Märjamaa Nädalaleht. Lapsed talletasid lihtsaid esemeid kodusest. kultuuripärandi laeka. 27. märts on priiuse põlistumise päev TÄNA LEHES:

Transkript

1 Märjamaa Nädalaleht MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT TÄNA LEHES: Külaliikumise tänupäevast, tänatavate nimed ja panused. Lk 3 6. Vana foto: algab sari Märjamaa fotograafidest. Lk 7 Midrimaa lasteaia hoolekogu korraldab suure perepäeva. Lk 8 Kohanimede muutmine. Lk 9 Nr 13 (1032) 27. märts 2013 Hind 0,32 eurot Lapsed talletasid lihtsaid esemeid kodusest kultuuripärandi laekast 19. märtsil tehti kunstikoolis kokkuvõtteid Minu Märjamaa kultuuripärandi laeka konkursist. Ülesandeks oli leida oma pere kõige vanem lihtne ese ja sellest pilt joonistada ning mõne sõnaga juurde lisada, millega tegu. Kunstiõpetaja Anne Aaspõllu: Juba neid pilte Märjamaa valla tänavuses kalendris illustreerib oktoobrikuud Eveli (15) joonistus vanaema lapsepõlvest ainukeste esemetena alles olevatest miniatuursetest nukkudest. Lihtne ese kodus võib olla võtmeks, mis avab juurdepääsu kultuuripärandi laeka sisule. Lihtsate esemete esiletõstmine tundub tähtis igapäevase kogemuse taustal, mil asjadele antavad väärtused on seotud kiirete muutustega nt nutitelefoni saamine on seotud paratamatu rahulolematusega, sest alati kaasneb igatsus uuema ja parema järele. Märjamaa muusika- ja kunstikool korraldas Märjamaa valla lastele, noortele ja täiskasvanutele suunatud kunstikonkursi Minu Märjamaa kultuuripärandi laegas. Lihtsad asjad. 19. märtsil kogunesid sellest osavõtnud kokkuvõtteid tegema. Mis on see, mis oma lihtsuses rikastab endiselt tänast päeva ja mis võiks jätkuvalt endas kanda kultuuripärandiga/juurtega seotud tähendusi, mille väärtus ei kahane hetkega, vaid pigem vaadates tekkis meil palju küsimusi ja oletusi, kuid kuuldes laste seletusi ja nähes kaasavõetud esemeid, hakkasid tööd veel põnevamat lugu jutustama. See päev kinnitas, et igal esemel on lugu ja enne kui hilja, tuleb need lood oma vanavan t järele uurida. kasvab ajas? Kogesime, et vaadates konkursitöödel kujutatud lihtsaid esemeid, avaneb justkui iseenesest kultuuripärandi laegas ning kujutatavast lähtuvalt võivad avaneda just vaataja kogetud elusündmused, võib avaneda isiklik või perekondlik suhe näitusel kujutatud esemetesse. Töid vaadates tekib soov peegeldada muljeid, mis tekivad erinevaid pilte vaadates. Pildid kõnetavad ning assotsiatsioonid laiendavad esialgset autori poolt esitatud lugu: Ka minu isal olid sarnased prillid. Mul on meeles kuidas ta... Ja nii edasi. Lihtsad esemed kõnetavad peresid, kust ese pärineb, kuid samas ka kogukonna liikmeid, sest tekivad äratundmised ja elukogemustega seonduvad seosed. Sillaotsa talumuuseumi varahoidja Jüri Kusmin rikastas sündmusest kokkuvõtete tegemist vanaisaliku tarkusega. Muuseumi pedagoog Liivi Miil väljendas ootust, et töödel kujutatud esemete juures olevaid tekste võiks täiendada. (Konkursi juhendis oli esitatud pigem soovitus võimalusel kirjutada, mispärast leitud lihtne ese tundub perele eriline olevat. Oluliseks peeti laste, vanemate, võimalusel vanavanemate/ va- 27. märts on priiuse põlistumise päev Hanna Post (10) joonistas pildi oma vanavanaema pärandatud prossist (40 aastat vana), mida peres on naisliini pidi edasi antud. Foto Anne Aaspõllu Esimene Eesti aeg tegelik de facto iseseisvuse aeg kestis ühtekokku 7890 päeva. See moodustus Eesti Vabariigi väljakuulutamise päevast ning seejärel ajavahemikust kuni (kaasa arvatud). Teine Eesti aeg ehk praegune iseseisvusaeg on kestnud alates 20. augustist 1991 katkematult. Ajavahemik kuni (k.a) moodustab samuti 7890 päeva. Seega 27. märtsi esimestel hetkedel võime sümboolselt öelda: uus vabaduse aeg on osutunud pikemaks eelmisest. Tegemist on ülimalt erilise, ainukordse ajatähisega. Loodetavasti ei kordu see Eesti ajaloos mitte kunagi see tähendab, et meie riik jääb vabaks. Sel juhul on kõnesolev päev erilisem kui iga-aastane vabariigi aastapäev (EW 100 on muidugi iseasi!). Nii on kirjutanud kunagine Eesti muinsuskaitse seltsi esimees Trivimi Velliste, kes koostas ka nimekirja võimalike tegevustega, kuidas priiuse põlistumise päeva tähistada. Meie valla tegevusi sel päeval kajastame järgmises lehenumbris. Rapla maavanem Tiit Leier esitas üleskutse heisata 27. märtsil riigilipud. Kaunistagem siis oma kodud kolme koduvärviga!

2 2 Märjamaa Nädalaleht 27. märts 2013 navanavanemate kaasamist leidmiste protsessi.) Kunstikonkurssi kokkuvõtval sündmusel said tähelepanu osaliseks kõik esitatud tööd. Auväärsuse mõõdet andsid osale töödele lisatud aastaarvud, nt esemed aastatest 1884 (vanad noad vanaaegses kirjatud puidust topsis, sinisest kaasist pudel, 1896 (köögi ja majapidamisraamat), 1932 (kett), 1940 (piibel). * Hanna (10) joonistusel on kujutatud vanaema pärandatud pross, mille vanavanaema kinkis tütrele ja naisliini järgides on see eriline ese Hanna peopesale jõudnud, kandes edasi tugevat sidet, tähendusi perekonnas. * Kultuuripärandi laekas on nüüd nt küünlajalg, sõrmus, peegel, fotoalbum, laud, parmupill, vanaisa sõiduauto, hõbedane pross vanaisa vennalt, kohviveskid, vana-vanaisa noorpõlve pross, vana-vanaisa taskunuga, vanaema kell, vana-vanaema äratuskell, vanaisa perekonda kuulunud kann, vanaisa piip jne. * Küünlajalg on tähtis mu vanaemale, sest see tuletas talle meelde tema lapsepõlve. * Ainukesed esemed, mis Indra Schu (10) pildil on sinine klaasist pudel ja vanad noad vanaaegses topsis. Martin Hermann Johannese poja pärand tema isalt aastast 1884, mis on Indra isale edasi antud pärand. vanaemalt alles, kuid mille otstarve ei ole teada. * Piibe-Liis tutvustas osalejatele erilist eset, mis siiani kasutusel: Pirukavorm, mis kuulub minu vanaemale ja vanaisale. See on väärtuslik sellepärast, et on käsitööna tehtud. * Vanaisa prillid, saadud vanaisalt. * Pilt minu vanaema tikitud laudlinal. * Kaelakee kuulub minu vanaemale, kes on mulle väga tähtis. * Esemed, mida minu vanaisa kõige sagedamini kasutas (nt ise tehtud noad). Uudistasime kogunenud materjale ja oli võimalus avada pildi sündimise lugusid, tutvustada leitud esemeid, tunnustada osalejaid. Tublid noored kunstnikud said võimaluse osa võtta kunstikooli saalis ja ateljees loomingulistest grupitöödest ning sündmuse lõpetuseks luua savist vahvaid kunstiteoseid. Sel aastal kogunesid tööd 10 14aastastelt Märjamaa valla lastelt. Loodame järgnevatel aastatel sündmusele järge ja soovime leida võimalust kaasatust laiendada. Iga leid ja pilk on eriline, mis peatub lihtsatel, kuid erilistel asjadel, mis võiksid kuuluda meie kultuuripärandi laekasse,. Ootame kõiki huvilisi Märjamaa muusika- ja kunstikooli seda suurepärast näitust uudistama. Loodame tööde eksponeerimiseks leida võimalust Märjamaa raamatukogus, Rapla keskraamatukogus ning Sillaotsa muuseumis. Täname kõiki osalenud lapsi ja peresid, Eve Burmeistrit, Sillaotsa talumuuseumit ja Märjamaa vallavalitsust. Kui keegi soovib, et lapsed joonistaksid just teile olulist eset, mis võiks kindlasti kuuluda Märjamaa kultuuripärandi laekasse, siis võib võtta ühendust Anne Muinaste Mälestused mälestused Selma Eindorf Buss veereb ja veereb mööda teed, maha jäävad asulad, majad. Kes elab neis, kellele kuuluvad need, kellel on siin kodurajad? Taamal laiub lage viljapõld, suvetööd on siin lõppenud ammu. Koristamata hein oleks töömehe võlg: sügis kiirustab oma sammu. Kauguses, kuhu ulatub silm metsa ääres on üksik maja. Hellitavalt puude kohal hõljub pilv, sinna automürin ei kaja. Midagi hinges jääb peatuma, miski tuletab noorust meelde. Oli metsa sees majas mu sünnimaa, sealt siirdusin eluteele. * Minu kodu oli lihtne ja hubane, iga paik seal oli kallis. Seda loodust naudin vaid mälestustes veel ka nüüd, kui juustes on halli. Naabrite rõõmud ja pahandused minu kodust jäid metsa taha. Meie toiminguid saatis rahulik meel ja soov kodu ilusaks teha. Mälestustes kerkivad eredalt lapsepõlve ilusad suved, kui ritsik siristas muretult, maipõrnikad lendasid puudel. Tööd jätkus seal igaühele, maa toitis vanu ja noori. Hool langes emale-isale, nemad kasvatasid meid, saatsid kooli. Laupäevaõhtul auras suitsusaun, keris kärtsas, kui leil tõusis üles. Toas ootas peret soe puder, piim. Tuli uni pehme aseme süles. Pühapäeval, vara hommikul, kui ema saatis loomi välja, luusis isa ümber orasepõllu äärt, vaatas huviga tärkavat vilja. Hea saak oli kogu pere rõõm, saagi koristus kõikide mure. Aidasalve mahtus aastane söök, oli rõõm, kui puudu ei tule. Õhtupäike loojus punetades männimetsa latvade taha. Hommikuvalgus koitis varakult, saatjaks linnulaulude kaja. Mööda pikka karjatänavat ruttas rohumaale kari. Õhtul hakkas kostma metsa poolt karjakellade lähenev heli. Aga pühade aegu ja puhkepäevadel naabrilapsi tuli meile kokku. Siis mängisime peitust, kiikusime, lõbus aeg möödus imeruttu. * Kui hilisem aeg veel võimaldas vahel harva käia sünnimajas oli südames tunne, nagu ruttaksin kohtuma kõige kallimaga. * Need on minu lapsepõlve mälestused üksikust maamajast metsa ääres. Maa oli seal pehme, rohi sametine, tuul paitav ja päikene soojem.

