«4«KAUBANDUS -TOOSTUSKOJA Nr. 11. XIII aastakäik 1 L/\l/\JjrV Ilmub kaks korda kuus. 1. juunil 1938 Tellimishind: Toimetus ja talitus Kuulutuste hinnad: l/i Aastas.. kr. 2. Kaubandus-tööstuskoda, Tallinn, Pikk t. 20 lhk - kr - 30-00 Veemaale: J Б.'<Ю Kõnetraat 426-15. Toimetaja kõnetunnid: ; ; }«*> Poolaastas.. 3.00 igal äripäeval 122 p. 1. Kaane{öi K edei-kokkuiep P ei r ARE BAADIO CTOT Joaktm Puhk -aastane Erakaubandusele vääriline koht meie rahvamafanpuhaskasu protsendinormide revideerimine. Kaubandus-töös- ьэіізи duses Keskmiste tuskoja luhatuse koosolekult. Põhiärimaksu järgud uue seaduse alusel Üleriikliku Kaupmeeste seltside Keskliidu korraline aastapeakoosolek Pärnus Maksustamiskiisimusi Prahi turg Kunstsiidi (a sellest valmistatud esemete müük on lubatav 3 järgu kaubandusliku äritunnistusega tähtsaid väliskülalist Eestis. Aride register Toiduainete ting VÜHsbörsid Kaubablndu Tallinna börsi kursisedelid. V* S ** «tk J/ llllllllllllllllllllllll^lllllllljjlllllllllllll^q Bata" hiigeltehased valmistavad maailmakuulsaid auto- ja jalgrattakumme Autosportlane K.Siitan on juba2a. Monte II 6 eri värvi Jalgrattakummid, mis jalgrat- Carlo sõiduks valinud Bata kummid. taie annavad efektse ilme. Esindus a pealadu: J. ZIMMERMAN fa J. MÖLDBR Tallinn, Aia 5, tel. 447-99.
mmm O.-ü. Lebecki, Pabstel & Co Tallinn, Tartu maantee 30, telefon 306-10 Ainuke moodsate masinate ja kuivatustega varustatud parketi tööstus Eestis Soovitab kvaliteet tamme-, saare- ja vahtraparketti. Põrandale asetamine vilunud tööjõuga. Põrandate puhastamine ja poonimine spetsiaalsete elektriga töötavate ameerika masinatega. G " EHITUSE A.S. BETON TALLINN, PÄRNU 6*40 KÕNETRAAT 41283. Koik tarvitavad AEROXON" kärbsepüüdjaid! Nad hävitavad kõik kärbsed ja säilitavad Teie tervist Müügil kõikides apteekides, щ Teostab igasuguseid w 1 betoon, raudbetoon«ia f hoonele ehitusi 1 Valmistab projekte ja ff J eelarveid. = rohu- ja koloniaalkauplustes. N.SCHILLING&Ko. Tallinn, Pärnu 20. Telel 437-29. <ь ^ *.
Nr. Il KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 251 Joakim Puhk aasiane 25. mail s. a. sai Kaubandus*iö6siuskoja juhatuse esimees Joakim Puhk aastat vanaks Olles tegelik (kaupmees, tööstur ja silmapaistvalt energiline majandus- ning poliitikategelane, Joakim Puhk on kindlailmeliselt juhtinud Kaubandus-töös - tusfcioja tegevust selle algusest peale. Tulise eraettevõtlikkusie Ikaitsjana on Joakim Puhk aastate jooksul tõhusalt aidanud kaasa Kaulbandus-tööstuskoja ümber koondunud eramajanduse ringkondade ideoloogia väljaarendamisele, pälvides nende ringkondade üldist usaldust ja poolehoidu, mis ilkka jälle väljendub ta üksmeelses tagasivalimises Kaubandus-tööstuskoja esimehe vastutusrikkale kohale. Joakim Puhki majanduspoliitiline suund, ta (mitmekülgne tegeliku edu tundmine ja visa võitleja iseloom on suutnud Eesti vanima kutselise omavalitsuse Kaubandus-tööstuskoja välja arendada mõjuvaks teguriks meie majanduslikus elus, kelle kaalutlused ja elulähedased seisukohad majanduslikes küsimusis leiavad üldist tunnustust. Joakim Puhk an alati omanud tugevat ühiskondlikku instinkti. Oma noores eas on ta võidelnud kaasa eestlaste parema tuleviku eest sotsiaaldemokraatide ridades Balti mõisnike ja tsaristliku Venemaa vägivalla vastu, esinedes 1906. ja 1 06. a. korduvalt kõnedega rahvakoosolekuil, mille eest ta pidi kauemat aega istuma Riia vanglais, i ' Ühendame oma parimad soovid juubilarile kogu meie majandustimgikondade õnnitlustega ja loodame, et tal (jätkub tahet ning energiat anda oma parimat veel kauaks ajaks Eesti rahvamajanduse ülesehitamise töös. Joakim Puhk on sündinud 25. mail 1888. a. Viljandis 1 tööstur ja kaupmees Jaak-Johann Puhk'i potjana. Hariduse omandas Eüa kaubanduskoolis. Majanduslikku tegevust algas isa juures. Aastast 1913. к -m. ja suuirveski J. Puhk ja Pojad" asutaja ning kaasomanik ja masinaehituse vabriku a.-s. Ilmarise" juhat. liige. 19171918 Eestimaa kubermangu toitlusameti liige. 1918 1919 toitlusministri abi; Ш9 kaubanduse ekspent Eesti delegatsiooni juures Pariisi rahukonverentsil; 1920 Eesti delegatsiooni läige Balti riikide Bilderlkigshof! konverentsil; 19201921 kaubanduse ekspert Eesti-Vene rahuläbirääkimistel; 1921 1J927 Leedu aukonsul Tallinnas; aastast 1924 1926 Üleriiklifku Kaupmeeste Liidu esimees; aastatst U1905 senini Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees; li927. a. Eesti delegatsiooni esimeesi Balti.riikide (kaubanduskodade konverentsil Kaunases, rahvusvah. kaubanduskoja konwerentsil Stokholmis, ІІ9І2І9. a. Amsterdamis ja W&I. a. Berliinis. Võttis osa 1(92. ja 4 )1. a. Rahvasteliidu töökonverentsist Eesti tööandjate esindajana; aastast 119219 rahvusvahel. kaubanduskoja nõukogu liige Pariisis; kindlustusaktsia selts Eesti Lloydi" juhatuse esimees. Oli Eesti Panga nõukogu liige; aastast Ш9І30 isuurkaupimeeste Ülnnigu esimees; Riigi Majandusnõukogu liige; Raihvustkioigu II Ikoja liige; konsulaarkorpuse vanem Eestis; oli Nõukogude Venemaaga kaubandusivahekwdade lahendamise küsimuse ja Balti riikide majandustoonverenitiside korraldamise mõtte algatajaid; praegu Riiginõukogu liige ja tegev palljudes seltskondlikes organisatsioonides.
252 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKQJA TEATAJA Nr. 11 Erakaubandusele vääriline kohi meie rahva majanduses Eelmise aasta eeskujud kavatsetakse tänavugi suve algul pidada üle riigi maakondlikke erakaupmeeste päevi, et vähimalt kordki aastas koondada meie ecrakaupmeeskionda ja aidata süvendada temas kutseteadvust, tutvustada teda [päevakorral seisvate kaubandusse puutuvate [majanduspoliitiliste küsimustega, luua tihedamat kontakti ikaubanduis'-tööstuskoija ning kohapealsete kaupmeeste ringkondade vahel ning ergutada erakauipmeeskionda.paremini mõistma ja hindama юта suuirt ning tähtsat osa meie rahvamajanduses. Tänavustel erakaupmeeste päevadel on kavatsusel käsitella tähtsaid küsimusi majanduspoliitiliselt alalt, nagu uut Ärimaksu seadust, äsja maksimahaikanud Äride ja kontorite töökorralduse seadust, kaubandusliku kutseoskuse korraldamise küsimusi jne. Edasi kavatsetakse võtta vaatlusele erakaubanduse tähtsuse küsimus meie rahvaimajanduses, avardades erakaupmeeskonnas arusaamist ja suhtumist oma ülesandeile, et tõsta tema võitlusvõimet ning rõhutada majandusliku organiseerimise, parema ikauiplusekultuuiri ja otstarbekamate kauplemise viiside vajadust. Need kõik on erakaupmeeskonnale elulise tähtsusega küsimused ja erakaupmeeste päevade tänuväärt ülesanne on hoida kaupimeeskond pisutki kursis kiiresti edasirühkiva eluga, seda enam, et meie võrdlemisi veel puudulik organiseerimine kaupmeeskonnas ja eootukis puuduv asjaomane kirjandus jätab küllaltki ebasoovitavaid lünki meie kaupmeeskonna enesearendamise ja kutselise tegevuse küsimustesse. Kõigi nende ülesannete kõrval omab meie airvates erilise tähtsuse selgitustöö laiematele hulkadele erakaubanduse tähtsusest ja eraettevõtlikkuse ajaloolisest osast majandusliku elu arengus üldse. Seepärast erakaupmeeste päevade ülesanne tulevikus ei peaks piirduma mitte üksnes pöördumisega kaupmeeskonna poole, vaid samavõrra on tähtis intensiivne selgitustöö 'ka ostjaskonnas, et levitada laiemates kodanike kihtides arusaamist erakaupmeeste ja eraalgatuse ning ettevõtlikkuse tähtsusest ühiskonnas. Nende arusaamiste tungimine ostjaskonna laiemate hulkade teadvusse eraalgatuse mõtte kaitseks propaganda vastu, mis sihib eraalgatuse hävitamise poole, osutub tungivalt vajaliseks eriti viimasel ajal. Meie ühiskondlikus elus leidub küllalt veel väärarusaamist «rakaupmieeskooma ülesandeist ja on rohkesti neid, kes ei taha erakaupwieest tunnistada majanduslikud teguriks, kes 'õigusega väärib täit lugupidamist vastavalt oma osatähtsusele rahvamajanduses. See väärarvamine on seda visana püsima, et erakaupmeeskonnale on omane teatav tagasihoidlikkus ja vaikimine oma asjust, millest suurelt osalt sõltubki publiku teadmatus ning lugupidamatus erakaupmethe: ülesannete vastu. Ei ole midagi imestada, kui säärase olukori-a juures eraalgatuse mõiste jääb sootuks varju ja et selle tähtsusest, iscluxomust ning ulatusest laiematel hulkadel puudub õige arusaamine. Meil kõneldakse ikka enam ühisettevõtlikkusest ja kollektiivsest süsteemist unustades, et jõud, mis paneb masaidki liikuma, on ikka üksikisikute ettevõtlik vaim, mis väljakujunenud isiksust kihutab lorama, katsetama ja üles ehitama. Nagu mingi seesmine tung ajab teda tegutsema, nagu mangi 'sportlik võitlusiha või edasipüüutahe. Teadagi on iga ettevõtlikkus seotud riisikoga ja mõnikord orn ka tagasiminekud ning ebaõnnestumised välditamatud. Kuid ühe ebaõnnestumised pole kunagi olnud takistuseks, et ei kerkiks üles uued mehed uue julguse ja ettevõtlikkusega. Langeb üks, siis tuleb teine asemele. On tõesti aeg, et ühiskonnale selgitataks eraalgataja kui majandusliku ja kultuurilise teguri tähtsust ning tõrjutaks tagasi ebaõiglane kriitika" erakaupmeeste suurtest kasudest ja eraettevõtlikkuse kalduvusist ^majanduslikku anarhismi". Säärase arvustuse" tagajärjel, millega erakauipmehe suhtes pole oldud sugugi kitsi, on erakaubandus kõigist aligatusvormest just нос ala, mille ülesannete tähtsus ja väärtus cm kõige rohkem riivatud ja laiemale publikule kõige raskemini mõistetav. Kui meenutame meie kodanike väärsuhtumist erakaubandusele lähimas minevikus, eriti halvustavaid epiteete nii seltskonnas kui ka ühes oeas ajakirjandusest, milliseid puistati alles mitte väga ammu erakaupmeeste aadressil, siis on küll piinlik fconrata kuulsa majandusteadlase van der Boirght'i sõnu, kui ta ütleb: Majanduslikult vähearenenud rahvaste juures suhtutakse eelairvamistega kaubandusse ja vahendajaissc". Seeparast ei ole ülearune, et erakaupmeeste päevadel tõsiselt kõne alla võetaks ka need küsimused, kuidas tõrjuda tagasi igasuguseid arvustusi" ja väärarvamisi ühiskoainas erakaupmehe kohta, kes moodustab jõulisima osa meie kaubandusest ja kes eeetõttu väärib üldist lugupidamist kui tähtis majanduslik tegur, A,
