PUIDUTRANSPORDI MAKROMAJANDUSLIK UURING
|
|
- Caroline Carstensen
- 7 år siden
- Visninger:
Transkript
1 PUIDUTRANSPORDI MAKROMAJANDUSLIK UURING Töö teostajad: Tallinna Tehnikakõrgkool Tartu Ülikool Eesti Maaülikool Töö tellija: Eesti Metsatööstuse Liit Partnerid: Autoettevõtete Liit Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministeerium Riigimetsa Majandamise Keskus 2010
2 Sissejuhatus ja probleemi kirjeldus Tellija eesmärgiks oli, et see uuring selgitaks, milline on raskeveokite täismasside sotsiaalmajanduslik mõju. Uurida tuli eri täismasside seoseid vedude arvuga, liiklusohutusega, infrastruktuuri investeeringute ja hooldusega. Puidutranspordi makromajandusliku uuring pidi andma vastuse järgmistele küsimustele. Millised on rahvusvahelised kogemused puiduvedude korraldamisel eri transpordiliike ja infrastruktuuri kasutades Eestile sarnase infrastruktuuri ja kliimaga piirkondades? Milline on puiduvedude mõju Eesti metsa- ja puidutööstuse konkurentsivõimele? Kuidas mõjutab eri täismassiga vedukite sõidukordade arv teedel liiklusohutust ja missugused täiendavad nõuded tulenevad suuremast täismassist veokijuhile? Milline on puiduvedude mõju keskkonnale eri transpordiliike ja infrastruktuuri kasutades? Kuidas mõjutavad täismassid (44 t, 52 t, 60 t) ja sõidukite konfiguratsioonid liiklusohutust; teede aluse, mullete ja katendite, sildade ja teiste ristmerajatiste kandevõimet, eluiga ja remondi-/taastamiskulusid; keskkonda; metsa- ja puidutööstuse konkurentsivõimet? Millistel tingimustel võiks lubada täismassi piirangu tõstmist (nt teatud marsruudid, kiirusepiirangud, sõidukite konfiguratsioonid, juhtide väljaõpe jm)? Milline on kehtiva regulatsiooni majanduslik mõju (Liiklusseaduse 13 ja 15 alusel kehtestatud teede- ja sideministri määrus nr 50: Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded )? Millised on avaliku sektori täiendavad kulud infrastruktuuri investeeringuteks ja hoolduseks ning millised on liiklusohutusega seotud kulud, sõidukite täismassi piirangu suurenedes? Sealjuures tuleb arvestada lisaks puiduveole ka kõikide teiste võimalike valdkondadega, kus hakatakse praegusest raskemaid koormaid vedama, mh vastava erisuse laiendamine kõikidele ELi liikmesriikide vedajatele transpordioperatsioonide teostamisel Eestis või transiidina Eesti kaudu. Uuringu läbiviimiseks moodustati konsortsium koosseisus: Tallinna Tehnikakõrgkool, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool. Uuring sisaldab nelja peateemat. 1. Vedudest ja logistikast tulenev majanduslik mõju metsa- ja puidutööstusele; (uuringuga tegelesid Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool). 2. Keskkonnamõju (Tallinna Tehnikakõrgkool). 3. Liiklusohutus (Tallinna Tehnikakõrgkool). 4. Mõju teedele, sh sildadele (Tallinna Tehnikakõrgkool). Uuringu tarbeks andmete ja informatsiooni kogumisel tehti koostööd: Eesti Volvo esindusega, Eesti Maanteeametiga, Politsei- ja piirivalveametiga, Eesti Autoettevõtete Liiduga, Eesti Metsatööstuse Liiduga, 2
