KOLMAPÄEV, 10. NOVEMBER 2010

Transkript

1 KOLMAPÄEV, 10. NOVEMBER 2010 ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK president (Istung algas kell 15.00) 1. Istungjärgu jätkamine President. Kuulutan neljapäeval, 21. oktoobril 2010 katkestatud Euroopa Parlamendi istungjärgu taasalanuks. 2. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll) 3. Presidentuuri avaldused President. Soovin teha selle osaistungjärgu alguses mitu avaldust. 6. novembril 2010 tungisid Moskvas tundmatud ründajad kallale ajakirjanikule Oleg Kašinile ja peksid ta jõhkralt läbi. See brutaalne rünnak, mille põhjus ei olnud röövimiskatse, väärib kõige valjemat hukkamõistu. Tunnustame president Medvedevi kiiret reaktsiooni ja tema isiklikku pühendumust kurjategijate tabamisele ning loodame, et see kannab vilja. Teiseks toimus 31. oktoobril Moskvas Triumfiväljakul esimest korda kahe aasta jooksul opositsiooni meeleavaldus miilitsa sekkumiseta. Võtame seda paljutõotava märgina Venemaa valitsuselt, lootuses, et Euroopa Parlamendi viimastel aastatel tehtud üleskutsed Venemaa avalikku elu veelgi enam demokratiseerida ei ole jäänud tähelepanuta. Kolmandaks rünnati 10 päeva tagasi Bagdadis oma kirikus palvetavaid kristlasi. Mõned inimesed said surma ja mõned raskelt vigastada. Kordan siinkohal Euroopa Parlamendi nimel oma üleskutset austada usuvabadust ja lõpetada religioonist ajendatud vägivald selles maailma osas. Neljandaks peetakse 10. detsembril Stockholmis selle aasta Nobeli preemiate jagamise tseremoonia. Peame vastuvõetamatuks Hiina valitsuse katseid avaldada Euroopa Liidu liikmesriikidele survet tseremoonias osalemisest loobumiseks. Euroopa Parlament püüdleb vaibumatult selle poole, et mis tahes isiku põhi- ja võõrandamatuid õigusi austataks terves maailmas, ning loomulikult ei tee me Hiina puhul erandeid. Detsembri tseremoonial esindab Euroopa Liitu ja järelikult ka Euroopa Parlamenti Norra Euroopa Liidu delegatsiooni juht. Luigi Berlinguer (S&D). (IT) Austatud president! Head kolleegid! Viimastel päevadel on tabanud Veneto maakonda Itaalias, eriti Vicenza, Padova ja Verona provintsi, rasked loodusõnnetused. Katastroofilised üleujutused on mõjutanud mitmel eri moel ligikaudu inimese elu ning põhjustanud kümnete miljonite eurode eest kahju. See tragöödia on surunud põlvili kõik tootmissektorid, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, aga ka mitmesugused muud sektorid. Soovin paluda kaasparlamendiliikmetel ja Euroopa institutsioonidel teha Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ning struktuurifondide sätestatud eeskirjadest tulenevate piirangute raames kõikvõimaliku nende inimeste toetamiseks ja katastroofist tingitud olukorra lahendamiseks.

2 Samuti soovin juhtida tähelepanu hoopis teistsugusele sündmusele, mille üle Itaalia täna kurvastama peab, nimelt Pompei hukule. Soovin sellega rõhutada seda tüüpi sündmuste tähenduslikkust ja olulisust ning seda, kui tähtis on, et Euroopa sellistel juhtumustel hästi silma peal hoiaks. President. Tänan teid sellele tähelepanu juhtimise eest! Palun kasutage selleks ka üheminutilisi sõnavõtte! See on teema, mille üle ka üheminutilises sõnavõtus arutleda võib. Tänan teid, Luigi Berlinguer, teema tõstatamise eest! 4. Parlamendi koosseis (vt protokoll) 5. Parandus (kodukorra artikkel 216) (vt protokoll) 6. Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide koosseis (vt protokoll) 7. Esitatud dokumendid (vt protokoll) 8. Parlamendi seisukohtade ja resolutsioonide vastuvõtmisele järgnev tegevus (vt protokoll) 9. Nõukogu edastatud kokkulepete tekstid (vt protokoll) 10. Suuliselt vastatavad küsimused ja kirjalikud deklaratsioonid (esitamine) (vt protokoll) 11. Assigneeringute ümberpaigutamine (vt protokoll) 12. Rakendusmeetmed (kodukorra artikkel 88) (vt protokoll) 13. Tööplaan President. Neljapäeval, aasta 21. oktoobril esimeeste konverentsil kodukorra artikli 130 ja 131 kohaselt koostatud osaistungjärgu päevakorra projekti lõplik versioon on välja jagatud. Tehtud on ettepanekud järgmisteks muudatusteks. Kolmapäev Arutelu teemal OSCE tugevdamine ja ELi roll nõukogu komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja nimel tehtud avalduse põhjal. Pärast arutelu broneeringuinfot käsitleva ELi välisstrateegia üle ja enne suuliselt vastatavat küsimust innovatsioonialaste partnerluste kohta võetakse arutlusele Gauzèsi raport alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta ja komisjoni avaldus ühtse turu akti kohta. Nathalie Griesbecki soovitused Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise lepingu kohta on päevakorrast eemaldatud. Neljapäev

3 Eva Lichtenbergeri raport Krzysztof Liseki puutumatuse äravõtmise taotluse kohta lisati neljapäevasesse hääletusnimekirja. Hääletus ettepaneku üle võtta vastu Euroopa Parlamendi otsus Euroopa Politseikolledži aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta on lükatud edasi järgmisse osaistungjärku. Hääletus Ukrainat käsitlevate resolutsioonide ettepanekute üle on lükatud edasi novembri II osaistungjärku Strasbourgis. Marta Andreasen (EFD). Austatud president! Meie fraktsioon on CEPOLi kontode sulgemise üle hääletamise edasilükkamise vastu, sest kõnealune institutsioon ei ole saanud eeskirjade eiramise eest eelarve täitmise heakskiitu. Leiame, et on tarvis teha kiirelt otsused, nii et me ei saa hääletust edasi lükata. William (The Earl of) Dartmouth (EFD). Austatud president! Ma ei räägi pikalt. EL on hoidnud raamatupidamismenetlusi silmas pidades väga pikalt head mainet ning eriti silmatorkavaid juhtumeid ei ole esinenud. Minu teada on kontrollkoda keeldunud eelarve täitmise heakskiidu andmisest juba 14 korda järjest. Asjaomasel asutusel on olnud sarnane ja kui võimalik, siis isegi silmatorkamatum maine. Kui Euroopa Parlament soovib nendes küsimustes mingitki tõsiseltvõetavust säilitada, tuleb see probleem viivitamatult käsile võtta. Véronique Mathieu (PPE). (FR) Austatud president! Soovin meelde tuletada, et see olin mina, kes Euroopa Politseikolledži (CEPOL) eelarve täitmise heakskiidu kohta raporti esitas. Teatan, et plaanisime koostöös variraportööridega eelarvekontrollikomisjonis 30. novembriks eelarve täitmist ja kontode sulgemist käsitlevat arutelu, et kuulata ära mitte ainult CEPOLi direktori, vaid ka haldusnõukogu esimehe avaldused, ning et eelarvekontrollikomisjon ei ole aasta eelarve täitmise uurimist veel lõpetanud. Koos CEPOLi uue direktoriga on aasta raamatupidamiskontodes tehtud mõned parandused. Austatud president! Head kolleegid! Oleksin väga kurb, kui parlament ei laseks uurimist lõpetada, ning teen tungiva ettepaneku kontosid mitte sulgeda. Kui sellel osaistungjärgul kontod sulgeksime, oleks see suur viga. (Parlament lükkas taotluse tagasi) Elmar Brok (PPE). (DE) Austatud president! Teen fraktsiooni nimel ettepaneku hääletuseks. Seda on enne valimisi juba üks kord edasi lükatud. Me ei tohiks seda ELi ja Ukraina tippkohtumisele järgnevasse aega lükata. Soovime resolutsiooni abil kutsuda tippkohtumisel osalejaid, aga ka komisjoni ning nõukogu üles kiirendama läbirääkimisi Ukrainaga vabakaubanduslepingu, viisamenetluse ja assotsiatsioonilepingu üle. Soovime aga arutlust ka opositsiooni ebasoodsa seisu üle piirkondlikel ja kohalikel valimistel, kus opositsioon ei saanud igal pool oma kandidatuuri esitada, ning veel enam, üha hägustuva kohtuvõimu ja täidesaatva võimu lahususe üle. On tähtis väljendada selgelt meie positiivset suhtumist Ukrainasse. Tegu on Euroopa riigiga, millel peab olema Euroopa perspektiiv. Me ei soovi, et Ukrainas võtaks võimust autoritaarne režiim, mis muudaks selle eesmärgi saavutamise võimatuks. Soovime, et asjaomane resolutsioon võetaks vastu enne tippkohtumist, sest vastasel juhul võidakse seda vääriti mõista, justkui ei oleks Euroopa Parlamendil kirjeldatud negatiivsele olukorrale mitte midagi ette heita. Peaaegu kõik valimisvaatlusorganisatsioonid on jõudnud järeldusele, et