Nr. 11 KAUBANDUS-TöÖSTUSKOJA TEATAJA 253 Keskmisie puhaskasu proisendinormide revideerimine R. Berendsen Tööstuslike ja (kaubanduslike käitiste läbimüügi keskmiste kaeupnotsentide klassifikatsiooni tabelid 119138. ja ШЗ. maksuaasta kohta, mis on kinnitatud majandusministri poolt 30. aprillil 1938. a., on avaldatud Kaigi Teatajas nr. 46 6. maist 1938. a. Nende keskmiste kasuprotsentide klassifikatsiooni tabelite abil im'ääratalkse kindlaks puhaskasu neil ettevõtteil, kel ei ole, või kes ei ole esitanud, korrapärast raamatupidamist, millega võiks tõendada ettevõtte kasusid või kahjusid. Vene ajal kinnitas neid kasupriotsendinorme kameraajkoda, meil kinnitab neid majandusminister..kuni 1I9I2I8. aastani (ja Ika Vene ajal) ei avaldatud neid tabeleid avalikuks teadmiseks. Esialgu ei peetud neid meie juures küll saladuseks ja asjast huvitatud maksnikud võisid neid vaadelda kas malksuinsipektoiri juures või maksudevalitsuses, kuid hiljem hakati neid maksnike eost väljama. Kardeti nimelt, et maiksnilkud juhul, kui miaaratud keskmine puhaskasu protisendinorm on madalam äriraamatutega väljaviidud puhaskasust, ei esita oma raamatuid maksuametile ja lasevad end maksustada keskmiste puhaskasu protsendinoirmide alusel, pääsedes.seega kerigema maksuga ja tekitades kahju riigikassale. Aastaid kestnud võitluse järele läks ikorda riigi ärimaksu seadust muuta sellaselt, et keskmised puhaskasu protsendinormid määratakse kindlaks kahe aasta peale ette ja need avaldatalkse kõikidele teadmiseks Riigi Teatajas. Kasuiprotsendiaiioirimide väljatöötamisest võtab она ka Kaubandus-tööstusfcoja esindaja. Kasuprotsentide väljatöötamisest on enamik meie tööstureist ja kaupmeestest väga tmvitatud, kuna neil puudub korrapärane äriraamatupidamine. Igakord enne kasuprotsentide revideerimist ipiüiüavad ärimehed mõjutada, et protsente alandataks. On ju õige, et mõne kauhaliigi juures kasuprots endin oirmid on tõesti liig kõrged, kuid unustatakse, et keskmised puhaskasunoortmid ei taba ikunagi õiget -puhaskasu, vaid need on ainult keskmised, mii-ütelda hädaabinõu ettevõtte ikasu määramisel, Ikui raamatupidamine puudub, Seda tunnustas ka end. Vene senat, kes ühes oma seletuses ütleb: Kindlaksmääratud keskmine kasuprotsent ei peegelda ettevõtte tõelist tulu, see näitab vaid võdimallust, missuguse protsendi ettevõte võib kasu saada, kui ta teataval ajavahemikul tegutseb normaaloludes." Nagu ülal mainisin, kuuluvad keskmised puhaskasu pirotsendinorimid iga kahe aasta järele revideerimisele. 'See revideerimine aga ei tähenda, et neid norme iga kahe aasta möödudes alandataks, vaid revideerimisel võiakse neid ka tõsta. Meil on 1924. aastast peale kasuprotsentide revideerimine toimunud alandamise tähe all. On tõsi, et vahetevahel on ka mõne kaubaliigi kaupluste või tööstuste kasuprotsente tõstetud, kuid tõstmisi on olnud siiski vähem kui alandamisi. Ja seda õigusega, kuna sõjaajale järgnenud spekulatsiooniajastu kiiresti möödus ja kaupmeeste ning töösturite kasud vähenesid, millega ühes tuli paratamatult alandada ika maksustamise aluseks võetavaid kasupnotsente. Ka äsja väljakuulutatud keskmisi kasuprotsemte on enamikus rohkem alandatud Ikui tõstetud, peamiselt on need aga jäänud endisteks. Võib arvata, et avaldatud protsendinoirimid kõiki ettevõtete gruppe ei rahuflda, aga sinna ei ole midagi parata; vähimalt K-t.-lkoda on omalt poolt kõik teinud, mis tema võimuses seisis, ja rohkem temalt nõuda ei tohiks olla kellelgi õigust. Uue ärimaksu seaduse järele, mis on avaldatud Riigi Teatajas nr. 3i9 119318, muutub keskmiste puhaskasu pirotsendinoiiimide revideerimine teiseks. Selle seaduse 81 ja 82 järgi määratakse need protsendid kindlaks määramata aja peale, mitte ühe või kahe aasta peale. Ajamäär on seaduses jäetud täiesti lahtiseks. Arusaadav, et ühed ja samad normid ei või olla igavesti kehtivad, sest konjunktuur muutub isagefli õige lühikese aja vältel, ja uus ärimaksu seadus e i t e e takistust selleks, et protsendinormid võetaks iga aasta revideerimisele kas kogu ulatuses või üksikute liikide järgi, ka seo on, seaduses jäänud lahtiseks. Sellest võib aga järeldada, et kui tekib vajadus imõine teatava ettevõtete liigi kasuprotsentide revideerimisele võtmiseks, siis on see võimalik, olgu see siis kas lühema või pikema ajavahemiku järele. 'Praeguse korra juures ollid kasupretsendid imääratud kindlaks kahe aasta peale ja enne selle aja möödumist ei olnud maksuasutusil õigust neid muuta. Nii tõotab olukord selles suhtes muutuda painduvamaks. Kas see maksnikele tuleb kasuks või kahjuks, on raske ennustada. See oleneb kõik imeie majanduspoliitika juhtimisest, sest inajan-
254 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA Nr. 11 duslike ettevõtete maksukohustuste määramine on ju osa majanduspoliitikast. Kui eraettevõtlikkust hinnatakse ja seie arenemist peetakse soovitavaks, siis ei tohiks talle peale panna arenemist takistavat maiksukoorimat. Riik viõib kõngete maksudega küll üürikeseks ajaks hankida suuii sissetulekuid, aga ta võib selle juures ku kergesti sattuda selle mehe osasse, kes tappi«kana, kes talle munes kuldmune, selleks, et need munad korraga kätte saada. Kaubandus iooshiskoja juhatuse koosolek uh 1. Seoses töödega Seaduste Kogu" koostamisel on kõikidel riigivalitsemise.alladel asutud tööle kehtivate seaduste kodifitseerimiseks ja veel kasutatavate venekeelsete seaduisite tõlkimiseks. Maiksiuseaduste ühen dam isaks üheks tervikuiks on Majandusmmisteeriuimi juures asuitatud erikomisjon, kellele on tehtud ülesandeks: maksusieaduisi kodifitseerida. Kuid koos sellega cm komisjonile antud õigus algatada kia maksuseaduste muiuitmist ja täiendamist tingimusel, et säärased muudatused ja täiendused ei riivaks riigi eelarvet kahjustavalt. Komisjonis on Kaübandusi-tööstuskoda esindatud ühe liikme (kaudu. Kaubanduis-tööstus/koja juhatus 1 on qtsustanud käesoleva juhtumi täiel määral ära kasutada selleks, et Ikomisijomile ette panna kaupmeeskonna ja tööstunkonna poolt tarviliseks peetavaid muudatusi, kuivõrd need mahuvad Majandusministeeriumi poolt ettekirjutatud raamidesse. Koja juihatus om oitsustanud pöörduda kõikide jkoja sektsioonide paole siellekohaste ettepanekute saamiseks. Ettepanekute ühtlustamine ja redigeerimine toimub koja erikomisjonis, immest võtavad osa kõikide sektsioonide esindajad koos 1 koja maksunduisiküisimuste eriteadlaste ja juristidega. 2. Riigi/kogu tööl astumisega on Kaübandustööstuskoja juhatus ta,rvilis!eks pidanud parlamendile esineda koostöö.sooviga majandusellu puutuvais küsimusis. Säärane koostöö toimuks kõige edukamalt koja esindajate osavõtuga Riigilkogu komüsijonide töödest. Kaubandus-tööstuskoda on oma koostöö tahte kmnitamiseiks pöördunud juba mõlema Riigikogu koja poole, paludes kutsuda koja esindajaid osa võtma neist komisjonide töödest, kus käsitellakse majanduselu puutuvaid küsimusi 3. Kaubamdus-tööstuskoja soovil võimaldab Majandusministeerium koja esindajaile osavõtu ministeeriumi juures asiuva Ratsionaliseerimise Komibeie töödest. Kaubandus-töösitusikocla on veendunud, et ratsionaliseerimise ja standartimisc tööde edukaks läbiviimiseks on vajaline tihe kontakt valitsusasutuste ja tegelike majandusringide vaheil. Koja juhatus on (määranud oma esindajad Ratsionaliseerimise Komitee juure. Sõltuvalt käsüiteldavate küsimuste mitimtnküilgsusest on koja juhatus esindajaiks määranud isikud kaupmeeste ja töösturite huvide kaitseks eraldi. 4. Juba pikema aja keste«on koja kaubamduse- aktsdoonid taotelnud oluvõõraks muutunud Määruse hangeldamise ja liigikaisuvõtmise vastu" muutmist või vähimalt»die fkooskolatitamist praeguste tingimustega. Peale otseste raskuste, mis määrus tekitab, tuleb eriti märkida seda, et arütäruse vaistu eiksijaid karistatakse Krimimaafeeadusüku 2.4!) põhjao. Nimetatud karistuseeskiri toob lisakaristusena kaasa nii riigiorgaanide 'kui ka Kaubandus-tööstuskoja valimisõiguse 'piiramise. Sagedasimad om (juhud, kus karistusnormi on kasutatud sel puhull, kui kauplustes või selle vaateaknal ei de valija pandud kaupade hindu. Selles oaas määruse vastu eksinud ja karistatud kaupmehed kaotavad valimisõiguse. Koja juhatus on asunud seisukohale, et säärane kumm lisakaristus ei ole kuidagi kooskõlas eksimuse vähese tähtsusega. Selle juhatuste otsuse kohaselt om koda astunud isamme hangeldamise ja iliigkasuvõtmise vastu maksmapamdud määru»n kaotamisieksi eriti aga liigselt karmi lisaikaristutse muutmiseks. 5. iüheks Kaübandus-tööistuskoja ülesandeks om kaubanduse ja tööstuse kohta igasugu teadete andmine ja kogumine, nende statistiline ümbertöötamine ja avaldamine. 'Seni puudub Eesti kohta ülevaade sellest, kui suur väjiskaubandusie sektor allub litsentsipoiliiitilka ja IkliirmgikofWkulepete käendustele. Koja üldiste ülesannete täitmiseks õlaks шііе ülevaate saatmine tarviline. Kaubandue-tööstuskoja juhatus om otsustanud nimetatud ülevaate koostada, kogudes ja
Nr. 11 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKO.TA TEATAJA 255 töötades ümber selleks eriti hangitavaid statistilisi andmeid. 6. Kaubandius-tööistuskoja 1937. a. rahaline aruanne on valminud ja кода juhatus kiitis selle heaks. Aruanne pärast läbivaatamist revisjonikomisjonis esitatakse koja nõukogule, kes selle omalt poolt esitab kinnitamiseks koja peakoosolekule, mis arvatavasti peetakse juunikuu keskel. Koja rahaline aruanne näitab, et koja, tulud on laekunud rahuldava eduga, mille tagajärjel kõik erakordsed kullud, nagu stipemdiutmid ja hoone remondid, on kaetud korralist est tuludest ega ole tulnud selleks kulutada endisi reserve, nagu arvati möödunud aastal vaja tulevat. Põhiarimaksu järgud uue seaduse alusel Ettevõtete põhiarimaksu määra kindlakstegemise määruse kava Uus ärimaksuseadus liigitab põhiarimaksu suhtes kõik ettevõtted Ш2 järku, tegemata valhet tööstuslike ning kaubanduslike ettevõtete vathel. Sealjuures uus ärimaksuseadus näeb ette ainult põhiarimaksu [järkude suuruse, nimelt: 1. järk 2. järk 3'. järk 4. järk 5. järk (5. järk 7. jäik 8. järk 9. järk 10. järk ul. järk,112'. järk 4.18ОО kr. 3.600 kr. 3.400 kr. 1.0 kr. i960 kr. 640 kr. 300 kr. 200 kr. kr. 70 kr. 36 kr. 10 kr. Ettevõtete jaotust põihiärimaksu järkudesse ei ole aga näidatud seaduses, vaid see on jäetud Vabariigi Valitsuse määruse hooleks. Nüüd on juba koostatud vastava määruse kava. Ligemal ajal on oodata selle määruse lõplikule läbivaatamisele asumist. Määruse kava järele võetakse põhiarimaksu aluseks eelmise aasta lisaärimaksustamisel kindlakstehtud läbikäigusumma. Seda aga ainult tehingute juures, mis on sooritatud omal nimel. Kui aga äri läbikäik koosneb provisjonidest, siis (põhiarimaksu aluseks oleva läbikäigu saamiseks võetakse tasud kaubandusliku vahenduse eest kolmekordses summas mirug muude talituste, ^ööde ja teenete eest kahekordses summas. Läbikäigusummad, mis on piiriks äritunnistuste järkude vahel, on määruse kavas järgmised: kuni 00 kr.,112. järk 15.000 kr. Ш1. järk 215.000 kr. 10. järk.000 (kr. 0. järk loo.ooo kr. 8. järk kuni üle 200.000 kr. 0.000 Dar. 1.0OO.00O kr. 1.600.000 kr. 2.600.000 kr. 4.000.0O0 kr. 4.0OO.0O0 kr. 7. järk 6., järk 6. järk 4. järk 3. järk 2. järk 1. järk Sellest üldisest tabelist teeb aga määruse kava erandeid. Nii krediit- ja kindlustusasutustel tuleb võtta 1. järgu äritunnistus, kui neil aktiivningkindlustusoperatsioomiidest saadud sissetulek ületab 700 tuh. kr.; metsatööstustel on kõrgeim 4. järgu äritunnistus ning see tuleb võtta, kui ülestöötatava metsa hind on üle '0 tuh. krooni; hangetel ja töövõtetel on samuti kõrgeim 4. järgu äritunnistus ning see tuleb muretseda, kui hanke summa on üle 1 milj. krooni. Impordiluba antakse ettevõtteile vähimalt 6. järgu äritunnistusega, kuid trükitoodete import on lubatud ka juba 8. järgu äritunnistusega. Suurmfüügi-ettevÕtted peavad omama vähimalt 8. järgu äritunnistuse, tralhteriärid vähimalt 9. järgu ning mitte esimese järgu tarbeaineid müüvad kaupilused ika vähimalt 9. järgu äritunnistuse. Uuelt avatud ettevõtete ipõhiärimaksustamiseks antalkse eraldi eeskirjad. Selles kavas on Kaubandus-tööstuskoja poolt tehtud parandusi. Tähtsamate muudatustena soovitatakse võtta läbikäifcude tabelis 18.110. järgu ettevõtete jaoks suuremad määrad, mis aitaksid ühtlustada läbikäigust põhiärimaksuna äramaksetavat pirotsenti. Nii soovitakse, et 10. järku kuuluks läbikäik kuni 30 tuh. krooni, (9. järku läbikäik kuni 76 tulh. krooni, 8. järku kuni 160 tuih. krooni, 7. järku 300 tuh. krooni ja 6. järku kuni 600 tuh. krooni. Pealeselle soovitakse suuremateks parandusteks veel tõsta krediit- ning kindlustusasutuste
