akuunerat annertusiartussanersoq. Taamatuttaaq nalilersorneqartariaqarpoq aatsitassarsiorfiup atuunnerata nalaani tamakkiisumik aniatitsineq (kuutsitsinikkut) qanoq sunniuteqassanersoq. Pujoralak silaannarmillu mingutsitsineq NNPAN imit Silaannaq- Nukissiornerlu pillugit allaffeqarfimmit dieselitortumik nukissiorfimmik atuineq pillugu erngup nukinganiik atuinermit oqaaseqaataanut isumaqataavugut. Mianersornissamik tunngaveqarnissaq aallaavigalugu kiisalu VVM imi BAT aamma BEP atornissaannut anguniagaq pillugu nassuiaammi NNPAN imit tulluartuutipparput erngup nukinganik sarfaliorfimmik atuineq dieselitortumik atuinermit. VVM imi nassuiaatigineqarput pujoralak- aamma silaannarmik mingutsitsinermut pitsaassutsimut inerniliinerit assigiinngitsut (EPA-standard, IFC-standard aamma EU-standard). Soorlu VVM imi tikkuartorneqartoq BEP,- BATilu atorniarneqartut NNPAN innersuussivoq pitsaassutsit qaffasinnerpaat atoqqullugit pujoralammik- silannarmillu mingutsitsinissamut pinngitsortitsiniaanermi. NNPAN imit paasissutissiissutigissavarput nalinginnaasumik periuseq Avatangiisimut Illersuinermi piumasaqaataammat nukissiorfiit dieselitortunik ikummatissamik atuisut danskit killissarititaanik naapertuissammata 1. Tamanna aamma illoqarfinni nukissioorfinnut sillimmatinut atuuppoq. 1 Miljøstyrelsens vejledning nr. 2, 2002 B-værdivejledning
NNPAN imit malugaarput aqqusineq 105 kilomiiteriusoq sioqqanik ujaraaqqanillu sananeqassasoq pujoralammillu ajoqusersuisoqarnissaannut pinngitsoortitsiniaanissamik pilersaaruteqartoqanngitsoq, tamatumani immikkut maluginiarlugu attarmoorluni kinguleriiaarluni ingerlaartoqartartussaanera. Matusinissamut pilersaarut NNPAN imit malugaarput piiaavik allanngortinnagu qimanneqarnissaa periarifissaritinneqartoq, imaappoq ammatiinnarlugu pilersaarut piiaaveqarfillu matuneqarpata. NNPAN imit tulluarsoraarput matusinissamik pileraarutip itisilerneqarnissaa. Oqimaalutatut imeq usiarineqartoq pillugu isumaqatigiissut (ballastvandkonventionen) NNPAN imit pitsagineqarpoq oqimaalutatut imeq usiarineqartoq pillugu isumaqatigiissut atorniarneqarmat, Kalaallit Nunaanni akuerineqarani atuutilersinneqarnikuunngikkaluartoq. Ilanngussanut oqaaseqaatit Ilanngussaq 3 NNPAN imit nalunaaqqutserneqarpoq Nataarnaq ilanngussami aalisakkat pillugit samminnittumi ilaatinneqanngitsoq. Ilmagineqartariaqarpoq nataarnaq immami ikkattunni aamma Qussummi 2 neriniartartoq kuutitsinernit sunnerneqassasoq. NNPAN i isumaqarpoq kutitsinermit sunniutit nataarnamut uummasunullu allanut VVM imi ersarissarneqartariaqartoq. Ilangussaq 10 Qupperneq 13-imi allaqqavoq Niaqornarsuaq Bay tassani allaqqasussaavoq Taseraarsuk Bay. NNPAN imit nalunaaqqutserneqarpoq qupperneq 17 imi taaneqarsimanngitsoq kissaviarsuit iniligiteqarsinnaanerat pilersaaruteqarfiup nalaani soorlu VVM imi oqaatigineqartoq ilaatigut qupperneq 156 imi. NNPAN imit inassutigaarput immikkoortumi Potential identified impact on socioeconomic environment allaaserisaqassasoq Isuani qaqqat pillugit taakkualu bilag 1 imi tikkuarneqarsimasunut ilisimatuussutsikkut pingaarutaat. 2 Orbicon ip nalunaarusiaani Report on the ecological baseline smpling in June July 2010
Inussinarnersumik inuulluaqqusillunga Ulrik Josefsen