4 valimised olid probleemsed. Oleme tegelikult viimased, kes selle kohta seisukoha võtavad. Me ei tohiks kahjustada oma tõsiseltvõetavust. Gunnar Hökmark (PPE). Austatud president! Asja tuum on selles, kas parlament jõuab ette või jääb maha, kas tegutseb enne või pärast tippkohtumist. Me kas proovime avaldada mõju või lepime tagantjärele kommenteerija rolliga. Võib õigusega väita, et mõnel juhul areneb Ukraina õiges suunas, kuid on ka palju teisi valdkondi, kus areng on negatiivne, ning kui nii edasi läheb, kaugeneb Ukraina koostööst Euroopaga. Kui räägime muredest ja probleemidest, ei püüa me seada tõkkeid, vaid vastupidi neist vabaneda, mistõttu soovimegi, et resolutsioon praegu vastu võetaks. Teame, et Ukraina ühiskond ja valitsus on väga huvitatud sellest, mida Euroopa Parlamendil sel teemal öelda on. Kui võtame sõna, kuulavad nad meid ja võtavad meie seisukoha arvesse. Kui me sõna ei võta, võtavad nad ka selle arvesse. Seetõttu pooldame, et otsus resolutsiooni üle langetataks praegusel osaistungjärgul. Hannes Swoboda (S&D). (DE) Austatud president! Olen mõnevõrra üllatunud, sest kõigi fraktsioonide vahel jõuti kokkuleppele, et ülihoolikalt ettevalmistatud resolutsioon võetakse vastu novembri II osaistungjärgul Strasbourgis. Loomulikult on igaühel õigus oma meelt muuta. Esiteks pean lihtsalt mõistlikuks oodata ära valimisvaatlejate raporti ja kui see selgesõnaliselt esitatud on, oma avaldustes sellest lähtuda. Teiseks ei ole mingit küsimust, kas meie arvates oli valimistega probleeme oli küll, kohati päris tõsiseid. Me ei ole ex officio kaitsjad, austatud Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni liikmed, palun ärge olge ka teie opositsiooni ex officio kaitsjad! Kui oleksite opositsiooni suhtes sama kriitilised kui meie valitsuse suhtes, õnnestuks meil leida ühine nimetaja. Soovitan jälgida Ukrainas toimuvat objektiivselt, mitte läbi fraktsiooni poliitika prillide. Soovitan langetada otsuse novembris. Kui enamus leiab aga, et peaksime täna hääletama, palun fraktsioonil PPE tungivalt otsida meiega koos ühist kriitilist seisukohta ka kõigi tõsiste probleemide käsitlemiseks, mitte ainult valitsuse vastu. (Parlament lükkas taotluse tagasi) (Tööplaan võeti vastu) 14. Eelseisev ELi ja USA tippkohtumine ning Atlandi-ülene majandusnõukogu ELi-USA andmekaitseleping (arutelu) President. Järgmine päevakorrapunkt on ühine arutelu järgmistel teemadel: nõukogu ja komisjoni avaldused eelseisva ELi ja USA tippkohtumise ning Atlandi-ülese majandusnõukogu koosoleku kohta; nõukogu ja komisjoni avaldused ELi-USA andmekaitselepingu kohta. Stefaan De Clerck, nõukogu eesistuja. (NL) Austatud president, Viviane Reding, volinik ja parlamendiliikmed! Nagu teate, on arutelu Ameerika Ühendriikide ja ELi koostöö üle kestnud juba tükk aega. Täpsemalt saime 28. mail 2010 komisjonilt ettepaneku, millega sooviti heakskiitu isikuandmete kaitse lepingut käsitlevate läbirääkimiste avamiseks Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel. Seda teemat on käsitletud palju kordi, ka siinsamas parlamendis. Samal ajal on komisjon tegutsenud lähtuvalt tööst, mida on teinud ELi-USA kõrgetasemeline teabevahetuse, eraelu puutumatuse kaitse ja isikuandmete kaitse kontaktrühm, kes koostas

5 aastal raporti, mis on samuti Euroopa Parlamendile kättesaadavaks tehtud. Raportis käsitletud andmekaitse on Euroopa jaoks ülimalt oluline teema. Tegu on aluslepingu artiklis 16 kinnistatud põhivabadusega, mida eesistuja peab eriti tähtsaks. Seetõttu toetab eesistuja igasugust tegevust, mille eesmärk on edendada andmekaitset Atlandi-ülestes suhetes ja tagada andmekaitse piisav tase. Lepingus tuleks arvestada andmekaitsepõhimõtetega, mis on sätestatud mitmes dokumendis: Euroopa Liidu põhiõiguste harta, aasta andmekaitsedirektiiv ja aasta raamotsus. Ütlesin, et peame saavutama andmekaitse piisava taseme, kuid seda ei tuleks tõlgendada nii, nagu see tase peaks olema alati võrdne või identne. Üksikisiku õiguste kaitse tase peab olema piisav, kuid see, mil viisil see kaitse tagatakse, võib riigiti erineda. Igal süsteemil on oma iseäralikud jooned, ka andmekaitse vallas, ent need ei tohi saada põhjapanevaks probleemiks. Tähtis on, et suudaksime garanteerida lepingus sätestatavate kodanikuõiguste tagamise ja seda kõigi kasuks. Kuidas Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit nende õiguste tagamise täpsemalt garanteerivad? Iga osapool peab ise otsustama. Oleme arvamusel, et nagu liikmesriigid saavad võtta eri viisil üle Euroopa direktiive, peaks ka rahvusvahelist lepingut saama eri viisil üle võtta. Ometi on kõigi jaoks igal juhul kõige olulisem lõpptulemus õigused, mis on tagatud kõigi asjaomaste osapoolte kasuks mõlemal pool Atlandi ookeani. Kuna nõukogu jagab parlamendi muret, esitab ta oma läbirääkimiste avamist lubavas otsuses taotluse, mille kohaselt peab komisjon esitama nõukogule läbirääkimiste käigus raporti, milles keskendutakse eelkõige sellele, kuidas lepingus sätestatavate õiguste tagamine garanteeritakse. Minevikus sõlmitud valdkondlike kokkulepete iga valdkonna puhul erinevad andmekaitsemeetmed moodustavad nüüd olevikus justkui lahtiharutamatu sasipuntra, mis raskendab tublisti andmekaitsemeetmete rakendamise eest vastutavate politseiametnike tööd. Nimetatud kokkulepete üle peetavaid läbirääkimisi kimbutab ka suur ajaline surve. Nii oli näiteks broneeringuinfot (PNR) käsitlevate kokkulepete ja terroristide rahastamise jälgimise programmiga (TFTP); need arutelud on teile tuttavad. Nii et mis puutub sõlmitavasse kõikehõlmavasse andmekaitselepingusse, milles kinnistatakse andmekaitsepõhimõtted, peaksime vältima vajadust uute valdkondlikke kokkuleppeid käsitlevate läbirääkimiste järele. Teisalt aga peame olema realistlikud ja mõistma, et üks kõikehõlmav andmekaitset käsitlev leping Ameerika Ühendriikidega ei suuda eales hoida ära kõiki võimalikke probleeme tulevikus. Seetõttu peame arvesse võtma, et tulevikus on siiski võimalik sõlmida konkreetseid lisakokkuleppeid. Lepingust peab saama justkui katusleping, mis küll sätestab põhiõigused, kuid mis ei anna alust andmevahetuseks. Andmevahetus peab käima muude olemasolevate või tulevikus sõlmitavate lepingute alusel. Austatud president! Lõpetuseks soovin rõhutada, et eesistuja püüdleb selle poole, et kõnealuse kõikehõlmava lepingu läbirääkimisvolitus valmiks samal ajal kolme broneeringuinfot käsitleva lepinguga Austraalia, Kanada ja Ameerika ühendriikidega ning et soovime väga seda teemat 2. ja 3. detsembril nõukogu istungil arurada. Tänan tähelepanu eest!