256 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 11 sissetulekute määra, nii et 1. järlku kuuluksid ettevõtted iläibilkäiguga üle 1,5 milj. krooni, edasi, tasandada metsatööstuste põihiärimaikisu koormist läbikäigunoirmide muutmisega ning samuti toimida ka hangete juures. Impordiluba soovitatakse anda juba 7. järgu hritunnistustega ettevõtetele. Nagu kuuleme, kavatsetakse Majandusministeeriumis suur osa Kaubandus-tööstuskoja täiendusi liigitustabelitele vastu võtta. Üleriikliku Kaupmeeste Seltside Keskliidu kor* raline aastapeakoosolek Pärnus 22. mail s. a. "üleriikliku Kaupmeeste Seltside Keskliidu kor- railine aaistapealkoosolek, järjekorras kümnes, peeti pühapäeval Pärnus. Osa võttis ülle riigi 19 kaupmeeste organisatsiooni esindajat ja peale selle kaupmehi Pärnust ja Pärnumaalt, arvult üle inimese. Avas ja juhatas H. S i m m, Tallinnast. Ö17,'l krooniga tasakaalus aruanne näitab 33(5 krooni ülejääki. Keskliidule maksavad seltsid peakoosoleku otsusel liikmemaksu senti igalt seltsi liikmelt. Eelarve võeti vastu 11.800 kr. suuruses summas, mille (hulgas on ka keskliidu (häälekandja erieelarve. Eelarve vastuvõtmise juures võttis pikemalt sõna A. V e i 1 e r Tallinnast, kes märkis, et kaupmeeste organiseerimine on meil alles lapsekingades: meie ІіО.ОШ kaupmehest on vaevalt 25 protsenti organiseeritud. Selles ei saa süüdistada keskliidu tegelasi, märkis kõneleja, sest keskliidu majanduslikud võimalused on olnud väikesed. Kaupmeeskonnas endas peab süvenema arusaamine organiseerumise tähtsusest. Ei tohiks elada popsi viisi sentide üle vaieldes. A. Veilor näitas elavates värvides, kuidas organiseerimistöös saavutada tulemusi, nii et kaupmehed oleksid huvitatud oma organisatsioonidest. Kaubandus-tööstuskoja nõunik A. M ä n d- v e г märkis, et organiseerimistöö edukaks läbiviimiseks tuleks palgata ametisse keskliidu juure teaduslik sekretär. Juhatusse valiti uutena A. Annua Pärnust, Marikson Tallinnast, J. Tamm Tallinnast, Ed. Ramm uil us Rakverest ja N. Tuliste Tallinnast. Kaks viimast kuulusid keskliidu juhatusse ja langesid liisu läbi välja vanu* e tõttu, kuid 'valiti tagasi. Liidu juhatuse liikmetele valiti ka 12 kandidaati. b'oega kuuluvad keskliidu juhatusse peale eelnimetatule: II. Simm, J. ikraihe, A. Karismaa, R. Lepp Tallinnast, K. Henning Tartust, P. Kanlkar, Л. Puhk Tallinnast, H. Pärn Nõmanelt ja J. Toming Tartust. Juhatuse liikmete kandidaatideks valiti: Laane Tallinnast, K. Lepp Tartust, Л. Кем mann Tallinnast, H. Laane Viljandist, K. Mutikas Tallinnast, J. Karu Pärnust, E, Seim Tallinnast, Ed. Palgi Narvast, P. Cirikel Tartust, II. Günther ja A. Rubin Tallinnast ning J. Vederik Nõmmelt. Revisjonikomisjon valiti endises koosseisus tagasi: A. Veiler, J. Janison, K. Pukk ja A. Silberg. Neile kandidaatideks PI. Üpnis ja Л. Kalla. Peakoosolekul esinesid referaatidega keskliidu sündik adv. A. Virma uutest majandusellu puutuvatest seadustest, nagu ärimaksuseadus j. im., kuna Kaubandus-tööstuskoja ja Tallinna kaupmeeste seltsi sekretär A. Lahe refereeris knubanduspoliililistcsd päevaküsimustest. Läbirääkimiste all vahetati mõtteid, kas äri alal põlleks võimailik läbi viia X-tunnist tööpäeva, samuti kaaluti ka kindlate hindade maksmapanekut. Juhatus võttis avaldatud sooviavaldused teadmiseks, et neid järlk-järgull ja võimalusi mööda ellu viia. Nimetatud küsimuste kohta võtavad ühingud kohtadel seisukohad ja teevad need hiljem teatavaks keskliidu juhatusele. Koosolekul (otsustati saata tervitustelegrammi majandusministrile. Maksuslamisküsimusi Ärimehed pöörgu rohkem tähelepanu tempelmaksuseaduse nöudmisile. Arved, mis on äriraamatule sissekannete aluseks, olgu tempelmaksustatud ja seaduses ettenähtud aeg alal hoitud. (Riigikohtu Administr.-oisiak. toim. nr. 42 Tl H9Ö8.) Otsusega 20. jaanuarist,1ш7. a. maksuinspektor nõudis ühelt tööstuselt 36 kr. i2u s. tempelmaksu ja 31612 kr. 10 s. tempelmaksu trahvi pandusel, et selle tööstuse revideerimisel selgus, et kaupade ostu-miüügiraanaatu&se did sisse kantud välismaa a-rved, millede kohta tõendusi tempelmaksu tasumise üle ei olnud esitatud. Antud vastulauses tööstuse.omanik seletas, et kõik vä-
Nr. И KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA 257 lismaa arved olnud tempeknaksustatud seaduses ettenähtud maaral, kuid need arved läinud kaduma. Vastulause jäeti rahuldamata. Samuti jättis ka Maksupeakomitee kaebuse tagajärjeta järgnevail (kaalutlusil: Temipehn.-sead. 18 p. p. '9 ja 10 eeskirjade järgi о 1 i lk a e b a j a kohustatud alal hoidma tõendused dokumendi teimpelmaksustamise kohta, millest ta p о о11 e n а osa võttis, 3 aastat, arvates dokumendi täitmise lõpetamisest. Kaebaja ei ole pannud ette mingisuguseid tõendusi, et tema 1'9'3.J. a. ostumüiügiraamatuase sissekantud välismaa arved oleksid seaduslikus korras ja vastaval määral tempelmaiksustatud. Seepärast maksuinspektor on õieti nõudnud nendelt arvetelt tempelmaksu. Samuti on ka trahv määratud seadusepäraselt, sest Tempeknalksusead. 119 ip. Ä näeb otseselt ette, et trahvi määratakse 1'9 p. 1 p õ h- jal ka siis, lk ui ei ole esitatud tõendusi kaubandub-tööstusilike ettevõtete raamatute järgi kindlakstehtud dokumentide tempelmaksustam i s e koht a. Asjaolu, et kõnesolevad arved on eksituse tõttu kaduma läinud, ei anna Tempehn.- seaduso eeskirjade järgi põhjust kaebajat vabastada nõutavast tempelmaksust ja trahvist. Riigikohtule antud kaebuses kaebaja palub tühistada Maksupeakomitee otsuse ja asja samale peakomiteele uueks otsustamiseks saata, seletades: Maksupeakomitee! ei olevat asjalikke andmeid väitmiseks, et arved on õigeaegselt ja õigel viisil tempelmaiksustamata. Anvete mitteesitamine ei tõendavat nende temipeknaksustamatust. Arved läinud kaduma ja seepärast polevat olnud Teatavat elavnemist näitas Kuuba suhtoruvedu, kuna Inglise valitsus olevat ostnud tagavaraks.000 tn. suhkrut. Samuti võis märvõimalifc neid esitada. Tempehn.-sead. 10 p. 8 määravat, et juhul, kui ettevõtte poolt ei näidata eite il8 p. 4 ettenähtud peetud ja peetavaid raamatuid, samuti kirju ja dokumente, siis trahvitakse süüdlasi rahatrahviga mitte üle $00 kr. Selle tõttu oleks võidud teda trahvida arvete mitteesitamise eest dl9 p. 8 põhjall, mitte aga 19 p. 1 järgi. Uut tempelmaksu tasumist oleks võidud nõuda ja teda trahvida ainult sel juhul, kui maksuametil oleksid olnud otsesed' andmed selle kohta, et arvetelt tempelmaks tõesti on tasumata. Asija arutanud ja prokuröri arvamise kuulanud, leiab Riigikohus: Maksupeakomitee on seletanud õieti, et Tempelmaks.-sead. 18 p. p. 9 ja 10 nõuete kohaselt kaebajja on kohustatud hoidma alal tõendusi dokumendi tempelmaksustamise kohta, ja kuna ta revideerimisel pole esitanud mingisuguseid tõendusi selle kohta, et tema 11913(6. a. oetu-mffigiraamatusse sissekantud välisfirmade arved oleksid seaduslikus korras ja määral tempelmaksustatud, siis maksuinspektor oli õigustatud nendelt arvetelt tempelmaksu nõudma. 'amuti õieti Maksupeakomitee on seletanud, et käesoleval korral on ka trahv Tempeim.-sead. 119 p. p. il ja 2 eeskirjade kohaselt õieti määratud. See asjaolu, et arved on eksituse tõttu kaduma läinud, ei põhhusta kaebajat vabastama nõutavast tempelmaksust ja trahvist. Kaebaja arvamine, et teda oleks võidud trahvida Tempelm.-sead. 119 р. в põhjal, mitte aga sama paragraafi p. 1 alusel, on eksllik, sest (käesoleva, juhu kohta pole rakendatav Ш9 p. S-s. Ettetoodud põhjendusil 'Riigikohus otsustas kaebuse jätta tagajärjeta. Laewade p/rahiturg maikuus ei toonud paranemist. Kõigil turgudcil on tegevus endiselt vaikne ning' prahtide tase madal. Teatavat elavnemist tonnaažinõudmises võis märgata mai teisel nädalail Р.-Ameerika valjaveos, kus prahiti rida laevu miinimumihindadega. Kuid seevastu odi L.-Ameerika viiljavedu täiesti aoigus, kuna vihmade tõttu on hilinenud Argentiina uuslõikus, mis on pealegi võrdlemisi vilets. Seetõttu ootas Argentiinas endiselt palju laevu laadungit. Teistel viljaturgudel Austraaliast ja Mustast merest oli tegevus vaikne. Prahiiurg gata väikest elavnemist riisivedudel. üldiselt oli aga seisund säärane, et reguleerimata turgudel veohinnad promptvedudelt ei võimaldanud ülejääke, mistõttu palju tonnaaži oli seisus ja pandi veelgi seisu. Ülksiikute turgude kohta võib märkida järgmist: V i il j a v e d u d 'e 1 -olli vahelduv nõudmine tonnaaži järele P.-A meerikast ja Kanadast. Makseti miinimumhindu ja üksikuil juhtudel pisut üle. St. Lawrence Inglise Antverpeni 2/9 per qr., gmlf^siadamaist sömaasse 2/92/10 per qr. L. -Ameerikast oli mõni üksik juhuslik laadug miinimumhindadega, s. o. S. Loirenzo Inglisie pp. 25/. Austraaliast oli üksikuid vedusid miiniimumihindadega. Mustast merest viljavedu ei olnud.
258 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA Nr. 11 Suhkruveol nõudmine elavnes ajutiselt ning hinnad kõvienesid Kuubast Inglisse: 4 Kuuba sadamast /London 17/ 17/3. R i i s i v e о 1 Oili nõudmine võrdlemisi elav, kuid hinnad endised: Saigiom Bordeaux 28/6 29/, Burma Halfland 27/6. VahemereMusta mere vedudel oli tegevus vaikne ning hinnad endiselt madalad. Makseti maakidest: 6000 tn. Alžiir/Warkington 7/9; Bona Rotterdam 6/6/6; 4)0 tn. Bizarta Middkisborough 7/6. Mustast merest oli vaid mõnesid süteveotehinguid: 7000 tn. Mariupol Montreal 1Ш/6. isüit е еюі oli tegevus endiselt vaikne kõigil turgudel. Tekkis vaid elavaim nõudmine L.- Ameerika vedudeks, kuhu tonnaaži tagasiprahtide puudus/ei on raske saada, mistõttu süteveohind sinna tõusis Cardiffi rajoonist 15/15/6 per tn. Teistel süteveoturgudel makseti (järgmisi hindu: Cardiffi rajoon Aleksandria G/6. Lääne-Vatheimeri 6/67/ Lääne-Itaalia 6/ 6/3 Lissabon (20 tn.) 6/4% Marseiiles. 6/9 Bordeaux 4/1% Newcasitle Königsberg 1200 tn. 6/ Klaipeda 2000 tn. 5/ Varberg 1800 tn. 4/9 Hamburg 3/9 Daani sadamad 4/ 4/3 Vasa, 10 tn. 5/ Metsaveoturg oli ikka veel soigus, kuna metsamaterjalide müük on olnud senini erakordselt vaikne. Pealeselle mõjub kaasa ka turgude reservimine omale tonnaažile. Näit. Saksa teeb motiuaostmisiel tingimuseks, et ostetalks fob. ning vedu an taiks saksa laevadele, mistõttu /viimased on vedudega kindlustatud. Ka mõned teised riigid tarvitavad sauna meetodit. Vabaturul on pakkumisel vaid üksikuid veduisid, milliseid veoandjad püüavad paigutuda ailla miinimumi. Kuid laovaoimanilklkude front peab kinni niiinimuimislt, niis kehtib vedudel 1. anaisit, eelistades pigeim laevu hoida seisus. Teadaoilevad üksikud prahtinirsed on toimunud miinimumhindaclega ning hiliseimaile vedudele pisut üle. Ainult üksikud outsider'id" on võtnud vedu alla miinimumi, kuid see ei või mõjutada turgu. imetsaveoseiukhi avanes tänavu hiljem, ning kuna om oodaita vedude kuhjumist, võib oodata ka hindade tõusu hiiliweimaile vedudele. Teiselt (poolt võib aga vedude kuhjumise puhul tekkida pikki ootamisaegu aadamaix. A j a i e,p i n g u - prahihnisi on olnud vähe. Hinnad on endisdlt (madalad, un vaid /sõlmitud mõned laevad Balti-Valgemere vedudeks aniinimumhindadega ning suuremaid laevu üksikreiisddeks või Kaug-Itta. Prahi-indeks aprillis Lloyds ЬшДЛ" andmeil näitas veelgi langust võrreldes, eelmise kuuga (1923 =): Euroopa 84,2 0,8 Р.-Ameerika 97,4 -f-1,4 L.-Ameerika 101,3 +.1,3 I.-India, Aafrika... 94,8 5,7 V.-Oofc,, Austraalia... 86,1 +2,2 Üldindeks 92,8 0,4 a. samal kuuli oli indeks 19 '/v kõrgem. Kunsisudi ia sellest valmistatud esemete müük on lubatav 3. järgu kaubandusliku aritimiiis tusega õige sageli on esinenud juhtumeid, kus kolmanda järgu kaubandusliku äritunniistuse alusel tegutsevatele kauplustele on maksuametnike poolt tehtud kohustuslikuks kõrgema äritunnistüse järgu lunastamine põhjendusel, et äris on müüdud kunstsiidi või sellest valmistatud esemeid. Mitmesugustele tõlgitsustele selles küsimuses andis alust asjaolu, et III j. kaub. ärit. järgi kaubelda keelatud kaupade (nimestikku pp. 17, 1'8 ja 119 mõiste kohaselt on keelatud siid ja sellest valmistatud esemed; lubatud -puuvillane 'riie.. Kunstsiid, olles uudne ja tabelis ettenägemata aine, ei ole otseselt keelatud ega lubatud artiklite hulka paigutatud. Küsimuses selgusele jõudmiseks pöördus Kaubandus-tööetuskoda vastava järelepärimisega Maksude Talituse poole, kes oma vastuses fikseerib : Mis puutub kunstsiidist riidesse ja sellest valmistatud esemete mimigisse, siis arvab Maksude talitus, et HI j. kaub. ärit. järele kaubelda 'keelatud kaupade nimestiku pp. 17, 1(8 ja 19 mõiste kohaselt võib neid tmütüa III j. kaub. ärituimistusega, välja arvatud nimestiku р. Ів-ая otsekohe nimetatud kunstsiidist päeva- ja vihmavarjud."