3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Keskkonnaministeeriumiga, Riigimetsa Majandamise Keskusega, Stora Enso Mets AS, OÜga Lettore, puitu vedavate transpordifirmadega. 21. ja 22. aprillil 2010 külastasid Tallinna Tehnikakõrgkooli esindajad Priit Siitan ja Sven Andresen Soomet, kus kohtuti Kari Palojärviga (Metsäalan Kuljetusyrittäjät RY tegevjuht), prof Simo Hokkaneniga (Sho Business Development Oy juhataja). Soome külastamise eesmärgiks oli saada metsaveo alaga tegelevatelt spetsialistidelt andmeid 60-tonnisele täismassile üleminekukogemustest ja sellele järgnenud hinnanguid, mida oleks võimalik Eestis kehtiva täismassi suurendamisel arvestada. Puidutranspordi makromajandusliku uuringu raames toimus viis vahenõupidamist uuringu teostajate ning tellija ja partnerite esindajate vahel. Lisaks toimus uuringu esimese versiooni esitamise järgsed nõupidamised/arutelud (kokku 3) uuringu teostajate ning tellija ja partnerite esindajate vahel. 16. aprillil 2010 toimus uuringu teostajate töönõupidamine Tartus. 28. aprillil 2010 teostati koostöös Maanteeameti, Autoettevõtete Liiduga ning OÜ Lettore juhtimisel Kiltsi lennuväljal (Lääne maakond) katsed eri täismassidega sõidukitega. Teostati pidurdus-, hoovõtu- ja põikekatseid. Katsete eesmärgiks oli saada andmeid eri täismassidega sõidukite võimalikule käitumisele liikluses ja mõjudele liiklusohutusele. Puidutranspordi makromajandusliku uuringu käigus kasutati palju välismaal tehtud analoogiliste uurimismaterjalide tulemusi. 3
4 1. Lühikokkuvõte uuringust ja uuringu tulemused Puidutranspordi makromajandusliku uuringu peamiseks eesmärgiks on uurida veokite täismassi suurendamise majanduslikku mõju puidusektori konkurentsivõimele (sh veoettevõtetele), mõju teedele ja sildadele, liiklusohutusele ja keskkonnale. Uuringu käigus tutvuti analoogiliste töödega teistes riikides (Soomes, Rootsis, USAs jm). Uuringus kasutati kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid (esmaste andmete kogumine, intervjuud Eesti ja Soome veoettevõtete liitudega, Scania, Volvo esindustega, ekspertidega jt). Analoogilisi täismassiga seonduvaid uuringuid (52 t, 60 t, 90 t) ja ka autorongi pikkusega seonduvaid uuringuid on Põhjamaades tehtud aastakümneid, üleminek suuremale täismassile on toimunud järk-järgult 4 5 t kaupa. Suurema täismassi kasutamist on toetanud autovalmistajate tehnilised ja tehnoloogilised arengud (mootori erivõimsus, pidurisüsteemi tõhusus, autorongi manööverdusvõime). Teiste riikide kogemus näitab, et registrimassi suurendamine toob kaasa veo omahinna vähenemise ja kulubaasi muutuse tarneahelas tervikuna, st toimub mõningane kulude siirdeprotsess tarneahela osapoolt vahel. Seetõttu puudub täismassi suurendamisel otsene mõju veoettevõtte konkurentsivõime tõstmisele, kaudne mõju avaldub uue veotehnika soetamisel ja kasutatud puiduveoautode järelturu paranemises Majanduslik mõju Varasemad uuringud (nt USA ja ELi omad) viitavad suurema täismassi lubamisega seonduvale positiivsele koguefektile majanduses. Arvestatavad efektid on tavaliselt olnud seotud veokulude vähenemisega puidutoodete tarneahelas tervikuna, samuti keskkonnamõjud, liiklusohutus ja infrastruktuuriinvesteeringud. Samas on sõltuvalt uuringutest nimetatud veel muid nii