3 27. märts Märjamaa Nädalaleht Külaliikumise kümnes tänupäev peeti aasta külas Märjamaa valla külaliikumise kümnes tänupäev peeti sel aastal Haimre rahvamajas Moka külas. Koht oli igati paslik, sest just see küla osutus aastal Märjamaa valla aasta külaks. Tänupäevale tulnud said tutvuda ajaloolise rahvamaja ja selle muuseumitoaga. Päeva avas maja perenaine, rahvamaja juhataja Eha Kaljusaar, kes andis põgusa ülevaate hoone ajaloost. Kuupäeva võiks pidada ajalooliseks, sest just siis toimus Haimre külavanema Agu Raadiku algatusel eestvedajate ja vallavalituse esindajate ümarlaud 20 inimese osavõtul. Valiti külavanemate kogu käivitamise toimkond, kuhu kuulusid eri piirkondade külavanemad, meenutas ühenduse esimees Peeter Paunmaa algust. Kui kümme aastat tagasi oli mõnigi küla veel tundmatu, siis nüüd orienteerutakse suurvalla 82 küla vahel lihtsamini ning teatakse üksteise tegemistest rohkem. Praegu on külavanemate ühendusel 30 liiget ja eesotsas üheksaliikmeline juhatus. Külavanemad on 36 külal. Eelmine aasta oli tegus. Toimus õppepäevi, reise, koosolekuid. Oleme tutvustanud oma tegevust üle Eesti. Valisime koos vallavalitsusega aasta küla ja sädeinimese. Juhatuse koosolekutel on tulnud aru anda valla ametnikel ja koos on otsitud võimalusi päevakorral olnud probleemide lahendamiseks. Peab ütlema, et vallavalitsuse pöördumised külavanemate poole on jäänud viimasel ajal harvemaks. Aga külad on saanud tugevamaks ja see teeb heameelt, mainis Peeter Paunmaa. Teist korda oli külaliikumise tänupäev kantud ülevallaliste ürituste nimekirja, mille rahastamine toimus otse valla eelarvest. Tervituskõne pidas ka Märjamaa vallavanem Eero Plamus, kes meenutas, et külaliikumist arendati juba varem, kuid kui moodustati ühendus, sai külaliikumine erilise hoo sisse. Ta tõdes, et külaelu on aktiviseerunud ja seda paljudes Eestimaa ühinenud valdades. Inimesed on muutunud aktiivsemaks ja mida valla serva pool nad asuvad, seda aktiivsemad ollakse. Märjamaa valla külaliikumine on tähelepanuväärne ka väljapool valda. Kui me tutvustasime Lätist külla saabunud sõprusvalla Cesvaine delegatsioonile oma valla külaliikumist, ei saanud nad algul mõhkugi aru. Tegime neile slaidiprogrammi, viisime Tolli küla kiigeplatsile ja Sulu külla ning alles teise päeva õhtuks said nad aru, mis asi see külaliikumine on, rääkis Eero Plamus. Külaliikumise ühenduse isaks ristitud Agu Raadik tänas kõiki neid, kellega koos ühendus loodi ning tundis veidi muret külavanema ameti pärast. Mu peas uitab juba pikemat aega mõte, et ükskord võiks tulla aeg, mil auamet, nagu külavanema ametit kutsutakse, saaks ükskord päris ametiks ja et see tegevus oleks tasustatud. Hetkel teevad ametlikult külavanemateks kinnitatud mehed ja naised seda üsna rasket tööd vabatahtlikkuse alusel, sõnas külaliikumise aktivist mõtlikult. Kehtna valla esindajad Aarne Hindremäe ja Katrin Portnikov olid rahul ja tänulikud, et nende vallal on sellised toredad kaasamõtlejad, ühistel reisidel ja kokkusaamistel ühte rida ajavad külaliikumise sõbrad. Oma tervituse ütles Raplamaa partnerluskogu tegevjuht Jaak Vitsur. Enne, kui asuti päeva tähtsaima osa tänukirjade jagamise juurde, andisid Haimre rahvamaja taidlejad meeleoluka kontserdi. Kuulda sai kaunist Kümnendal külaliikumise tänupäeval osalejad. Esiplaanil Jüri, Jürgen ja Maie Kusmin. Fotod Piret Linnamägi Männiku Maali pajatused Elvi Valdmetsa esituses publikut külmaks ei jätnud. laulu ja kapellilugusid, näha vahvaid tantse ning südamest naerda tädi Maali ehk Elvi Valdmetsa pajatusi kärarikkast linnaelust ja laste tegemistest. Sel aastal tunnustati tänukirjaga 39 kodanikku, keda märkasid inimesed nende endi kõrvalt. Nende seas on külaliikumise, kultuuri- ja spordielu edendajaid, teede hooldajaid ning mitmeid külavanemaid. Mõned said tänukirja mitme peale, sõprus- ja perekonniti. Lisaks anti tänukiri ka Raplamaa Partnerluskogule, Kehtna külaliigutajatele ja Raplamaa külade liidule. Peeter Paunmaa nentis, et talle teeb kõige suuremat heameelt, kui märgatakse ja tänatakse külavanemaid. On tore, et ka noori märgatakse. Agu Raadik sõnas muiates, et milleks on vaja külavanemale märki, vaja oleks hoopis keppi, sest külavanemad vananevad, peale peaks kasvama noor põlvkond. Külade kestmajäämises ei kaheldud, kuid mõttetera, mille president Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi 95. sünnipäeval välja käis, on sobiv just Märjamaa vallale, kelle logol on maasikas tekstiga Hea olla, isu tulla! : Meie külad on nagu kaunid maasikaväljad ja meie inimesed nagu küpsed maasikad. Aga mitte selleks, et meid nopitakse, viiakse Tallinnasse, Soome, Austraaliasse või mujale tõotatud maale, vaid selleks, et me siinsamas oma maasikavälul viljuksime ja küpseksime ning jagaks oma elutarkust ja siis ongi Eesti korras. Varbola külavanem Maire Põhjala tegi ettepaneku järgmine külaliikumise tänupäev korraldada Varbolas, kus see ka aastal peeti. Tänupäeva vallapoolne eestvedaja Kirtsi Mau kiitis ettepaneku kohe heaks. Piret Linnamägi

4 4 Märjamaa Nädalaleht Külaliikumine tänas oma tegusaid toetajaid 1. Agu Raadik Maarjaristi hõberisti kavaler. Agu on aastaid tegutsenud Haimre küla heaks. Korraldanud külakokkutulekuid, jaaniõhtuid ja teisi üritusi. Tema südameasjaks on Haimre pargi ja küla heakord, mille tulemusena on Haimre küla pälvinud kahel korral Märjamaa valla Aasta küla tiitli. Agu toetab Haimre rahvamaja ettevõtmisi ja on Haimre Kultuuriseltsi juhatuse liige. Vallavolikogu liikmena on ta tõstatanud, toetanud ja kaitsnud külaelu edendavaid otsuseid. Sind tänavad tehtu eest Haimre kandi külade inimesed ja tänusõnadega ühineb kogu Märjamaa valla külaliikumine. 2. Andres Jõessaar Alati nõu ja jõuga abiks Teenuse küla ettevõtmistes, seistes küla heaolu eest. 3. Annika Palm-Jeeser Varbola lasteaaia-algkooli direktor aastatel Tema õlgadele jäi ka lasteaia ja kooli ühendasutuse loomine. Annika on üks väheseid n.ö väljapoolt tulnud inimesi, kellele läks korda kooli ja kogukonna käsikäes tegutsemine põhimõttel ei ole kooli külata ega küla koolita. Annika jagas majas toimuva kohta infot külavanematele, rahvamajale, volikogu saadikutele. Tema eestvõttel ehitati ühel talvel piirkonna külade ja koolirahvaga vahva lumelinnak, koos on peetud vastlapäeva. Tänu Annika eestvedamisele on sellel suvel lootust palliplatsidele ja terviserajale. Sind tänab MTÜ Varbola Külaselts. 4. Eha Kaljusaar MTÜ Haimre Kultuuriselts asutaja ja juhatuse liige. Haimre Kultuuriselts on asutatud aastal. Eha ütles: Moodustasime kultuuriseltsi, et elu kohapeal edasi viia. Rahuliku loomu, heatahtliku suhtumise, sõbraliku meele ja sihikindla tegutsemisega korraldab Eha kogu konna elu, vaatab tulevikku, usub ühiste plaanide täitumisse ja innustab inimesi. 5. Eli Laaser Põlli küla traditsiooniliste ürituste ja suviste ekskursioonide eestvedaja. Eli talletab kõik küla ettevõtmised külakroonikasse. Ürituste õnnestumisteks ja külaelu arendamiseks kirjutab ta fondidesse projekte. Ta eriliseks südameasjaks on Varbola linnuse käekäik. Üheks viimaseks tähtsamaks ettevõtmiseks oli Eli eestvedamisel kindral Laidoneri tamme teabetahvli avamine Põlli külas 19. augustil aastal. Tänavu toimus ka riigilipu heiskamise tseremoonia vabariigi sünnipäeval Laidoneri tamme juures. Eli Laaser väärib tunnustamist, et ta ei väsiks säramast, et tal jaguks uusi ja huvitavaid ideid ning väljakutseid järgnevateks aegadeks. 6. Hanno Marrandi Hanno on alati abistanud materjalidega Haimre rahvamaja ettevõtmiste juures. On see siis seguliiv kiviaia tarvis, saelauad pargipingile kõik need on tulnud Hanno koduõuelt. 7. Harri Hermas Kasti küla tänab Harrit külaelule kaasaitamise eest. Harri on võtnud oma kohustuseks hoolitseda Kasti küla korrashoiu eest. Kasti küla ettevõtmised ei teostu Harri abita. 8. Häli Rätsep, Piret ja Jüri Rist Metsaääre on väike küla Kasti külje all, kus tänu neile kolmele aktiivsele inimesele on tekkinud väga sõbralik ja ühtehoidev sõpruskond. Alguses hakkasid erinevates peredes kordamööda koos käima naised, praeguseks tähistatakse juba koos ka sünnipäevi ja teisi tähtpäevi. Külainimesed on saanud ühtseks pereks, kes aitavad üksteist nii nõu kui jõuga. Külas on rajatud oma terviserada, mille loojaks oli Jüri. Jüri on ka agar lumelükkaja, kes alati aitab, kui vaja. Tänu sellisele ühtehoidmisele on tekkinud mitmeid uusi ettevõtmisi, mis loodetavasti kujunevad traditsioonideks. 9. Ilju Aviste Ilju on naine täis ilumeelt: ta on paljude lilleseadete autor vabariigi aastapäevadel, Varbola puupäevadel jne. Ilju on üles kasvatanud tublid lapsed ja on tubli vanaema oma lastelastele. Teda Lilia ja Jaan Tehver. Fotod: Piret Linnamägi jagub igale poole. Oma kodukandi ja inimeste eest seisab ta volikogu liikmena. Aitäh sulle, Ilju, selle eest ja aitäh naeratuste eest, mida sa meile väikeses lillepoes jagad. Kõige selle kõrvalt jõuab Ilju veel käia ka ülikoolis. Müts maha Saaremaalt pärit kange naise ees! 10. Inga Artel Kasti külavanem, kes on võtnud oma kanda Kasti küla tegemised. Ta on korraldanud korrastustalguid, külakokkutulekuid, toimetanud külade ühise vastlapäeva ja jaaniõhtu läbiviimisel. Inga on ka Haimre rahvamaja aktiivne taidleja. 11. Ivar ja Meelis Burmeister Ivar ja Meelis hoolitsevad selle eest, et Märjamaa vallas oleks võimalus lumerajasõitu harjutada ja selles mõõtu võtta. Nende teeneks on lumerajasõitude korraldamine Inda külas. Sõitudel osalejate ring on väga lai, lisaks Raplamaa inimestele leiavad sinna tee ka kaugemalt tulijad. Nii on isa ja poeg ka ümberkaudsetele valdadele meie kanti tutvustanud. Samuti on nad ise osalenud teiste korraldatud sõitudel üle maakonna. Viimastel hooaegadel on Ivar pidevalt esimeste hulgas olnud. Veebruaris peetud Raplamaa valdade talimängudel tõi ta Märjamaa vallale lumerajasõidus 2. koha. Märtsikuu alguses toimus Raplamaa lumerajasõidu VII etapp just Inda külas, 27. märts 2013 Sulev Mölder. Tagaplaanil külaliikumise kontaktisik vallavalitsuses Kirsti Mau. Märjamaa valla külavanemate ühenduse esimene juht Agu Raadik ja praegune eestvedaja Peeter Paunmaa.

5 27. märts Märjamaa Nädalaleht Triinu ja Veiko Viljas aitavad kaasa Velise mõisa piirkonna külade ühistele tegemistele. korrastamisel. Jaanuse eestvedamisel on valminud Haimre rahvamaja juurde kiviaiad. 13. Kaare Tammaru Sipa küla tänab sind Sipa külapäeval sisuka ja kaasahaarava kultuuriprogrammi korraldamise eest. Tänaste taidluskollektiivide kõrval esinesid taas kokku kutsutud Sipa klubi taidluskollektiivid, kes tegutsesid aktiivselt 1970-ndate aastate teisest poolest kuni 1990-ndate alguseni. Sillaotsa talumuuseumi pedagoog Liivi Miil. Rasmus Unga. sest sealne rada ja korraldus on heal tasemel. On tänuväärne, et keegi pakub sellist eneseteostuse võimalust! 12. Jaanus Reose on abivalmis mees, kes on igasuguste abivahenditega aidanud Haimre rahvamaja ümbruse 14. Kalev Puk Tubli ja sõbralik töömees, kelle hoole all on Haimre-Kasti piirkonna teed, mida on vaja talvel lumest lahti lükata. Talle usaldatud tööd teeb Kalev suure kohusetundlikkusega ja hästi. Tal on alati aega korralikult lumest puhastada ka teeotsad ja bussiootepaviljonide esised platsid. Täname Sind ilusate taliteede eest! 15. Katrin Einling ja Silvi Resik on kaheksa aastat Teenuse Naiste Ühenduse 21 tegevusaasta jooksul olnud ühenduse tegevuse eestvedajateks, agaralt kirjutanud projekte ja neid ellu viinud. Nad on aktiivsed ühenduse korraldatavate külaürituste elluviimisel. Katrin on lisaks Teenuse küla tegemistele andnud oma panuse ka Sipa külaelu heaks: ta oli suureks abiks Sipa küla külapäeva läbiviimisel. 16. Kersti Kristal Aktiivne külaelu edendaja. Kersti korraldab Haimre jaaniõhtulel ja vastlapäevadel lastele võistlusmänge. Erinevatel üritustel on Kersti kanda kokakohustused, tema valmistatud talgusupid ja suupisted maitsevad hästi. 17. Liivi Miil Sillaotsa talumuuseumi ette panekul täname muuseumipedagoog Liivi Miili külade ja vallavalitsuse vahelise koostöö arendamise ning külade omavahelise koostöö arendamise eest. Aravere küla elanik Liivi Miil tutvustab aktiivselt muuseumi sündmusi Valgu-Velise piirkonna elanike hulgas, tehes selleks tublisti rohkem, kui seda nõuavad tema ametiülesanded. Tänu tema tegevusele on näituste avamistel ning teistel muuseumi üritustel rohkem külastajaid. Liivi kaasab oma pereliikmeid, sõpru ja tuttavaid muuseumi ürituste läbiviimisse, nii esinejate kui ka vabatahtlike abiliste ja talgutöölistena. Tänu sellele muutuvad muuseumi ettevõtmised atraktiivsemaks ning mitmekesisemaks. Kõige toredam selle juures on, et selle koostööga on rahul kõik osapooled. Velisemõisa külaseltsing on valinud muuseumi oma sõbraks ning erinevate kokkusaamiste korraldamise paigaks. Liivi tegevus on aidanud kaasa ka nende ürituste kordaminekule. Liivi tegutseb aktiivselt kohaliku ajaloopärandi kogujana ja tutvustajana, korraldades näitusi ja pidades ettekandeid. Nii areneb koostöö kogukonnas, kasvavad teadmised ja tegutsemisvõimalused. 18. Lilia ja Jaan Tehver Pealinnast tulnud pere renoveeris Paeküla külas Küla-Jüri talu, mis on kui armas muuseumi filiaal, väärtustamaks esiisade tööriistu ja esemeid. Jaan on uurinud ja kogunud Paeküla ajalugu, legende külast ja taludest, mis on valla kodulehel ka teistele tutvumiseks. Nad on sõbralikud ja vastutulelikud abistamaks külaelanikke. 19. Maie Raidma Teenuse küla sädeinimene. Koos oma meeskonnaga olnud viie perepäeva korraldaja. 20. Maire Põhjala Aktiivne Varbola küla külavanem. Varbolasse asus Maire elama pea 20 aastat tagasi ning on kogu siin elatud aja olnud agar külaelu arendaja. Maire oli võtmeisikuks MTÜ Varbola Külaseltsi asutamisel, samuti Varbola küla arengukava ja projektide koostamisel, mille tulemusena ehitatakse Varbolasse spordi- ja mänguväljak. Lisaks on Maire aastaid seisnud küla heakorra eest. Ta on olnud Märjamaa Valla Külavanemate Ühenduse juhatuse liige ja kaitsnud innukalt Varbola piirkonna huve. Nendel põhjustel soovime Varbola küla elanike nimel tehtud töö eest Mairet tänada. 21. Mati Terestal Lokuta külavanem hoolitseb oma küla tegemiste eest. Ta on rajanud oma talu territooriumile laste mänguväljaku, kus korraldab suviti lastelaagreid. Toetab alati külade ühist jaaniõhtut. Mati on Haimre Kultuuriseltsi esimees, mis tänu temale sai moodustatud. 22. Rasmus Unga Kui rääkida spordist, löövad Rasmuse silmad kelmikalt särama, sest ei ole võistlust, kus ta Haimre küla eest mehiselt võistelnud poleks. Viimastel aastatel on Rasmuse hooleks jäänud ka küla võistkondade komplekteerimine ja võistlustest osavõtt. Haimre küla on võitnud juba kolmandat korda Märjamaa valla külade vahelised võistlused. Täname Sind sportliku visaduse eest! 23. Reet Saar Märjamaa Nädalaleht jõudis mullu numbrini, see on ainukordne saavutus vallalehtede seas. Vallalehe toimetajana oskab Reet kohalikke uudiseid nii valla- kui maakonnalehe tasandil kajastada operatiivselt, objektiivselt ja positiivselt, leides alati aega fakte täpsustada. 24. Rita Lobjakas Rita on alatine osavõtja Haimre küla korrastustalgutel. Taidlejana osaleb ta aktiivselt Haimre rahvamaja erinevates ettevõtmistes. 25. Sulev Mölder OÜ Orgita Põld juhataja Sulev Mölder on tegus mees, kelle juhtimisel on põllumajandusfirma üks tublimaid meie vallas ja maakonnas. Olgu ajad majanduses keerulised või head, Su-

6 6 Märjamaa Nädalaleht 27. märts 2013 Koolivaheaeg raamatukogus Koolivaheajal said lapsed osaleda kahel Märjamaa Valla Raamatukogu pakutud üritusel. Pireti muinasjutuhommikule oli seekord tulnud palju algklasside lapsi. Jutustamiseks oli Piret välja valinud muinasjutud Rebane, karu ja orav, Kõnelev kala ja Lõputu lugu. Jutustamise osa lõpetas kaunis ühislaul. Tunni teisel poolel meisterdati seekord munadepühadeks pesulõksuga üllatusmuna, kust välja piilumas väike lõbus tibuke. Jutupliiatsi päeval joonistasime seekord tegelasi Iko Marani lasteraamatust Londiste, õige nimega Vant. Paljudel oli see raamat eelnevalt loetud, kuid pärast mõnede toredate lugude uuesti ettelugemist hakkasid pildid valmima. Õpetaja Anne Muinaste antud näpunäidete järel valmisid lõbusad ja rõõmsailmelised tööd, mille autoriteks olid nii eelkooliealised kui ka algklassilapsed. Nendest töödest on ka lastekogus näitus. Urve Nurmik LUgEJA KüSIB Murelik lapsevanem kirjutas: olen tänulik, kui Märjamaa ametnikud, kes vastutavad kõnniteede olukorra eest, annaksid selge vastuse, miks küll on Märjamaa teed ja kõnniteed nii ülilibedad. Kõige suuremaks murekohaks on perearstikeskuse ja Pillerpalli lasteaia juures olevad sõiduteed. Samuti on väga libedad kõnniteed. Mis peaks lastega lasteaia juures juhtuma enne kui midagi ette võetakse? Hommikune parkimine ja lapsega lasteaeda uisutamine on ikka paras loterii. Keskkonnaspetsialist Mati Kust saab abi libeduse vastu? Erik ütles, et lumesulamise periood põhjustab igal aastal ebamugavusi, sest ilma- ja teeolud muutuvad väga kiiresti. Enam ei ole võimalik ka teid karestada (nö kammida), sest asfalt on tänavatel juba osaliselt väljas ja siis on oht teekatet vigastada. Alevi kõnniteedele puistati graniitkildu eelmisel neljapäeval, aga kild vajub sulaga allapoole ja jääb öösel külmuva veekihi alla. Lapsevanema kirja peale vaatas M. Erik nimetatud libedad kohad esmaspäeval üle ja kutsus välja alevi tänavaid hooldava firma, et ohtlikesse kohtadesse kildu panna. Paraku pikaaegset mõju sellel tegevusel ei ole. Varbola noortetuba avab uksed 2. aprillil Varbola raamatu kogu endistes ruumides. noortetuba avatud e, t, r kell lev on alati leidnud võimalusi aidata Haimre-Kasti piirkonna külasid nii rahaliselt kui ka tehnikaga, mida on erinevateks töödeks vaja läinud. Suur tänu Sulle külade abistamise eest! 26. Taavi Ehrpais on ettevõtjana juba kümme aastat toetanud Russalu küla tegemisi ja külakeskuse aktiivset kasutamist. Tänu Taavile on Russalu küla tegemistega tuttavaks saanud kõige erinevamad inimesed lähedalt ja kaugemalt. Tänu tema toetusele on soojad külakeskuse ahjud. Tema metsatarkused on meie piirkonna oluliseks ressursiks, mida Taavi lahkelt kõigi huvilistega jagab. Lisaks on Taavi alati väga positiivse suhtumisega ning näitab oma tegutsemisega meile seda, et kõik on võimalik, kui ainult nii otsustada. Taavi on meie küla tiimi väga väärtuslik liige, kelleta Russalu poleks päris see, mis ta peaaegu on. 27. Taimi Kingisepp on aktiivne kohaliku kultuurielu edendaja. Taimi on olnud kauaaegne muusikaõpetaja Haimre koolis ning Haimre rahvamajas juhendab mitmeid kollektiive juba 13 aastat. 28. Tiina ja Mati Uusmaa Teid tänab Teenuse küla. Olete suureks abiks külaürituste läbiviimisel. 29. Triinu ja Veiko Viljas Noor pere, kes panustab oma aega Velise mõisa piirkonna külade ettevõtmiste organiseerimisse ja läbiviimisesse. Alati on nad nõu ja jõuga abiks. Tänu Veikole on Velisemõisa võistkond osalenud kõigil valla külade spordipäevadel. Veiko on ka Velisemõisa piirkonna logo autor. 30. Urmas Kristal Moka, Nõmmeotsa, Alaküla ja Altküla külavanem. Mitmekülgne organisaator ja tegutseja. Urmas on jaaniõhtu ja vastlapäeva võistluste läbiviija, talgute Teeme ära korraldaja. Alati abivalmis ja vajadusel probleemide lahendaja aastal pälvis Moka küla Märjamaa valla kaunima küla tiitli. Urmas on MTÜ Haimre Kultuuriselts aseesimees. 31. Valdo Unga Tubli kaasategija Haimre küla tegemistes. Osalejate kelgumäele sõidutamine ja tagasi toomine Kasti-Haimre piirkonna vastlapäeval on alati Valdo toimetada. Märjamaa vallas elav harrastusluuletaja ja -kunstnik Jaanus Ermann andis hiljuti välja oma teise haikukogu, mida ta peab esimesest küpsemaks. Haiku on väike jaapani päritoluga luulevorm, mis klassikalisel kujul koosneb kolmest värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5). Tavaliselt sisaldab haiku aastaajale osutavat vihjet. Tänapäeval ei tähenda aastaajale viitamata jätmine enam esteetilise normi rikkumist, ka ei peeta tihti kinni silpide arvust. Silpide lugemine jaapani keeles ei lange päriselt kokku euroopa keeltes silpide arvu lugemisega. Allikas: vikipeedia 32. ülle Tammearu Ülle on juhendanud Sipa lauluansamblit Cantare 5 aastat. Ülle on alati rõõmsameelne, heatujuline ja särasilmne. Tema korraldatud kontserdid Kullamaal ja Virtsus, kontsertreisid Soomes, Lätis, Kihnus ja jõulukontserdid Tallinki-laevadel on sisukad ja meeldejäävad. Soe ja südamlik tänu Üllele selle eest, et ta meil olemas on. Suur-suur aitäh tehtud töö eest! 33. Raplamaa Külade Liit Märjamaa valla külaliikumine tänab Raplamaa Külade liitu abi ja koostöö eest. 34. Raplamaa Partnerluskogu Raplamaa Partnerluskogus on väga asjalikud ja abivalmis projektinõustajad. Tänu LEADERmeetmetele on Märjamaa vallas teoks saanud mitmed unistused ja ettevõtmised. 35. Kehtna valla külaliigutajad Kehtna ja Märjamaa külaliigutajate koostöö saab kümneaastaseks. Meie koostöö on elavdanud külaelu mõlemas vallas. Ühised õppeekskursioonid ja üksteisel külas käimised on saanud igaaastaseks traditsiooniks. Teine haikukogu on küpsem Ermanni esimene haikukogu Mõõgana hele ilmus aastal Äsjast kogumikku aitas toimetada kirjanik ja kunstnik Mathura. Vastse kogu pealkiri on Nõtkuva põlvi. Mathura soovitas küll Nõtkuvi põlvi, mis oleks kogu alguseks hea rütmiga väljend, aga autor valis teise sõnakuju, sest mu Tollilt pärit isaisa rääkis just niimuudu, ütles Jaanus Ermann. Mõned näited tema loomingust. kuuvaikuse hääl virvendab nagu sadu läbi uduvöö (satu - soome keeles muinasjutt) kulud räästa pääl, 1 ukerda viilule vaade miljuna lumisel tandril verepiiskagi paista Evelin Sauest sa vajad haigru kannatlikust, et püüda järvest viidikat

7 27. märts Märjamaa Nädalaleht Märjamaa kandi fotograafid 1 VANA FOTO 199 Rubriik Vana foto hakkab jõudma (minu andmetel on juba jõudnud) 200. osani. On tagumine aeg käsitleda neid inimesi tänu kellele on meil vaadata-imetleda inimesi ja hetki kauge aja tagant fotograafe. Järgnevalt püüan anda ülevaate meie kandiga seotud fotograafia koduloost. Talupojast köster Tubal. Foto saadud Illimar Toometilt. Haimre mõisapark. Foto saadud perekond Unga erakogust aastal valmis koduloolasel Meinhard Uustalul uurimustöö Ülevaade käsitöödest ja käsitöömeistritest (Märjamaa kihelkonna Haimre piirkond; sajand). Märjamaa Tunatoimkonna käsutuses on selle käsikirja üks eksemplar. Selle töö üks osa käsitleb ka fotograafiat, millele tuginedes vaatleme tuntumaid nimesid eraldis osades. Meinhard Uustalu kirjutas: Fotograafia on juba moodsam harrastus, mille levikut ei põhjustanud möödapääsematu igapäevane elu, nagu eespool käsitletud käsitöö aladel, vaid kultuuriliste huvide sissetung külasse. Esimest teadaolevat kokkupuudet fotograafiaga tuleb siinses piirkonnas otsida 1880-ndatest aastatest, kui J. Jobso-Livenstroem külastas kirjanduse andmetel Vigala mõisa, tegelikult aga ka Haimret säilinud on tema fotod Haimre mõisa härrastemajast ja pargist aastal on sama Livenstroem pildistanud Märjamaa köstrit Tubalit, Valgust pärinevat talupoega. Tõendada, et samal korral 1887 oleks pildistatud ka Haimre mõisas, ei ole alust, sest Tubali foto on dateeritud veebruari kuuga; Haimre mõisas on fotod aga tehtud suvel. Wikipeediast saame teada, et Jakob Livenström ( Livenstroem), kuni aastani Jakob Jobso sündis aastal Vana-Põltsamaa valla Kamari küla Liivoja talu peremehe pojana. Ta oli koolmeister, kirjamees ning üks esimesi eestlasest fotograafe. Perekonnanime Livenström võttis Jakob Jobso kultuuritegelasena kasutusele aastal oma sünnikoha järgi. Jakob Jobso vanemad pidasid laste korralikku haridust oluliseks. Ta sai hea hariduse, valmistus mitmes koolis koolmeistri ametiks ning töötas nooruses erinevates Eesti paikades, lisaks ka mõnda aega tõlkekirjanikuna aastaks oli Jakob Jobso loobunud koolmeistri ame- Foto pärineb internetist ja kujutab Jakob Livenströmi (paremalt esimene) aastal Paides pereliikmete keskel. tist ning leidis tee fotograafia juurde. Kui tal luhtusid katsed omandada teadmisi päevapilditegemise kunstist iseseisvalt raamatute abiga, suundus ta aasta paiku oma kulu ja kirjadega Münchenisse fotograafia kursustele aastaks oli Jakob Livenström tuntud eelkõige rändfotograafina, samal aastal avas ta oma esimese fotoateljee Lätimaal. Peagi aga tegevusloa kuna luba Liivimaal Viljandis töötamiseks ei andnud õigust teha seda ka Eestimaal. Livenström sai loa tegutsema hakata Paides ja nii oligi aastaks oli Livenströmil taas kaks fotoateljeed: üks Viljandis, teine Paides. J. Livenströem suri aastavahetusel Paides. Seega ei käinud esimene fotograaf siinkandis külas, vaid tal oli lausa (ebaseaduslik) fotoateljee puudumise tõttu ateljee suleti. Märjamaal. Haimre aastal avas ta uue statsionaarse ateljee Viljandis ning kahe aasta pärast (1886) teise mõisapargi ja köster Tubali foto reprod on olemas ka M. Uustalu fotokogus. Märjamaal. Paraku aastal Märjamaal asuv ateljee suleti, Tõnu Mesila

8 8 Märjamaa Nädalaleht 13. aprillil algusega kell 12 toimub Märjamaa Valla Rahvamajas suur heategevuslik perepäev, kuhu on oodatud kõik suured ja väikesed! Nimetatud suurüritus saab Märjamaal olema esmakordne, kuna ürituse korraldajateks ei ole mitte otseselt selle ala inimesed, vaid Orgita Midrimaa lasteaia hoolekogu liikmed lapsevanemad ja lasteaia esindajad. Oktoobrikuus tekkis idee, et ehkki hoolekogu liikmetena soovime ennekõike oma tegemiste ja mõtetega toetada Midrimaa lasteaeda, võiks teha midagi sellist, millest oleks võimalik osa saada ka kõigil teistel piirkonna peredel. Päris paljude lastevanemate suust on kõlanud kurbusenoote, et lastel ei ole Märjamaal midagi teha ja üheskoos ettevõtmisi napib. Kui olime omakeskis mõtte läbi vaaginud, esitlesime plaani lasteaia üldkoosolekul ka teistele vanematele, kes meie idee positiivselt vastu võtsid. Kuigi toetus teistelt oli olemas ja meie enda tahe suur, siis tagantjärele mõeldes oli see üks hulljulgelt vahva tundmatusse sukeldumine. Nüüd, mil ürituseni on jäänud vaid paar nädalat, oleme juba ootusärevuses! Neljatunnine perepäev pakub rohkelt toredaid ettevõtmisi, mida lapsed saavad olenevalt vanusest teha kas üksi, koos sõbra, vanemate või vanavanematega. Päeva juhatab sisse südamlik kontsert, kus astuvad üles nii Midrimaa vilistlased kui ka praegused lasteaialapsed. Peale hingekosutavat kontserti pakume kosutust ka kehale ja vaimule ning siis on järg sportja osavusmängude käes, millele õpetliku külje lisavad ka politsei esindajad. Enne, kui oma oskusi saavad näidata üritusel osalejad, on meil hea uudis kõigile jalgpallisõpradele: oma suurepäraseid pallivaldamise oskusi tuleb meile näitama trikijalgpallur Eno Lints. Samuti on kõigil huvilistel võimalus omandada oskusi linetantsus, mida tuleb juhendama oma ala asjatundja. Külastajad saavad valida meelepäraseid tegevusi. Kogu ürituse vältel on võimalik osa saada meisterdamise töötubadest, kus juhendajate käe all saab valmistada kauneid lilli, kinke ja kaunistusi. Samuti seame sisse erinevate lauamängudega varustatud mängutoa, kostümeeritult saab teha fotosid spetsiaalselt selleks loodavas fotonurgas, lasta joonistada näomaaling või põsepilt ning osavate patsipunujate sõrmede abil saab soovija end veelgi kaunimaks muuta. Samuti saab õnne proovida õnneloosis, kus iga loos võidab! Loomulikult ei puudu üheltki selliselt pereürituselt laste lemmikud maskotid! Külla tulevad Lotte, Lõvi Leo ja Nublu! Lisaks täitub perepäeval rahvamaja kindlasti isuäratavate lõhnadega, sest maitsvaid pannkooke valmistavad pannkoogivanaemad. Samuti on ürituse ajal avatud Midrimaa omavalmistatud toodete kohvik, kus saab keha kinnitada paljude erinevate kodus valmistatud küpsetiste, võileibade ja muu maitsvaga. Kuna ühe eesmärgina oli korraldada perepäev tuluüritusena Midrimaa lasteaia heaks, siis osalemine perepäeval on sissepääsupiletiga. Perepileti (ema, isa ja 2 last) hinnaks on 5 eurot 27. märts 2013 Midrimaa lasteaia hoolekogu korraldab heategevusliku perepäeva ja üksikpileti hinnaks 2 eurot. Kõigi pileti ostnute vahel loosime ürituse lõpus välja rohkelt väärikaid auhindu! 1. aprillil algab piletite eelmüük Midrimaa lasteaias ja Märjamaa rahvamajas. 100 esimese eelmüügist ostetud piletiga saab kaasa tasuta jäätise! Ürituse õnnestumiseks on koostööpartnerid väga olulised. Oleme Teile kõigile südamest tänulikud, kes meile selle plaani teostumisel on ühel või teisel moel abiks: Premia, Eesti Jalgpalli Liit, Marmiton, Märjamaa ujula, 360 kraadi seiklusmatkad, Tiina lilleäri, Beebimaailm, BDP Eesti, Kati pood, Ekatex OÜ, Pubi Ruut 66, Thea Rahuoja, Hannes Sassi, Märjamaa Valla Rahvamaja, Märjamaa muusika- ja kunstikool, Märjamaa pensionäride Ühendus, Elle Sirel, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, Midrimaa lasteaia õpetajad ja lapsevanemad. Tule ja saa osa toredast perepäevast, võida auhindu ning anna heategevuslikul üritusel osalemisega omapoolne panus lasteaialaste olme- ja mängutingimuste parendamise heaks! Orgita lasteaed Midrimaa hoolekogu Folklooripäeval olid ka Läti rühmad 23. märtsil Märjamaa rahvamajas toimunud folklooripäeva korraldamisel ühendasid jõud segarühm Laaberjalg, kellele sõitsid külla sõbrad Lätist, Vändrast ja Kaiust ning MTÜ Wäega Wärk, kes kirjutas projekti, et kutsuda siia pilli mängima Ülemakstud Rentslihärrad. Ennekõike oligi see päev korraldajate ja külaliste päralt. Töötubades meisterdasid Läti naised endale rahvuslikus stiilis helkureid ja algselt kahetunniseks kavandatud töötuba kujunes kolmetunniseks. Publikuhuvi nappusel jäi ära see osa, kus lapsi ja lapsemeelseid oodati mängima ringmänge. Tänased lapsed ei oska enam vanu ringmänge ja kui neid ei oska, siis ei tulda ka sellise võimaluse peale kohale, rääkis õpetaja Eve Burmeister. Ta lisas, et rahvatantsulembesel Märjamaal on arenguruumi, et inimesed naudiksid esivanemate lihtsaid tantse. Neid tantsides pole vaja mõelda, kas pöid on sirutatud ja rivid sirged, siin saab lihtsalt lustida, aga rahvatantsijad ei kipu siin eriti tulema folkloorsete tantsude õhtutele, tõdes Eve Burmeister. Folkloorihuviline seltskond jätkab siiski selle seemne külvamist ja ehk on mõne aasta pärast siin olukord teine. Kes õhtule tuli, võis vihtuda valsse-polkasid ja teisi vanu tantse, nii et nahk märg. Lätlased õpetasid ka oma folkloorseid tantse. See oli nagu suvise folgiklubi talvine variant.

9 27. märts Märjamaa Nädalaleht Kohanimede muutmine Märjamaa vallavolikogu võttis vastu määruse Kohanimede määramise kord ja otsuse Kohanimede määramine. Kohanimede määramise korras delegeeriti kohanimemääraja ülesanded Märjamaa vallavalitsusele. Kohanimede määramise otsuses määrati kohanimed väikekohtadele: Sõtke külas Ärni piirkond ja Laane piirkond, Lümandu külas Lumikellukese aiandusühistu, Sipa külas Toome aiandusühistu, Lestima külas Varbola aiandusühistu. Sõtke küla, Ärni piirkond katastritunnus endine uueks nimeks 50402:004:0600 Ärni 1 Ärni piirkond :004:0610 Ärni 2 Ärni piirkond :004:0620 Ärni 3 Ärni piirkond :004:0630 Ärni 4 Ärni piirkond :004:0640 Ärni 5 Ärni piirkond :004:0650 Ärni 6 Ärni piirkond :004:0660 Ärni 7 Ärni piirkond :004:0670 Ärni 8 Ärni piirkond :004:0680 Ärni 9 Ärni piirkond :004:0690 Ärni 10 Ärni piirkond :004:0700 Ärni 11 Ärni piirkond :004:0710 Ärni 12 Ärni piirkond :004:0720 Ärni 13 Ärni piirkond :004:0730 Ärni 14 Ärni piirkond :004:0740 Ärni 15 Ärni piirkond :004:0750 Ärni 16 Ärni piirkond :004:0760 Ärni 17 Ärni piirkond :004:0770 Ärni 18 Ärni piirkond :004:0780 Ärni 19 Ärni piirkond 19 Sõtke küla, Laane piirkond katastritunnus endine uueks nimeks 50402:004:0481 Laane 1 Laane piirkond :004:0482 Laane 1 Laane piirkond :004:0470 Laane 2 Laane piirkond :004:0260 Laane 3 Laane piirkond :004:0270 Laane 4 Laane piirkond :004:0250 Laane 5 Laane piirkond :004:0280 Laane 6 Laane piirkond :004:0460 Laane 7 Laane piirkond :004:0450 Laane 8 Laane piirkond :004:0440 Laane 9 Laane piirkond :004:0430 Laane 10 Laane piirkond :004:0421 Laane 11 Laane piirkond :004:0422 Laane 11 Laane piirkond 4a 50402:004:0410 Laane 12 Laane piirkond :004:0400 Laane 13 Laane piirkond :004:0390 Laane 14 Laane piirkond :004:0380 Laane 15 Laane piirkond 15 Lümandu küla, Lumikellukese aiandusühistu katastritunnus endine uueks nimeks 50401:004:0010 Lumikelluke AÜ 1 Lumikellukese AÜ :004:0020 Lumikelluke AÜ 2 Lumikellukese AÜ :004:0030 Lumikelluke AÜ 3 Lumikellukese AÜ :004:0040 Lumikelluke AÜ 4 Lumikellukese AÜ :004:0050 Lumikelluke AÜ 5 Lumikellukese AÜ :004:0060 Lumikelluke AÜ 6 Lumikellukese AÜ :004:0070 Lumikelluke AÜ 7 Lumikellukese AÜ :004:0080 Lumikelluke AÜ 8 Lumikellukese AÜ :004:0090 Lumikelluke AÜ 9 Lumikellukese AÜ :004:0100 Lumikelluke AÜ 10 Lumikellukese AÜ :004:0110 Lumikelluke AÜ 11 Lumikellukese AÜ :004:0120 Lumikelluke AÜ 12 Lumikellukese AÜ :004:0130 Lumikelluke AÜ 13 Lumikellukese AÜ :004:0140 Lumikelluke AÜ 14 Lumikellukese AÜ :004:0150 Lumikelluke AÜ 15 Lumikellukese AÜ 15 Kohalik omavalitsus on kohanimeseaduse järgi kohanimemääraja ning ruumiandmete seaduse kohaselt ka koha-aadressi määraja ning vastutaja rollis, et aadressiandmete süsteem oleks loogiliselt üles ehitatud ning kõik koha-aadressid vastaksid nõuetele. Väikekohtade kehtestamine on seotud sellega, et hajaasustusega piirkonnas ei tohi kasutada lähiaadressis krundinumbrit, juhul kui ei ole kehtestatud väikekoht või liikluspind. Liikluspinna kehtestamisel tuleb arvestada nõuetega, et paarisnumbrid on ühel pool ja paaritud numbrid teisel pool liikluspinda. See oleks tekitanud olukorra, kus maaüksuste kõik krundinumbrid vajaksid muutmist. Kõige minimaalsema segaduse tekitamiseks kehtestati väikekohad, kus maaüksuse lähiaadress koosneb väikekoha nimest koos liigisõna ja krundinumbriga. Märjamaa vallavalitsus annab teade, et seoses väikekohtade kehtestamisega on plaanis muuta maaüksuste lähiaadressid alljärgnevalt: 50401:004:0160 Lumikelluke AÜ 16 Lumikellukese AÜ :004:0170 Lumikelluke AÜ 17 Lumikellukese AÜ :004:0180 Lumikelluke AÜ 18 Lumikellukese AÜ :004:0190 Lumikelluke AÜ 19 Lumikellukese AÜ :004:0200 AÜ Lumikelluke üldmaa Lumikellukese üldmaa Lestima küla, Varbola aiandusühistu katastritunnus endine uueks nimeks 50401:002:0350 Aiandusühistu Varbola Varbola üldmaa Sipa küla, Toome aiandusühistu katastritunnus endine uueks nimeks 42702:004:0010 Toome 1 Toome AÜ :004:0020 Toome 2 Toome AÜ :004:0030 Toome 3 Toome AÜ :004:0001 Toome 4 Toome AÜ :004:0180 Toome 5 Toome AÜ :004:0200 Toome 6 Toome AÜ :004:0310 Toome 7 Toome AÜ :004:0321 Toome 8 Toome AÜ :004:0330 Toome 9 Toome AÜ :004:0190 Toome 10 Toome AÜ :004:0170 Toome 12 Toome AÜ :004:0360 Toome 13 Toome AÜ :004:0040 Toome 14 Toome AÜ :004:0160 Toome 15 Toome AÜ :004:0210 Toome 17 Toome AÜ :004:0050 Toome 18 Toome AÜ :004:0220 Toome 19 Toome AÜ :004:0230 Toome 20 Toome AÜ :004:0290 Toome 21 Toome AÜ :004:0300 Toome 22 Toome AÜ :004:0340 Toome 23 Toome AÜ :004:0240 Toome 24 Toome AÜ :004:0060 Toome 25 Toome AÜ :004:0070 Toome 26 Toome AÜ :004:0250 Toome 27 Toome AÜ :004:0381 Toome 28 Toome AÜ :004:0382 Toome 28 Toome AÜ 28a 42702:004:0371 Toome 29 Toome AÜ :004:0372 Toome 29 Toome AÜ 29a 42702:004:0352 Toome 30/2 Toome AÜ 30a 42702:004:0351 Toome 30/1 Toome AÜ :004:0391 Toome 31 Toome AÜ :004:0392 Toome 31 Toome AÜ 31a 42702:004:0150 Toome 32 Toome AÜ :004:0002 Toome 33 Toome AÜ :004:0081 Toome 34 Toome AÜ :004:0082 Toome 34 Toome AÜ 34a 42702:004:0260 Toome 35 Toome AÜ :004:0090 Toome 36 Toome AÜ :004:0100 Toome 37 Toome AÜ :004:0110 Toome 38 Toome AÜ :004:0120 Toome 39 Toome AÜ :004:0130 Toome 40 Toome AÜ :004:0140 Toome 41 Toome AÜ :004:0270 Toome 42 Toome AÜ :004:0280 Toome 43 Toome AÜ :004:0322 Toome 8 Toome AÜ :004:0003 Aiandusühing Toome Toome üldmaa

10 10 Märjamaa Nädalaleht 27. märts 2013 K kl 17; 19; 21 POPULAARNE TÜDRUK PRANTSUSE südamlik romantiline komöödia 1.51 (L) REEDEL KINO EI NÄI- DATA = SUUR REEDE P kl 17.00; 19.10; ANNA KARENINA USA romantiline - draama 2.04 (MS - 12) K 3.04 kl 17.00; 19.10; ILUSAD OLENDID USA draama (MS -12) Täiskasvanud 2.60 eurot Õpilased, üliõpilased, pensionärid 1.60 Lapsed alla 7 aasta 0.60 Filmide tutvustus Populaarne tüdruk Filmi tegevus toimub aastate Prantsusmaa provintsis. Noor ja kaunis Rose on kihlatud linna edukaima noormehega, mis tõotab tütarlapsele õdusat ja rahulikku koduperenaise saatust. Paraku muutub kõik hetkel, mil Rose kohtab karismaatilist Louis i. Nüüd on neil on ühine ja kindel siht vallutada maailm. Klassikaliselt südamlik ja romantiline prantsuse komöödia! Anna Karenina Keira Knightley ning hinnatud lavastaja Joe Wright ( Uhkus ja eelarvamus, Lepitus ) toovad maailma ekraanidele oma kolmanda koostöö, mis on julge, suurejooneline nägemus Lev Tolstoi korduvalt ekraniseeritud klassikateosest Anna Karenina. Stsenaariumi kirjutas Oscarivõitja Tom Stoppard ( Armunud Shakespeare ). See on lugu armastuse võimalikkusest kõrgklassi ahistavates tingimustes. Anna Karenina (Keira Knightley) kohtub noore ja sarmika ohvitseri Vronskiga (Aaron Johnson) ning hakkab seepeale kahtlema nii oma abielus kui selles, kas ta ikka on sellise elu juures õnnelik. Sellistel kõhklustel ja kahtlustel on aga saatuslikud tagajärjed. Käsitöised! kell 18 maalime portselani ja tikime tekke! Eve ja Tiina MÄRJAMAA VALLA RAHVAMAJAS kolmapäeval 27. märtsil kell ETENDUS KARJAUURIMISEL Täname folklooripäeva toetajaid Aitäh teile, suuremad ja väiksemad: Märjamaa Vallavalitsus Märjamaa Valla Rahvamaja Wäega Wärk MTÜ (Eve Burmeister) Matsalu Veevärk AS (Hans Liibek) A.K.K. AS (Koit Kuus) Ferrum K.V. AS (Karl Veske) E.T.Sild Tulundusühistu (Eedi Taganõmm) Ene Eier Elektrimaterjalid Fie ja I@E Electric OÜ Kotkapojad OÜ (Meelis Lindal) Pesupood (Õie Lauri) Läheneb registreeringu õiguse kinnitamise tähtaeg! Vastavalt majandustegevuse registri seaduse -le 26 peab ettevõtja iga aasta 15. aprilliks kinnitama registreeringu õigsust juhul kui ettevõtja registreerimisest või regist reeringu muutmisest ettevõtja taotluse alusel on möödunud rohkem kui kolm kuud. Registreeringu õigsuse kinnitamise eest ei tule tasuda riigilõivu. Registreeringu õiguse kinnitamise vormi võib ettevõtja esitada posti teel või e-posti teel digitaalallkirjastatult valla- I osa (1922) A.Teppani ainetel II osa (2012) trupi omalooming Mängib Valgu näitering M.O.T.T. Osades: Merje Burmeister, Merlin Suurna, Ants Riismaa, Silver Pihlik, Jaan Parve, Madis Vaarmann Lavastaja: Mervi Vaarmann Pääse 3 (lapsed tasuta) Piletid müügil tund enne etenduse algust Pääsusilma Lillepood (Ilju Aviste) Tiina Lillepood (Tiina Sillaste) Kati pood (Andres Karu) Meil oli imeilus folklooripäev ja -õhtu! Märjamaa seenioride segarahvatantsurühm Laaberjalg ( juhendaja Lilli Teesalu) Läti seenioride tantsurühm Dzirnas ja folklooriansambel (juhendaja Ruta Paulsone ja kollektiivi president Valdemars Žaimunds) Kaiu segarahvatantsurühm (juhendaja Anne Pokrovski ) Vändra tantsurühm Wendre (juhendaja Kädi Pärnoja) valitsusele: Märjamaa Vallavalitsus Tehnika 11 Märjamaa 78304, e-posti aadress: maral@estpak.ee Ettevõtja võib registreeringu õigsust kinnitada ka ise x-tee kaudu (veebiaadressilt Asudes kinnitama oma registreeringu õigsust, tuleb kontrollida antud registreeringu andmeid. Registreeringu õigsuse kinnitamise vormi leiate registri kodulehelt mkm.ee/mtr. taotluste vormid, vorm 18. Vallasekretär Maigi Linna Politsei ja päästeameti teated 18. märtsil kella 23 paiku jäeti maksmata Märjamaa vallas Tallinna Ikla maanteel asuvast tanklast tangitud 52 liitri diislikütuse eest. 21. märtsil kell said päästjad väljakutse Märjamaale, kus metallkorstnast oli süttinud isolatsioonimaterjal ja konstruktsioonid. Päästjad kustutasid põlengukoha ja kontrollisid üle. 21. märtsil kella 16 ajal toimus liiklusõnnetus Märjamaa alevis Pärnu maantee 83 juures, kus ülekäigurajal sõiduteed ületanud 40aastane Aleksander sai löögi sõidukilt Mercedes Benz Vito, mida juhtis Vladislav. Ajavahemikul 20. november 2012 kuni 22. märts 2013 tungiti Märjamaa vallas Veski külas talu kõrvalhoonesse ja varastati muruniiduk. Kahju on 220 eurot. Kirstuvedu alates 75 eurost, krematooriumitransport alates 95 eurost aprillil kell avatakse Märjamaa Valla Raamatukogus Eesti Nahakunstnike Liidu PISIKÖIDETE NÄITUS AJASTAJA Näitus jääb avatuks 30. aprillini

11 27. märts Märjamaa Nädalaleht Märjamaa Valla Rahvamajas K 27. märtsil kell 19 Valgu näitetrupi esituses Karjauurimisel N 28. märtsil silmade kontroll ja prillide müük P 31. märtsil kell 15 kontsert Rõõmu ja naeru, esinevad naiskoor Paula, segakoor August 07, Märjamaa rahvamaja segakoor, Rapla maakonna noorte puhkpilliorkester Reedel, 12. juulil Märjamaa laululaval kell 20 ISAd JA POJAd Selle aasta juulis alustab Eestit vallutama mitu tuntud laulumeest oma poegadega: Mait Maltis koos Jakko ja Mikkoga oma tuntud hääduses, Toomas Anni poeg Tauri Anniga, kes on saanud maha oma esimese CDga, Gunnar Loho poeg Artisega kes on pühendunud kitarrimaailma saladustesse ja Peeter Kaljuste poeg Martiniga, kes üllatab meid oma lähenemisega seltskondlikku Võida aastaks tasuta ujumine! Kõigi eraisikute vahel, kes on ostnud ajavahemikul 1. aprill 2013 kuni 21. juuni 2013 Märjamaa ujula 10 korra pääsme, loosime välja ühe 2013/2014 hooaja pääsme ja kaks 10 korra pääset Märjamaa ujulasse. Iga ostetud 10 korra pääse suurendab võiduvõimalust. Võidud loositakse välja juunikuus jaanilaadal. Täpsem info ja registreerimine ujula administraatorilt. R 5. aprill kell 19 Indrek Taalmaa monoetendus Sinised kilesussid jalas, pilet 8 / 10 N 11. aprill kell 11 Viljandi Lasteteater Reky etendus Potsataja ja Gena, pilet 5 N 11. aprill kell 19 Mälumänguklubi kõigile L 13. aprill kell 12 Perepäev N 18. aprill kell 19 Haimre näitetrupi Mokakobin esituses Andrus Kivirähki Uljas neitsi, pilet 3 R 19. aprill kell 21 Pereklubi aprill südamenädala melusse. Õhtut juhib Jaan Kirss. Hetkel sooduspilet 8 (ürituse päeval 12 ) Laupäeval, 27. juuulil Märjamaa laululaval kell 20 SELLE SUVE SUVENIIR Loodus sünnib taas, tärkavad tuhanded hinged. Päikesekiired pimedust hävitavad, vabastades end talve külmast embusest. Taevas selgineb. Silmapiiril virvendavad heledad, õhkõrnad värvid. (Elis Bizjakina) sündmused K 24. aprill kell 19 Valgu näitetrupi M.O.T.T. esietendus Laps räägib siis..., pilet 3 N 25. aprill kell 18 Muusikakooli kevadkontsert Rahvamaja kohvikust on võimalik tellida teatrietenduse vaheajaks kaetud laud. Ly galeriis Arne Kiini fotode näitusmüük Lipstu nõmme värvid ja vormid , Märjamaa Valla Puuetega Inimeste Ühing soovib kõigile kauneid kevadpühi ja mõnusat munakoksimist! Juuksur Merje Kingisepp Pärnu mnt 13 E, K, R kell 9 17 T, N kell Kohtume taas aprillis. Juba kolm aastat tagasi käivitunud kontsert-tantsuõhtu Selle Suve Suveniir on teinud kummardusi vanadele tegijatele Heldur Jõgiojale ja Vello Orumetsale ning toonud Teie ette uusi ja huvitavaid artiste. Sellel aastal astuvad lavalaudadele Voldemar Kuslap, Ervin Lillepea ja RAMi Veteranide Lõbusate Poiste Bänd. Uuemaid lugusid ja tuld tantsujalgadesse süstivad Tauri Anni, Anmatino, Ciizud ja Elumees. Õhtut juhib ja head ilma lubab Peep Taimla. Hetkel sooduspilet 7 - (ürituse päeval 10 ) Sooduspiletid saadaval tööpäeviti Märjamaa rahvamajas Info tel või Mees ja naine soovivad üürida korterit Märjamaa vallas. Kontakt: ; Märjamaa vallavalitsuse sotsiaalosakond EELK Märjamaa Maarja kogudus Kolmapäev, 27. märts SUURE NÄDALA KOL- MAPÄEV Pihiaeg (kogudusemaja) Missa (kogudusemaja) Ristitee palvus (kogudusemaja) Neljapäev, 28. märts SUUR NELJAPÄEV Missa (kogudusemaja) Reede, 29. märts SUUR REEDE Ristitee palvus (kogudusemaja) Jumalateenistus (kogudusemaja) NB! Ööl vastu pühapäeva minnakse üle suveajale! Pühapäev, 31. märts KRISTUSE ÜLESTÕUMIS- PÜHA Missa (kogudusemaja) Pühapäevakool (kogudusemaja) Esmaspäev, 1. aprill 2. ÜLESTÕUSMISPÜHA Palvus (Kuuda hooldekodu) Missa (kogudusemaja) Palvetund (kogudusemaja) Teisipäev, 2. aprill ÜLESTÕUSMISNÄDALA TEISIPÄEV Missa (kogudusemaja) EELK Kullamaa Püha Johannese kogudus 29. märtsil kell Suure Reede jumalateenistus 30. märtsil kell ülestõusmispüha ööpalvus 31. märtsil kell ülestõusmispüha jumalateenistus armulauaga EELK Vigala Maarja kogudus Armulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11 OÜ Mau&Pojad teostab hoonete mõõdistamisi ja geodeetilisi töid. Tel: ; andres@mau.ee

12 12 Märjamaa Nädalaleht 27. märts 2013 Ostame metsakinnistuid (ka koos põllumaaga) ja kasvavat metsa (raieõigust) Tel Riho Alavee 93 Aliide Vapper Päädeva küla 89 Feliks Rodes Märjamaa alev 85 Endel Eensalu Lümandu küla 85 Renate Evestus Põlli küla 83 Endel Post Laukna küla 81 Evald Kull Märjamaa alev 80 Elmar Seemer Märjamaa alev 79 Fatenija Botalova Altküla küla 78 Varve Liik Märjamaa alev 78 Aime Kadakas Märjamaa alev 70 Maie Uustalu Moka küla 65 Maiu Linnamägi Märjamaa alev 65 Toivo Bermann Paeküla küla 65 Leili Trik Ohukotsu küla Pärnu mnt 67 Märjamaa kaupluse Mets ja Aed 2. korrus Juuksuritööd Kulmude-ripsmete värvimine-modelleerimine Ripsmete püsipikendamine Juustepikendused Vertikaalne kiirsolaarium Infrapuna keratinjuukseravi T-R L Info tel * Tööriistade ja kaubikute rent * Akende müük ja paigaldus * Metalltalade ja torude müük Märjamaa Pärnu mnt Pakitud TURBABRIKETT, PUIDUBRIKETT. Kojuvedu , Seoses töömahu suurenemisega vajatakse autoremondilukkseppa. Info MÜÜK Avatud iga päev * Ehitus-ja remonditööd * Vanade palkmajade renoveerimistööd * Katuste ehitus Tehtud tööle garantii ormstunkujundus@gmail. com Tel: Lõhutud küttepuud 50, 40, 30 cm. Küsi hinda! Tel , , Holmes&Meyers Müüa lõhutud kuivad ja märjad küttepuud Müüa kuivad küttepuud alates 2,5 rm Lõhutud kuivad küttepuud konteineris. Transport Müüa 3 m pikkust küttepuud koos kohaletoomisega. Miinimum ko gus 25 tm. OÜ Hansamets, Müüa küttepuud Lõhutud küttepuud Müüa maja Märjamaal Müüa soodsalt soe, remonditud 3toaline korter Märjamaal Pärna tn, 59 m Müüa väga heas korras lapsevanker ABC Design Müüa 2toal korter Pärna tn, I k, üp 46,6 m 2. Õ Piiratud koguses uusi siseuksi, alates 35 komplekt Heas korras turvahäll Mirabilia sari, 70 tk TEENUSED Raamatupidamisteenus ettevõtetele soodsalt ja kvaliteetselt. Tel: , liis@ kancord.ee Kancord OÜ KAARDID ENNUSTAVAD Tel , hind 1,09 /min, vaata ka: ennustus.ee OST Vanavara, mööbel, mündid, paber rahad, fotod, märgid, kuldja hõbeesemed jne Ostame metsa- ja põllumaad ning kasvava metsa raieõigust. PROMETS OÜ Tel e-post: info@promets.ee. OÜ Hansamets ostab kasvavat metsa, metsamaad ja metsamaterjali. Metsa ülestöötamine. Tel Ostan vanu võrre, mopeede, mootorrattaid, nende varuosi ja dokumente TÖÖ Firma võtab tööle C-kat lubadega mehhaaniku MÄRJAMAA NÄDALALEHT Trükiarv 945 eksemplari Märjamaa valla infoleht Toimetus Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon Toimetaja Reet Saar, , reet.saar@marjamaa.ee