Nr. 11 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 259 Tähtsad väliskülalised Eestis Esmaspäeval, SO. mail, hommikuse rongiga bell 9.07 saabusid Riiast Tallinna rahvusvahelise kaubanduskoja president Thomas J. Watson abikaasaga New Yorgist, selle koja.peasekretär Pierre Vasseur, samuti abikaasaga, raihvusvahelise masinatekaubanduse ühingu peadirektor Euюоіра mandri jaoks Jadk Holt ning sama ühingu reklaamidirektor Ardh Davis. Väliskülalisi jaamas võtavad vastu rahvusvahelise kaubanduskoja Eesti rahvuskomitee ja Kaubandustööstuskoja juhtivad tegelased. Rahvusvahelise kaubanduskoja president Thomas J. Watson on sündinud 1872. aastal Campellis (New York). Rahvusvahelise kaubanduiskoja presidendiks valiti J. Watson 1937. a. kui üldiselt tuntud maailmamajanduse juhtivaid tegelasi. Ta on ralhvusvahelise kaubanduskoja töödest kauemat aega võtnud osa ja oli aastast 19331937 selle koja Ameerika gruipi presidendiks. Th. J. Watson on rahvusvahelise masinatekaubanduse ühingu president. Tema juhtimisel on see ühing omandanud oma praeguse ulatuse ning tähtsuse. Ühingul on ettevõtteid 79 riigis. Pealeselle on Th. J. Watson New Yorgi f öderaal reservjpanga nõukogu liige, kaubandusministeeriumi majandusnõunik, väliskaubanduskioimis^ joni esimees, Ühendriikide kaubanduskoda ja Merchants Association of New York juhatuse liige ja tegev arvurikikais heategevais ning kultuurilisis asutusis ja organisatsioones. Tunnustuseks teenete eest majandusliku rahu (kasuks töötamisel annetas American Arbitration Association talle kuldmedali detsembris 11986. a. Rahvusvahelise Kaubanduskoja presidendi ametis on Th. J. Watson ennast täieliselt pühendanud oma elutööle maailmarahu kindlustamisele ralhvusvahelise kaubanduse kaudu. Oma tegevusega kõigil neil aladel on Th. J. Watson saavutanud täie tunnustuse: ta <m paljude ülikoolide audoktor ja väga mitmesuguste ordenite omanik. ikaubandus-tööstuskioda korraldas 3*0. mail koja ruumes president Th. J. Watsoni ja teiste tähtsate külaliste auiks eine, millest osa võitma olid palutud ka majandusminister L. S e p p, välisminister К. /Seite r, valis- ja majandusministeeriumide kõrgemad ametnikud, Kaubandustööstuskoja juhtivad tegelased, Ühistegevusikoja ja Põllutöökolja esimeihed, majanduslike tipporganisatsioonide juhid, ajakirjanduse majandusosakondade toimetajad jne. jne. Tallinnast sõidavad tähtsad külalised edasi Soome. Eestimaa Kindlustusmaks. EKA" 1937. tegevusest Aprillikuu teisel poolel registreeritud uued firmad: Äride register a. Nagu nähtub neil päevil avaldatud E.KA" aruandest 119137. a. on seltsi tegevus nagu varematelgi aastatel on olnud täiesti edukas. Seltsi aktivad 1 on kr. 3.023.145., mis jagunevad järgmiselt: kassa ja.seltsi hoiuarved pankades kr. 191.1185., väärtpaberid ija hüpoteegid kr. 599..9., kinnisvarad kr. ІІ.ІЗІ5І6.7ЗІ6., laenud elukindlustuspoliiside pantimisel kr. 3011.1135., ajatatud preemiad kr. 1І27.5І2ІЭ., teistes kindlustusseltsides kr. И9Ш2І7І6\; ülejäänud osa langeb deebitoridele, vallasvarale ja muule aktivale. Puhaskasu on kr. llmö.. Valimisvanuse järgi väljalangenud juhatuse liikmed valiti tagasi. 51. O. Uusküla, Tallinn, Apteegi 9, jalanõudetööstus, ärip. Otto Uusküla. 52. Rudolf Vadi, Puurmanni v., sindlilõikus. 53. H. V а i к 1 a, Jõgeva, Suur 31, äriesindaja, ärip. Henn Vaikla. 54. Eesti Esindus-Kontor G. ja V. W i 1 h e 1 m s о n ja K. Sikk, Tallinn, Pärnu mnt. 407, välismaa firmade esindused graafilisel ja teistel aladel, täisühing, täisosanikud Georg Wilhelmson, Valentin Wilhelmson ja Karl Sikk, ühingu osakapital Kr. 7.. 55. Pauline V õ s a n g, Tallinn, Paldiski mnt. 30, loiduainetekauplus. 56. Olga Väli, Tallinn, Alevi 5, toiduainete ja piimakauplus. 57 H. Väljaots, Nõmküla v., Tamsalu, toiduainetekauplus, ärip. Heleene-Matilde Väljaots. Registreeritud muudatused: 1. Mihkel Andreesen'i rätsepatöösluse asukohaks Tallinn, Vabadusväljak 101 (enne Rataskaevu 14).
260 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 11 2. Hans Bauer avanud lihakaupluse Tallinnas, Toom-Kuninga 24; lihakauplust Jakobsoni 21 peab edasi. 3. Richard В a u m e e s'i perekonnanimeks Paomees", tema jalanõudekaupluse asukohaks Tallinn, Kullasepa 14 (enne Rataskaevu 2) ning firmaks R. Paomees". 4. Jakob Blau perekonnanimeks Palusaar" ning tema Martna v. asetseva segakaupluse firmaks J. Palusaar". 5. K/ Tempo" Hanno E i t e 1 b e r g asukohaks Tallinn, Pärnu mnt. 193, remonttööde osakond lõpetatud, prokuura antud Eduard Eitelberg'ile. 6. Juuli E 1 g a s'e perekonnanimeks Tuhk" ning tema Viljandis, Uus 16 asetseva toiduainetekaupluse firmaks J. Tuhk". 7. Metsaäri ja kastitööstus Eksportkast" Furmansky & Pojad, Tartu, Kroonuaia 76, ärialaks laua- ja kastitööstus ja firmaks Furmansky ja Pojad Laua- ja kastitööstus Eksportkast". 8. Adele H e n n о с h lõpetanud õllekaupluse pidamise Elvas ja avanud Tartus, Ліа 10 restoranhotelli firma all: A. Hennoch Restoran-hotell Eeden"". 9. lakob Ilves'e lihakaupluse asukohaks Nõmme, Vabaduse pst. 39 (enne Männiku tee 38). 10. Hugo Kalm jätkab äritegevust, avades Rakveres, Karja 2 toiduainete- ja lihakaupluse. 11. Samuel Keerd jätkab äritegevust, avades Räpina v. segakaupluse. 12. August Keskel jätkab äritegevust, avades Tartu. Kaluri 69 puu- ja mööblitööstuse firma all,,a. Keskel". 13. Fromhold Klampe lõpetanud õllelao Viljandis, Lossi 31; koloniaalkauplust Tartu 14 peab edasi. 14. Elfriede К ob li avanud toiduainetekaupluse Tallinn, Kadaka tee 15, teist toiduainetekauplust Mehaanika 14 peab edasi. 15. Anna Kors'i ees- ja perekonnanimeks ja tema Tallinnas, Kauba 9 asetseva toiduainete- ja piimakaupluse firmaks on An Koitla". 16. Otto Kuddu, Tallinn, Kaupmehe 11-a7 jätkab äritegevust pudukauba müügiga autolt. 17. Alide L a h t'i, Tallinnas, Vene 20 asetseva söögisaali asukohaks Tallinn, Pärnu mnt. 17, söögisaali Liivalaia 42 peab endiselt edasi. 18. Kaubamaja Lasar Selmanovitsch ja Poeg, Tartu, Uueturu 19, täisosanik Lasar Selmanovitsch surnud, tema pärandustombu hooldajaiks määratud Ruvin Selmanovitsch ja Hermann Tschapkovsky. 19. Jaan Loos lõpetanud einelaua pidamise Mäksa vallas, samas asetsevat toiduainetekauplust peab edasi. 20. Tehnokeemiline tööstus Mota" B. Mohrenschildt, asukohaks Tallinn, Soo 29 (enne Rohu 5). 21. Aleksander Ne ih au s'i perekonnanimeks,,vainumets" ning tema Venevere v. asetseva toiduainetekaupluse firmaks Aleksander Vainumets". 22. Julius Nurmberg'; perekonnanimeks Nurmsalu" ja tema Tartus, Ropka aianduse krunt 2 asetseva aianduse firmaks Julius Nurmsalu". 23. Erastus О i 1 i n g'i esinduskontori asukohaks Tallinn, Lai 4 (enne Pikk 3). 24. August P о n n a jätkab äritegevust, avades Tallinn, Jakobsoni 35 (enne Alevi 5) loiduainclekaupluse. 25. Jaan P oro vaid ja jätkab äritegevust, avades Tartus, Riia 30 toiduainete- ja piimakaupluse. 26. Johannes Privoi lõpetanud Rakveres, Tallinna 32 segakaupluse pidamise ja avanud Rakveres, Vaksali 1, restorani. 27. Anette P г о о s о avanud toiduainetekaupluse Tallinn, Uus Kalamaja 35, ja lõpetanud kaupliue Tallinn, Prii 8. 28. Vilhelm E. Proehm avanud Tallinnis, Lai 34 tsementpõrandaplaatide tööstuse; esinduskontoii asukohaks Lai 34 (enne Rataskaevu 14). 29. Rudolf Rebane jätkab äritegevust, avades Nõmmel, Glehni 20 toiduainetekaupluse. 30. Jakob Roosimägi jätkab äritegevust, avades Tallinnas, Pärnu mnt. 172 toiduainetekaupluse firma all J. Roosimägi". 31. Juuli Rootsi jätkab äritegevust, avades Kacliinas segakaupluse. 32. Arnold Roth avanud toiduainetekaupluse Sindi al., Raudtee 1, metsatööstuse Kilingi v. lõpetanud. 33. Robert S a r v ' e tubakakaupluse asukohaks Tallinn, Lai 4 (enne Hobuse 2). 34. Tööstuse aktsiaselts Kindavabrik Simple x", Tallinn, Prii 3, lahkunud juhatuseliige Isak Braschinsky, juhatusliikmeks valitud Jakob Braschinsky. 35. Voldemar S о к к ' i segakaupluse asukohaks Vastse-Kuuste v. ja as. (enne Karilatsi v.). 36. Aleksander T а а v e 1 jätkab äritegevust, avades Tartus, Kaluri 10 restoran-võõrastemaja ja sissesõiduhoovi firma all Aleksander Taavcl restoran Levadia"". 37. Marie Tiitso jalanõudekaupluse asukohaks Tallinn, Pärnu mnt. 4 (enne Valli 10). 38. Alviine Välba lõpetanud Narvas, Joala 18 kondiitriäri ja avanud Joala 4 segakaupluse firma all A. Välba". Firma iegvuse lõpetamine registreeritud : 1. Ida Abras, Pärnu, Kalevi 45, kivinõudckauplus. 2. Elektriarmatuuride-tööstus R e x" J. Firk, J. Landmann & Ко, Tallinnas Dunkri 4 tööstus ja Vene 8 tööstuse saaduste müügikoht. 3. Julius H e r g a u k, Rapla v., pudukauplus ja rätsepatöökoda. 4. Anton 111 e r, Pärnu, Rääma 28, toiduainetekauplus. 5. Selma Jermakov, Tallinn, Tina 24, toiduainete- ja õllekauplus. 6. Leena Kebja, Haapsalu, Saue 9 (enne Endla 1) kodused lõunad. 7. Alma Kruuse, Tartu, Söögiturg 5, toiduainetekauplus, 8. Marie Kukk, Tartu, Holmi 17, pruugitud mööbli kauplus.