praktilisi kui ka teoreetilisi mõjusid. Logistiliste skeemide koostamise lähteandmetena kasutati metsaressursside paiknemist ja tootlikkust ning tarbijate või kokkuostjate paiknemist ja nende viimastel aastatel tarbitud või vahendatud koguseid. Tarbitavate koguste kohta saadi andmeid 150 ettevõttelt, millest 95 ettevõtet tarbivad aastal ümarpuitu. Sadamate puhul arvestati viimase kolme aasta keskmise ümarpuidu ekspordi ja impordiga. Raievõimaluste prognoos ja tarbijate küsitlemine näitas, et kokku tuleb aastal vedada 5,75 miljonit tm ümarpuitu. Lähte- ja sihtkohtade väljaselgitamise järel hinnati ning kirjeldati puidu transportimise marsruute ja koguseid. Suurima transpordikoormusega teelõigud asuvad sadamate (Kunda, Paldiski, Pärnu) ja suuremate tarbijate (Imavere) naabruses. Uuringus on tulemuste esitamisel kasutatud kahte stsenaariumi, mida iseloomustavad järgmised näitajad. 4
5 Tabel 1.1 Stsenaariumid ja näitajad Näitaja Stsenaarium 1 Stsenaarium 2 Märkused Raiemaht 6,8 mln tm 10 mln tm Veetava puidu maht tihumeetrites Veetava puidu maht tonnides 5,7 mln tm 8,4 mln tm Raiest on lahutatud jäätmed jms ca 16% ulatuses [kasutatud on Švilponis (2008) arvutusi] 4,6 mln tonni 6,72 mln tonni Erikaaluks on võetud 800 kg/tm Vedudest ja logistikast tulenev majanduslik mõju metsa- ja puidutööstusele Täismassipiirangute muutmise majandusliku mõju hindamist raskendab uuringu tulemusena selgunud asjaolu, et sageli ei peeta sellest piirangust kinni. Selle tõttu on konkurentsivõime hinnangu puhul täiendavalt välja toodud olukord, kus võrreldakse massipiiranguid 52 t ja 60 t. Täismassipiirangute laialdane eiramine Eestis osutab väga pingelisele konkurentsiolukorrale puidusektoris, kus meie naaberriikides on sama majandussektori jaoks lubatud suuremad täismassipiirangud (52 60 t). Täismassipiirangu suurendamine nii 44 t-lt 60 t-le kui ka selle osamuutus 52 t-lt 60 t-le avaldab positiivset mõju nii sisemaisele konkurentsivõimele kui ka ekspordivõimele kogu puidusektoris transpordikulude odavnemise kaudu, millest tulenevalt ümarpuidu omahind langeb ja müügivõime kasvab. Mõju raudteetranspordile on marginaalne, meretransporti täismassipiirangu suurendamine praktiliselt ei mõjuta. Täismassipiirang ei ole kitsalt puidusektori probleem, vaid see puudutab tervet rida majandusharusid. Eriti oluline on see eri puistematerjalide, kasvuturba, vedelkütuste ja piima tootmisel. Nende majandusharude puhul toob täismassipiirangu tõstmine kaasa transpordikulude vähenemise, mis vähendab nende toodete omahinda, ja see omakorda suurendab nende sektorite konkurentsivõimet. Arvestades eelmises punktis nimetatud kaupade transporditavaid koguseid (kokku ca 12 mln t aastas) on regulatsiooni muutuse positiivne mõju eri harude konkurentsivõimele ja seega kogu majandusele ilmselt märkimisväärselt suurem võrreldes puidusektori uuringus esitatuga. Samas puuduvad teema kohta uuringud (v.a turvas). Mitmed täismassipiirangust mõjutatud harud on suunatud eelkõige siseturule (ehitus, toiduained, vedelkütused), mistõttu piirangu muutmine avaldaks positiivset mõju eelkõige sisemaisele konkurentsivõimele, kuid samas on siin oluliseks aspektiks ka kodumaise hinnataseme alanemine mitmete kaupade puhul (piim, kütus jne). Samas on nt turba puhul oluline eelkõige ekspordi konkurentsivõime kasv. Täismassipiirangu muutmine 44 t-lt 60 t-le lubaks olemasolevate puiduveomahtude puhul kokku hoida kogusumma 163 mln krooni (sisaldades kõiki makse) aastas, teisisõnu 5
6 langeks transpordi osakaal veetava kauba maksumuses 17,7%-lt 14,2%-le. Muutus 52 t-lt 60 t-le moodustab eelnevast muutusest ca 37%. Stsenaariumi korral, kus veetava massiks aastas oleks 6,72 mln t, oleks eelnevalt nimetatud kulude kokkuhoiuks 238 mln kr aastas Mõju sildadele ja teedele Töö käigus vaadeldi olukorda naabermaades, mis on seotud raskete vedude mõju arvestamisega teedele. Kasutada oli andmeid normkoormuste, katendite keskmiste paksuste ja kehtestatud piirangute kohta. Eesti praegused lahendused ja kehtivad nõudmised on selles osas võrreldavad. Eeldades, et veokite tehnilised näitajad vastavad nõutule, saab teekatendeid mõjutavaks oluliseks teguriks koormussagedus, mida arvutatakse kui normatiivseks taandatud eri teljekoormuste (normtelgede) läbisõitude arvu. Perspektiivsele koormussagedusele peab vastama katendi projekteeritud kandevõime. Vastavust kontrolliti puidutranspordiga koormatumatel valitud lõikudel, kus ühtlasi on ka suur üldliiklussagedus. Kontroll toimus a tegelike veomahtude ja prognoositud perspektiivsete veomahtude (koef 1,15 ja 1,68) järgi, arvestades veokite täismassiks nii lubatud 44 t kui ka soovitud 52 t ja 58 t (teat Scania autorongi versioonid). Koormussageduse suhtes raskeimaks olukorraks kujunes lubatud 44 t, kuna suurema täismassi korral veo kasulik koormus kasvab ja läbisõitude arv väheneb sedavõrd, et ka suurenev siirdetegur koormussagedust ei muuda. Vaadeldud lõikudel võrreldi katendi olemasolevat elastsusmoodulit (riikliku teeregistri andmed) ja koormussagedusest tulenevat arvutuslikku elastsusmoodulit. Töös on antud ülevaade maanteede jagunemisest katenditüüpide järgi koos mõningate hinnangutega nende seisundile raskete vedude tagamiseks. On esitatud viiteid ka võimalikele kahjustustele, nende vastavale remondile ja andmed kogu maanteevõrgu taastusremondi senise sageduse kohta. ELi direktiivide mõju tõttu on raskeveo piirangud Euroopa maades sarnased, ainult Põhjamaades kehtivad täismassi suhtes mööndused. Eestis kasutatav kandevõime arvutusmetoodika annab sisuliselt naabermaadega võrreldavaid tulemusi. Kuna kandevõime arvutus põhineb koormusväsimusel, pole autorongi täismass sellega otseselt seotud, olulised on teljekoormused ja telgede vahelised kaugused. Arvutusliku kandevõime võrdlus tegelikuga (katendi elastsusmoodul) näitas 23 kontrolllõigu puhul, et kandevõime on rahuldav (34%) või sisaldab hoopis varu (50%). Selle põhjal pole aga võimalik teha üldistatud järeldusi kogu maanteevõrgu kohta, kuna kontrollitud maht oli liiga väike. Kontroll näitas, et halvemas tehnilises seisundis teelõikude kandevõime ei ole kooskõlas juba üldise kõrge liiklussagedusega. Igasugusesse koormuse suurendamisse peab siiski ettevaatlikult suhtuma, kuivõrd senine taastusremondi sagedus ei ole piisav tagamaks kõigi maanteekatendite laitmatut tööd ka praeguse liikluse korral. Suurendatud täismassi (52 t, 60 t) mõju kontrollimiseks on soovitatav igal juhul kasutada kindlatüübilisi normeeritud parameetritega veokeid, jälgides nende mõju valitud marsruutidel pikema aja jooksul. Üle tuleb vaadata kehtivad siirdetegurid, täiendades nende loetelu teguritega uute konkreetsete raskete autorongide jaoks. Iseseisva tööna tuleks kontrollida ka täismassi piirangute aluseid. 6
7 Teede haldaja(te)l tuleks kaaluda, kas on vaja leida uusi meetmeid katendite erakorraliseks tugevdamiseks kohe ja/või perspektiivis; vedaja(te)l kaaluda võimalusi kahjude või kulude kompenseerimiseks. Riigimaanteede sildade, kuhu ei tohiks lubada praegu lubatust raskemaid sõidukeid, väljaselgitamisel on kasutatud järgmisi kriteeriume: ebapiisav projektkoormus, kehv seisukord ja silla ebasoodsad eripärad. Tuleb rõhutada, et uurimus hõlmab endas riigimaanteedel asuvat orienteeruvalt 920 silda. Paljud vaatluse all olnud teelõigud läbivad aga ka kohalikke omavalitsusi, mille sildade (kokku Eestis umbes 820) seisukorrast ühtne ja usaldusväärne ülevaade puudub. Nõukogudeaegne sillapärand Eestis on viinud praeguseks selleni, et vaatamata suhteliselt suurele normatiivsele projektkoormusele on meie kliimasse ebasobivate (tüüp)lahenduste kasutamise ja puuduliku hooldetegevuse tagajärjena palju kehvas seisukorras rajatisi. Ebapiisava projektkoormusega sildade arv on praegusel hinnangul pigem alahinnatud. Eestis on viimase rohkem kui poole sajandi jooksul rakendatud väga erinevaid norme ja standardeid sildade liikluskoormuste määramiseks. Eesti projekteerimisnormide ja eurokoodeksite alusel projekteeritud sildade kandevõime on üldjuhul piisav 60 t veokite lubamiseks. Selliseid sildu on riigimaanteedel veidi alla poolesaja. Keerulisem on olukord endiste NLi normide järgi projekteeritud sildadega. Konservatiivsema lähenemise järgi on siiani lähtutud üldistusest, et praeguse lubatud kogumassi (44 t) jaoks on piisav normatiivne koormus НК-80 (orienteeruvalt 400 silda). Seega on pea 500 silda, mis juba praeguste koormuste juures selle kriteeriumi järgi nõuetele ei vasta. Seetõttu üle 52 t kogumassiga sõidukeid Eesti riigimaanteede sildadele tervikuna hetkeseisuga lubada ei tohi. Käesolevas töös on esimese lähendusena kriteeriumiks võetud (lisaks eurokoodeksite järgi projekteeritud sildadele) NLi aegsed koormused НГ-60 ja НК-80, mille arvessevõtmisel võiks potentsiaalselt lubada sillale 52 t veokeid (ilmselt vajavad paljud sillad ka sel juhul lähitulevikus suuremal või vähemal määral remonti). See, kas sillale samaaegselt lubada üks või rohkem veokit, või kas näiteks on vaja rakendada ainult täiendavat teljepiirangut, vajab iga silla korral individuaalset täiendavat uurimist. Seisukorra poolest annaks kõige täpsema tulemuse iga objekti individuaalne ülevaatus (seisukorra ekspertiis), kuid see ei ole kõigi kahtluse all olevate sildade korral praegu reaalne, kuna nõuab suuri rahalisi ja ajalisi ressursse. Piiriks, millest alates tuleks praeguse olukorraga võrreldes täiendavat massipiirangut rakendada, on valitud BMSist lähtuv seisukorra indeks väärtusega alla 60%, kuna sellise silla halb seisukord on oluliselt mõjutanud projektijärgset kandevõimet. Nende sildade remontimine ei ole enamasti majanduslikult otstarbekas ja sillad tuleb lähiaastatel asendada uutega. Samuti esineb nimekirjas sildu, mille BMSi indeks on küll kõrgem, kuid on fikseeritud arvestatavaid kandevõime vähenemise tunnuseid või esinevad muud ebasoodsad asjaolud (nt täiendavad konsoolid sillateki laiendamisel). Eespool kirjeldatud kriteeriumi alusel selekteeritud kriitilisi sildu on riigimaanteedel kokku umbes paarsada (sillateki kogupindalaga m 2 ), millest pea poolsada ( m 2 ) jäävad lõikudele, mida kasutatakse kõige intensiivsemalt puitmaterjali transpordiks Mõju liiklusohutusele Metsaveoautode üldine osakaal veoautode üldarvust on aasta andmetel ca 1,2%. Nende põhjustatud liiklusõnnetuste arv (kui hinnata nende sõiduohutustaset samaväärseks veoautode keskmise näitajaga) on a andmete alusel arvutatuna 37 liiklusõnnetust aastas. 7
8 Ajavahemikul aastatel veoautode juhtide põhjustatud 1818 juhtumi põhjal selgub, et määravamaks aktiivse ohutuse faktoriks, mida kõige enam võib mõjutada massi suurenemine, tuleb lugeda pidurdusdünaamikat, kuna ligi 14,5% liiklusõnnetustest on põhjustatud juhi eksimusest pidurdusdünaamika arvestamisel. Hoovõtudünaamika mõjutatavamaid liiklusõnnetusi, mida veoautojuhid põhjustasid, oli 10,8% ja ümberpaiskumisohu tekkega seotud teelt väljasõite 2,0%. Ühe autorongi pidurduskatsete tulemuste põhjal ei mõjuta töökorras piduritega autorongi massi suurendamine 44 t-lt 59 t-ni märkimisväärselt autorongi pidurdusteekonna pikkust, mis jääb sõltuma vaid rehvi ja teekatte vahelisest sidestustegurist. Sõidukite võimaliku täismassi suurenemise korral tuleb arvestada aastase läbisõidu vähenemisega. Eeldades, et aastas on vaja vedada 6,72 mln t metsamaterjali ja suurendades täismassi 44 t-lt 52 t-le, väheneb aastane läbisõit ca 26% ehk ligikaudu 13 mln km võrra. Suurendades täismassi 44 t-lt 60 t-le, väheneb eeldatav läbisõit 42% võrra ehk ligi 21 mln km võrra. Eeldatava läbisõidu vähenemisega väheneb ka liiklusõnnetuste tõenäosus Mõju keskkonnale Uuringu tulemusena selgus, et autorongide lubatud täismassi suurendamine 44 t-lt 52 t-le toob 6,72 mln t veomahu korral kaasa keskkonda paisatava süsihappegaasi hulga vähenemise 22% võrra ja täismassi kasvuga 44 t-lt 60 t-ni kaasneb süsihappegaasi emissiooni vähenemine 35% võrra. 8
9 2. Kokkuvõte ja soovitused. Täismassipiirangu muutmine 44 t-lt 60 t-le lubaks olemasolevate puiduveomahtude puhul kokku hoida kogusumma 163 mln kr (sisaldades kõiki makse) aastas, teisisõnu langeks transpordi osakaal veetava kauba maksumuses 17,7%-lt 14,2%-le. Muutus 52 t-lt 60 t-le moodustab eelnevast muutusest ca 37%. Stsenaariumi korral, kus veetava massiks aastas oleks 6,72 mln t, oleks eelnevalt nimetatud kulude kokkuhoiuks 238 mln krooni aastas. Teede koormussageduse suhtes raskeimaks olukorraks kujunes lubatud 44 t, kuna suurema täismassi korral veo kasulik koormus kasvab ja läbisõitude arv väheneb sedavõrd, et ka suurenev siirdetegur koormussagedust ei muuda. