Jõuluväljaanne. Tänapäevane jõulumuinasjutt SELLES LEHES: NINA KÜLMETAB KUTSUDEL VÄGA KÜLM ON KA NOTSUDEL. KÜLM POEB PÕUE KADRIDELE,

Transkript

1 Jõuluväljaanne Detsember 2010 R a k v e r e P õ h i k o o l i h ä ä l e k a n d j a Jõuluväljaanne Tänapäevane jõulumuinasjutt NINA KÜLMETAB KUTSUDEL VÄGA KÜLM ON KA NOTSUDEL. KÜLM POEB PÕUE KADRIDELE, SAMA TEEB KA MADLIDELE. INIMESED KÄIVAD MANTLITEGA, KODUS SAAB SOOJA HANTLITEGA. AHJU EES ON HEA JA SOE, KÜLMA EEST NII PEITU POEN. ARTUR PIISPEA 2.klass SELLES LEHES: Sügispidu 2 Kooli sõbralikemad õpilased ja õpetaja Jõulukombed 4 Meie palliposid on Eesti parimad Viimane nädal enne vaheaega Ühes väikses linnas elas perekond, kus kasvas kolm last. Nendel lastel oli ainult ema. Isa oli lahkunud teise maailma. Kõik kolm olid tüdrukud ja nende vanusevahe oli paar aastat. Lapsed said omavahel hästi läbi. Nad hoolisid üksteisest väga ja hindasid oma ema kõrgelt. Lastel oli kõik olemas, aga need olid odavamad ja kasutatud asjad. Nagu kõik lapsed, unistasid ka nemad firmariietest, arvutist, I Phonest jne. Tüdrukud said mõistusega aru, et ema ostaks neile küll, aga see lihtsalt pole võimalik. Unistada ju ikka võib rikkast sugulasest või jõuluvanast. Nad lootsid, et juhtub mingi ime ja ka nemad saavad endale midagi ilusat ja hinnalist. Ühel talvisel hommikul helises nende kodus telefon. Helistajaks oli meesterahvas, kes palus perekonnal õhtul kodus olla. Kuulamata ema vastust, pandi telefon ära. Perekond oli väga imestunud, kuid otsustasid õhtul koju jääda. Oodati ja oldi elevil. Saabus õhtu ja uksekell helises. Ema avas ukse ja ukse taga oli jõuluvana. Kõik puhkesid naerma ja ütlesid: Jõuluvana pole ju olemas! Nad tahtsid ukse kinni lükata, sest äkki on tegemist mingi pätiga. Jõuluvana aga palus mitte naerda ja luba sisse tulla. Pere kutsuski jõuluvana tuppa. Algul oli pere võõrastav ja kahtlev, kuid lõpuks saadi aru, et see ongi päris jõuluvana. Pere luges jõulumehele luuletusi ja vastu said nad kingitusi. Lahkumisel soovis jõuluvana perele tervist ja õnne.pere oli imestunud, kuid siiski väga uudishimulik. Nad avasid oma kingipakid ja seal olid täpselt need asjad, mida nad kõige rohkem olid soovinud. Tüdrukud olid väga õnnelikud, kuid neid vaevas küsimus, kes oli see salapärane jõuluvana. Seda nad teada ei saanudki. Lõpuks said nad aru, et kui midagi ikka väga soovida, siis need unistused täituvad. Ja ärgu keegi enam öelgu, et jõuluvana pole olemas. On ju olemas, kui ise usud! Evika Mägi, 5 kl.