Nr. U KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 261 9. А. К u г g, Narva, Soldina 23-a, ehitus- ja laudsepatöötuba. lü. Alide Kuuskma, Tallinn, Paldiski mnt. 30, toiduainelckauplus. 11. Karl Kõrt s, Tallinn, Luise 5, toiduainetekaupus. 12. Tallinna Stevidori ühing, К. К ü 11 ja Ко, Tallinn, Sadama, Baikovi sild. 13. R. Laur, Rakvere, Vaksali 1, restoran. 14. Vooiu vesiveski Hans Lehtpuu, Suislepa vald. 15. Johannes L e i n b e r g, Tapa, Nigoli pst. 6, \ankiitööslus. 1b. J. Lokke, Võru, Kreutzvaldi 24, polsterdamise löökoda. 17. Daamide rõivastusäri Aime" Л. Maanse, Tallinn, Pärnu mnt. 8 moeäri ja naisteriiete õmblustöökoda. 18. Vladimir Martin, Pärnu, Jannseni, lihakauplus. 19. Liisa Menno, Tallinn, Uus Kalamaja 35, loiduainelekauplus. 20. A. M u t r a, Narva, Tallinna mnt. 1, toiduaineteja piimakauplus. 21. Alide Nael, Tallinn, Toom-Kuninga 24, lihakauplus. 22. Pruugitud asjade kauplus Karl N i e m a n n, Tallinn, Uus Kalamaja 9-a. 23. Gustav N õ m m a n, Tallinn, Endla 67, toiduainetckauplus. 24. Л. Off iil, Narva, Surnuaia 4, aiapidaminc. 25. Jaan О f f i i 1, Narva, Tallinna mnt. 15, toiduainetckauplus. 2b. K. Ponna, Tallinn, Alevi 5, toiduainete- ja õllekauplus. 27. Gustav P г i к к с 1 restoran ja võõrastemaja,,levadia", Tai tu, Kaluri 10. 28. E. R a i d m a, Viljandi, Jakobsoni 11, segakauplus. * 29. Endel Raidmets, Anija v., Kehra, liha- ja vorstikauplus. 30. Moorits Raudsepp, Hummuli v., leiva- ja saiakauplus. 31. Alviine R e i 1 j a n, Valgas, Võru 28, toiduainelckauplus. 32. Osvald Sarik, Tallinn, Jakobsoni 30, toiduainetekauplus. 33. Scher, Tallinn Kappeli 11 (endine J. Viimsi 56), loomade ja liha ost-müük. 34. A. S с h i h а 1 с j e v, Tallinn, Apteegi 92, kingsepatööstus. 35. Maria Seppel, Tallinn, Viljandi 24, toiduainetekauplus. 36. Daamide rõivastusäri Aime" K. Siim, Tallinn, Pärnu mnt. 8. moeäri ia õmblustöökoda. 37. Karl Sikk, Tartu, Kooli 188, esindused. 38. Pelageja S i n i 1 n i к о v, Tartu, Riia 135, toiduainetekauplus. 39. Elfriede Steinberg, Tartu, Veski 45, toiduainctekauplus. 40. H. Treier ja Ко, Tallinn, Telliskivi 11, aiandus. 41. August Toots, Tartu, Fortuna 1 (enne Narva 43) jahu- ja viljakauplus. 42. Jaan Ummik, Kavilda v laualõikus. 43. Alfred Vallas, Peri v., segakauplus. 44. Georg Vilhelmson esindused, Tallinn, Pärnu mnt. 407. 45. Vunk ja Zettermann Pagari- ja kondiitriäri ühine", Tartu, Gustav Adolfi 35. 46. R. Õ i s m a d, Tallinn, Lühikejalg 8, pudukauba müük autolt. Maikuu esimesel poolel registreeritud uued firmad: 1. А. А 11 i к v с с, Tallinn, Paluka 2, toiduainetekauplus, iirip. Ann Allikvce. 2. Helgi К с s s а 1 u, Pärnu, Karuselli 25, toiduainctckauplus. 3. Ferdinand F г с i b e r g, Tartu, Narva 38, vooriäri. 4. Maria G r e n f cl d t,, Riguldi v., talurahvatarvetekauplus. 5. Elva vesiveski, H. Halle r, Vana-Otepää v., saeveski, ärip. Hendrik Haller. 6. L. Hamburg, Tallinn, Juurdeveo 14, toiduainetekauplus, ärip. Liisa Hamburg. 7. Sergei H a m m e r, Nõmme, Kadaka pst. 65, maalritööstus. 8. Hendrik H e i n 1 a, Pärnu, Tallinna mnt. 22, toiduainetckauplus. 9. Joosep Ii о p p, Pärnu, Jannseni 22, nahkade ülesost ja müük. 10. A. Ilves, Viljandi, Eha 6, toiduainetekauplus, ärip. August Ilves. 11. Ilmar J ü r i s а a r, Kaisma v., segakauplus. 12. A. Jürisson, Vana-Tänasilma v., Marema, jahuveski, ärip. Aleksander Jürisson. 13. Mihkel Kallas, Lihula v., Lihula alevik, segakauplus. 14. Vennad К a n n, Salme v., jahuveski, täisühing, täisosanikud Jüri Kann, Hindrek Kann ja Leonhard Kann, ühingu osakapital Kr. 2... 15. Paekivitööstus Silur" O. Karma, Tallinn, V. Lasnamäe 5, ärip. Otto Karma. 16. L. К r a a v i k'u kauplus, Vaivara v., Vaivara as., toiduainetekauplus, ärip. Ludmilla Kraavik. 17. Jaan Kriiseman, Ulila v., toiduainetekauplus. 18. Aktsiaselts Kunstkivi Tehas, Tallinn, Sakala 309, savi, diatomiidi ja teiste maapõuevarade uurimine, töötlemine, ümbertöötamine ja turustamine ning maapõuevaradega, nende toodetega, sise- ja välismaa ehitusmaterjalidega kauplemine, põhikapital Kr. 60.000.. Juhatuse liikmed Gustav Jonson, Karl Kranfeldt ja Artur Terras, pearaamatupidaja Arnold Ketta. 19. L. Kabala, Tallinn, Tondi, toiduainetekauplus, ärip. Lidia Kabala. 20. A. Kost, Tallinn, Niguliste 16, rätsepatööstus, ärip. Aleksander Kost. 21. N. Lahi, Tallinn, Pärnu mnt. 46, juuksetööstus, ärip. Nikolai Lahi. 22. Johan Laikoja, Kurna v., Vene k., talurahvatarvetekauplus. 23. Emilie Loderaud, Mooste v., jahuveski. 24. J. L u t s b с r g, Paistu v., Orumäc, talurahvatarvetekauplus, ärip. Johannes Lutsberg. 25. Pudu- ja moeäri Virge", Meeta M a diso v, Tallinn, Paldiski mnt. 3, pudu- ja moeäri, pesu- ja kübaratööstus. 26. Karl Meerits, Mustjala v., Võhma k., autoveoäri.
262 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. U 27. Anton Mitt, Tallinn, Pärnu mnt. 32, jalanõudekauplus. 28. Meeta Multer, Tallinn, Endla 15, toiduainete- ja piimakauplus. 29. Anita Muru, Tallinn, S. Patarei 9, toiduainetekauplus. 30. A. Mürk, Tallinn, Toom-Kuninga 17, toiduainetekauplus, ärip. Arnold Mürk. 31. Tamsalu saeveski E. Neito ja L. Ring, Nõmküla v., Tamsalu, täisühing, täisosanikud Erich Neito ja Levi-Isak Ring, ühingu osakapital Kr. 2.000.. 32. Günter Neito, Tallinn, Telliskivi 38 (enne Õle 1), toiduainetekauplus. 33. H. Ots, Tallinn, Veneturg 3, pudukauplus, ärip. Hilda Ots. 34. Reinhold Paas, Valjala v., Kiriku k., riigiviinakauplus. 35. Pahk, Tartu, Tähe 83, raamatu-, kirjutusmaterjali- ja mänguasjadekauplus, ärip. Marie Pahk. 36. Mihkel Paiso, Tallinn, Veerenni 57, toiduainetekauplus. 37. Aleksander Palu, Pärnu, Tallinna mnt. 1, toiduainetekauplus. 38. O. Pedari, Tallinn, Falkpargi 22-a, toiduainetekauplus, ärip. Otu Pedari. 39. Mihail Petrov, Tallinn, Paldiski mnt. 25 (end. nr. 51), vanarauakauplus. 40. Otto P e t z о 1 d & Ко, Tallinn, Pärnu mnt. 19, esindused (kirjutustarbed j.t.), täisühing, täisosanikud Otto (Vladimir) Petzold ja Hanno Eitelberg, ühingu osakapital Kr. 400.. 41. Valentin Ploškin, Järve v., Ontika as., kalasuitsetamise tööstus. 42. S. Poolak, Viljandi, Tartu 88, toiduainetekauplus, ärip. Salme Poolak. 43. Johannes Preimann, Martna v., Rannamõisa as., jahuveski. ^ 44. Jüri Puhk, Anija v., Kehra, lihakauplus. 45. Marta Pukk, Tallinn, Tartu 48, toiduainetekauplus. 46. Antonina Raaga, Tallinn, Terase 16, toiduainetekauplus. 47. Rai d'i saeveski, Mõisaküla, Vabriku 5, ärip. Henno Raid. 48. V. Rakfeldt, Paide, Turu pl. 18, raadioaparaatidekauplus, ärip. Villem Rakfeldt. 49. Joh. R a u d s i k, Tartu, Jaama 54, veovooriäri, ärip. Johannes Raudsik.. Anette Reinap'i pärandusetomp, Tallinn, Koidu 97, toiduainetekauplus, ärip. pärandustomp, lpär.-tombu hooldajaks on Eduard Saulep. 51. E. R о b a, Tallinn, Maakri 18, toiduainete-, piima- ja õllekauplus, ärip. Elvine Roba. 52. A. Rööp, Tartu, Riia 422, fotolaboratoorium, ärip. Aleksander Rööp. 53. A. Saart ja Ко, Tartu Raekoja 2, kleidi-, pesu- ja pudukauplus, täisühing, täisosanikud Are Saart ja Agne Saart, ühingu osakapital Kr. 1.000.-. 54. Olga Seebart, Tallinn, Vaimu 4, toiduainetekauplus. 55. Elisabet Selling, Pärnu, Kalevi 26, õmblustööstus. 56. Nahavabrik Dipl. ins. J. Stein, Kohila v., Tohisoo as., toornahkade ümbertöötus, ärip. Jakob Stein. 57. Riina T a m m, Pärnu, Jannseni õ, toiduainetekauplus. 58. Karl Ta us aar, Pärnu, Jannseni 8, söögisaal. 59. Johan T õ n i s s о n, Pangodi v., Laguja k., vesiveski. 60. Sae- ja jahuveski Alma ja Linda Varo s, Paasvere v., Rahkla k., täisühing, täisosanikud Alma Vares ja Linda Vares, ühingu osakapital Kr. 1.000.. 61. Voldemar Zupsmann, Võõpsu, Aia 1, einelaud õllemüügiga. Registreeritud mmidalused: 1. Maimu A b e l'i rõivaõmblemistöökoja asukohaks Tartu, Kalevi 111, enne Aia 811. 2. August Aho avanud Anija v., Kehras lihakaupluse, samas asuvat toiduainetekauplust peab edasi, mõlemaid ühise firma all Aug. Aho". 3. O. Andres s о n'i toiduainetekaupluse asukohaks Viljandi, Pärnu mnt. 25 (enne Tartu t. 88). 4. Eduard Antsov avanud Tartus, Rüütli 12 asuva pagari- ja kondiitriäri juures kohviku, samas asuvat tööstust peab edasi. 5. Elektro-esemete valmistamise aktsiaselts Are", Tallinn, Reimanni 11, põhikiri muudetud, uueks nimeks võetud: Elektrotehnika Tehased aktsiaselts Are". 6. Rosalie Arro toiduainetekaupluse asukohaks Sootaguse v., Kukulinna as. (enne Jõhvi v.). 7. Hans В a u e r lõpetanud lihakauplu.se Tallinnas, Toom-Kuninga 24, lihakauplust Jakobsoni 21 peab edasi. 8. Fritz В e e s e agentuuräri asukohaks Nõmme, Lootuse pst. 91 (enne Tallinn, P. Süda * 94). 9. Tõnis Busch jätkab äritegevust avades Tartus, Raekoja 5, toiduainetekaupluse firma all Busch". 10. Peeter В õ t а 1 о v jätkab Pala vallas asuva jahuveski tegevust. 11. Eesti Akadeemiline Kutseõigusliste Kunstnikkude Koondis, juhatus Tallinn, S. Tartu 11, lahkunud juhatuse esimees Hans Kuusik, tarbekunsti ateljee asukohaks Tallinn, V. Posti 8, enne V. Karja 11. 12. Vennad Voldemar ja Johannes E г i к s о n, Erra v., Kiviõli, täisosaniku Johannes Eriksoni lahkumisega täisühing tegevuse lõpetanud, kuna toiduainete müügi tegevust viiliköögist jätkab ainuisikliku äripidajana Voldemar Erikson firma all Vold. Erikson". 13. Rudolf E r n i t s'a talurahvatarvetekaupluse asukohaks Vändra v. (enne Hageri v.). 14. Erich E11 у eesnimeks Eerik" ning tema Liigvalla vallas asuva jahuveski firmaks: Ao" jahuveski Eerik Etty. 15. Heinrich Evartson avanud Tuhata v., Tammiku as. segakaupluse, samas asuvat jahuveskit peab edasi. 16. Esimene Pärnu lina- ja takuketramisevabrik R. Fröhling ja Ко, asukohaks Pärnu, Riia mnt. 2-a. 17. Riidekudumisetööstus Elka" J. Germann, Tallinn, Narva mnt. 8, firmaks: Pesuõmblemisetööstus Elka" J. Germann,
