ILMUB NELI KORDA NÄDALAS: esmaspäeval, kolmapäeval, reedel ja laupäeval, kusjuures laupäevane leht kannab nime «Sakala Pühapäev"(«Pühapäev")

Transkript

1 Sakala ASUTANUD C. A ILMUB NELI KORDA NÄDALAS: esmaspäeval, kolmapäeval, reedel ja laupäeval, kusjuures laupäevane leht kannab nime «Sakala Pühapäev"(«Pühapäev") Hinnata kaasanneteks: ««Sakala" tähtraamat, rebitav seinakalender, kokkuköldetav jutulisa, pil udega ilustatud nädalaleht..sõnapilt" ja pooleaasta ning pikemaaja tellijatele põllutööajakiri Uua Talu",..Põllumees" või «Eesti Talu". TaleaeWs a Hahltmi Viljandis, Lossi tan. 26* Audkaad «Sakala" Viljandis, pk. 32. TelekWd: toimetas 31, Bj&olmetaia J. Lepik talitas TahtzMM«BUd ke«a B l Kuulutuste hindt kuulutusküljel 5 s., f-sefihk. ICT s., tekstis' kunlutuskirjaga 12 s«tekstis teksti kirjaga või eriliste tingimustega paigutamise suhtes 13 s. mm Qhel veerul. ÜKSIKNUMBER 5 SENTI f,sakala" tellimise hinnad» a) 4 korda nädalas (pooleaasta ja pikema aja tellijaile ~Põllumees", Eesti Talu'* või UuB Talu" tasuta kaasas): 1 k 75 s.. 2 k. 1 kr. 50 s.. 3 k. 2 kr. 15 s., 6 k 4 kr. 30 s.. 12 k 8 kr. 50 s. Pooleaasta ja pikema-aja tellijad on võimalik tellida väikese 12 k 6 kr. 70 s. Pooleaasta ja pikema-aja tellijaile koos JPõllumajaii dust". t,sakala" koos..põllumajandusega" maksab 6 k 5 kr. 90 s* 12 k 11 kr. 50 s. Need kes juurdemaksuga tellivad..põllumajanduse", saavad ikkagi tasuta kaasa ka..eesti Talu" või Uus Talu", b) 3 korda nädalas (ilma «Põllumeheta", Eesti Taluta" ja Uus Tah»ta"): l k 65 s., 2 kuud Ikr. 30 s., 3 k Ikr. 75 s., 6 k 3 kr. 40 s.«12 k 6 kr. 70 s. Pooleaasta ja pikema-aja tellijaile koos «Põllumajan dusega") 6 k 5 kr., 12 k 9 kr. 70 s. c) Läti- ja Leedumaale 1 k 1 kr. 25 s., mujale välismaale 1 k 1 kr. 50. s. Aadressimuutmlne 25 s, Tarvitamata jäänud käsikirju alal ei hoita. Need saadetakse tagasi juhul kui vastav postmark on kirjale juure lisatud. Nr. 22 (28) Reedel, 23. veebruaril 1940 Tänast lehte 8 lehek. Soome sõjateadaanne: Rünnakud tõrjutud, 2000 langenut, 300 vangi Nõukogude Liidu «õjotegde s veebr, vallutati 176 Seene kindlustust fi T Kauaoodatud esietendust ZARAH LEANDER oma uusimas muusikalises tippfilmis ~Kõrve laul" ZARAH LEANDER laulab : inglise valssi..vöid olla.. slow foxi.pisarad", tangot wfatm6w ja foxtrotti.täna külastab mind armastus" II Värviline grotesk ja uusim M. 6. M. ringvaade Helsingi, 22. veebr. (Hadas): Soome sijateadaauue: Maajönd: Karjala maakitsusel vaenlane teostad päeva kestel 21 rüunakut Kämärä vaksali suunad Muolajärwi ja Wuokfi vahel uing Taipaleeujoel. Rünnakud löödi tagasi. Lahingud jätkusid ägedasti kogu öö. Paljud vaenlase tankid on hävitatud. TaipaleS vaen lane kaotas enam kui 2660 meest. Laadoga järvest kirde pool Soome väed okupeerisid vaenlase toetuspunkti, 300 Nõukogude Liidu sõdurit alistud. Pitkäranta saarestikud on hävitatud mitu vaenlase varustuskolonni, kokku Ae 260 sõiduki. Teistel piiripunktidel on olnud patrulltegevust ja kahurväetulis tamist. Õhujõud: Soome lennukid teostasid kol mapäeval edukaid luure- ja pommitusleude. Neil pommitamistel, mis toimusid päeval ja öösel, tabati mitu korda waenlase üksusi. Mitu õhulahingut toimus siseriigis ja ope ratsioonide tsoonis. Nõukogude Liidu õhuväe aktiivsus jätkus operatsioonide tsoonis. Kar jala maakitsusel on nähtud mitmeid lennukist koosnenud vaenlase üksusi. Wenela sed on pommitanud Lapeenrantat, Käkisal mit, Hiitolat ja teisi kohti. Põhja-Soomes venelased on pommitanud Rowaniemit ja mõningaid teisi kohti. Siseriigis vaenlane on pommitanud väikestes üksustes mõningaid kohti. Seni saabunud teadete järele ei ole pommitamisel» ühtki ohvrit nõudnud. Kinui tatnd t?adete järele on 13 Nõukogude Ludu lennulit alla tulistatud, neist enamuses pom mileuunkid. Paale selle on kiunitamist leid nud kolme Nõukogude Liidu lennuki hävita mine, mis varemini oli märgitud ebakind lana. Kolmapäeval on alla tulistatud veel kolm Nõukogude Liidu lennukit, kuid neid juhtumeid ei ole veel kontrollitud. ssjstvsenmgkmu»» staabi teaclaaiwe 22. veebruarist Moskva, 22. Veebr. ETA (TASS). Le ningradi sõjaväeringkonna staap teatad: 21. weedrnaril ei olnud tähtsaid sündmusi. 19. kuni 21. Veebruarini N. Liidu Vaed Valluta fid frondil, kaasa arwatud ka Koivisto kiud lusepiirkond, kottu 17S Vaenlase kindlustust. Neist 37 forti olid betoneeritud ja varusta tud kahuritega. N. Lüdu õhujõud pommitasid aktiivselt vaenlase vägesid ja sõjalisi ees märke. Õhulahinguid tulistati alla 16 vaen lase lennukit. Mannerhami fim paab vosftu Pariis, 22. veebr. (Havas): Marssal Manuerheimi tehniline uouaudja Cmil Ba doux, kes pidi sõitma Belgiast Helfiugidfe, ei ole veel lahkunud, kuid loodab seda teha õige varsti. Badoux on seletanud Te«pfi" eri kirjasaatjatele Soome sõjalise seisukorra kohta Karjala maakitsusel, et venelased»«seni vallutanud ainult osa Soome vadtupauupo fitfioonide eelliiuidest, uimelt Muolajärvist kuni Soome laheni, ülejäävad vallutamata osa paneb rünnakule hädti vastu, kuna see oa palju tugevam ja koosneb ainult moodsatest kindlustustest. Seejuures on maastik veel eriti soodus kaitsjatele. Helsingi, 22. veebr. (Rentur): Nõuko gude Liidu väed on massiliselt koondatud pommitamise kaugusele Wiiburist, mis pu Mannerheimi-liiui närvitsentrumiks. Soome vasakul tiival on lumetormidele vaatamata jätkumas punaarmee otsustavad rünnakud Taipale vastu. Sõnum Helsingist ütleb, et vähe tilgub läbi uudiseid Karjala maakitfu selt, kuid üldiselt arvatakse siiski, et venela sed jatkawad endise ägedusega rünnakuid " Soome uute positsioonide vastu. Ägedaim õhuvõitluste päev 600 Nõukogude Liidu lennukit Soome kohal* Karjala maakitsusel jätkus venelaste edasitung* Vastukäivad teated Koivisto kindluse langemisest* Soomlased teatavad oma edust Laadogast kirde pool ja Kuhmo juures Moskwa, 21. weebruaril (TASS). Leningradi sõjawäeringkoiuia staabi teadaanne» 20. weebrnarll R. Liidu edasitung Karjala maakitsusel arenes edasi. N. Liidu wäed wallutafld KviwiSto (Biör kö) u.uui ja kindluse ja wabastafid waenlasest KoiwiSto (Ljörkö) poolsaare, saades rikkalikku saaki. TeiSteS frondisektoriteö ei olnud olulisi sündmust. N. Liidu õhujõud pommitasid aktiiwselt ja edukalt waenlase mägesid ja sõjalist eesmärke. 