2 2 J Õ ULUV Ä LJ A A N N E Sügispidu - kooli popima poisi ja tüdruku valimine 19.novembril valiti meie koolis kooli popparit ja popitari. Toimus sügispidu. Kuigu osavõtjaid ja publikut oli vähe, oli üritus tore. Popparile ja popitarile anti erinevaid ülesandeid, mille nad pidid sooritama kas paaris või eraldi. Võistlus oli punktide peale, kes kogus kõige rohkem punkte,võitis. Ülesandeid oli 9, need olid järgmised: 1) Pusle- A3-le tuli kleepida õigesti Rakvere Põhikooli pilt. 2) Peoriiete valmistamine- iga võistkond pidi valmistama kas endale või oma paarilisele peoks riided, valmistamiseks pidi aga kasutama prügikotte,krepp-paberit,teipi ja liimi. 3) Kartulite koorimine- tüdrukud pidid plastmassnoga koorima ära 5 kartulit. 4) Tikkude korjamine- lauale valati 3 toosi tikke ja poisid pidid 1,5 minuti jooksul neid ükshaaval kaussi panema, neil oli käes labakinnas. 5) Luuletus- üks tuntud luuletus oli ridade kaupa lahti lõigatud ja see tuli kleepida õiges järjekorras paberile. 6) Saagimine.- poistel tuli saagida 10 cm pikkune jupp lauast. 7) Ristsõna- tuli lahendada ristsõna 8 ja 9) tants- pidi paaris ajalehe peal tantsima. Kooli poppariks ja popitariks valiti Ingmar ja Maristell 7. Klassist, ll kohale tulid Andres ja Aliina 9.klassist ning lll koht jäi Karlile ja Johannale 5.klassist. Peale valimisi jätkus õhtu mõnusa diskoga. Maristell Paat 7. klass Küsimustele vastab Maristell Paat Küsimustele vastab Ingmar Mölder 1.Nimi: Ingmar Mölder 2.Vanus:13 3. Mida arvad tiitlivõidust? Ma arvan, et seekord läks päris hästi, võibolla oli mul ka natuke vedamist. 4. Millega tegeled vabal ajal? Mulle meeldib väga ujuda ning krossirattaga põllu peal sõita. Kodus ma midagi erilist ei tee, põhiliselt vaatan telerit või olen arvutis. 5. Kas sul on palju sõpru, mida sõprades hindad? Mul on umbes head sõpra, kellega on mul alati huvitav. Ma hindan sõprade juures, et nad on aktiivsed. Kui keegi niisama nurgas passib, on ta tavaliselt igav inimene. 6. Sinu lemmiksöök ja jook? Mulle meeldib väga süüa tarretist ja vanast harjumusest juua pepsit. 7. Mida sa vihkad maailmas üle kõige? Ma vihkan väga suusatamist. Minu arust on see jube väsitav ja igav. Parema meelega sõidaksin ma suusarajal rattaga. 8. Kas päkapikud on olemas? Vanasti ma tõesti uskusin päkapikke, kuid paari aasta eest lobises mu õde tõe välja. 9. Mida loodad jõuluvanalt saada? Enam ma midagi suurt ei looda, olen saanud juba kõik, millest unistasin. Võib-olla mõned raketid ning paar pudelit pepsit. 1.Nimi: Maristell Paat 2.Vanus: 13 3.Mida arvad tiitlivõidust? Väga lahe on. Alguses ei tahtnud ma osaleda, sest arvasin, et ega ma kindlasti ei võida, aga kui punktid olid kokku loetud, olin õnnelik, et võitsin. 4.Millega tegeled vabal ajal? Hiphop tantsu ja joonistamisega. Kodus olen põhiliselt arvutis, veel meeldib mulle süüa valmistada. 5.Kas sul on palju sõpru? Mida sõprades hindad? Mul on tõesti päris palju sõpru. Neis hindan kindlasti usaldusväärsust ning sõbralikkust. 6.Lemmiksöök ja.jook? Vanaema valmistatud praeklartulid ja pannkoogid. Joogiks on apelsinimahl. 7.Mida sa vihkad maailmas üle kõige? Käsitööd. Tegelikult loomade piinamist, nende väärkohtlemist.. 8. Kas päkapikud on olemas? Jah. Kahjuks enam mul päkapikud ei käi.ema ütles, et praegu on masu ja päkapikkudel on kommid otsas. 9. Mida loodad jõuluvanalt saada? Erilisi soove mui polegi. Tahan ainul ilusaid, rõõmsaid ja valgeid jõule.

3 J Õ ULUV Ä LJ A A N N E 3 Kooli sõbralikemad õpilased ja õpetajad Inimestel pole enam aega midagi tundma õppida. Nad ostavad kõiki asju valmis kujul kaupmeeste käest. Ja kuna ei ole kaupmehi, kes sõpru müüksid, siis polegi inimestel enam sõpru. Nii kirjutas sõprusest või õigemini selle puudumisest kirjanik A.de Saint- Exupery oma teoses Väike prints Sõbralikud inimesed on defitsiidiks muutunud, neid vajatakse, nende puudumist märgatase. Õnneks tunnustatkse meie koolis igal aastal sõbralikke õpilasi ning sellest aastast ka õpetajaid. Kaaslastele naeratada, neile häid sõnu öelda pole ju kellelgi raske. Tuleb ainul natuke tahta. Loodame, et järgmisel aastal on meie koolis sõbralikke lapsi juba nii palju, et koolimajas võib ainult heatahtlikke,naeratavaid nägusid näha. Traditsioonikohaselt valis iga klass kolm kõige sõbralikumat õpilast. Uuendusena valisime sel aastal ka kõige sõbralikuma õpetaja, kelleks osutus HILJA ROOSTIK. MAIT ANGA CARMELLA ULST MARTIN KROOBEN LIISA RANNASTE MARJANNE KROOBEN ROGER RIKOLAS ANDRE HÕIM MAGNAR MARTINS EGERT AAVA KRISTIN MÄEMURD JANE SEPAJÕE ELEONOR KALAMETS KARL RAPUR EDUARD LIZAROV MAIBRIT TOOME TAAVI LAANDU JANAR AAVA LIIS SENKEL RISTO ARUMÄE MARGO SALL MAARJA HELM SIGNE KAUNISSAAR KELLY MUTTIK MAGDALEENA MÄNNIK KÄROL MÄNNIK KÄROLIN TAMMOJA MIKK PÕDERSALU Õpilaste arvamus sõbralikust lapsest Ta ei löö kunagi ega ole ülbe Ta naeratab ning on abivalmis Ta oskab olla hea sõber Temaga suheldes pole kunagi probleeme Ta kuulab mind alati ja on muidu normaalne Ta ei aja tunnis juttu ega jäta koduseid töid tegemata Ta ei ropenda kunagi

4 4 J Õ ULUV Ä LJ A A N N E Jõulukombed JÕULUVANA, TORE VANA ÕHTUKS SÖÖME KANA. UKS LÄKS LAHTI LUMI SAI KOHE MAHTI. ULAKAS POISS PROOVIS SALAJA KINGI DRAAKON PILDIL KORTSUTAS SILMI. JÕULUD JÄLLE KÄES. ÕUES LUMEMÖLL UKSED LAHTI TEEME LUULETUST NÜÜD LOEME. Anti Sults 3. klass UDUST TULI JÕULUMEES DRAAKONI SAIN KINGIKS- JEE! Egert Aava 3. klass JUBA TAAS ON MÕNUS SUMIN ÕUEST KOSTAB SAANIMÜRIN UKSEL SEISAB JÕULUMEES LASTEL NAERUL NÄOD ON EES. UHKEID KINKE KOTIST VÕETI DIIVANIL NEID IMETLETI JUBA KARU TALVEUNES Hendrik Intal 3. klass ÕUES LUNDKI MEETRI JAGU UNISTADES AKNAST VAATAB LAPS,KES JÕULUAEGA OOTAB. UNISTAB, ET ISTUKS JUBA DIIVANIL SEE JÕULUVANA JÕULUVANA KULLAPAI Magnar Martins 3. klass ÕNNESOOVID SINULT SAIN. UUDE AASTASSE NEED VIIN, LOOTA, USKUDA VÕIN SIIS. UUS ON PAREM, KÜLL SA NÄED, DOLLAR TULGU VÕI EUROMÄED. Romi Aros 3. klass JÄLLE LASTEL SUSSID REAS, ÕIGED JÕULUSALMID PEAS UNE PÄKAPIKK JA SUUSK, LÕPUKS TUPPA TOODUD KUUSK UUSI JÕULUJUTTE LOEVAD, DIIVANILE TUTTU POEVAD. Marcus Sarapmägi 3. klass Kas sa teadsid... Jõulud tähistavad talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Kristlik kirik pühitseb jõuludega jumala ainusündinud poja, Jeesuse Kristuse tulekut. 21. detsembrist 6. jaanuarini kestavad talvepühad. Jõuluaja tähtpäevad on toomapäev (21. detsember), jõululaupäev (24. detsember), jõulupühad ( detsember), tabanipäev (26. detsember), vana-aasta (31. detsember), uusaasta (1. jaanuar) ja kolmekuningapäev (6. jaanuar). Eestis toodi 19. sajandi lõpuni jõuluks talutarre ja samuti äärelinna tubadesse õled. Jõukamates peredes toodi tuppa heinu. Mõnel pool on ühtesid toodud jõuludeks ja teisi uueks aastaks. Põhjendatud on teguviisi eeskätt sellega, et Kristus sündis tallis ja ta esimene ase oli sõimes. Kalendritavade uurijad on kaldunud arvama, et üheks põhjuseks karmi talvega Põhjamaades oli põranda soojendamine ja samaaegu ehtimine ning ka viljakuse tagamine. Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõulukroonid ja -krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad. Kodudesse levisid jõulukuused ilmselt 18. sajandil, seda luterlike sakslaste eeskujul ja trükitud jõulujuttudest mõjutatuna. 19. sajandi alguses oli komme linnades tuntud, ehkki mitte kõigis peredes puud laste rõõmuks üles ei seatud. Samal ajal alustasid jõulupuudega oma kodudes mõisnikud ja kirikuõpetajad ja need tavad hakkasid kanduma taludesse aastal on J. W. Jannsen näinud Tartu maju säramas kuusepuudest ja küünaldest. Väljakukuuskedest vanim on teada aastast 1441: puu püstitati Tallinna keskväljakule. Taluperedes ehiti kuuski 19. sajandil küünaldega; ka poekommide, piparkookide ja õuntega. Üldiselt oli 19. sajandi jõulupuudel juba õrnu klaaskuule ja muid jõulumune. Koolis valmistati ka ise ehteid, peamiselt keesid, lumehelbeid ja inglikesi. Jõuluvana kuju ja isik on sajandite jooksul mitmel korral muutunud. Algseks kingitoojaks, kellest jõuluvana kuju välja arenes, on peetud piiskop Püha Nikolaust. Arvatavasti hakkas jõuluvana Eestimaal kinke tooma 19. sajandi esimesel poolel. Jõululaupäevaks lõpetati talutööd. Jõululaupäeva hommikul tõusti väga vara, et viimaste töödega õigeks ajaks toime tulla. Siis pidi valmis saama kogu jõuluaja toit, mida hiljem jaokaupa soojendati. Eesti jõulutoitudeks on ikka olnud verivorstid, sült, sealiha, kartulid ja hapukapsad. Tehti ka õlut. Küpsetati leiba, mida kutsuti jõuluorikaks või pulliks. See leib seisis kogu jõuluaja puutumatult laual. Kui pühad läbi, jagati leib osadeks ja söödeti karjale. Jõuluõhtul tuli süüa 9 kuni 12 korda või panna lauale vastav arv roogasid. Rikkalikult kaetud laud oli varsemal ajal pika paastuaja lõppemise märgiks, kuid ühtlasi tagatis, et uuel aastal on külluslikult toitu. Jõuluks tapeti vanasti siga ja seetõttu olid olulised erinevad sealihast, -verest jm valmistatud road. Jõulujoogiks valmistati õlut ehk jõulukahi. Veel oli eristaatuses jõululeib. Hingede pärast hoiti uue aastani vaikust, toit laual, voodid tühjad ja tuba öösel valge. Pidi jälgima, et toidunõudel poleks kaasi peal. Kusagil olla hingedele eraldi laud kaetud või teisal jälle toit kirve peale pandud. Usuti, et pärast pererahvast lähevad hinged sauna vihtlema. Jõululaupäeval ja esimesel jõulupühal külas ei käidud. Alles pärast seda algasid külaskäigud ja jõulumängud. Kolmandal pühal saadeti jõulud minema. Hobused