Nr. Il KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 263 18. Jakob G с r m a n lõpetanud Tallinnas, Narva 8, kaelasidemete- ja pesukaupluse ja avanud Tallinnas, Estonia t/m. 4 riidekaupluse firma all Jakob German". 19. Kindlustusaktsiaselts Hansa, Tallinn, Pärnu 11, endine juhatus terves koosseisus tagasi astunud. Juhatuse liikmeteks valitud Johann Sihver, Georg-Hermann Jaanson ja Johannes Zimmermann. 20. V. Hanson", Tartu, Aleksandri 1, ärip. Voldemar Hanson surnud, ettevõte üle läinud alaealistele pärijatele Gertrud Hansonale ja Georg Hansonale, kelle eestkostjaks Jakob Klemmer, prokuristiks on Friedrich Tammik. 21. Herbert Hints jätkab äritegevust, avades Pärnus, Tallinna mnt. 10, naha- ja rauakaupluse. 22. Aleksander H о r n restoran Du Nord" asukoht: Tartu, J. Kuperjanovi 5-a, s. o. endine Maarjamõisa 5-a. 23. Mathilde I s b e r g'i perekonnanimeks Täker" ning tema Haapsalus, Ehte 3 asuva lihaja vorstikaupluse firmaks Matilde Täker". 24. Ruvin I s t к о v i t s с h'i elusloomadega ja lihaga kauplemise ettevõtte asukohaks Tallinn, Kappeli 812 (s. o. end. J. Viimsi 43-b). 25. Hermann Jägo n о v'i lukusepatöökoja asukohaks Tallinn, Pärnu 134, s. o. endine S. Pärnu 78-a. 26. August J e e n a s jätkab äritegevust, avades Vastse-Kuuste v., Valgemetsa as. toidu- ja tarbeainetekaupluse. 27. Andres J u u г i к s о n'i perekonnanimeks Juuriksoo" ning tema Suigu v. asuva saeveski firmaks: Andres Juuriksoo Reiali" saeveski. 28. Otto Jürgen s'i perekonnanimeks Jürisalu" ning tema Laiksaare v. asuva toiduainetekaupluse firmaks Otto Jürisalu". 29. Johannes J ü r g e n t h a 1'i ees- ja perekonnanimeks ning tema Avanduse v. Simunas asuva õllckaupluse firmaks Juhan Jürilo". 30. K.- Kalatsentraal" Kaasik & Ко, Tallinn, Estonia pst. 27, usaldusühingu leping muudetud, täisosanik Veera Kaasik ühingust lahkunud. 31. Alfred-Georg Kahk avanud Leebiku vallas villatööstuse ja elektrijõujaama, samas asuvat jahuveskit peab edasi. 32. Markus К а 1 e к t о r'i mütsi- ja nahakaupluse asukohaks Pärnu, Tallinna mnt. 13, s. o. end. Jänesselja 13. 33. August Karro jätkab äritegevust, avades Tallinn, Pikk 41, tisleritöökoja firma all,,a. Karro". 34. August Karu lihakaupluse asukohaks tänava ümbernimetuse tõttu Tallinn, Kappeli 8. 35. Helmut Kask jätkab äritegevust, avades Tartus, Kindr. Põdra 262 kangakudumisetööstuse firma all И. Kask". 36. Meier-Elias К a t z'i valmisriietekaupluse asukohaks Tartus, Aleksandri 6 (enne nr. 5). 37. Heinrich Kesa jätkab äritegevust, avades Tallinn, Liivalaia 105 peeglitööstuse. 38. Georg Kiima lina- ja viljaäri asukohaks Tartu, Narva 167 (s. o. endine nr. 151). 39. Helene К i i s k'i toiduainete- ja piimakaupluse asukohaks Tartu, Aleksandri 61 (enne nr. 70). 40. Kohvitööstus Viktoria" R. Klaus ja L. Kahn, Pärnu, Brackmanni 17, firmaks on Viktoria" R. Klaus ja L. Kahn, millise firma all peab peale kohvitööstuse veel paberossikestade tehast. 41. Aktsiaselts Paberivabrik Koil", Tallinn, Viru 9, surma läbi lahkunud juhatuse liige Aleksander Rosen. 42. Peeter Kombe kingsepatööstuse asukohaks Tallinn, Pärnu 60, s. o. end. S. Pärnu 14. 43. Vladimir К о n j e f f'i koloniaalkaupluse asukohaks tänava ümbernimetuse tõttu Tallinn, Pärnu mnt. 9. 44. Liisa Kork'i toiduainetekaupluse asukohaks Tallinn, Niine 9 (enne Tulika 24). 45. Õmblustööstus Marta К г а a v'i asukohaks Tallinn, Pärnu 317 (enne Aia 85). 46. Aleksander Kuusi k'u ettevõtte asukohaks Ambla v., Ambla alevik (enne Tapa, Lai 7) kus peab pagariäri senise toiduainetekaupluse asemel. 47. Peedu L а i к a s k'i rätsepatöökoja asukohaks Tallinn, Harju 362 (enne Kullasepa 142). 48. Ernst Laius'e metallitööstuse asukohaks Tartu, Meltsiveski 13 (enne V. Põik 2). 49. Seebitööstus Hasso" J. Leppik, asukohaks Tallinn, Pronksi 1 (enne S. Pärnu mnt. 14). ч Parimad } jalgrattad NAUMANN, MARS, NATIONAL, ) BALT1K, ORIGINAL, REX j. t. I osiale soodsa järelmaksuga 1 KR. SAAR & КО. ч Tallinnas, Viru 3. / І Tartus, Raekoja 2. \ ) ( rf jrifll*»^,<«fffwv 1<«ТТТИК [ ^имгок І4ІЯ11Ь^ jiktni\ ІПМІГ\ /іпіп^ у"иіч^/<ян1»ц^
264 KAUBANDUS-TööSTÜSKOJA TEATAJA Nr. Il. Johan L e p p i k'u rätsepatööstusc asukohaks tänava ümbernimetuse tõttu Tallinn, Pronksi 1. 51. Elmar Loomann lõpetas liha- ja vorsti - kaupluse Tartus, Turuhoones 59, liha- ja vorstikauplust Tartu, Raekoja 12, peab edasi. 52. Kuilo" vesivarustus-keskküte E. Lorenzsonn ja Ко, Tallinn, Kollane 5, usaldusühingu leping tühistatud, uue lepinguga moodustatud usaldusühing, kus täisosanikkudeks Voldemar Ruiso ja Eugen Lorenzsonn, mis tegutseb firma all Ruilo" vesivarustus-kesk kiite Vold. Ruiso ja Ко. Ühingu osakapitaliks on Kr. 3.000.. 53. Anna Lutsberg lõpetanud talurahvatarvetekaupluse Loodi vallas ja avanud toiduainetekaupluse Viljandis, Jakobsoni 13. 54. Tiina Luukas jätkab äritegevust, avades restorani Pärnus, Kalda 7. 55. Mihkel Martin g'i perekonnanimeks Martoja" ning tema Velise vallas asuva jahuveski firmaks Mihkel Martoja". 56. Aleksander F. M a r t i n s о n'i agentuuri asukohaks Tallinn, Pirita tee 142 (enne nr. 108). 57. M e h к s & Ко, avanud Tartus, Lai 6, kirjutusmasinate parandustöökoja. 58. Eduard Meie r'i perekonnanimeks Ojaaru" ning tema Tartus, Anne 2 asuva toiduainet ckaupluse firmaks Eduard Ojaaru". 59. Aktsiaselts Mareatura", Tallinn, Vene 1, lahkunud juhatuse liige Arved Klumberg, juhatuse liikmeks valitud Ervin Tolm. 60. Laevasõidu aktsiaselts Merilaid ja Ко Tallinn, Aia 5-a1, juhatuse liige Karl Küli London. Bacon, kaal 112 Ingl. naela Tiri sh. 90/96/- Daani 98/- Hollandi 93/- Eesti,, 91/- Rootsi., 93/- Poola 91/- Nisu, kaal 496 Ingl. n. =- 225 kg. Northern Manitoba sh. 40/9 Rosario Santa Fe Jahu, kaal 440 Ingl. n. = 63,5 kg Good Canadian sh. 18/9" Odrad, kaal 112 Ingl. n. = kg 9/6 Kaerad, == kg 8/3-8/6 Linad, eif per tn. Livonian, Basis Risten 72 Tows Soviet 76 Manchester. Või. Eesti sh. 122/- 124/- Läti 122/- 124/- Soorae 123/- 124/- Rootsi 123/ 125/- Toiduameie turu surma läbi lahkunud, juhatuse liikmeks valitud Peeter Mender. 61. Juhan Mihkli so о avanud toiduainetekaupluse Tallinnas, Falkpargi 18-a, teist kauplust Oskari 68 peab edasi, mõlemaid kauplusi firma all J. Mihklisoo". 62. Liisa M i к а 1 a i perekonnanimeks Rohrberg" ning tema Viljandis, Turu 10, asuva toiduainetekaupluse firmaks,,l. Rohrberg". 63. Alide Nael jätkab äritegevust avades Tallinn, Toom-Kuninga 24, lihakaupluse. 64. Miina Nurk'i toiduainete- ja piimakaupluse asukohaks Tartu, Riia 10 (s. o. endine Lodja 17). 65. Leopold () g u s'i riide-, valmisriitle- ja puduäri asukohaks Kuressaare, Lossi 3 (enne Kohtu 1). 66. Eduard О 11 m a n n'i perekonnanimeks Ojaste" ning tema Polli v. asuva jahuveski firmaks Eduard Ojaste". 67. Juta P а r m lõpetanud toiduainetekaupluse Tallinn, Paluka 2 (enne Koidu 41) ja ava tuid toiduainetekaupluse Tallinn, Juurdeveo 7. 68. Kivine P с n t'i riidekaupluse asukohaks Paide Turuplats 15 (enne nr. 10). 69. Karl Pihlakas'e perekonnanimeks Pihelgas", tema toiduainetekaupluse asukohaks Tallinn, Klaasingi 11 (enne V. Roosikrantsi 0), ning firmaks on K. Pihelgas". 70. Paavel P 1 о š к i n avanud Voka v., Toila as kalatööstuse, segakauplust Toilas peab edasi. («Järgneb.) Daani sh. 127/- - 130/ Uus-Meremaa, finesl 128/-»,, flrwl 125/- II a m b u r g. Nisu. Sisemaa, kg eest Manitoba I, eif kg eest term. $ 4.94 Hard Atlantic, elf kg eest term. 5.05 Rukis, 0 kg eesl. La Plata, Hamburgis sh. ~ Amsterdamis Suhkur, toores sh. 4/Ц 4-5/- Belgia 6/6 Tšehhi 6/1 Va Poola 5/9 Hollandi в/в Riis, Burmah II. Rmk. 10. Või, Berliinis. Deutsche Markenbutter Rmk. Feine Molkereibutter, Molkereibutter Landbutter Kochbutter,