47 waenlase lennukit tulistati alla õhuwõitlusis. Helsingi. 21. weebr. (Havas). Soome sõjatea daanne 21. weebruaril: Maal: Karjala maakitsusel waeulane ründas eilse päewa jooksul paljudes punktides Soome lahe ja Muolajärwi wahel. Rünnakud löödi tagasi. Mõned lahingud kestsid hilisööni* Lahinguis bä witati palju waenlase tanke. Taipale juures Soo me wäed lõid tagasi waenlase rünnaku, millest wsttis osa ka kaks diwiisi ägeda kahurwäetnle ja õhujõudude toetusel. Lahing oli wäga äge ja kes tis hilisööni. Laadoga järwest kirde pool mõõdus päew wsid lemist rnf/trlimt. Kuhmo suunas waenlaue lssdi wälja mõnedest wastupanupnnktidest. Seome wäed ajafid nurja waenlase katse saata abiwsge sid selles rajoonis sissepiiratud R. Liidu wsgedele. Mujal oli patrull- ja kahnrwäetegewust. LhuS: Soome õhujõud sooritasid eilse päewa ja tõ jooksul luurelende waenlase tagalasse. Seejun Pommid Rootsi külale res pommitati ka mitmeid waeulase majutuspaiku. R. Liidu wäekolonnide pommitamist jatkati weel päewal. Rii operatfioonidetsoouis kui ka sellest seespool toimus palju ägedaid bhulahingnid. Ope ratsivvnidetsoonis jattas oma Shntege wust Sgedamiui kui warem. Sisemaal oli waen lase ShutvgewuS eriti ela» rannapiirkonnis ja Edela-Soomes. Õhutegewus kestis kohati hilis ääni. Palju waenlase pommirünnakuid lssdi ta gasi ja paljud tema lennueäkadrillid aeti laiali. Waenlase pommirünnakute eesmärgiks olid muufeas Hywinkä, Riihimäki, Lahti, Zkouwoka, Haapamäki, Salo ja Hang». Pääle selle rünnati üht reisirongi ja sai wigastada üks lastekoloonia* SeniSte andmete järele»» saanud mõned isikud surma ja mõned haawata. Kontrollitud andmete järele on alla tulistatud 17 R. Liidu lennukit. Pääle selle nähti kaht len nukit põledes alla langowat ja neid wõidakse pi dada hnkkunuiks. Pääle nende on tõenäoliselt weel alla tulistatud k««s waenlase lennukit. Helsingi, 21. weebruaril. (Reuter). Soome sõjawäewõimud lüsikawad ametlikult ümbrr teate, mille järele wenelased olewat okupeerinud Soome Koiwisto kindluse. Stokholm, 21. weebr. (HavaS). Hilisööl saa dud teates StockholmS Tidningeni" korrespon dent kirjeldab R. Liidu lennukite rünnakuid, kes, armult 600, lendasid teistpäewal Soome kohal. Rootsi valitsuse protest Nõukogude valitsusele Stokholm, 21. weebr. (DRV). Kolmapäewal kell 13 pommitati lihe lennunte eskadrilli pmlt Rootsi kirikuküla Pajalat Torne, jõe orus. Hulk «aju seisad leekides. Gurmaochwreid pommitamine ei nõudnud. Paiala asetsed umdes 170 kilomeetrit vodenist kirde pool ja umdes 7 kilomeetri kan gusel Soome-Rootsi piirist. Ragn informeeritud poolt kuuldud, kaldutakse Rootsi walitsuse ring kõnnis arwama.et siin on tegemist tihe R. Liidu eskadrilliga. {XI.) WäkiSminiSteerium on teinud Rootsi Moskwa saatkonnale ülesandeks awaldada R. Liidu walitsnsele euergitist protesti Pajal» kirikuküla pommitamise wastu., Pajala küla asud Soome- Rootsi piiri lähedal ja seda pommitati täna seitsme R. Liidu lennuki poolt. Pommitamise tagajärje!»«üks neljandik külast süttinud põlema. Jnim ohwreid pommitamine ei nõudnud. (HavaS). Pajala pommitamise kohta kuuldud tüiendawalt, et R. Liidu lennukite eskadrill lendas Pajala kohalt üle umdes m kõrgu selt. Seni on täielikult maha põlenud neli maja. Pommitamisel on saanud wigastada õpetajamaja ja ka kirik. P»mmid»» purustanud raskesti Pa jala ümdruse teid. Arwatakse, et pommitamine oli tin<it«d eksitusest lennukit on Inglismaalt seni saabunud Soome London, (Reuter). ETA. Stmr-Britannillst tn saadetud Soome järg mist sojamaterjali: lennukeid o«seni lubatud wälja wiia kokku 144, neist 120 wöitlus- ja 24 psmmilennnktt lennukit on juba saabunud Soome. Edafi ou saadetud 150 tankitorjepüsfi ja laskemoona, tanki törjemiiui, käsigranaati, 25 Haubitsat, 100 kuulipildujat jn laskemoona, märkimis wäärsel hulgal wäikeste relvade laskemoona, 24 öhutorjekahurit ja laskemoona, 30 vali kahurit, neli 6-touuist tanki, 12 6-tollist ka hurit ja laskemoona ja kümme 3-tollist müüsrit ühes laskemoonaga. Lisaks sellele on saadetud tunduval hulgal «und sõjalist Va rustnst, nagu gaasimaske, telke, riietusese meid, telefone jue. Kas Briti laevad Petsamo lähedal? ESSI. London, 21. veebr, (Havas). Siinseist autoriteetseist ringkounist ou võimatu saada tin. uitust või ümberlülkamist Itaalia päritoluga tea tele, «iste järele AS vetti ristleja ja teist laevas tiku üksust wiibiwat praegu Petsamo liihedasi- wc tes. > Inglise «ereviieringiwad kommenteeri ivad Adiselt, et kui Leiti sõjalaevu viibib praegu Pet samo kohal, stis «ende Viibimine silälseis wetes on seletataw patrust-operatstoonidega kouterdaudi kontrolli eesmärgil. Reude Briti laevade stles andeks»» seega peatada laevu, keste laadung PeakS langema liitlaste kontrolli Ma. pole näktud Briti sõjalaevu Oslo, 22. weebr. ETA (Reuter). Oslosse et ole saabunud sõnumeid mere- wõi õhu tegewusest Norra rannikul. KirkenafiS on lii kumas kuuldused Briti sõjalavtvade wiibimi sest Põhja-Norra ranniku kohal, ütid Norra sadamais piki rannikut ei ole neist nähtud midagi. NähtawuS merel oli wiimaseil päewil möllanud lumewrmide tagajärjel halb, ja koju saabunud kalamehed seletasid, et nad ei ole näinud mingeid tundemärke Briti mere tegewusest. Liiga pessimistlikud" Haag. 22. weebr. (Havas): Hollandi en dine Pääminister Colijn kirjuid Stan--> daardis" Soome abistamise kohta, et Soome seisukord on weidi paranenud. Mannerheimi Proklamatsioon tõestab, et need, belle arwates abi kohalejõudmine Soomele oleks juba liiga hilja, on olnud oma ennustustes liiga pessi mistid. Soome kutsub lippude alla aastased mehed HÄfingi, 22. veebr. (Havas): Neljapäe wal kleebiti Helsingis üles uued teadaanded, millega kutsutakse lippude alla kõik a. sündinud mehed. Nad Peavad il-- muma sõjaväekomisjoni 28. veebruaril. Rootsil päevad" Stokholm, ETA. < Reuter) Samal ajal, kui Rootsis on kahtlemata suuri lahkarvamisi Soome abistamise küsimuses, on vaatlejate arwates ku sarnaneb teataval määral Sunr-Britannia seisu kohta, teinud juba palju maa üksmeelsuse jalule seadmiseks. Rootsi viibib praegu seisukorras, mis sarnaneb teatawal m.äral Sunr-Britannia seisu korrale pärast Müncheni kriisi. Sa Rootsi on kii resti ja tõhusalt korraldamas oma riigikaitset. Iga päew toob uusi tbendusi otsusest kaitsta Rootsi õigusi. lälle tegi maavärisemine Türgis hävitustööd Ankara, 22. veebruaril. ETA (Reuter). Kolmapäeval oli Kayseri (Kefk-Türgis) lä heduses maavärisemine, mis hävitas Hoysalli küla ja veel kolm küla täielikult. 