6 Karel De Gucht, komisjoni liige. Austatud president! Paruness Ashton ei saanud täna tulla, mistõttu võtan sõna nii ELi ja USA tippkohtumise kui ka Atlandi-ülese majandusnõukogu mida nimetatakse sageli AMNiks teemal. Nagu teate, toimub tippkohtumine Lissabonis 20. novembril. Tippkohtumisel tuleb rõhutada ELi ja USA partnerluse lisandväärtusi ja jätkuvat aktuaalsust 21. sajandil. Kasutan võimalust, et öelda, et hindame Euroopa Parlamendi aktiivset osalemist ELi ja USA suhete edendamises, ning teavitada parlamendiliikmeid meie eesmärkidest tippkohtumisel. EL ja USA kannatavad endiselt majanduskriisi järelmõjude käes. Seetõttu on majandus ja töökohtade loomine tippkohtumise põhiteemad. Alustame G20 tippkohtumise asjakohaste tulemuste läbivaatusega ning võtame arutlusele meie osaluse jätkusuutlikus ja tasakaalustatud üleilmses taastumises. Samuti soovime, et tippkohtumisel rõhutataks vajadust saavutada WTOs põhjalik, kõikehõlmav ja tasakaalustatud kokkuleppe Doha arengukava kohta. Kinnitame ühist kavatsust seista vastu protektsionismile nii kodus kui ka piiri taga. Keskendume Atlandi-ülese majanduse pakutavate majanduslike hüvede laiendamisele. Mis puutub Atlandi-ülesesse majandusnõukogusse, ootan väga teie ideid, nagu on väljendatud ka resolutsioonis. Soovin tõsta esile kolm aspekti: Atlandi-ülese majandusnõukogu strateegiliste komponentide tugevdamise tähtsus; AMNi tugi koostööle valdkondades, mis mõjutavad tööstusharusid ja tarbijaid ümbritsevat õiguskeskkonda nii ELis kui ka USAs; õigusloojate ülioluline roll meie taotluste kooskõlastamise eest seisjatena. Räägin teile oma arvamusest ELi ja USA suhete kohta ja sellest, miks AMNi väga oluliseks pean. EL ja USA on majanduslikult väga tugevalt seotud; me oleme teineteise suurimad kaubandus- ja investeerimispartnerid; meil on ühised väärtushinnangud ning jagatud kohustus tegeleda üleilmsete küsimustega, olgu need siis seotud uuendus- või keskkonnaprobleemide, energiajulgeoleku või juurdepääsuga toorainetele. Isegi kui meie seisukohad majandus- ja regulatiivküsimustes ei ühti, demonstreerib seda tarbijaohutus ning andmekaitse. Mis mind rahustab, on teadmine, et suudame raskes olukorras ühiselt töötada. Ühendasime edukalt jõud võitluses majandus- ja finantskriisiga; meie ühised pingutused G20 tippkohtumisel ning WTOs on aidanud seista vastu protektsionistlikele katsetele. EL ja USA on liikunud kaks viimast aastat järgmise etapi poole, mis seisneb aruka ja jätkusuutliku töökohtade arvu kasvu tagamises, seistes samal ajal silmitsi raskete ülesannete ning tärkava turumajandusega riikide pakutava konkurentsiga. Küsimus on selles, kuidas aitab tugevdatud koostöö USAga neid eesmärke saavutada. Minu arvates peaks nii EL kui ka USA Atlandi-ülese partnerluse üle järele mõtlema ja võimalik, et selle uue olukorraga kohandamiseks ümber määratlema. Peaksime endilt juba praegu küsima, milline peaks Atlandi-ülene turg olema aastal. Kas EL ja USA on siis liidrid selliste uuenduslike tehnoloogiate vallas, millel on võime muuta ühiskonda, näiteks elektriautod ja arukad elektrivõrgud? Kas õnnestub ühiselt edendada avatud IKT-teenuste võrgustikke ja läbipaistvaid regulatiivmeetmeid? Kas meie VKEdel läheb hästi ning kas nad pääsevad oma intellektuaalomandiõigusi kaitstes uutele turgudele? Kas USA ja ELi vahelisest ohtlikke tooteid käsitleva teabe vahetusest on tarbijatele kasu? Kuidas tuleme toime turvariskide ja terrorismiga? Kas ühekülgse aktiivsuse või hoopis tõhusamate ühiselt vastu võetud ohutut kaubandust soodustavate otsuste toel? Kuidas tegeleme tärkava turumajandusega riikidest tingitud majandusprobleemidega valdkondades, nagu intellektuaalomandiõigused, juurdepääs toorainetele või kodumaiste tööstusharude

7 subsideerimine? AMNi taasavamine on katse arendada kõike seda arvestavat strateegilist suhet. Oleme leppinud AMNi USA poole kaasesimehe Michael Fromaniga kokku uute sihtide seadmises. Näeme AMNi peamise poliitilise platvormina, kus saame arutada majanduslikke, strateegilisi ka kolmandaid riike käsitlevaid ning regulatiivküsimusi. Komisjoni ja USA valitsuse nõustamisel on olnud meeletult palju abi õigusloojate, ettevõtjate ja tarbijate abist ning nad peaksid abistamist jätkama, sest nii jõuame Atlandi-üleste lahendusteni nii olemasolevatele kui ka tulevikus kerkida võivatele probleemidele. AMNi järgmine koosolek toimub 17. detsembril Washingtonis. Kohtumisel keskendutakse kolmele põhiteemale: uuendus ja kujunemisjärgus tehnoloogiad, Atlandi-ülese turu vormimine ning keskkonnasõbralikku majandust edendavate strateegiate koostamine. Energiapoliitikast. ELi-USA energianõukogu tuleb kokku tippkohtumise eelõhtul ning jätkab ühiste lahenduste otsimist energiajulgeolekuprobleemidele. Meie soov on, et tippkohtumisel palutaks energianõukogul intensiivistada ELi ja USA koostööd rohelise energia tehnoloogiate arendamises ja rakendamises ning aidata kaasa teadusuurijate vahetusele, et nad saaksid takistusteta osaleda mõlema osapoole energialastes teadusprogrammides. See toetab meie pingutusi võitluses kliimamuutusega ja uute töökohtade loomises. Oleme teadlikud, et kodanikud on mures üleilmse kliimamuutuse mõjude pärast. Kavatseme juhtida tippkohtumisel USA tähelepanu sellele, kui tähtis on, et Cancúni konverentsil astutaks märkimisväärne samm kõikehõlmava üleilmse raamistiku loomise poole kliimamuutuse probleemidega võitlemiseks. Arengutoest. EL ja USA on maailma juhtivad humanitaarabidoonorid. Peale selle, et peame keskenduma aastatuhande arengueesmärkide täitmisele toiduga kindlustatuse ja kliimamuutusega toimetuleku vallas vaeseimates riikides, peame tegema tihedat koostööd tegevuse kooskõlastamiseks abisaavates riikides, et maksimeerida meie abi tõhusust ja mõju ning vältida pingutuste dubleerimist. Julgeolekust. Kuna kodanike põhiõigused ja julgeolek on üksteist vastastikku täiendavad ning tugevdavad tahud, peame tagama nende vahel õige tasakaalu kõiges, mida teeme. Tean, et Viviane Reding käsitleb seda tähtsat teemat koos broneeringuinfo lepinguga täna hiljem. EL ja USA peavad tegema laiaulatuslikumat koostööd, et võidelda üleilmseid võrgustikke ähvardavate ohtudega, nagu küberkuriteod. Lõpetuseks soovime rõhutada välispoliitikavaldkonnas ühiste strateegiate ja meie mõjuvõimu maksimeerimise tähtsust. Peame toetama Kesk-Ida rahuprotsessi eesmärgiga luua ühe aasta jooksul raamistik Iisraeli ja Palestiina omavalituse vahelise kokkuleppe sõlmimiseks. Mis puudutab Iraani, siis vaatamata sellele, et EL on kehtestanud rangemad sanktsioonid, töötame pingsalt ühise keele leidmise nimel. Seega käsitletakse tippkohtumisel paljusid Atlandi-ülese suhte keskmes olevaid teemasid. Ootan huviga järgnevat arutelu. ISTUNGI JUHATAJA: Alejo VIDAL-QUADRAS asepresident Viviane Reding, komisjoni asepresident. Austatud juhataja! 26. mail soovitas komisjon nõukogul anda volitused ELi-USA andmekaitselepingu läbirääkimisteks ning esitas

8 läbirääkimissuuniste projekti. Seda soovitust volituse saamiseks arutatakse nüüd nõukogus. Ma tean, et Euroopa Parlament jagab mu seisukohta: see on ainulaadne võimalus; võimalus saavutada kõrgetasemeline isikuandmete kaitse, muutes samal ajal meie Atlandi-ülest partnerlust dünaamilisemaks. Oluline osa kuritegevusevastase võitluse tulemuslikus koostöös on asjaomase teabe jagamine ja seda mitte ainult ELi-siseselt, vaid ka USAga. Väga tähtis on ELi-USA julgeolekupartnerlus. See on hädavajalik, mistõttu peame võimaldama sellise koostöö toimimise. Korduvalt on esile kerkinud isikuandmete kaitse küsimus. Alati, kui on arutatud Atlandi-ülest andmevahetust õiguskaitse eesmärgil, on see teema endast jälle märku andnud. Me usume, et selline leping lihtsustaks läbirääkimisi edasiste erilepingute üle, milles isikuandmete jagamise teemat käsitletakse. Samuti annaks see leping meile võimaluse rajada ühtne aluspõhi ning leida rahuldavad lahendused tulevaseks koostööks. Lubage mul öelda väga selgesõnaliselt: vajame üldise sisuga lepingut, mis tagab sidusa ja õiguslikult siduva raamistiku isikuandmete kaitseks ja üksikisikute õiguste jõustamiseks. Me teame ka seda, et praegu on USA ja liikmesriikide ning USA ja ELi vahel sõlmitud palju andmete jagamise erilepinguid. Kõigil sellistel lepingutel on oma ad hoc andmekaitse eeskirjad. See tähendab, et isikuandmete töötlemisel kehtivad erinevad klauslid ja sätted. Seega on meil kaugeltki mitte rahuldav lahendus, mida põhiõiguste seisukohalt ja õigus andmekaitsele on põhiõigus raske õigustada on. Teie toetusel olen võtnud endale kohustuse sellele killustunud vaatenurgale lõpp teha ja pidada läbirääkimisi nn katuslepingu saavutamiseks, mis: (i) tagab sidusad ja ühtlustatud andmekaitsestandardid ning hõlmab olulisi põhimõtteid, nagu proportsionaalsuse põhimõte, andmete piiritlemine ja nende minimaalne säilitustähtaeg ning eesmärgi piiritlemine; (ii) on kohaldatav kõigi tulevaste ja olemasolevate lepingute suhtes, mis käsitlevad teabejagamist õiguskaitse eesmärgil; (iii) hõlmab kõiki vajalikke andmekaitsestandardeid kooskõlas liidu andmekaitse õigustikuga ning pakub välja üksikisikute suhtes jõustatavad õigused, halduslikud ja kohtulikud kaitsevahendid või mittediskrimineerimisklausli; (iv) tagab andmekaitsestandardite tulemusliku kohaldamise ning kontrollimise sõltumatute avalike asutuste poolt. Ma usun, et ka kodanikud ja ettevõtted ootavad ühtseid õiguslikult siduvaid andmekaitsestandardeid, mida kohaldatakse ühetaoliselt kogu liidus, ning ka Atlandi-ülest koostööd õiguskaitse eesmärgil. Usun ka, et peame seadma kaugeleulatuvad sihid. Olen võtnud endale kohustuse seatud eesmärgid täita ja olen kindel, et võin arvestada Euroopa Parlamendi toetusega USAga hea kokkulepe saavutamisel, mis tagab kõrgetasemelise andmekaitse kõigile üksikisikutele ja võimaldab meil püüelda vajaliku ning tähtsa koostöö suunas Ameerika Ühendriikidega, et ennetada terrorismi ja organiseeritud kuritegevust. Elmar Brok, fraktsiooni PPE nimel. (DE) Austatud juhataja, Stefaan De Clerck, Viviane Reding, Karel De Gucht, head kolleegid! Euroopa Rahvapartei (kristlikud demokraadid) fraktsioon toetab resolutsiooni ühisettepanekut ja tahab tänada kõiki sõnavõtjaid.

9 ELi-USA tippkohtumise eel ja G20 tippkohtumise ajal peame mõistma, et paljudel juhtudel mitte ainult majandusküsimustes, vaid ka rahu ja keskkonnakaitset puudutavatel teemadel on Euroopa ühine reaktsioon ainuke võimalus midagi üleilmsel tasandil ellu viia. Seetõttu sooviksime selles küsimuses tihedamat koostööd ning püüdleme koos Euroopa Parlamendiga selle saavutamise poole USA uue kongressi enamusega, kes selles kontekstis peaosa mängib. Karel De Gucht jõudis sellele järeldusele Atlandi-ülese majandusnõukogu puhul, Viviane Reding andmekaitse puhul ning ka SWIFTi puhul nägime, et parlamendil on selle elluviimises oluline osa. Koos tegutsedes on eurooplastel ja ameeriklastel, kes toodavad 60% maailma sisemajanduse koguproduktist, võimalus kehtestada sellised standardid ning reageerida otsusekindlalt sellistele probleemidele nagu terrorism, Iraani ja Lähis-Idaga seotud küsimused, kliimamuutus ja paljud teised teemad. Me peame siinkohal tegema asjakohaseid pingutusi. Seetõttu loodan, et saame nendes üldistes poliitilistes küsimustes edasi liikuda ning et Atlandi-üleses majandusnõukogus, mis taaselustati tänu Karel De Guchti pingutustele, saavutatakse edu. Loodan, et saavutatakse algne eesmärk, nii et me saame eemaldada kaubandustõkked Atlandi-ülesele turule sisenemiseks, mis võib meile palju kasvu tuua ja samal ajal ebavajalikke kulusid ära hoida ning Viviane Reding võimaldada edasi liikuda ka põhiõiguste, andmekaitse ja sarnaste teemadega seotud küsimustes. Vajalik on tagada andmekaitse, kuid erinevatel põhjustel tuleb meil ka andmeid vahetada. Seetõttu on väga hea, et püüame siinkohal vaatamata oma erinevatele õiguslikele põhimõtetele ühistes standardites kokku leppida. Kui lubate mul veel kommenteerida, siis tuleb sel juhul finantsturgudega seotud küsimuste puhul kindlasti mainida, et samal ajal kui võeti vastu õigusakt selle tagamiseks, et kahe aasta tagused sündmused korduda ei saaks, on FED otsustanud ilma konsulteerimata tuua turule 600 miljonit USA dollarit, mille tulemus on loomulikult inflatsiooni ja muude teemadega seotud kartused ning mõned probleemid üleilmses majanduses. Kui valuutakursid üksteise suhtes õiglased ei ole, siis ei too see meile kasu. Hannes Swoboda, fraktsiooni S&D nimel. (DE) Austatud juhataja! Sooviksin lisada oma tänusõnad nõukogule ja komisjonile sissejuhatavate märkuste eest. Tahaksin keskenduda eelkõige Karel De Guchti öeldule, sest tuleb märkida, et alates 2. novembrist on USA muutunud. Mitte et koostöö USAga ennegi lihtne oleks olnud, kuid on põhjust karta, et nüüd on see veelgi raskem. Karel De Gucht mainis protektsionismi. Ma usun, et sellega võitlemiseks tuleb meil ühiselt tegutseda. Võib pakkuda lühiajalisi lahendusi ühes ja teises valdkonnas, kuid pikaajalises perspektiivis see probleemi ei lahenda, sest tulemus on konkurentsialane protektsionism, mis ei ole kindlasti meie huvides. Viitasite energiaküsimustele. Täna avaldas komisjon energiat käsitleva teatise Energia Mõned selles avaldatud asjaolud on küll kriitikat väärt, kuid üldiselt ollakse õigel teel. Kahjuks ei suuda ma ette kujutada, et USA sarnaste suunistega dokumendi avaldaks. See on väga keeruline valdkond ja alates 2. novembrist seda enam. Mainisite ka elektriautosid ja tarkade elektrivõrkude arendamist koos USAga ning selle poole peaksime tõesti püüdlema. Samal ajal peame USA-le teatavaks tegema, et meil on ka teisi partnereid. Võime püüda arendada samalaadseid suhteid ka Hiina, Brasiilia või teiste riikidega. Peame jätma ameeriklastele mulje, et me ei sõltu ilmtingimata neist. Meile meeldiks nendega koostööd teha, kuid nad ei ole meie ainuke partner, eriti mis puudutab kliimamuutust. Me ei tohi unustada USA teguviisi ega president Obama suutmatust tegutseda, sest õigusakte ei olnud veel vastu võetud. Praeguse kongressi enamusega seda seadust enam ei arutatagi, mistõttu tuleb meil tõdeda, et kõik saab olema

10 palju raskem, välja arvatud juhul, kui meil õnnestub mõnda nendest teemadest edasi arendada selliste riikidega nagu Hiina, India või Brasiilia. Seda tõsiasja tuleb meil selgelt tunnistada. Elmar Broki kommentaaridele vastuseks ütlen, et alguses oli siin suur erinevus, kuid nüüd juba väiksem. Ka meie seisukohast vaadatuna on täiesti õige ja oluline, et USA oma eelarvet uuesti tasakaalustama hakkab. Mul ei ole selle vastu midagi, otse vastupidi see on hea, et USA taas uusi töökohti luua püüab, hea nii neile kui ka meile. Seda tuleb aga teha kooskõlastatult. Seetõttu peavad ameeriklased harjuma suurema üleilmse koostööga ka selles valdkonnas ja eelkõige koostööga Euroopaga. Sarah Ludford, fraktsiooni ALDE nimel. Austatud juhataja! Atlandi-ülene koostöö on Euroopa jaoks kõige olulisem teema. Meie arvel ei ole mitte ainult pool üleilmsest majandusest, vaid ka meie demokraatia on inimõiguste ja õigusriigi säilitamisel oluline liikumapanev jõud. Kahjuks aga tundub, et mõnikord peame teineteist enesestmõistetavaks või laseme sisetülidel meie esmastele ühishuvidele takistuseks olla. Seetõttu toonitatakse meie ühisresolutsioonis strateegilise partnerluse tähtsust, kus rõhutatakse kooskõlastamist ja koostööd üleilmsete probleemide ning piirkondlike küsimustega tegelemisel ja kus seadusandjad täielikult ning arvestatavalt osalevad. See strateegiline partnerlus peab tuginema majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Mul on hea meel, et Euroopa Parlamendi liikmed kordavad meie kindlat nõudmist saavutada aastaks Atlandi-ülese vabaturu eesmärk. See tähendab meie püüdluste elavdamist kaubandus- ja regulatiivsete tõkete kõrvaldamiseks. Väga suur ja kasvav osa Atlandi-ülesest koostööst puudutab õiglust, õiguskaitset ja inimõigusi. Varem oli see erakorraline teema, kuid nüüd üks põhielemente. Mida rohkem me oma partnerluses jagatud ühisväärtusi austame, seda paremini me neid väärtusi laiemas maailmas kajastada saame. Selles valguses võtab eelmise presidendi Georg Bushi uuendatud põhjendus uppumistunde mis on ühemõtteliselt piinamine tekitamise kohta kokku kõik, mis tema kaheksa kohutava valitsemisaasta jooksul valesti läks ning mis läänemaailma vähem vabamaks ja turvalisemaks muutis. Üha rohkem esilekerkivad tõendid Iraagi kinnipeetavate ilmselge väärkohtlemise kohta USA ja USA vägede poolt nõuavad läbivaatamist kõrgeimal tasandil, kaasaarvatud eesoleval tippkohtumisel ja sõltumatute uurimiste käigus. Mul oli väga hea meel kuulata asepresidendi Redingi sõnavõttu andmekaitselepingu teemal. Selline nn katusleping on tõesti vajalik, sest praegu surume kirgi alla iga üksiku andmekaitselepingu puhul. Kui meil oleks vaid konsensus, raamistik, milles üksikuid andmete jagamise taotlusi hinnata saaks! See oleks väga väärtuslik, sest teema nõuab väga palju tähelepanu ja põhjustab rohkelt eriarvamusi. Suurepärane tulemus on pingutamist väärt. Reinhard Bütikofer, fraktsiooni Verts/ALE nimel. (DE) Austatud juhataja, head kolleegid! 2. novembri valimised on üsna suur pöördepunkt Ameerika lähiajaloos ning jääb mulje, et riik võtab nüüd hingetõmbeks hoo maha. Sellises olukorras on seda enam tähtis anda märku meie usaldusväärsest koostööst ning määrata meie edasise koostöö selged prioriteedid. Olen tänulik Karel De Guchtile Atlandi-ülese majandusnõukogu teema tõstatamise ja sellel tehtud märkuste eest. Peame Atlandi-ülesele majandusnõukogule uue elu sisse puhuma. Seni on see väga vähe ära teinud, kuid loota võime ikkagi. Austatud volinik, nõustun ka

11 teie mainitud kahe asjaoluga ja toetan neid, nimelt kahepoolset koostööd näiteks madala süsinikusisaldusega tehnoloogiate standardimise ja reguleerimise eesmärgil, kuid ka strateegilist komponenti. Me loodame, et see on samm edasi. On kahetsusväärne, et Portugalis toimuval pooleteisttunnisel tippkohtumisel ei ole oma osa kliimapoliitikal. Sellele vaatamata on oluline, et meie esindajad president Barroso ja president Van Rompuy teevad selgeks, et Euroopa ei lase end sel teemal tagasi hoida ega mängust välja tõrjuda. Arengupoliitikale keskendumine on hea ning Euroopa vaatenurgast oleks hea ka see, kui saaksime püüelda mitte lihtsalt koostöö, vaid kvaliteetse koostöö suunas, rõhutades aastatuhande arengueesmärke ja kliimapoliitikat. Lõpetuseks, arvestades tõsiasja, et USA presidendivõim on nõrgenenud ja et seal on uued isolatsionalistlikud suundumused, on tähtis, et Euroopa astuks sõltumatult selles valdkonnas rahvusvahelisi samme, näiteks Lähis-Idas palestiinlaste, Süüria või Liibanoni suhtes. Peame ameeriklastele üsna selgelt teatama, et oleme selleks ette valmistunud ning tahame osa vastutusest enda kanda võtta. Timothy Kirkhope, fraktsiooni ECR nimel. Austatud juhataja! Ükski kahepoolne koostöö ei ole meile olulisem kui koostöö USAga. Meid ootab ebakindel aastasada, mida iseloomustab maailmamajanduse jõudude tasakaalu põhimõtteline üleminek Euroopa ja Põhja-Ameerika liberaalselt demokraatialt riikidele, mis ei jaga veel meie kohustusi õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste suhtes. Nii kaua kui ma selles täiskogus praegusel ametikohal olen, võitlen loomulikult Põhja-Atlandi riikide demokraatia ühtsuse eest ühise tulevikuvisiooni edendamisel. Peame näiteks oma ühiste julgeolekueesmärkide saavutamiseks püüdlema maksimaalse koostöö poole, et tarbetuid raskusi vältida. Seetõttu kiidan heaks andmekaitse raamistiku ja reisijate andmete edastamise lepingute valdkonnas tehtu, kuid soovitan tungivalt olla ettevaatlik võimalike tõsiste tagajärgede kaalumisel, mis võivad tuleneda uute õigusaktide tagasiulatuvast kohaldamisest olemasolevate seaduslike otsuste suhtes nii ELis kui ka Ameerika Ühendriikides. Peame tunnistama ka seda, et ELil ei ole õiguspädevust läbirääkimiste suhtes, mida liikmesriikide valitsused kolmandate pooltega peavad. Loodan väga, et suudame selle ja paljude teiste ühise huvi küsimuste suhtes praktilise ja vastuvõetava lahenduse leida. Jacky Hénin, fraktsiooni GUE/NGL nimel. (EL) Austatud juhataja! Me usume, et koostöö ei tohi takistada sõltumatust. Me usume, et Euroopa Liit peab õppima eneseaustust. Me usume, et hea koostöö eeldab teise poole sõltumatuse austamist. Me usume, et Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide dialoogi ning suhteid tuleb arendada vastastikuse mõistmise ja sõltumatuse vaimus. Väga tõsistest teemadest, mida ma kommenteerida tahaksin, tõstaksin esile järgmiseid, mis on peamiselt meie vastutuse all: vajadus avaldada tõsist survet Iisraelile Palestiina küsimuse ja Türgile Küprose küsimuse lahendamiseks; pakiline vajadus kaotada Ameerika Ühendriikides surmanuhtlus; tõsiasi, et president Obama ei ole pidanud oma lubadust sulgeda Guantánamo baas; vajadus kaitsta ja ma kasutan seda mõistet teadlikult isikuandmeid ja, lõpetuseks, laiaulatuslik kliimamuutuse probleem. Me peame veenma USAd endale tegelikku vastutust võtma. Fiorello Provera, fraktsiooni EFD nimel. (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Tahaksin minna tagasi volinik De Guchti sõnavõtu selle osa juurde, milles ta mainis rahvusvahelise

12 koostöö arendamist. Me teame, kui tähtis see aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks on. Rikaste ja vaeste riikide vaheliste ebavõrdsuste vähendamine ei ole ainult moraalse kohustuse täitmine, vaid aitab kaasa ka rahvusvaheliste konfliktide ja erimeelsuste põhjuste lahendamisele ning parandab suure osa maailma elukvaliteeti. Seetõttu on toetamist väärt resolutsiooni ettepanekus antud soovitus kulutada aastaks 0,7% tööstusriikide SKPst sellel eesmärgil, kuid selle abi tulemuslikkuseks on vajalikud täiendavad meetmed. Vaja on Euroopa ja Ameerika Ühendriikide koostöös abipoliitika alal, et vältida sekkumiste kattumist mitmetes geograafilistes piirkondades. Paremini tuleb määratleda abikavade rakendamise parimad tavad ning nendes tuleb austada abisaajate ja mitte abiandjate vajadusi. Abist kasusaavates riikides on oluline hea valitsustava, et suurendada sekkumise tulemuslikkust ning vältida väärtuslikke ressursside hajumist korruptsiooni, suutmatuse ja vastutuse puudumise tõttu. Viimane punkt, mida mainiksin, on arengukoostööpoliitika ja kaubanduspoliitika sidusus. Näiteks ei ole mingit mõtet põllumajanduses ja kalanduses ühelt poolt majandusarengukavasid rahastada ning teiselt poolt nende riikide toodete importimiseks teistesse riikidesse uks sulgeda. Selles tähtsas sektoris on märkimisväärne samm edasi Doha kokkulepe. Andreas Mölzer (NI). (DE) Austatud juhataja! Järgnevatel kuudel näeme, milline mõju on president Obama mõjuvõimu nõrgenemisel oma riigis pärast tema partei suhtelist ebaedu hiljutistel kongressi valimistel. Pean silmas näiteks seda, kas protektsionistlik suundumus suureneb ning mõjutab kaubandust ja majanduspoliitikat või kas president Obama pöörab rohkem tähelepanu välispoliitikale, nagu Iraani, Lähis-Ida või Afganistani konfliktid. Elame, näeme! Euroopale ja eriti EL-le peaks see olema ainult piiratud huvi, sest EL peab olema suuteline oma rõhuasetused, eesmärgid ja huvid ise määratlema. Eriti kehtib see kogu maailma poliitika kohta, kus ELi osalus imeväike on. Lähis-Ida konflikti puhul ei pääse me isegi läbirääkimiste laua taha. Nagu kõik teavad, sörgime kõigis olulistes küsimustes olgu selleks Iraani, Afganistani või Lähis-Ida konflikt USA sabas ja meil ei ole oma visiooni. Valdkondades, kus oleks kohane USAga suuremat koostööd teha nagu Küprose probleemi lahendamine, kus USA oma liitlast Türgit mõjutada võiks, ei toimu praktiliselt midagi. President Obama tundub küll olevat rohkem huvitatud Vaiksest kui Atlandi ookeanist, kuid enda seisukohalt tuleb meil rohkem keskenduda Ida-Euroopale ja Lähis-Idale. Kahtlemata on suuremat koostööd või kooskõlastamist USAga vaja ka Atlandi-üleses majandusnõukogus. Ei ole kahtlustki, et lääs ehk teisisõnu Euroopa ja USA peavad säilitama oma üleilmse liidripositsiooni teadusuuringute, uuendus- ja arendustegevuse valdkonnas. Lõpetuseks ei tohi me unustada, et tippkohtumisel peab oluline osa olema ka andmekaitse edendamisel ning kodanike õiguste säilitamisel ja toetamisel. Ioannis Kasoulides (PPE). Austatud juhataja! Maailma raskuskese nihkub järjekindlalt läänest itta ning esile kerkivad uued maailma suurriigid, nagu Hiina ja India. Selles uues olukorras, kus EL säilitab maailmakaubanduses liidrikoha ning USA on endiselt meie esimene kaubanduspartner, tähendab meie koostöö palju enamat: see on rahvusvahelise süsteemi põhielement, kuna põhineb ühisväärtustel, ajaloolistel sidemetel ja strateegilistel huvidel, mis teiste strateegiliste partnerluste puhul alati ei kehti.

13 Atlandi-ülene partnerlus on arenenud liidust, mis külma sõja ajal sõlmida tuli, vabatahtlikuks liiduks. Mitmepooluseline maailm sunnib uuesti määratlema kahepoolse koostöö viise kõigis kahepoolsetes ja üleilmsetes küsimustes. Me kordame veel kord ELi Nõukogu eelmise aasta septembri järeldusi, nõudes Atlandi-ülesele partnerlusele uue hoo andmist ning meie tugevatel külgedel ja eripäradel põhineva tõelise partnerluse rajamise viiside uuendatud kajastamist. Atlandi-üleses partnerluses tuleb keskenduda meie majanduskoostöö võimalike eeliste maksimeerimisele ja tugevdada Atlandi-ülest majandusnõukogu. Ühepoolne tegevus, nagu Föderaalreservi rahapoliitika lõdvendamine, on sama murettekitav kui renminbi devalveerimine. Stavros Lambrinidis (S&D). (EL) Austatud juhataja! Euroopa Parlamendi plahvatuslik huvi Ameerika Ühendriikide osa suhtes algselt kõrvalejäetud SWIFTi lepingu taaselustamise vastu on mõnevõrra raugenud. See ei tähenda aga, et me oleme endises olukorras tagasi. Hoopis vastupidi. Euroopa Parlamendi pädevus majanduse, energia, terrorismivastase tegevuse ja põhiõiguste valdkonnas on suurenenud. Ameerika Ühendriigid on mõistnud, et Euroopa Parlamenti tuleb arvestada, ja selle eest peame tänama Brüsseli Ameerika suursaadikut William E. Kennardit. Meil seisavad ees olulised ja otsustavad läbirääkimised Viviane Redingi tõstatud küsimustes, kus Euroopa Parlament voliniku soovil komisjoni toetab. Samuti on Euroopa Parlament avanud teabevahetuse üksuse USA Kongressiga. Võib-olla on esialgse vaimustuse vaibumine isegi hea, sest nii saame Euroopa Parlamendi ja kongressi vahelise tõelise pikaajalise koostöö välja arendada kaine mõistusega, kasutades selleks loodud uusi struktuure. Alexander Alvaro (ALDE). (DE) Austatud juhataja, Stefaan De Clerck, Karel De Gucht, Viviane Reading! Oleme juba piisavalt palju kuulnud, kui olulised Atlandi-ülesed suhted on, ja ma ei usu, et keegi selles enam kahtleb. USA on üks meie kõige olulisemaid kaubanduspartnereid ja üks meie peamisi liitlasi ning sakslasena olen täiesti teadlik sellest, et seda, mida USA meie heaks teinud on, ei ole võimalik kunagi tasuda. Sellele vaatamata tuleb mainida ka seda, et pidevalt koogutades ei ole võimalik silmast silma läbirääkimisi pidada. Kui Euroopa Liit soovib USAga korralikku partnerlust, siis on aeg näidata, et jääme oma seisukohtadele kindlaks. Viviane Reding, te tegite taas kord selgeks, et olete õige naine õigel ametikohal. Mainisite Euroopa andmekaitseseaduse peamisi põhimõtteid ja ma usun, et me ei pea ELi-USA andmekaitselepingu puhul selles suhtes järeleandmisi tegema. Kui me sõlmime lepingu, mille põhieesmärk on oma kodanikke kaitsta, siis ei saa siin allaandmist olla. Isikuandmete kaitse ja privaatsuse tagamine on mitmesugusel viisil sätestatud põhiõiguste harta, Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Lissaboni lepingu artiklites. ELi-USA andmekaitselepingu eesmärk peab olema seda ellu viia ning Euroopa Liidus rakendatud meetmeid hoida, mitte nõrgendada. Pean siinkohal silmas õigusi, mida mainisite andmetele juurdepääsu ning nende kustutamise ja parandamise suhtes, eesmärgi piiritlemist, proportsionaalsust, andmete tühistamise ja minimaalse säilitustähtaja põhimõtet. Samal ajal peame sellise lepingu üle läbirääkimisi pidades loomulikult veenduma, et need ei toimuks vaakumis. Need mõjutavad Euroopa andmekaitsedirektiivi, mis peagi uuesti läbi vaadatakse, elektrooniliste suhtlusvahendite andmekaitsedirektiivi ja reisijate andmete edastamist, mille üle peab läbirääkimisi Sophia in t Veld. Kõike seda tuleb vaadelda kontekstis. Viviane Reding, ma usun, et kui 2. ja 3. detsembril teie volituste üle komisjonis läbirääkimisi peetakse, seisab kogu siinne täiskogu kindlalt teie selja taga. Soovin teile edu ja õnne! Me toetame teid!

14 ISTUNGI JUHATAJA: Stavros LAMBRINIDIS asepresident Jan Philipp Albrecht (Verts/ALE). (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kavandatav andmekaitseleping on samm selle austatud täiskogu pikaajalise soovi täitumise poole, milleks on luua USAga lõpuks ometi siduvad andmekaitse miinimumstandardid ja õigushüved. Meie eesmärk on täita õiguskaitse lünki ning saavutada Euroopa Liidu kodanike andmete tõhusam kaitse. Tihe koostöö meie USA partneritega on vajalik ja õige. Ometigi ei tohi me selle käigus kahjustada Euroopa kodanikele põhiseadusega antud õiguseid. Komisjoni esitatud läbirääkimisvolitused selle lepingu sõlmimiseks on head ning annavad meile kätte õige suuna. Euroopa Parlamendi raportöörina on mul hea meel hetkel võimalust kasutada ning komisjonile kinnitada, et praegune projekt on parlamendi kõigis fraktsioonides laialdast toetust leidnud. Meie seisukohast on nüüd kiiresti vaja, et ka nõukogu selle ettepaneku vastu võtaks, kuna siis saavad läbirääkimised esimesel võimalusel jätkuda. Ei ole kahtlustki, et meil saab olema raske Atlandi ookeani taga asuva partnerit kõigis oma muredes üksikasjalikult veenda. Siiski olen veendunud, et Ameerika Ühendriigid rajati vabadusele, demokraatiale ja põhiõigustele ning jagavad seetõttu meie austust üksikisiku õiguste ja riigiasutuste suhte vastu. Seetõttu ei ole asi võimatuses ega konfliktis pigem on tegu reaalse võimalusega tugevdada meie ühiseid huve mõlemal pool Atlandi ookeani ning panna alus veelgi tihedamale koostööle. Lõpetuseks soovin aga mainida veel ühte seisukohta, mis on meile parlamendis eriti tähtis: oma kodanike usalduse Atlandi-ülese andmekaitselepingu küsimuses võidame vaid siis, kui suudame ELis ühtse raamistiku luua. Seetõttu on ülimalt oluline, et ELi ja USA andmekaitseleping kujutaks endast raamistikku, mis ümbritseb kõiki lepinguid, mille EL ja liikmesriigid USAga sõlmivad. Seepärast ootan juba kannatamatult, et saaksin raportöörina teha oma osa Ameerika Ühendriikidega sõlmitava andmekaitselepingu suhtes ning teha tihedat koostööd oma kaasparlamendiliikmete, komisjoni, nõukogu ja loomulikult ka USA Kongressi ja USA valitsusega. Geoffrey Van Orden (ECR). Austatud juhataja! Olin vahevalimiste ajal Ameerika Ühendriikides ja nägin seal toimunud poliitilist maavärinat oma silmaga. Eurooplased peaksid sellest õppust võtma nii riigisisesel kui ka Euroopa tasandil. Nii Ameerika Ühendriikide kui ka Euroopa kodanikud tahavad, et valitsus nende ellu vähem sekkuks ning riiklike kulutuste kärped ja puudujäägi kontrolli all hoiaks meile peaks see tähendama väiksemat ELi eelarvet. Kaitseküsimuste teemal jätkates tuletab Ühendkuningriigi hiljutine kaitse- ja julgeolekuaruanne meile meelde, et Suurbritannia esmane kaitse- ja julgeolekupartner on ikkagi Ameerika Ühendriigid. Selline staatus peaks olema ka kõigil Euroopa riikidel. Loodan südamest, et NATO uus strateegiline kontseptsioon toob endaga kaasa uue pühendumuspuhangu liidus, mis Ameerika Ühendriike Euroopa julgeolekuga seob. Me ei tohi lasta seda liitu ELi kaitse-eesmärkide kõrvalejuhtimisega nõrgestada ega õõnestada. Me ei saa endale dubleerimist ja kõrvalejuhtimist lubada, eriti veel ajal, mil kaitse-eelarveid armutult kärbitakse. 19. novembril toimuv eelseisev NATO tippkohtumine annab NATO 21 liitlasele, kes on ühtlasi ka ELi liikmesriigid, hea võimaluse tegeliku olukorra mõistmist näidata.

15 Ilda Figueiredo (GUE/NGL). (PT) Meil on aeg nõuda USA-lt tungivalt konfliktide rahumeelse lahendamise nimel pingutamist; sõjalise okupatsiooni ja sõja lõpetamist, toimugu see siis Iraagis, Afganistanis või Lähis-Idas; Kuubale kehtestatud embargo lõpetamist; Iisraeli agressiivse poliitika toetamise lõpetamist, kuna see on põhjustanud humanitaarkriisi Gazas ja okupeeritud Palestiina aladel; ning tuumadesarmeerimise nimel töötamist. Peame USA-le selgeks tegema, et terrorismivastast võitlust ei saa kasutada jätkuva ettekäändena rahvusvahelise õiguse ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise õõnestamiseks. Vaesuse vähendamiseks, maksuparadiiside kaotamiseks ja kapitali spekulatiivse ümberpaigutamise lõpetamiseks vajame tõhusat koostööd. See tippkohtumine kattub Lissabonis toimuva NATO tippkohtumisega, kus soovitakse läbi vaadata NATO strateegia ja mille raames üritab USA saada ELi liitlastelt luba sõjategevuse laiendamiseks ülemaailmsele tasemele, mis võimaldaks sõjalise jõu ähvardusel tagada loodusvarade kasutamise, turukontrolli ja poliitilise üleoleku, pannes inimesed seetõttu suuremasse ohtu. Seetõttu soovime väljendada solidaarsust rahuliikumise ja töötajate pingutustele ning paljudele organisatsioonidele, kelle toel kogub jõudu kampaania Yes to peace, no to NATO (Jah rahule, ei NATO-le), ja 20. novembril Lissabonis toimuvale meeleavaldusele. Bastiaan Belder (EFD). (NL) Austatud juhataja! Türgi strateegiline tähtsus Atlandi-ülestes suhetes on ilmselge. Seda arvesse võttes ootan huviga nõukogu arvamust Türgi riikliku julgeolekunõukogu uue punase raamatu kohta. Ilmselgelt järgib see uus väljaanne Türgi välisministri strateegiat. Eelseisvat Atlandi-ülest tippkohtumist silmas pidades on mu esimene küsimus nõukogule järgmine: kas nõukogu jagab kartust, et Türgi praegune välispoliitika mängib end kätte piirkonna revisionistlikele osalistele peamiselt Iraani Islamivabariigile ning õõnestab seetõttu Lähis-Ida stabiilsust? Teiseks soovin teada, kas nõukogu kavatseb punase raamatu teema tõepoolest Atlandi-ülesel tippkohtumisel tõstatada, võttes arvesse seda, et Türgi olukord on ELile väga tähtis nii ELi kandidaatriigi kui ka NATO partnerina? Andrew Henry William Brons (NI). Austatud juhataja! Detsembris toimuva Atlandi-ülese majandusnõukogu kohtumise eesmärk on eemaldada kaubandustõkked, mis on globalistide püha eesmärk, kuigi põhineb pigem usul kui mõistusel. Majandusteooria ei väsi meile kordamast, et rahvusvaheline kaubandus muudab maailma tervikuna rikkamaks. Palju vaoshoitumalt räägib see meile aga sellest, kas iga riigi kõik elanikud sellest kasu saavad või mitte. Arenenud riikide probleem ei seisne mitte liiga paljudes, vaid hoopis liiga vähestes kaubandustõketes. Neil on liiga vähe kaubandustõkkeid selliste tärkava turumajandusega riikide vastu nagu Hiina, kus on madalad palgad, tohutult alaväärtustatud valuuta ning kunstlikult laostatud siseturg. See tähendab seda, et Hiina kaubad, mis maksavad madalate palkade tõttu juba nagunii vähe, muutuvad Hiina valuuta väikse väärtuse tõttu veelgi odavamaks. Laostatud siseturg tähendab seda, et nõudlus imporditud tarbekaupade järele on peaaegu olematu ja et puudub piisav nõudlus ka Hiina enda kaupade järele, mistõttu sõltub Hiina nüüd täielikult eksporditegevusest. Euroopa vastab sellele ohule lubadusega konkurentsivõimelisemaks muutuda, seda näiteks teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. See võiks olla võimalik siis, kui Hiina austaks

16 rahvusvahelisi intellektuaalomandi õigusi. Kahjuks on olukord aga selline, et kui Läänes arendatakse välja mõni uuenduslik leiutis, teeb Hiina sellest tootest üsna armutult ja ilma igasuguse häbita koopia ning toodab seda vaid toote alghinna murdosa eest. ELi ja USA tippkohtumise raames arutatakse ka uute töökohtade loomist nii siin- kui ka sealpool Atlandi ookeani. Kahjuks ei ole see globalismi põhimõtteid järgides just eriti tõenäoline. José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra (PPE). (ES) Nagu juba öeldud, põhinevad Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhted põhimõtetel, ideedel, ühisel ajalool ning ühisel vabadusejanul. Kui me aga sõnadest tegudeni ei jõua, ohustab neid väärtusi retoorikast ja lõtvumisest tingitud nõrgenemine. Üks kõige suuremaid töövõite, mille oleme siin täiskogul pärast presidendivalimisi Atlandi-üleste suhete olukorras saavutatud, on minu kolleegi José Millán Moni raport. See raport on homme hääletamisele tuleva resolutsiooni ühisettepaneku üks osa ning sisaldab mitmeid konkreetseid ideid, mis on vägagi vajalikud tõelise partnerluse loomisel, mille nimel peame kibekiiresti tööle asuma, lugupeetud volinik. Oleme siin arutanud majandus- ja kaubandussuhete tähtsust ainuüksi 15 ELi liikmesriiki investeerivad Texasesse rohkem kui 50 USA osariiki investeerivad Jaapanisse. Peame tippkohtumise mehhanismidele uue hoo sisse andma, looma Euroopa ja USA assamblee ning, mis kõige tähtsam, looma kooskõlastus- ja konsulteerimismehhanismi, mille vahendusel tegeleda ülemaailmsete küsimuste ja maailma probleemsete piirkondadega Lähis-Ida, Iraan, Afganistan ning meie ja tärkava turumajandusega riikide suhetega. Austatud juhataja! Kui president Obama hiljuti Lähis-Ida külastas, kuulsime teda mainivat, et nad peavad oma kõige tähtsamaks partnerluseks Ameerika Ühendriikide ja India koostööd. See meenutas mulle José Millán Moni raporti ühte põhipunkti, kus ta meenutas president Obama sõnu Berliinis, kus too väitis, et Ameerika Ühendriikide kõige tähtsam strateegiline liitlane on Euroopa. Eelseisev ELi ja USA tippkohtumine annab meile suurepärase võimaluse seda küsimust täpsustada ning strateegilise partnerluse tähendust selgelt määratleda. Esimese asjana võiksime paluda USA-l toetada Euroopa Liidu nõudmist olla institutsiooniliselt esindatud näiteks ÜRO Peaassamblees selle soovi põhjuseks on Lissaboni lepingu jõustumisega kaasnenud uued pädevusvaldkonnad. Adrian Severin (S&D). Austatud juhataja! Alles üsna hiljuti võttis parlament vastu resolutsiooni, milles käsitleti Atlandi-üleste suhete arendamise uusi võimalusi pärast seda, kui Barack Obama Ameerika Ühendriikide presidendiks valiti. Eelseisev Euroopa Liidu ja USA tippkohtumine toimub aga veidi teistsugustes oludes. See ei tähenda aga, et meil vastavad võimalused puuduksid. Probleem on lihtsalt selles, et olukord on veidi keerukam. Seetõttu arvan, et meil esineb tippkohtumise ettevalmistamisel teatud raskusi. Loodan, et suudame oma Ameerika liitlasi veenda selles, et nad jätkaksid rahvusvahelistes suhetes mitmepoolsete lahenduste poliitikat ning näitaksid praktikas seda mitmepoolsust üles ka suhetes Euroopa Liiduga. Peame nõudma rahutagamis- ja rahukaitsemissioonide tsiviilmõõtme ning kriisiohjamise ja kriisijärgse taastamistegevuse arendamist. Lisaks peame kindlasti üritama oma arenguabi poliitikat kooskõlastada, et selles ettevõtmises tõhusamaid tulemusi saavutada. Tuumarelva leviku tõkestamise vallas ei peaks me mitte ainult koostöövõimet säilitama, vaid ühtlasi ka arukalt käituma. Selle protsessi üks osa on uue START-lepingu ratifitseerimine, mida USA Kongressis endiselt alles menetletakse. Loodame, et kongressi tegelik olukord ei takista selle lepingu üle hääletamist. USA kuulutas, et on Venemaaga juba suhete parandamist alustanud. Arvan, et see suhete parandamine on meile väga tähtis ning tulevikku vaadates näeme, et see on väga oluline