Nr. 11 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 265 Välisböisid L O N D O N 14. V 16. V 17. V 18. V 19. V 20. V (] 21. V J 23. V 24. V ' ~25. V j 27. V Frank... Dollar... Rootsi kr. Daani kr... Norra kr. Saksa mrk.. Soome mrk. Floriin... Liira... Helveetsia fr. Tšehhosl. kr. Beiga... Peseeta.. Silling... Slott... Pengö... Latt.... Eesti kroon. Litt.... Tšerv.... Hõbe p. n.. Kuld. Plaat.. 177.65 4.9718 19.398 22.400 19.901 12.372 226 40 8.9793 94. 21.787 142.81 29.560 48.200 26.37 25.12 25.25 18.25 29. 26.36 18 :, /4 139 sh. 11 ti. 177.65 4.9668 19.397 22.400 19.901 12.372 226.45 8.9778 94.37 21.781 142.75 29.517 48.200 26.37 25.12 25.25 18.25 29. 26.32 18 :i /i 140 sh. 1 ti. 177.63 4.9665 19.397 22.400 19.901 12.365 226.45 8.9778 94.35 21.783 142. 29.515 48.200 26.34 25. 25.25 18.25 29. 26.30 18 3 /<1 140 sh. l'/a ti. 177.63 4.9725 19.396 22.400 19.901 12.372 226.45 8.9781 94.42 21.755 142.87 29.547 48.200 26.37 25. 25.25 18.25 29 26.35 18 г1 /іб 140 sh. 177.61 4.9653 19.396 22.400 19.901 12.365 226.45 8.9787 94.40 21.732 142.<-1 29.5 48.200 26.37 25. 25.25 18.25 29. 26.32 18 11 /!«140 sh. 17= el. 177.61 4.9671 19.396 22.400 19.901 12.367 226.45 8.9740 94.42 21.732 142.56 29.2 48.200 26.37 25. 25.25 18.25 29. 26.32 18 3 /4 140 sh. l'/2 d. 177.60 4.9631 19.395 22.400 19.901 12.367 226.37 8.9775 94.42 21.742 142.62 29.5 48.200 26.37 25. 25.25 18.25 29. 26.31 18 ;! /4 140 sh. lv-i ti. 107/6 178.71 4.96 19.395 22.400 19.901 12.365 226.40 8.97 94.10 21.740 143. 29.432 48.200 26.34 25 25.25 18.25 29. 26.21 183/4 140 sh. 4V= d. 178.28 4.9528 19.395 22.400 19.901 12.357 226.40 8.9746 94.14 21.727 142. 29.442 48.200 26.31 25.06 25.25 18.25 29. 26.26 I8 ll /i(3 140 sii. 4 l /a el. 178.33 4.9418 19.395 22.400 19.901 12.332 226.40 8.9731 93.95 21.707 142.25 29.372 48.200 26.28 25. 25.25 18.25 29. 26.18 18 13 /IG 140 sh. 7'/2 ti. 178.65 4.9431 19 395 22.400 19.901 12.312 226.42 8.9643 94.02 21.711 142.37 29.3 48.200 26.31 25. 25.25 18.25 29. 26.20 18 13 /1G 140 sh. 9 d. B E R L I I N 14. V 16. V 1 17. V 18. V 19. V 1ЙПГ 21. V 23. V 24. V 25. V 27. V Naelsterling. Frank... Dollar... Rootsi kr. Daani kr.. Norra kr... Soome mk.. Floriin... Liira... Helveetsia fr. Beiga... Latt.... Eesti kr... Litt.... 12.390 69.70 2.491 63.85 55.31 62.26 54.75 137.97 13.10 56.86 41.94 49.15 68.20 41.89 12.375 69.70 2.491 63.76 55.25 62.18 54.65 137.83 13.10 56.80 41.97 49.15 68.20 41.89 12.375 69.70 2.493 63.76 55.25 62.18 54.65 137.86 13.10 56.81 41.97 49.15 68.20 41.89 12.385 69.70 2.491 63.82 55.29 62.23 54.70 137.89 13.10 56.85 41.97 49.15 68.20 41.89 12.375 69.70 2.491 63.78 56.24, 62.18 54.65 137.82 13.10 56.91 41.94 49.15 68.20 41.89 12.375 69.70 2.492 63.78 55.24 62.18 54.65 137.82 13.10 56.93 41.94 49.15 68.20 41.89 12.375 69.70 2.492 63.78 55.24 62.18 54.65 137.86 13.10 56.90 41.95 49.15 68.20 41.89 12.360 69.20 2.494 63.71 55.18 62.11 54.60 137.47 13.10 56.18 41.96 49.15 68.20 41.89 12.360 69.25 2.494 63.71 55.18 62.11 54.60 137.68 13.10 56.85 41.97 49.15 68.20 41.89 12.340 69.13 2.494 63.61 55.09 62.01 54. 137.45 13.10 56.80 41.97 49.15 68.20 41.98 12.325 6910 2.493 63.53 55.03 61.94 54.45 137.40 13.10 56.77 41.99 49.15 68.20 41.98 J. Puhk ja Pojad suurveski saadused 28. V 1938. a. Kl001lid Kroonid. Nisupüül (hinnad on arvatud Poolsõre kg. 43 ühes valge puuvillase kotiga): Sõre 43. - Sampo* kg. 27 Matma, 43. Kungla" 33 Rukkijahu kg. 18.2019. Kalev" 37. Rukkipütil 26.00-27.00 Eesti parem" 41. Nisu pehme 27.0043.00 Granulär" 38. Kaerahelbed 32.-
eesti Ühistegeline Kindlustus-Keskselts AKTIVA Äriseis 31. detsembril 1937. a. PASSIVA Kassa.... Hoiuarved. Väärtpaberid. Kindlustusasutused Deebitorid. Vallasvara. Muud aktivad. Valitsemis- ja ärikulud.... Maksud... '.... Kahjutasud Hanke- ja inkassoktilud otsekindlustuste alal Komisjonid edasikindlustuste alal. Edasikindlustuspreemiad. Preemiatag-avara Kursikahjxid Muud kulud Puhaskasu Kr. 205.35 156 959 38 25 332.68 206.884 58 20.897.81 23.158.14 325. Kr 433.763.24 Osakapital Tagavarakapital Amortisalsioonikapital Preemiatag-avara omal arvel Kahjukattetagavara. Kindlustusasutused Kreeditorid Muud passivad. Puhaskasu Kulude ja tulude aruanne 1937. a. kohta. Kr. 53.183.04 11.305.76 333.210.15 2.516.99 171.541.23 395.163.39 111.570.55 1.096.51 6.552.13 8.880.18 Kr. 1.095.019.93 Preemiad, poliisimaksud ja porto otsekindlustusvõtjaill.... Preemiad elukindlusüisvõtjailt. Komisjonid edasikindlustusandjailt. Saadud kahjutasud Preemiatagavara Kahjukattelagavara vähenemine Saadud protsendid Kursikasud Sissetulekud eelmiste aastate mahakirjutuste arvel Muud mitmesugused (ulud. Puhtakasu jaotus: Tagavarakapitali juure põhikirja 19 ja 54 kohaselt Kr. 2.179.65 Dividendiks liikmetele arvates 8 /0 osamaksust,, 5.543.01 Ametnikele lisatasuks 1.157. Kr. 8.880.18 Aruanne ja puhtakasu jaotus kinnitatud esindajatekogu poolt 2.9. aprillil 1938. a. Kr 61 956 20 10 444 01 18 621.83 111 570 55 29.065 95 144 161.28 9 395.99 17.663.25 8.880.18 Kr 4V) 7Ы.24 Kr. 36.851.82 590.717.48 121.017.58 228.77b.()4 104.176.45 165.29 9.794.24 832.87 58.90 409.26 Kr. 1.095.019.93 Eestimaa Kindlustusaktsiaselts 99 46 AKTIVA Äriseis 31. detsembril 1937. a. PASSIVA Kokku Kassa 5.713.26 Hoiuarved...... 185.472.48 Väärtpaberid..... 142.626 95 Hüpoteegid 457.323.10 Laenud elukindlustuspoliiside pantimisel 301.135.28 Ajatatud preemiad 127.523.56 Kinnisvara 1.356 736 15 Kindlustusasutused 198.276.63 Deebitorid 74 5.54 Vallasvara 117.821.36 Muud aktivad 45.966 80 Garantiid 10,200. KOKKU 5.023 145.91 К о к к xi Põhikapital 240.000. Tagavarakapitalid 94.000. Erikapitalid 78.448.37 Amortisatsioonikapital 118.892.54 Preemiatagavara omal arvel... 125.660.60 Elukindlustuse preemiatagavara,. 1.980.160 61 Kahjukatte-tagavara 79.686.99 Elukindlustusvõtjate dividendi-tagavura 46.112.87 Kindlustusasutused 114.721.73 Kreeditorid 12.758.74 Muud passivad 52.574 51 Garantiid.. 10.200. Puhaskasu eelaastast.. 38.008.64 Puhaskasu 1937. a... 11.940.51 49.948 95 KOKKU.. 3.025.145.91
Nr. 11 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 267 Tallinna börsikomitee juures asuva kaupade ja prahtide komisjoni poolt koteeriiavaie kaupade nimekiri ja hinnad (en gros). 25. V1938. а. Kroonid. J. Puhk ja Pojad suurveski: Jahud: rukki kg 18.2019. püül 26.0027.00 nisu, pehmesõre 27.0043.00 Kaerahelbed (Herkulo) 1 kg.32 A/S. Rotermanni teh. Jahud: rukki kg 18. püül, 26.0027. nisu, pehme sõre 27.0043. Nisu fr. saatejaam 23.00 Rukis ' 17.00 Kaerad, toidu fr. siht jaam Seemned: ristikheina,pün.hil. 140. timuti 110. Linaseemned, külvi 28. Riis, Burma II 46.0047.00 Kartulitärklis Superieur" 25. Siirup, kartuli, 42% 26.0028. Glükoos 26. Margariin, kodumaa,fr. Tallinn 72.80.00 Kakao, Hollandi 1 kg 1.802.40 Eesti 1.002.30 Kohv, Rio, Santos jne. 2.653.30 Kesk-Ameerika sordid 4.755.75 Tee, laht., oranž Pekoe, Tseilon 5.606. Tee, laht, oranž Pekoe, Java 5.005. Sidrunid kast 30.0035.00 Apelsinid 28.0030.00 Suhkur, peenike, Inglise kg 44.0044. Poola 43.44.00 Sool, lahtine, Saksa, fr. Tallinn 2.302. Vene 2.102.30 Hispaania meresool 2. Heeringad, Matties" K" vag. viisi tünn 40. Šoti Matties", I sort 52. Matfulls" 53. Liha, sea, I sort 1 kg 00.6600.73 Liha, looma I sort 00.40.60 Õlikoogid, linaseemne kg 15.0015. Sojatangud 16. Nisukliid 12. Kivisüsi,sepa, fr. Tallinn 0 kg 35. Kivisüsi, auru, fr. Tall. 28. Koks, gaasi, Tallinna gaasivabr. 0 kg Kütteturvas(A/s. EestiTarbat.") 10 Põlevkivi, netto 9. Kütteõli, vaadi viisi, netto kg 6.70 Raskeõli А. В. С 8.00 Estobituumen А. В. C. D. E. F. tünnid br. 9.75 Asfaltemulsioon netto 10.25 Asfaltmastiks 5.75 Katuselakk, vaatides, br. 10.25 Fenolaat, netto 5.25 Karbolineum Estokarbolineum" A.B.С netto 8.7511.75 Raualakk, tünnides, netto kg 16.75 Immutusõli D, C,netto, tünnides 7.758.75 Maanteeõli 7.00 Viljapuu-karbolineum, netto ltr 0.30 Mootorpetrooleum, kg 0.15,5 Mootornafta» 0.12,5 Diiselnafta 0.12,5 Putukamürk Puttox" 1. Raud, sordi kg 21.00 Raud, latt kg 21.00 vits, 26.00-33.- Kroonid. Raudplekk 30.0034 tsingitud 42.0046. Raudtalad., 19.0019. Teras, talla, ree 29. vedru 32. valu 90.1. Inglistina 390410. Seatina, 40.45, Vaskplekk, punane 195.2. Vaskplekk valge 160.-200. Tsinkplekk 75.80. Masinaõli, 22. Ameerika 22. Poola 22. Mootoriõli, Ameerika 38.0070. Poola 38.0070 AutoÕli, Ameerika ja Daani 42.00115. A/Ü. Eesti Kiviõli põlevkivi kütteõli, tsistern. 0 kg. 65.0070. Tsilindriõli, Ameerika 30.0056. Nafta, Vene 15.0016.00 Ameerika, 15.0016.00 Petrooleum, Vene, tsist. ja vaadid 16.00 Ameerika» 16.00 Bensiin, Esimese Eesti Põlevkivitööst. segabensiin, fr.tallinn,netto ltr..32 Auto-bensiin.32 A/Ü.Eesti Kiviõli bensiin Estolin", tsistern. fr.tall. ühes teedemaks..32.33 Bensiin, I s., välisbensiin».35.37 Pesusooda, kodumaa kg 8.9.00 Seebikivi 29.-30. Värvid,nigros.,vees sulav, välism. 1 kg 6.007.00, tsinkvalge, välism., 42.48 tinavalge,» 71.75. ooker, 14.24. Väetisained: Superfosf.Ingl.l8/20 /o kg Superfosfaat Rootsi 5.80 Holi. 5.70 Vene, 5.40 lahtiselt, fr. piir kg 4.80 Segafosfaat 22/23% 4.70 Eesti fosforiit 25/27 /o 3.35 Kaalisool 40% 11.70 Lubisalpeeter 15V2 / 0 14.75 Tšiilisaipeeter 16 /o (terakujul.) 15. Lubiammoonsalpeeter 20,5% 17.00 Väävelhapuammoonium 20,6% 15.00 Nitrofoska (14 :14:18%) 24. Põllukips, jahvat. fr. Irboska 2.00 Tsement, Portland, Kunda, pütt 170 kg, fr. Rakvere 5.85 paberkottides 5.15 Kriit, pestud kg 4.154. Kivitõrv 14.00-24.00 Puutõrv 19. Lubi, Tallinna, saatekuluga 0 33. fr. Tamsalu 22. Kips, krohvimise, fr. v. Irboska 30. krohvimise, fr. v. Tallinn 42. Telliskivi, I s. fr. Tallinna sadam 0 tk. 48. Silikaat, I s., fr. vabrik, 40,42.00 Tulitikud, originaalkast (00 toosi) kast 125. Tallanahk, Eesti nahast 1 kg 2.302.60 Tallanahk. Ameerika, I s.. 2.602.90 Llnaseemneõli kg 62.00-63.
268 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 11 Kroonid Värnüs kg 62.0063. Piiril., puh., eksp. (ekskl.v.)fob.tall.hl/alk. 33.00-35 Paber, rotatsiooni kg 23.20 Puuvillane riie, Bjas, netto mtr. 52.0062.00, Mitkal 40.-53. 23. V 1938. a. Puuvill, Liverpooli börs. American FuilyMiddling inglise naela (Ibs) eest ingl. pennides (d) loko.... 4.59; Vi 4.64; X 4.75; X1T 4.80; I 4.82. Lamba vill 15. VIII 36.a.." I sort 1 kg Kr. 3.55 и П, 2.80 «ПІ 2.05 V б i. Tendents: rahulik 23. V 1938. a. l.sort lkg Kr. 1.73, mis ontuln. sisse 16.22.V 38. a. L a m b а 1 i h а 25. V 1938. а. Eksporditava värske lambaliha hind Tallinna tapamajades headuse järgi 105 senti kg. Peekonsigade nädalahinn. Tallinnas 25. V 1938. a. Peekonsigade tapakaalud: I sort II sort III sort IV sort 6072 kg 0.87 0.82 nbl~~nt " l 0-82 0.78 Siseturu u P-' b «J hinnad 75,580 0.78 0.74 Elussigade hindadeks noteeriti: 90120 kg raskused 60 s. eluskaalu kg. 121-160 64 161 ja raskemad 60 Kanamunad. Tendents: sise turuni un Д 20.IV 38. eksportmunj 1 kg eksportmune fr. kogumispunkt Kr..67 1 siseturumune Kr..58. Piim. 23. V 1938. a. Talupidajate poolt müüdava piima hind Tallinnas ühe liitri eest: I valiku rõõskpiim lahtistes nõudes kauplustele müües 12 s. ltr. I valiku rõõskpiim lahtistes nõudes piimatööstustele müües 11 II valiku rõõskpiim lahtistes nõudes kauplustele müües 10 II valiku rõõskpiim lahtistes nõudes piimatööstustele müües 9 Juust 23. V 38. Tendents: kindel. Juustu hinnaks noteeriti ilma riikliku juuremaksuta fr. Tallinn Siseturu juust Eksportjuust: Šveitsi 135. sort 12 А 112 senti kg. TilsiLi 110. 12 В 109 Hollandi. 11 А 110 Backstein.. И В 107, Konserv. 135 L i п а d. 20. V 38. Tendents: vaikne, Lina kokkuostuhinnad sentides ühe kg eest franko kokkuostja ladu riiklike standardsortide alusel (s.o. sortide eest, mis vastavad Põllutööministeeriumi lina väljaveo kontrolli nõuetele nii omaduste kui ka harimise ja sidumise poolest): Petseri- ja Mujal Lina, ristna R Võrumaal Eestis 104 102 hoffsdreiband HD 95 93 dreiband D 86 84 ordinäärdreiband OD 77 75 liivi ordinäärdreiband LOD 68 66 takupraak H 59 57 Takud I 1 kg. 0.66 II 0.56 III 0.46 ehitase 0.1520 Kroonid К а r t u 1 i d. 23. V 38.- Tendents: kindel. Söögikartul: Virumaa raudteejaam. 2.703.25 kv. Söögikartul: Lääne rannas... 3.K3.25 Tööstuskartul: lärklisevabrikuis 11 s. tärklise kg või 2.002 30 kv. Kalad. 23. V 1938. a. Angerjas, elus, ekspordikõlvuline 120130 s. kg i'r. rannik. Tendents: kindel Koha, värske, ekspordikõlv. I valik (0,8-2,5 kg) 70 s. i'r. rannik. Tendents: kindel. Koha, värske, ekspordikõlv. Il valik (0,3-0,S kg) s. fr. rannik. Tendents: kindel. Haug, värske, okspoulikõlv. (1-3 kg) 3235 s. kg fr. rannik. Tendents: kindel. Lattikas, värske, ekspordikõlv. 2022 s. kg fr. rannik. Masaadusod. Temlenls: rahulik. Sigurid: ekspordikõlvul., IV. koguniisp. j., kg. Tendents: vaikne. Sibulad: 15-30 mm läbimõõt, ekspordikõlv., fr. koguniisp. - s. kg. Tendents: rahulik. Kurgid: konservi hul, ekspordikõlvulised, ca 5 kg plekknõn Kr. Valged peakapsad: Ainngcr-sordilised, ekspordikõlvulised, fr. kokkuostupunkt... senti kg. Söögiporgandid: ekspordikõlvulised, IV. kokkuostupunkt senli kg. Metsamaterj. hinnad fr. laduplats Tallinn. 11. V 1938 Palgid: kuusk ja mänd.. Unn. kr. 15.00-17. Paberipuud r.-m. H.11 Toepuud 7.-8. -- Pakud: kask thm. 20.00 28.-- lepp, l sori.... 32. H sort... 20. haab I.... 35. - И, 25.- saar 20.0028.00 Prussid 35.00-37 00 Saetud materjal - 25"/» laudu: kuusk u/s 37.00., IV sort.... 33.00 mänd u/s 37.00 * IV s 33.00 я Kastilauad 53.00-57.00 в Krohviliistud 28 00-34.00 Liipridl5 cm X 25 cm X 270 cm 3. Tendents: vaikne. P r a h i d. Lina Tallinn Stettin 0 kg Kmk. 14.25 Gent.. 101«ah. 28/ - Dundee 30/ - Puitmaterjalid. Standard Tallinn London sh. 42/6» Hull 42/fi, Manchester 47/6 Grangemouth 36/6 Belfast 47/6 B. Dundee 38/6 Antverpen.... 41/ - Gent 42/6 Rotterdam, 36/6 Amsterdam... я w 44/f> Segakaup. Tallinn Stettin 0 kgrmk. 18.0030.--, -London 1016kg sh. 17.0046,-, - Stokholm - 0 kg Rkr. 11.0030.-, Stettin, või,..tflnnrmk. 1. London 0 kg, ah. 2'6 Kartulid, Tallinn 0 kg Ekr. 7
Eesti Apteekrite Ühist. Kindlustusselts 1937. a. aruanne. Aktiva. Passiva. Kassa 711.16 Hoiuarved 6.343.29 Väärtpaberid 13.180. Deebitorid 902.13 Vallasvara... 4.25 Osamaksud 1.574.83 Muud aktivad.. 492 74 23.208.40 Osakapital... 3.721.72 Tagavarakapital 11.337.35 Eritagavarakapital. 137.55 Preemia reserv omal arvel 3.885.86 Kindlustusasutised 868.60 Kreeditorid. 18.59 Depood 990. Tasumata tempelmaks..... 80.41 Tasumata tuletõrjemaks 21.83 Muud passivad.. 35. Puhaskasu 2.111.49 23.208.40 Kulud. Kulude ja tulude arve 1937. a. Tulud. Valitsemise- ja ärikulud 1.032.81 Maksud 749.69 Kahjutasud. Edastkindl. preemia 4.005.20 Mahakirjutused 53.54 Muud kulud 70.25 Puhaskasu 2.111.49 Aktiva. 8.122.98 O.-O. CA LORI С А а Äriseis 31. detsembriks 1937. Preemiat 5.365.95 Poliisimaksu 647.48 Komisjonid 1.044.29 /o% 965.16 Saadud kahjutasu 80. Mitmesugused 20.10 Passiva. 8.122.98 Kassa Inventar Pangad üleminevad summad Võlglased.... Peenviina ladu... Tooresained.... Materjalid.... Posti arve.... Deebet. 4.523.97 2.387.68 36.369.39 144.53 31.339.17 11.390.97 1.131.27 1.4.70 10.64 88.802.32 Kahjude ja kasude arve. Osakapital Kreeditorid Tagavarakapital.... üleminevad summad.. Riigi- ja omavalitsusemaksud 1937. a. kasu.000. 761.24 14.000. 1.496.28 4.643. 17.901.80 88.802.32 Kreedit. Kulud Saadud kasu Laboratoorium Akiiva. Deebitorid Kaubad. Materjalid Jooksev arve Vekslid. Inventar Masinad Immobiil Kautsjon Kassa 148.679. 17.901.80 166.581.30 00 Bilanss 31. detsembril 1937. 9.5.21 8.676 99 20.256.89 1.987. 1.476.96 7.560.33 13.474.16 48.768.14 gg 289І46 112.129.64 Saadud tulud 166.581.30 ПСО ФФ Aktsiakapital... Kreeditorid.... Tagavarakapital... Amortisatsioon. Immobiili amortisatsioon Üleminevad summad 166.581.30 Passiva. 80.000. 2.035.12 70.91 15.742.56 13.388.98 892.07 112.129.64
270 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 1 1 Väärtpaberite kursid Tallinna börsil 30. IV 1938. а. Väärtpaberid 1927. а. 7% E. V. välisl. Riigik. pantk. võõrandat. maade eest tasu maksm. s. А. В. С (55 а.) 2 66 /o Majandusmin, rahandusosakonna pantkirjad: seeria D. (20 a.) 2.66* 6 E. (20 a.) 2.66% F. (9 a.) 2.66% Pikalaenu Panga: pantlehed(20a.)6% võlakirjad (20 a.) 5&. (5 a.) 51. (5 a.) 4% o/o (5 а.) П. 4% Asunduskapit. võlakirj 4 /o Asundusk, võlakirj., mis antud E. Maap. poolt Krediitasutust. nende nöudm. ümberlaenust. 6%E. Hüpot-p. pantlehed 5 / E. Maakrediits. panti. 5 /otall. Immobiilp. panti. 4V2P/0E. Maap. panti. (7 s.) 41/20/0,, (8s.) АЩо (9s.) Aktsiad*- Eesti Pank Krediit Pank Pärnu Krediit Pank.. Tartu Tööstuse Pank, a/s. Balti Puuvilla ketr. ja kud. vabr. a/s Eesti elektrimasin. ehituse a.-s., end. Volta" Eesti Union" kindl. a/s. Ephag" Eestim. rohu- ja apteegikaub. ühing. Eestimaa trükikoda a/s Umarme" a/s.... Fr. Krull" a/s.... Hansa" kinnit. a/s.. Kinnisvara* o/üh... Kütte Jõud" a/s... Majaomanik" kinni sva^ rade kasut. a/ü... Massoprodukt" a/s.. Mootor" o/ü.... Narva Kirjastuseani sus Pärit, puhast, vabr. o/üh Polaris" Eesti kindl a/s Port-Kunda* a/s... Põhja kindlustuse a/s. Saku õlletehas a/s... G. Siegel a/s.... SindiTekstiilvabrikute üh, Türi Pab. ja Puup.-v. a/s Ühiselu" a/s O/ü. Tarlon".... Kreenh. Puuvillas. Man. o/ü Eesti Kiviõli" a/ü.. O/ü. Raadio-Elektrotehn Tehas Ret"... A/S. Tall. Laevaühisus 0 00 0 00 00 00 00 Sü Kroonides 2V»% 8% 20% 0 00 9% 5% 3% 4% 8% 6% 6% 2 /" 12% 6 /» 8 /o 30/0 7 /o l /o 10 /o 8% 90 96-40 z 3520 1760 b8 57 60 42 90 90 96 63 40 _ - 91 97 65 New- York O. dollar London ТГ 1 naelsterl. O. Berliin 0. Berliin (ciea-jl ring) s. O.l 146.63 riigim. 1 Helsingi soome m. Stokholm rootsi kr. Kopenh. daani kr. O. O. O. 7.98 8.10 93.40 80.85 82.05 Oslo I norra kr. 0. 90.95 м 92.15 Pariis O. 10.10 prants. fr. 10.40 Amsterd. floriini Riia O. 201.20 204.70 O. latti Zürich hejv. fr. Brüssel bel- gat Milaano Hirat Milano (Clearing) kesk. kurs., Praha tšehh, kr. Viin austr. sh, агвва Blõtti Kaunas litti Danzig guldnat Tallinna fondi börsi kursisedel 21 V 21 V 1!Ш 1ІСІН 3.63 1 3.03 3.70 1 3.70 18.11 18.35 146.00 148.20 71.40 72. II - O. 83.10 84. O. O. O. M TT O. O. 0. O. 0. 61.20 _62 20 19.12 19.47 19.31 12.67 12.89 68. 70.20 60.60 62.10 68. 70.20 18.11 18.35 146.15 148.35 7.98 8.10 93.40 94.60 80.85 82.05 90.95 92.15 10.12 10.37 201.20 204.70 71.40 72. 83.06 84.45 61.25 62.25 19.14 19.49 19.31 12.66 12.88 68. 70.20 60.60 62.10 68. 70.20 21 V 1938 _ 3.61 3.71 18.11 18.35 25 V 3.64 3.71 18.11 18.35 1 146.15 1146.20 148.35 1148.40 7.98 8.10 93.40 94.60 80.85 82.05 90.95 92.15 10.03 10.85 201.20 204.70 71.40 72. 83.10 84. 61.35 62.35 19.18 19.53 19.31 12.63 12.85 68. 70.20 60.60 62.10 68. 70.20 7.98 810 93.40 94.60 80.85 82.05 90.95 92.15 10.08 10.38 201.20 204.70 71.40 72. 83.15 84.55 61.35 62.35 19.18 19.53 19.31 12.67 12.89 68. 70.20 60.60 62.10 68. 70.20 27 V lit.48 3.65 3.72 18.11 18.35 146.70 148.90 146.63 146.63 146.63 146.(53 7.98 8.10 93.40 91.60 80.85 82.05 90.95 92.15 10.08 10.38 201.40 204.90 71.40 72. 83.20 84 (}») 61.55 62.55 19.21 19.56 19.81 12.71 12.93 68. 70.20 60.60 62.10 68. 70.20 28 V 1938 3.65 3.72 18.11 18.35 146.70 148.90 14(5.63 7.98 8.10 93.40 94.60 80.85 82.05 90.95 92.15 10.05 10.35 201.45 204.95 71.40 72. 83.20 84.( 61.55 62.55 19.21 19.56 19.81 12.68 12.90 68. 70.20 60.60 62.10 68. 70.20
Algame ühendusepidamist autobuseliinidel: Tallinn Märjamaa Pärnu 14. V 38. Tallinnast kl. 17.00. ühendust peetakse: Tallinnast iga päev kl. 17.00. Pärnust iga päev kl. 5.40. 12. VI 14. VIII 38 on käigus lisaks veel sõit pühapäevadel. Väljasõidud: Tallinnast kl. 8.00; Pärnust kl. 19.00. Tallinn Võsu 14. V 38. Tallinnast kl. 17.00. ühendust peetakse Võsule: 16. V 14. VI ja 15. VIII 11 IX Tallinnast: igal teisip., reedel ja laup. kl. 17.00. Võsult: igal esmasp, ja laup. kl. 6.20, igal keskn. kl. 9.00. 14. VI 14. VIII Tallinnast: igal ärip. kl. 17.00 ja pühap. kl. 8.00 ja 21.00. Võsult: igal ärip v välja arvatud keskn v kl. 6.20, igal keskn. kl. 9.00 ja pühap. kl. 6.20 ja 19.00. Tallinn Kuressaare 15. V 38. Tallinnast kl. 9.10. ühendust peetakse iga päev. Väljasõidud Tallinnast Vene turult kl. 9.10, Balti jaamast kl. 9.15. Kuressaarest kl. 11.20. Sõiduhind: üks ots Kr. 6.75, sinna ja tagasi Kr. 12.25. Tallinn Vasalemma Haapsalu 31. V 38. Tallinnast kl. 16.00. ühendust peetakse Tallinnast: igal äripäeval kl. 16.00 ja pühapäeval kl. 21.00. Haapsalust: igal äripäeval kl. 7.00 ja peale selle laupäeval kl. 19.15. OÜ. MOOTOR"
Kõikidest ees on tänapäeval see, kes oma majapidamises tarvitab cüiseltraktorit. Ta hoiab kokku käitamiskulusid ja saavutab paremaid tagajärgi kui naaber, kes töötab diiseltraktorita. Kui Teie kas nüüd või edaspidi soovite osta traktorit, siis tellige veel täna prospektid kuulsate в в I Hanomag-diiseltraktorite üle, missuguseid ehitatakse ratas- ja lüliktraktoritena, et Teie endid nende paremuste ja kasulikkuse kohta informeerida saate, missuguseid Teile Hanomag-diiseltraktorid pakuvad. : Eberhardt-adrad on igal pool levinud ja oma headuse poolest suuremat poolehoidu leidnud kui ükski teine ader. Põllumehed, enne kui Teie otsustate adra ostu, nõudke.prospektid: Eberhardt-atrade kohta. Soovitame 10/20 HP traktori juure ttudismaa-atra MOOR- FREUND". 15/30 HP traktori juure uudtsmaaatra MOOR-IGEL". ( Kirjutage veel täna Hanomag-traktorite ja Gebrüder Eberhardt adratehaste peaesindajale Victor Tõnisson Tallinn, Vene tän. 11-14. Telefon 464-83. MÜÜGIL: Tallinna Eesti Majandusühisuses, Estonia puiestee 21. Viljandi meeste Seltsi Kaubandusosakonnas Viljandis. K.-m. Vennad Prtttts, 20-:2l, Tartus. Eesti Pöllti- Kaubahoov '~" вищщ^щяи1 Väljaandja Kaubandus-tööstuskoda. Vastutav toimetaja. H. ANTO, Tallinna Eesti Kirjastus-Übisuse trükikoda, ШШ t 2. 1938,