40 isikut sai surma ja 20 haavata. Kergemat maa alust lööki tunti ka Ankaras, Konyas ja Abanas. Algus äripäevi 1 kell 6 Õhtul. Pühapäeval kell 2 päeval Kassa avatud kuni kella 10 ni õhtul. Noorsoole lubatud QLkOR I A " Esietenduseks parim ja suurim Tarzan džungli suurfilm, mis kunggi kinolinal nähtud Läänerindel elavneb tegevus Pariis, 22. weebr. (Reuter): Päikesepaist teliste ilmade tõttu ou muutunud laänefrou dil elawamaks sõjalised aktsioonid. Kogu kilomeetrilisel frondil on mõlemad pooled saatnud mitmes punktis üle liinide patrulle. Seejuures ou olnud ka mõningaid wähemaid wõitlnfi patrullide wahel, samuti on olnud suurtükiväe tulistamist. Õhujõudude aktiiv sus on muutunud elawamaks mõlemal pool. London, 22. weebr. (Reuter): Briti õhu ministeerium teatab, et täna üks Briti wõit lusleunuk on Inglise kirderannikul alla tu listanud ühe Saksa lennuki. Teine Heinkeli tnüpi lennuk, mida ründasid BM wzitlus lennnkid, purunes neljapäeval alla kukkudes. Türgis valmib midagi Mitmepoolsed teated vägede koondamisest Türgi-Nõukogude Liidu piirile Stefani teatab Moskvast: R. Liidu laevasu k«häälekandja Krasnöj Flot" tõstab estle Türgi sõjaväelist ettewalmistust. Türgi olevat seni Mobiliseerinud pool miljonit meest. Reisi olevat meest paigutatud Türgi-R. Liidu piiri Säre. Pääle selle olevat Türgi ehitanud piiri ls hedale angaare, mis fisaldolvat SOO uut Briti, Prantsuse ja Ameerika lennukit. <DSIB.) Rooma poliitilisis ringkonnis leiab tähelepanu tõstafi, et Inglise leht TimeS" ksne leb sõja puhkemisest saadik esmakordselt läänerii kide ssjakuulutauuse võimalusest R. Liidule. Ühenduses sellega vihjatakse sama lehe vaatlus tele, mis valgustavad pommilennunte rünnaku Võimalust Kaukaasia petrooleumt-allikatele. Läh tebao sidena niisugusteks pommirünnakuteks R. Liidu territooriumile nimetab TimeS" seejuures Türgit ja Jrakit. Sel põhjusel leiavad flin suurt tähelepanu ka teated Türgi riigkaitse abinõude seaduse jõusseastumisest. Johnny Weissmflller. Maureen O' Sullivan, John Sheffield v,tarzan leiab poja'* Erakordselt põnev, huumoririkas, romantiline ja sentsatsioonirohke Tarzani poeg väike John Sheffield võidab kõikide külastajate ja eriti daamide südamed, ületab oma esinemisega kõik samavanused filmikuulsused See suurfilm meeldib eranditult kõigile kinokülastajaile II Uusim Ula ringvaade Algus: Äripäevil kell 6 õhtul. Pühapäeval kell 2 päeval. Laadapäeval, 28. veebr. s. a. algus kell Noorsoole lubatud õnnitleme,põllumajandus" nr. 8 Vabariigi aastapäeva puhul on tinase lehega kaasas kõigile Põll«- majandase" tellijaile. Luured volitused Türgi valitsusele Ankara, 22. Veebr. ETA (DRB). Teisi päewal kehtima hakannd riigikaitse seadns annab Valitsusele täisvolitused Mstnse, põl lumajandnse, kaubanduse, hindade ja nüride kontrollimise alal. Walitsnsel ou täisvolitused samuti mobiliseerimise või Türgi sõtta astumise suhtes. Mainitud seaduse rakendamisele asumi seks moodustati kolmapäeval päämiuistri juhtimisel koordinatfioonikomitee, kuhu kuu luvad veel sõja-, rahandus-, majandus-, põllumajandus-, kaubandus- ja transpordi ministrid. läbirääkimised Türgi ja Nõu kogude Liidu vahel? Loudou, 22. veebr. (Havas): Ärevad kuuldused lühidast idast ou vastuolus Ti mefi" informatsiooniga, mille järele Nõu kogude Liit tahtvat uuesti alustada Türgiga läbirääkimisi. Timefi" Istanbuli kirjasaatja teatab, et sääl liigub kuuldusi, mille järele Nõukogude Liit tegevat Türgi valitsusele ettepaneku, alustada - uuesti läbirääkimisi, mis jäid pooleli Saradjoglu Moskvas viibi misel. Türgi ametlikkudest ringkondades ci kinnitata ega lükata ümber neid kuuldusi. Arvatakse, et kui Nõukogude Liit soovib alustada Türgiga uuesti läbirääkimisi, siis ta lepib seisukohaga, mis ei kohusta Türgimaad siduma euuast kohustustega Mustal merel ja Dardauellides, mis oleksid vastolus Türgi ja lääneriikide kokkulepetega. Kodumaa riidevabrikuta kauplus A-S. TEKLA", VIUANDIS Nanningi vallutamine Suur hoop jaapanlastele (TASS) Prawda"»» awaldanud artikli, milles käsitletakse Nanningi wallutamist Hiina wägede peelt. Leht kirjutab, et Nanningi walln tamine tihendab suurt wbitn Hiina stjawäele. Nanning»li jaapanlaste käes umbes kalm kuud. Nanning, mis»» tähtis strateegiline punkt. asub teel, mis Ahendab Hiinat Inda.Hiinaga. Pärast Nanningi ja Pinjangi okupeerimist jaapanlaste paalt Hiina wägede juhatus kaastas plaani PinjangiS asnwate Jaapani wägede äm lerpiiramifeks ja häwitamiseks. Kuna jaapan laste wäitluswöime ali wähenennd, stis nad alus tafid taganemist. Hiina wäed wbitfid tagast Pin jangi ja lähenesid Nanningile. WäitluSteS jaa panlased kaotasid mnbes surmasaanut. OlleS lähenenud Nannwgile, Hiina wäed piirasid selle ämber. Jaapanlased ei suutnud wastu pan na ja põgenesid.

2 VABA EESTI veebruar Seekord pühitseme oma riigi sünni päeva erakordsel ajal ja erakordsetes olu des. Euroopas möllab ümberringi sõja tuli, mis meid õnneks küll otseselt ei ole puudutanud, kuid mille mõju ka meil en nast avaldamata pole jätnud. Nii nagu kõik erapooletud riigid, eriti aga väikerii gid, tunneme ka meie sõja läbi tingitud majanduslikke kitsendusi ja raskusi. On tõsiseid põhjusi karta, et kui sõda pikale venib ja tema piirkond veelgi laieneb, siis ka meil veel uusi sõjast tingitud raskusi tuleb kanda. Kuid üks on kindel, et olgu erapooletu riigi seisukord sõja ajal.kuita hes raske, ei saa neid raskusi siiski võrrel da nende raskustega, mis sõdiva riigi rah vas kandma peab. Otse hävitavad on nüüdisaja sõjaraskused väikestele riikide le ja rahvastele. Kui sõjavanker neist üle veereb, siis võivad nad kaduda ajaloo näitelavalt sajanditeks. Meie riigi juhti vad mehed on selles teadlikud olnud kogu Eesti iseseisvuse kestel ja seepärast on Eesti välispoliitika vankumatuks põhimõt teks olnud hoida rahu ja jääda erapoo letuks suurte rahvaste heitlustes. Kui meie nüüd, vaatamata väga oht likkudele silmapilkudele, mis üle on tulnud elada, võime rahus pühitseda oma riigi 22. aastapäeva, siis peame tänulikud olema oma riigi juhtidele, kes otsustavatel silma pilkudel on suutnud õieti hinnata olukor da. Praegu oskame seda eriti hinnata, kus meil küllaldaselt on tõendusi selle kohta, millistesse kannatustesse võivad sattuda väikeriigid ja isegi mitte ainult väikeriigid, kui nende juhid teevad vale arvestus! ja ei suuda õieti mõista olukorda. Nii nagu tänapäeval, valitsesid ka 22 aastat tagasi erakorralised ajad, mis olid veel raskemad ja keerulisemad kui praegu. Ka siis oskasid meie rahva juhtivad mehed olukorda õieti hinnata. Ka siis, nagu praegu oli nende sihiks kindlustada oma rahvale rahulikku arengut. Et seda saa vutada, tuli astuda julge ja otsustav samm kuulutada Eesti iseseisvaks vabariigiks,. kelle ainsaks ja ülimaks sihiks on hoiduda kõrvale suurte rahvaste seesmistest ja riikidevahelistest tülidest. Laske meid ta hus elada ja töötada siin Balti mere ran nikul, kus meie esivanemad aastatuhande kestel on elanud" > see oli meie rahva sooviks 22 aastat tagasi ja see soov elab meis kõigis ka tänapäeval ja tulevikus. Ja nagu hiljuti oma kõnes väljendas meie välisminister, ei võidelnud meie ka Vaba dussõjas muu pärast, kui ainult rahu pä rast. Kui seda meie siirast soovi hakati mõistma, ei olnud enam takistusi õiglase rahu sõlmimiseks. Kahekümnekahe aasta jooksul on kõik meie naabrid ja kogu maa ilm võinud veenuda selles, et väike Eesti riik on töökas ja rahuarmastav riik. Seda on eriti mõistnud meie võimas naaber, Kel lega meil alguses tuli võitlust pidada, kuid kellega meie esimesena rahu sõlmisime* kui ta meile käe sirutas ja kellega meie ka nüüd esimestena olime valmis uuendama ja kõvendama häänaaberlikke ja sõprussi demeid, kui ta selleks ettepaneku tegi ja meile meie lojaalsuse eest kaitset ja abi lubas, kui keegi peaks püüdma meid rün nata. Mis on iseseisva ja rahuliku elu tule museks, seda näeme tänapäeval kõikjal nii kultuurilisel kui majanduslikul alal* Tänasel pidulikul päeval ei ole tarvis sel le tõenduseks tuua statistilisi andmeid, sest piisab sellestki, kui meie oma vaimusilma dest mööda laseme need pildid, kuidas nägi meie maa välja 22 aastat tagasi ja missugune ta on praegu, kui kõrge oli meie rahva kultuuriline tase siis ja tänapäeval. Kuhu meie ka oma pilgu ei heidaks, kõikjal märkame edu ja edasiminekut. Seda kõike on meile võimaldanud rahulik töö. Kui meil õnnestub rahus edasi elada oma ise seisvat elu ja kui meie ka seesmiselt en nast rohkem kokku liita suudame ning kõik oma vaimse ja füüsilise jõu rakenda me ühiselt tööle, siis võime olla kindlad selles, et meie ka kõige suuremad rasku sed võidame. Uuendagem seepärast tä nasel pidulikul päeval oma esivanemate vannet kaitsta rahu meie kalli kodu maa pinnal ja töötada kogu rahva ja riigi parema tuleviku hääks. Ehitagem edasi oma riiki nii, et siin kõigil oleks hää elada! Elagu Eesti! E. Uibo Siis läksid mehed».. Siis läksid mehed. Hing põhja taeva (all leekis ja põles. neil jätkus usku: Sind, kodu, kasvamas [näenl Nad läksid... Rekke said pandud verised [õled, sest aastasadade vermeis veel olid kehad [ja käed... Ei ükski kohkunud kuuldes kõmavat [ mürsku, neid millega tervitas vaenlaste määratu (voor. Ei ükski taandunud nähes kuis kaaslane [järsku ta kõrvale vajus karjeta, vapper ja noor. Nii laksid mehed. Jäi teele sügavaid [ haudu, jäid teele varemeis sillad, majad ja puud. Kuid julgete rünnakut keegi ei pannud [raudu, näis surmgi ei sulgenud vabadust [kutsuvat suud. *.. Nii käisid mehed. Neist hulgad [said liiasse kistud ei jõudnud õhtule toti,u.,c võitluspäev. Kuid aeg ei mata neid iialgi umbsesse [kirstu, nad istuvad Isa Kalevi paremal käel. Säält tulevad uuesti jälle nad lahingu l rivvi me järglaste tegudes kodu kui varitseb [oht. Ja nende nimi saab teistkordselt raiutud [ kivvi ja tammede alla neil kividel määratud [ koht. Vabariigi President Konstantin Päts 66 aastane Täna, 23. veebruaril, ou Eesti Waba riigi presidendi Konstantin Pätsi 6V. sünni päev. Sel puhul õnnitleb teda kni Eesti Wabariigi loojat ja juhti kogn maa ja soo vib, et Jumal aunaks temale weel paljudeks aastateks termist ja jöndu juhtida meie riiki ja rahvast. Kuna presidendi sünnipäew ja wabariigi aastapäew on peagu ühel ajal, siis tuletatakse paljudes organisatsioonides, eriti aga noorsoo organisatsioonides, wabariigi aastapäeva puhul korraldatavatel pidulik kudcl kokkutulekutel meele ka riigi kõrgema juhi ja noorte sõbra sünnipäeva ja jutusta takse tema elust, mille ülimaks sihiks on ol nud oma rahva teenimine ja tema vabaduste ning õiguste kaitsemine. Eesti ja Läti koostöö Vabadussõjas Kuidas ühiste jõududega löödi landesvääri ja vabastati Riia Pühitsedes Vabariigi 22. aastapäewa tuleta gem Me meede mõningaid episoode riigi loomis päewilt. Eesti rahwas ou Vabadussõja päewilt alates tegutsenud tihedas koostöös oma lõunapoolse naabri Läti rahwaga. See wiljakas koostöö atvaldub nii mõlema riigi loomispäewil, kui ka hilsemal ajal, omandades nüüdsel poliitiliselt ras kel ajastul eriti suure tähtsuse. On jv mana tõde, et raskustes ja suurtes heitlustes saadakse häid ja kindlaid sõpru ning nii on ka meie sõprus oma lõu? nanaabri Lätiga olnud püsiw meie ühisest heit lusest saadik. Heidame pilgu meie ühistesse Vabadussõja sündmustesse a. suwel a. suweks oli Eesti territoorium terwelt ja Põhja-Lätimaa waenlastest puhastatud, kui ilmus silmapiirile uue ähwardawa kõuepilwena Saksa rauddiwiis ja lan deswäär. See wäekoondis tegutses Eestist ja Lä tist põgenenud aadlike «parunite" näpunäide tel ning otsesel juhtimisel ning selle wäekoondise 'eesmärgiks oli Balti hertsogiriigi jaluleseadmine, mille loomine jäi pooleli a. nowembris sak sa oknpatfiooniwägede lahkumisega. Varustatud hääde relivadega tungis see wäekoondis maikuu tviimastel paotvadel Lõuna-Lätimaalt Riia suu nas, mille wallutasid 22. mail ja kukutasid Läti rahwusliku walitsuse eesotsas Praeguse Läti Wa tariigi presidendi K. Nlmanisega. Läti sõjawagi, olles alles organiseerimisjärgus, ei olnud suuteline saksa mägede tugewale surwele «astu panema ning taandus Põhja suunas. Põhja-Lätimaal tuli lät lastele appi eesti wõidukas sõjawägi ning ühiselt asuti põlist maenlast maalt wälja ajama. Eestlaste ja lätlaste peolt pakuti landeswäa rile tekkinud konflikti rahulist lahendust, kuid saks lased seda ei soominud. 