5 JÕ ULUV ÄLJAAN N E 5 Meie pallipoisid on Eesti parimad! Rakvere Põhikooli võistkond saavutas Viljandis Dumle Eesti rahvastepallivõistlusel esimese koha. Võistkonda kuulusid Karlo Remy Kallend, Simo Kree, Reio Viikoja, Sten Ambus, Markus Helm, Kerto Kase, Sten Kuber, Timo Tubli ja Karl Gustav Kello.Juhendajaks oli Märt Raam. Kahjuks ei saanud meie suurepärane treener Vello Sirelpuu meid Viljandisse juhendama tulla, sest tal olid terviseprobleemid. Finaali pääsemiseks pidime läbima 2 vooru. esimeses voorus polnud meile vastast, kuid teises voorus läks asi tuliseks. Suutsime võita 6 ja alla pidime vanduma 1 mängu. Emotsioonid olid laes,kui kuulutati välja võitja ja nendeks olime meie. Auhinnaks saime kalkuraatori, Tallinna loomaaeda toodud gepardi pildiga postri, medali (kuld) ja kõige olulisema - suure kuldse karika. Selle saavutamiseks olime teinud eelnevad aastad kõvasti tööd ja meie töö kandis lõpuks vilja. Õnnitleme! Karlo Remy Kallend, 5.kl Sten Kuber, 5.kl Simo Kree, 5.kl Reio Viikoja, 5.kl Sten Ambus, 5.kl Andreas Kähar, 5.kl Aivar Ploom, 5.kl Markus Helm, 5.kl Timo Tubli, 4.kl Karl-Gustav Kello, 4.kl Võistkonna parimaks mängijaks valiti Sten Kuber. Võistkonna treener Vello Sirelpuu. Sten Kuber 5. klass Koolivaheaeg Käisime korvpalli vaatamas. Ostsime uue tinten-peni. Onu ja tädi juures külas. Lugesime Londiste läbi. Istusime arvuti taga. Vaatlesime loodust. Aqvas oli hea ujuda. Hobuste eest hoolitsemine. Ehitasime suure onni. Arvutasime peast. Erik on meie sõber. Gloobust on põnev uurida. 2.klassi rühmatöö LAHENDA RISTSÕNA! Paremale 2. Mäkke tõusu viis -...tõus 4. Millises linnas toimusid taliolümpiamängud 1952.a? 8. EOK president? 9. Eesti meessuusataja - Salt Leik City 2002 OM pronks? 10. Talispordiala, mis võeti olümpiakavva aastal? 11. Kus kasutatakse paaristõukelist ühesammulist sõiduviisi: mäkke tõusul * mäest laskumisel* stardis* finiðis Alla 1. Nimeta suusatamise sõiduviis-...sõiduviis? 3. Talispordiala, millega tegeleb Anna Levandi? 5. Sademed? 6. Eesti naissuusataja - Torino 2006 olümpiavõitja? 7. Milline riik korraldab 2010 aasta taliolümpiamängud?

6 20.detsembril Rahu Hallis kell Viimane nädal enne vaheaega... RAHVASTEPALLIVÕISTLUS. Osalevad klassi õpilased. 21. detsembril kell ootame kõiki kooli töötajaid ja lapsevanemaid klassi JÕULUPEOLE! Talv algab 22.dets. kell 1.38 Talve alguse puhul on koolis MÜTSIPÄEV! See tähendab, et kõik kannavad sellel päeval peakatteid. Valik, mood stiil jne kõik on vaba. Aga midagi peab peas olema! Niisiis, kolmapäeval, 22. detsembril oleme terve koolipäeva vabalt valitud peakattega. 22. detsembril toimub saalis suur JÕULULAAT, töötab JÕULUKOHVIK! Avatud kell ja Kui soovid müüa omavalmistatud kingitusi, jõulukaunistusi, küpsetisi ja muud sellist, mis pole poest ostetud, teata oma soovist 20. detsembriks huvijuhile! Ostma võivad tulla kõik ja oodatud on ka lapsevanemad. 22.detsembril kell klassi JÕULUPIDU teemal Eesti talent. Igast klassist astub üles vähemalt üks esineja. Etteastete registreerimine lõpeb huvijuhi juures 20.detsembril. Žürii on rahvusvaheline! Publik saab laudade ümber istuda ja kaasatoodud suupistetega oma olemise mugavamaks muuta 23.detsembril Kell 9.00 pidulik aastalõpu aktus. MUUSIKAKOOLIS ÕPPIVATE ÕPILASTE KONTSERT Pärast kontserti on klassijuhataja tund ja siis......ilusat koolivaheaega! Sünnipäevalaps õpetaja Riina Roonemaa! Õnnitleme meie kooli inglise keele õpetajat juubeli puhul! Soovime talle õnne ja tervist ning keelehuvilisi õpilasi. Mõnusat talvepuhkust ja kogukat kingikotti Sulle, kallis koolipere! Soovib Q-kirja toimetus KOHTUME 10.JAANUARIL 2011