22. ja 23. juunil a. anti landeswäärile otsustan» löök, mille jäkele meie ja läti wõidukad wäed alustasid edu arenda mist Riia suunas ja lõpuks wallutasid Riia. Kui das fee toimus, sellest jutustab koguteoses EeSti WabadussSda 2." järgmist: Järgmisel päewal, 24. juunil kell il mus ülemjuhataja direktiitv. kus 3. ditviifi ja soo musrongide diwisjoni ligema ülesandena nähti ette sakslaste kaitseliinide wallutamine Koitva jõe suudme Segetvold-Nitou Adjoonel. Kui aga jõudu jätkub, kästi tvõtta ka Riia enda alla, mida soowitatj teha koos läti wäeosadega. Meie Ülemjuhatus nägi, et waenlase täielikuks purustamiseks tuleb teda Riiani tagasi suruda ja linu ara wötta, et siis soodsamad rahutingimused teha. LandeÄvääri tvastupanu meie edasitungile ala tes 24. juunist osutus üldiselt nõrgaks. Sakslased põgenesid niisuguse kiirusega, et ei suutnud raud teel korraldada isegi tvajalikke purustusi, kuigi ettewalmistused selleks olid tehtud. Õöl wastu 25. juunit 6. polk ületas Koitva jõe ja koos Kuperja nowi partisanidega ründas Hinzenbergi kindlusta tud kaitsepositsimme. Hinzenbergi mõis kujutas en dast täielikku kindlust maailmasõja-aegsete kaewi kute ja traattökctega. Wastane laskis meie aheli kud wäga lähedale ja aivas siis ootamatult tule. Kuna suurükitule toetus osutus nõrgaks, siis löödi meie kallaletung Meriselt tagasi. Rünnakut kor rati 26. juunil, mil see õnnestus täielikult. Wahepääl oli Keedra walitsuse sõjaminister J. Wankin teinud meile ettepaneku relwade-rahu koh timapanemiseks. Kindral J. Laidoner lükkas aga J. Wankini ettepaneku kindlalt tagasi, tähendades, et ta ei koe enam wõimalikuks astuda läbirääki misse waherahu aisjus landesivääriga, kes ise kord üles ütles sobitatud lvttherahu. Seejuures rõhrk? tas Sõjatvägede ülemjuhataja uuesti, et Läti rahtvaga ja Läti iväeosadcga meie ei sõdi". Riia kallutamine on huwitaw selle poolest, et stin möitlefid rööbiti maawägi ja merewägi. Meie tubli laewastik merewäekapten Pitka juhtimisel toetas oma mõjuma suurtükitulega maamäe ope ratsioone, aidates nii kaasa wastase Mäljalöömisele positsioonidest Riip linna ees,mis olid tugewasti kindlustatud juba maailmasõja ajast. 2. juuli twtrahommikul, niipea kui selgus, et maawägi olj Riia eeslinna jvallutamiseks uuesti pääletungile asunud, otsustas meretväekapten J. Pitka Kallutada läewastikuga Dünanüinde (Dan gawagriwa) kindluse. Selleks algas laewastik kella kolme paiku liikumist Wäina jõe suudme suu nas, ees..lennuk", siis..wambola" ja..lembit". Umbes 56 kaabeltau (10 km) kauguselt atvas waenlase kergesuurtükk kell tule laewade pihta. Lennuki" signaali järele tvõtsrd laewad kindluse oma suurtükitule alla. Järgnewalt sunniti laewastiku tulega waikima ka waenlase kuulipil duja Wecaki kordoni juures, mis saadud luuretea dete järgi takistas meie jalaiväe edasiliikumist. Niipea, kui selgus, et maatvägi on Kallutanud Alt-Mühlgrabeni, sai Lembit "kell 9.15 käsu sisse sõita Wäina jõe suudmesse...lembit" oli lühem teistest laewadest, seepärast oli tal hõlpsam liikuda jões. Kui Lembit" lähenes aeglaselt jõesuud mele, atvati korraga ta piha laheda maa pä.lt tüli kahest suurtükist. Samal ajal tiirles laetva kohal pomme pildudes kaks waenlase lennukit. Waenlase patareile wastas laew kogututega kõigist suurtük kidest. Nagu hiljem selgus, tehti sellega patarei silmapilkselt wõitluswöimetuks. Waenlase lennu kid kihutati minema tabawa shrapnelliwlega. RNide wasakul tiiwal 3. polk, luisanud Raud diwiisi osad tagasi maailmasõjaaegsele kindlusta tud positsioonile Kurtenhosi jaama ja kipsiwabriku üldjoonel, asus ööl wastu 2. juulit energilisele kallaletungile. Löögi eesmärgiks oli purustada Riia ees Rauddiwiisi osad. Nii juhid kui ka meeskond läksid lahingusse suure ivannustusega, mispärast tegcwus alguses arenes tväga hoogsalt. Wäeosa murdis läbi waenlase kindlustatud positsi oom, arendades edu Kirchholmi mõisa ja Sõjaiviie platwormi ülbsimnas. Warsti selgus aga. et Rauddiwiis ise oli 2. juuli hommikul kawatsennd alustada suuremat kallaletungi üksküla suunas, mispärast tal Sõjaiväe-platwormi juurde olid koondatud tugcwad löögiosad. Nendega Rauddi wiisi juhatus läks üle ägedale wastukällaletungile. Merises heitluses, kus kumbki wäeosa wõitles otse meeleheitliku wihaga, sunniti 3. polk lõpuks tagasi tõmbuma oma endistele seisukohtadele. Meie me hed tvõitlesid sakslaste tvastu täieliku surmapõlgu sega. ennenägemaw wiha ja wisadusega. 3. juu lil, kui suure pidulikkusega toimetati langenute matmist, pöördus metskond polguülema poole pal toega jätkata waenlase jälitamist ja häwitamist, et ta et saak» enam kunagi meile kallale tungida". Raudtee suunas tegutsesid hoogsalt meie loo musrongid. Soomusrongide wöima» suurtükimügi purustas wadtase tugvwad wastupannsõlmed, pommitada kaugelt ka Riia linna. Tähelepanu waäriwaks kangelasknjnks soomusrongidel»li soo. musrongide suurtükiwäe-inspektor leitnant Rein hold Tabolotnöi, kes langes neis wsitlustes waen» lase suurtiuimürsu läbi. Ltn. R. Sabolotnõi oli soomusrongidel tuntud Kartetshi" nime all, mille ta oli saanud tänu oma harukordsele külmale merele ja osawusele suurtükitule juhtimisel, ühtegi pauku ei lasknud ltn. R. Sabolotnõi täpse arwestuseta kuhu mürsk oli määratud, sinna ta ka kukkus, külwates surma ja hirmu waenlase ridades. Kord waremalt haawatud, Ibn. R. Sabolotnõi ei läbenud ära oodata täielikku paranemist, waid ruttas rindele, kus langes waenlase mürsu läbi. Nende lahingute,»» Riia wiirawates otsustati Riia saatus. Lagunem saksa mägi ei olnud enam Möimeline linna kaitsma ning liitlaste abiga pöör torti uuesti EeSti ülemjuhataja paole rahu sõlmi miseks. 2. juulil kell algasid Riia läbedal Ziras denhofis rähuläbirääkimised. Läbirääkimisi juhtis Inglise sõjaväeline esindaja RiiaS kol.-ltn. Tal lents. Meie ülemjuhatuse esindajaks oli 3. diwiisi staabi ülem al.-polk. N. Reek. Läbirääkimised sakslastega kandsid ägedat ise loomu, ja katkesid koguni kaks korda, kuid algatati uuesti liitriikide sõsawäelise esinduse poolt. 3. juulil kell 3.00 jõuti lõpuks nii kaugele, et wöidi alla kirjutada waherahulepingule. Lepingu järele pidid kõik Saksa söjawäed lahkuma Riiast 5. juulil kella ks ja wõimalikult kiiresti ka Lätimaalt. 8. juulil Pöördus Läti seadusüt walitsug ees tos*# tolleaegse piisunniftri S Müümisega Riiga tagasi, et alustada riigi juhtimist eastlaste abiga Nnrbastatud päälinuas.

3 Reedel, 23, veebruaril 1940, a. Nr, 22 (28) S A K A L A" 3 Milline on isamaa mõiste sügawam mõte? Jsamao on lasteluule, kirjutas omal ajal Juhan Luiga. Mida see tähendab? Lasteluule, lapsepzlwe mälestused on enne kõike seotud koduga, sünnikohaga. SZ- Itast kodu" on tuletatud sõna kodumaa, nagu saksa keeles sõnast on tuletatud sõna»heimat". Kõneldes wõi kirjutades isamaast mõel dakse selle all tawaliselt midagi suurt, ülewat, ideaalset suurt sihti, mida tuleb saawutada. Ent kas isamaa Pole pigemini midagi lahe dast, armast, reaalset. Shii mehed haarowad relwad kätte, et kaitsta oma isamaad, fiis kaitsewad nad oma kodu naist, lapsi, wcmemaid ja teist lahe dast ja armsaid inimesi. Kui wõõrfil tuntakse igatsust kodumaa järele, fiis on see igatsus kodu järele. Jsamaatud inimesed on tawali selt ka kodutud inimesed. Isamaa mõttest Vabariigi President K Pätsile im tulnud kogu maalt rohkesti terwitufi nii Nrja kui te iiegraasi teel. WabaduseriSti Wendade ühenduse Volinike kogu kirjutab oma järjekorraliselt üldkoosolekult: WabaduseriSti kawalerid kinnitavad Teile oma suurimat lugupidamist ja parimat Püüet olla alati walmis meie rahwuslikknde, riiklikkude ülesannete täitmisel". Vastseliinast kirjutatakse: Ma«ri maanoor teringi astapäewast ja üldkoosolekust osawõtjate uimel terwitame Teid kui meie suurt juhti ja idee list sõpra. Meie tegutsemise kohaks ei ole kooli ega ka rahvamaja, waid põllud, aiad, nurmed ja niidud, aidates väikese rakuna kaasa maatulukuse tõstmisele. Teie juhtimise all wõime oma tõid ja ettevõtteid läbi viia rahulikus meeleolus". Kes tulevad meistriks? Nagu juba teada, peetakse Wabariigi aasia petval, 24. ja pühapäeval, 25. weebruaril Wiljan dis maakonna meisterwõistlusi suusatamises, kus katvas on 18 km. Võistlusklassile, 10 km. algaja tele. 5 km. naistele, mäehüpepd, slalomsõit ja kom bineeritud suusatamine. Wabaduspaewal algawad wöistlused kell pool S järvel supelhoone juures, kuna pühapäeval toimuvad wöistlused kell 12 hüppcmäel ja RärSka nölwcrkul. Neist võistlustest võtavad osa kõik WUjandimaa paremad suusata jad, kes ühtekokku mõjustavad väga tugeva kon kurentsi. Huvitav o,n vaadelda kes ühel toõt teisel alal stardivad ja kelledest võib loota meistritiitlite pärijaid. 18 km. suusatamises toimub pääkonkurents ar vatawasti vanameister J. KocVitt ja tänavu tal vel eriti häässe vormi tõusnud Leo Kauri vahel. Neile on aga küllaltki kardetavateks rivaalideks A. Andreson. J. Heinmäe, vennad Kõresaared, A. Rosenberg ja veel mõned teised, kes senipeetud võistlustel on võitnud üksteist kordamööda. Wõist lusolukorras võib ette tulla mitmesuguseid ülla tusi. nii et lõpulikku paremusjärjekorda im raske ennustada^ Kui kõneleme isamaast, mõtleme selle all esmajoones kodu ja perekonda. Eriti wäike rcchwa juures käib tse isamaa mõtte mõistmi sele läbi lapsepõlwe kodumälestuste, perekon na ja sugulustunnete. Seda wnneb ka rah was ise instinktiivselt. Koidula saksa lüüri kast inspireeritud paatoslik ja üldsõnaline isa maaluule pole kunagi saanud nii populaarseks, kui Veske, Körberi ja Renniti lihtsakoelised aga kodukoha lasteluulel põhjencwad laulud. Koidula õitsew Eesti rada ja lehkcrw isamaa" ei ole suutnud millalgi äratada nii südamelä hedasi mälestusi kui Weske isatare, kambrike, wäike Ma, kink ja oja", Körberi..isamaja, linnupesa sarnane" wõi Renniti lohk, saar ja koppel". Isamaa Pole nii siis mitte ainult kõrge ja kauge, ideaalne ja ihaldataw mõiste, waid wähernalt meile praegusel hetkel täiesti lähe dane ja reaalne. Isamaa mõttes peitub en ne kõike kodu oma murede ja rõõmudega, töö ja Puhkusega. Isamaa tähendab tööd. Tööd enese ja oma Perekonna kasuks, oma otseste ülesannete täitmist ja töötamist weel enam kui seda meilt nõutakse. Kodu kaunis tamine on ühtlast kodumaa wunistamine. Meie Wabariigi aaötapäewa aktust ei peeta mitte ükfi Tallinnas paraadidega ja kõnedega, waid igas linnas, akewikus ja külas õieti igas eesti kodus. Kui aastapäewa Pühitsejad enese ümber waatawad, siis ei näe nad eneste ümber mitte ainult meie wäikeriigi esindus hooneid, waid ka wäikelinna pistmajasid, tabu sid, metsatukki, niite ja põldusid. See kõik on meie isamaa ja mida meie teeme selle maa ilustamiseks ja kaunistamiseks, mis meid ümbritseb, seda teeme isamaale. Rahwnskultuur on enne kõike kodukul tuur. Iga rahwa kultuurilise taseme järele otsustame ta kodu järele. Suured ja toredad esinduspaleed päälinnades äratawad küll meie ihaldust, kuid rahwa kultuurilise ja majan dusliku taseme üle me nende järele otsust teha ei saa. Isamaa Pole mitte ainult sõna, mis sobib kasutada paraadidel ja aktustel, waid see on ideaal, mille täiendamisele peab püüdma igaüks äripäewa askeldustes oma kodu hääks. Ent rahwas ja rahwaluule tunneb isamaad ka suuremas ja ideaalsemas tähenduses. On tuntud meie rahwaluules Kungla rahwa motiiw. KUngla on muinasjutuliseks ide aaliks orjuses waowlewaile teomehele. Ta ilustad seda kujutletawat imemaad kõige ere damate wärwidega, mis tal on kasutada. Kungla on maa ~kus need kuked kulda söö tvad, fttfeb kulda, kanad karda, haned haljasta hõbedat". See on tüüpiline muinasjutumaa, nagu neid esineb iga rahwa luules wastan dina igapäewastele niuredele ja unntiutus tele. Mida raskem igapaewane koorem, seda heledamates ttwnides kujutati ideaali, saamu tamatut isamaad, kadunud paradiisi. See on nn. pühapaewaisamaa. mis rahwuäiku ärkamisaja tegelaste silmade ees hõljus ja meeles mõlkus, kui nad üritasid tõotada rahuni hääks. Sellest ideaalsest isamaast laulab la nende lüürika. Hüüdmargistatud kiidulaulude kõr wal isamaale, emakeelele ja kodukohale koh tame waewatt mõnda wihjet selle tulewiktts oodatud ja minewikus taga nutetud isamaa tegeliku olemuse kohta. Rahwa minewiku ülis tamine )ü ülespaisutatud tulewikulootused moodustasid ärkaniisaja mentaliteedi romcrn ttlise isamaaideaali, mis ei kannatanud wälja kokkupuudet reaaleluga. Alles uus põlwkond, kes nägi oma ülesandeid ja sihte hoopis reaal semalt, jõudis lähemale ka nende sihtide tege likule rakendamisele. fr"t tungis luuri kast kg kodudesse, kus ärkamisajal weel lok kas saksa eel ja baltilõhnaline meelsus. Sõna isamaalsuseft ott saanud teoisamaalsus. Loo mulikult ruttas wanem põlwkond nooremale ette heitma rahwusluse puudust, sest noorem PZlw rääkis wähem ja armastas enam tegut seda. Tervitusi Vabariigi President Jõudnud sõnaisamaalsusest teoifaniaolfu seni, ei tohi me aga unustada Juhan Luiga määrangut: isamaa on lasteluule. Reaalsuse paale waatamata ei tohi isama mõttelt puu duda luule element, ei tohi puududa tunded. Kui kaine mõistus meid kipub wedama oma kasulikele päewapoliitika radadele, siis Peab jääma midagi, mis meile alatasa meenutab, et isamaa hääks peab ka ohwreid kandma. Ei tohi langeda teise äärmusse, uskudes, et üksik inimene on kõik, et ta on õigustatud ühiskon nalt kõike saama, andmata midagi wastu. Ka romantiline tundetoon peab jääma isamaa mõistele. Kus mõistus keädub, süäl peawad asemele astuma tunded. Teoorja Kunglarahwa ideaal on meil saa vutatud. Oleme jõudnud kõrgemale astmele rahwusliku teostumise wõimalustes ewime rahwusliku iseseiswuse ja enesemääramise wõimalused. Loomulikult oli ideaali saawu tamine seotud teatawate pettumustega. Loo deti saada Palju rohkem, kui see tegelikult oli wõimalik. Sellest esimestele isesciswusaasta tele järgnenud lahkhelid, mis awaldusid iga fugustes rahwaliikumistes. Ei saadud aru tõsiasjadest, et wabadust hoida on raskem kui wabaks saada, et wabadus enesest ei anna mingeid erilisi tulusid, waid otse wastupidi, asetab suuremate kohustuste ette. Waba isa maa saawutamine nõudis indu ja waimustust, selle säilitamine nõuab indu, tööd ja püsimist.».m. Konstantin Pätsile Antsla kasvatuspäevast osawõtjad termita wad Vabariigi Presidenti, kes wõimaldab rasketel aegadel meie noorsoole rahuliku kaswatuse ning arenemise kodumaa hüvanguks. Edast terwitavad Vabariigi Presidenti TSHt were valla Rõhu algkooli pere ja ümberehitatud koolimaja SnniStamiSaktusest osavõtjad, Kanepi koguduse nõukogu. Tallinna 1. kaitsepataljoni seltsi aastakoosolek, Awinurme kasvatuspäev, Wast seliina omavalitsuse ja seltskondlikkude organi satsioonide esindajate üldkoosolek, Narva tüõstus kooli SpilaSte pere kooli 15. aastapäeva puhul, Lõuna wallawolikogu, Wene haridusselts «Woshodi" pääkvosolek, Jru maauoorteringi aas takoosolekust osawõtjad, Wabausu ühingute Liidu aastakongress, Tuletõrjekooli 2. lend. Tartumaa rahwus- ja noortepäevast osawõtjad, WadaduS sõja Invaliidide Koondiste Liidu asemikkude kogu koosolek ja ülemaalise EeSti Noorsoo ühenduse Tallinna osakonna aastakoosolek. Algajate klassis on nii rohkesti noori võistlejäid, et siin võistlus tulemusi ja võitjaid ennus tada on peagu päris võimata. Samasugune olu kord on naiste wõistlusalal. kus siiski paremaie. võistlejateta wöiks välja tõsta Aino Wentat, Rita Treid j. t. Kõige huvitavam olukord esineb kombineeritud wõistlusalal kui ka slalomsõidus. Kombineeritud võistlusel esineb tvanemate võistlejate kõrwal rida nooremaid, kellede huvides kombineeriwd wõistlu ses tavaline 13 km. asendatakse 10 km. suusatami sega, mis nõuab noortelt vähem pingutust. Mäe hüpped tuleb kombineeritud suusatamises sooritada aga ikkagi suurelt mäelt täie hoävõtu juures. Ko:n bineeritud wõistluse pääkonkurentide nimestiku on sellised nimed nagu A. Kuusk, H. Arwo, A. Sini meri, H. Tassa. H. Kooriks, E. Riimak, A. Rosen berg, A. Wares. H. Riisen j. t. Kui siin üks tvöi teine tvõistleja on teada kui väljapaistev murd maasõitja, siis samal ajal teised osutatvad suure mat ülekaalu mäehüpetes ja nii kujuneb siingi tväga huvitav olukord kes võidab? Enanms loetletud nimedest toõistlewad ka puht mäehüpete osas ealdi, kuid siia lisanduvad veel.vennad R. ja H. Liiwid j. t. Mächüpetes on praegu enamvähem võrdseid tvõistlejaid üsna Pill rida, Slalomsõidus on osavõtjaid samuti rohkesti, eesotsas wntmna test nimmest: vennad Liiwid, Juhansoo, Taar, Wanamõis, Riisen j. t. Teenetemärke Viljandi tegelastele Vabariigi presidendi poolt on wabariigi 22. aastapäewa puhul annetatud teenetemärke järg «istele Viljandi ja Viljandimaa tegelastele: Viljandi gümnaasiumi ja progümnaasiumi inspektorile Hans Ruudelile Valge Tähe 4. klassi teenetemärk. Loodi algikoli juhatajale Anton Animägile, Kadala-Villowere algkooli juhatajale Jakob King sepale, MSnnaste algkooli juhatajale Andres Lät tvmäele, Pajust-Pisisaare algkooli juhatajale Ain Ottole, maawalitfusv admwistratiiwosakonna as jaajajale Jaak Mõtusele, Pajusi wallawanemale Hans Kalepile, Raudna wallawanemale Jüri Mar tinsonile, Paistu walla sekretärile Kustas Päs sale, Abja walla sekretärile Madis Soodiole, Põltsamaa tnletõrjediwlsjoni pääliku abile Endel Rumwsltile, EeStt Punase MM b. klqssi teenete märgid. Viljandi ringkonnakohtu liikmele August Wih welinile Valge Tähe Z. klassi teenetmnärk, Vil jandi ringkonnakohtu kinnistusjaoskonna sckrrtä rile Tönts Staarile Valge Tähe 4. KaSst teenete märk, Viljandi ringkonnakohtu arweametnikule Ella KaSsile Valge Tähe 1. Sassi medal, Vil jandi abi-maksntnspmorilv KaSpeo Tähtile Valge Tähe 4. klassi teenetemärk, linnahaigla flsehai guste of. ordinaatorile dr. mcd. Mats Nõgesele Pu nase Risti 4. klassi teenetemärk, Jämejala wai ««haigla majandusjuhatajale Johannes Seng dnschile Valge Tähe 5. klassi teenetemärk ja sama haigla vanemale kantsekeiametnikule Alice Kardile Valge Tähe teenetemärgi 2. klassi medal. Võhma jaamaülemale Jaan Susterile, Vil jandi postkontori ülema abile Jüri Marfile ja Snnre-Jaani postkontori üleniale Johan Laina sele Valge Tähe 5. klassi teenetemärgid. Sakalamaa malewa kompaniipääliknle August Köitvale ja sama malewa antodiwisjoni pääliku abile Voldemar Heurirhsonile Kotkaristi 5. klassi teenetemärgid. Sakalamaa malewa orkestri päälikule August Härmale, malewa juriskvnsnltile Leonhard Lu hale, gaafikaitse Päälikule Jüri Luigale, malew konna adjutandile Leonhard Kärnerile, käskude täitjale Päälikule Jaan Naissoole, warahoidjale Tõnis Adamsonile, eskadroni pääliku abile Johan Orumetsale, Kotkaristi kuldrist ja malewlasele Karl Kallakule Kotkaristi raudrist. Naiskodukaitse jaoskonna esinaisele Helmi Polmanile Kotkaristi kuldrist. Küsimusi-vastusi Riigivolikogus Riigiwolikogn eilsel koosolekul oli päevakor ras 31 küsimust valitsusele, ms esitat pilamiselt nelja rahvasaadiku, nimelt O. Ltwi, M. Unti, L. Johansoni ja N. Ruufi poolt. Enamusele küsi mustele anti ministrite poolt snussnalised vastu sed, kuna osale küsimustele annab mnjandusmi nister hiljem kirjalikud vastused. D, Lõvi küsts, kns tahetule pidurdada mitme kohapidamist. Majandusministri wastusest nähtus, et mitmekohapidamine ei ole kooskõlas riigiteenis tuse seadusega, mispärast see pole ka lubataw. Muid abinõusid siin tarvitusele ei võeta. N. RuuS päris, kas walitsus peab lubatawaks, et osa riigi ametnikk on üheaegselt mitme riigi- sa eraasu tuse teeuistuses ning kes ametnikest te enimad mit mel kohal. Majandusminister vastas, et juhustel, kui see riikliste huwide seisukohalt soovitav või kus see seaduse nõuetele wastu ei käi, peab wa litsus lubatawaks, et osa ametnikke on üheaegselt rohkem kui ühe asutuse teeuistuses. Riigiteenijate nmbes Kftfl perest on kindlasti mitmed tuhanded rohkem kui ühel kohal teenistuses. Nime kirja nende Wjta on võimalik esitada alles pääle vastava ankeedi andmete kättesaamist. Edast oti küsimusi veel õige mitmesuguste as jade kohta, kus püüti selgust saada kütteainete hinna tõusu, kodade kulude, wäljaweokaupade hin natõusu ja võlgade kohta. Küsijad said rahuldavaid vastust. KüfimuSte-wastamiste päevakorra järel jat kus eelarve arutamine osade kaupa. Sotstaalmi nisteeriumi eelarve juures kõnelesid O. Gustav son, E. Konno, A. Krndra ia M. Sõrra. Ühislaul Riigi Ringhäälingus ühislaulude üldisema leviku soodustamiseks on Riigi Ringhääling võtnud saatekavasse ühislau lude õppimise, et sel teel mei ühislaulu põhivara hulka kuulnvaid laule teha nii sõnade kui viiside ofas üldiselt omaseks. AlateS 22. veebruarist rakendub ringhäälingu pere.iga neljapäev algusega kell ühislaulude õppimisele, millest osavõtt on võimalik ka kõigil raadiokuulajal!. Esimese saate kavas on E. Wõrgn laulud EesU lipp" ja «Isamaale", A. Läte «Kus PSHjalaHe ko hiseb" jt. Kõigi õpetamisele tulevate laulude sõnad leiduvad Eesti Lauljate Liidu kirjastusel äsja ilmunud vihikus Walik ühislaule 1", samuti on sõnad «Raadiolehes". ühislaule õpetab pros. Juh. Aavik, hiljem G. Ernesaks. Pääle selle saadab Ringhääling ühis laulu erilistes PõimikuiS, mis sisaldavad lisaks lauludele deklamatsioone, muu hulgas ka luuletusi käsiloleva ühislaulu võistluse wiifistamiseks vali t«d tekstide kogust. Efimene põimik on saatekavas 25. veebruari! kell Põltsamaal tabati varas 20. weebruaril awaldas Põltsamaal asuwale kriminaalassistendile samas Zõgetva maanteel nr. 40 elutsew tisler Martin Raukas, et ajawahemikul tveebruarini on tema töökojast ära wa rastatud mitmesuguseid puutõöriistu kokku 12 kr. 40 sendi wäartuses. Kriminaalpolitsei poolt toime pandud juurdlusel selgus, et warguse on toime pannud ilma kindla Elukohata Fromhold Tekko, õ-3 aastat toana, pärit Tartust. Wiimane tabati ja paigutati Wiljandi tvanglasse. Tekko on tvarem Marguste pärast lor duwalt käristatud. Nõdrameelne poeg 6 nädalat ema laiba juures Sakus, Tödtva tvallas awastati neil päewil jube lugu. Nimelt ilnures, et üksikus majakeses elaw Kadri Luukin, üle 70 aasta toana,oli sur nud juba 6 nädalat tagasi. Laip lamas toas ja selle juures toaltvas kogu aja surnu poeg Oskar Luukin, kes on nõdrameelne. Poeg oli kogu aja tuba kütnud, mille tõttu laip ilmutas juba seda tvõrd tugewaid lagunemise tunnuseid, et kohalik arst lahkamist ette wõtta ei tahtnud ja laip saa deti Tallinna lahkamiskambri. Kõigi sümptoomide järele wanainimene suri südamenõrkusesse, kuna ta juba tvaremini oli haiglane. Kuna ta elas üksildasena oma nõdra meelse poja seltsis, siis ei teadnud ka keegi teda waatama minna. Poeg ei olnud kellegile häda ohtlik, waatamata oma haigusele töötas ta lukus sepana ja teenis endale ja emale ülalpidamist. Kui aga neil päewil juhuslikud möödaminejad märkasid, et Luukmite majake oli üleni mattunud lumme ja maja juure ei wiinud ühtegi teerada, awati maja uks. i W ~ ~L Reuma ja lihasvalude pu> fpmlrs? F hui Capsiplast on leidnud cluil tuhatkordset tunnustust. c kohe meektiva \ s o'ustun^en'n^ra^usta Kolm uut kindralit Ülendamisi vabariigi aastapäeva puhul. Kes ülendati Viljandi garai sonis ja Sakalamaa malevas Vabariigi presidendi käsßirjaga relwastatud jõududele 16. weebruarist k. a. kõrgendatakse ar wates 24. weebruarist 1940: Kolonelid kindralmajoriteks: Aleksander Jaakson VR 1/3, Richard Tomberg, August Kasekamp WR 11/3. Kolonelleitnandid kolonelideks: Vassili Külaots, Erich-Johann-Friedrich Tosfer, Johan Tuuling. Jaan Lukas WRI/3, Johannes Soodla WR H/2, ja 8., Aleksander Wernik, Woldemar- Nikolai Karing WR 11/3, Oskar Palu WR 1/3, H/3, Henn-Ants Kurg, Ants Rehtlane, Eduard Lillak, Troadi Lango. Ei saa veel lahkuda... Sisenejaile wli wastu Oskar Luukin, kes nae ratades teatas, et ema on sõitnud «tväljamaale". Samas leiti aga põrandale ema laguncw laip. Kui pojale selgeks taheti teha. et ema on surnud, tvas tas tar Küll ta tõuseb warsti jälle ellu!" Toas polnud enam midagi söödatvat; wiimased päewad oli poeg end tõstnud tooreid herneid närides. Viljandi garnisonis on ülendatud sama käsk kirjaga: majorid Rcckicrt-Eduard Altpere ja August WaSfil WR 113 kolonelleitnmidiks; kaptenid Theo dor Raudsepp, Alcksander-Eduard Mikker ja Ha rald Kõrwne majoriteks ning leitnandid Eduard Mürk ja Jaak Järw kapteniks. Kaitseliidu Sakalamaa malewas on ülenda tud nooremleitnandid Enn Väljak ja Elmar OtS leitnandiks ning lipnikud Jüri Panga, Johannes Kasak ja Eduard Kagu on ülendatud noorem leitnandiks. Siia jäänud ümberasujate esindajad ja ametnikud paluvad lahkumiseks ajapikendust TAHETAKSE TUUA SAKSAST NAISI AJUTISEKS TAGASI Nagu Uus Eesti kuuleb, ei tuldavat sakslaste ümberasustamise lipuleviimisega 1. märtsiks s. a. toime, nagu see kindlaks oli määratud. Põhjuseks olewat pakane talv, mis mered kinni külmetas. Nüüd olewat Saksa saatkond pöördunud meie ametiasutuste poole, palwega ümberasustamise tähtaja pikendamiseks. Olukordi arvesse wöttes olewat arwata, et palwe rahuldatakse. Weel teatab leht, et kohalik Saksa koloonia tso tawat pisut suureneda usalduswalitsuse ametnike artvel, kes Saksamaalt ajutiseks Eestisse tagasi söidawad. UsalduSwalitsuse andmetel tnlet Saksa wälispasstdega tagasi abielunaist, kes k»»s teiste ämber asujatega warem Eestist lahkusid, kella mehed siin aga on jäänud usalduswalitsr.se teenis tusse. Lapst ei kawatsetawat Eestisse tagasi tuna, kuna need Saksamaal juba on alustanud koolis käimisega. Tarvis on elavat isamaa-armastust Seni olevat meie asutuste poolt sissesõiduks luba antud waid ühele isikule, kelleks on Saksa usaldnswalitsuse juhtiwama tegelase naine. Rahvuslike aktuste korraldamisele rakendatagu üha rohkem noori Homne pidupäew riiklikult on tähtsam kõigist teistest päevist selles mõttes, et ta on riigi sünni päev. Kui ka kõik kirikue kellad kumisevad, tuled säravad ja lipud lehvivad, et suuda see kõik fliski veel küllalt tõhusalt kriipsutada alla iseseisvuse ja vabaduse määratut tähtsust. JluS on komme aastapäeval Pidada suuri paraade ja süüdata ko dumaa eest langenute kalmudel mälestnsküünlad. Eriti noortele avaldab see suurt mõju ja õpetab hindama toodud ohvrite tohutut väärtust. Kuid palju tähtsam on isamaaarmastuse istutamine maast-madalast noorte hinge. Lipud, illuminatsioonid ja Paraadid kui puht välised efekti saavutamise vahendid on viimas tel aastatel oma süsteemis ilmutanud juba teatud traditsioonide algmeid. Jääb ainult soovida, et algatatud traditsioonid oma tõhususelt veelgi sü veneks. Traditsiooniks on saanud ka aastapäeva puhul aktuste pidamine. Linnades aktuste korral damine on võrratult lihtsam kui maal. Sellepä rast aktused linnades on seni üldiselt rohkeni ön nestunud kui maal. Mõnel juhul siiski on aga ak tnfed linnadeski kippunud jääma nigelaiks. Nii on Wiljandiski olnud mitmeid vabariigi aastapäeva ja teisi rahvuslikke aktust, mis on jätnud väga vesise ja elutu mulje. Julgemad, kuid sellejuures ometi õnnestunumaid katseid aktuste korraldamise alal oli Wiljandis koolinoorte esinemine aktuse kõnelejatena. Nii kurblooline ja valus kui see ka on, meie wauad tegelased on tihti juba enda kui vaks rääkinud ja sellepärast otsid teinekord lausa \amll tob ning eemaldab haigust põhjustavad mörkohused. meeleheitel nende kõnedest ainsatki Vaimustuse ja Vaimukuse sädet. Tuleks küll kaaluda ja leida tu levikuski rohkem ja rohkem võimalusi noorte kõ nelejate ja esinejate rakendamiseks rahvuslikel aktufil. Noortel on aga rohkem elurõõmu ja wölt» simata vaimustust, sellepärast sisustatagu edas pidi aktust üha rohkem noorte esinemistega. Maal on olukord mõnelpool meelgi halwcm. Tihti puuduwad k«chapääl hääd kõnelejad ja nende wäljastpoolt tellimiseks ei taheta teha lisakulutusi, kuigi näiteks üliõpilaskond on siin näidanud üles suurt ohvrim«lsust ja valmisolekut kõnelcndnde korraldamisel. Suurimaks halbuseks maal on tihti see, et ürituste organiseerimine jäetakse wiima sele silmapilgule ja fiis loomulikult ei saa enam tellida tväliskõnelejaid ega Korraldada muid esine misi nagu oleks maja. Kuna wiimasel ajal on kaitseliit asunud rahvuslike ürituste ja aktnste korraldamisele, siis on olukord maalgi muutunud korrapärasemaks, vähemalt on asjale antud kind lad raamid ja kus õnnestnb kaasa tõmmata ka teisi organisatsioone. fiis sääl ei või kahelda ette võtete õnnestumises. Näid aga, et maalgi tooks asjale kasu, kui lastakse rohkem esineda noortel kõnelejatel ja noorsool üldse aktuse sisustajana. Noortel leegitseb isamaaarmastus südames ja see on kõige tähtsam. Wanadelgi ei puudn see, kuid sageli elukarmus kaanetad hõõguvad südamesõed. Meil ei ole tarvis kellukesena helisevaid ja vasena knmisevaid sõnn, vaid elavat isamaaarmastust! A. R. Przemysli piirijaamas asetatud õlitorud, milliste kaudu laaditakse Vene tsisterni dest ümber õli Saksa tsisternidesse, õli vedu Venest Saksamaale toimub Saksa- Vene uue kaubalepingu põhjal.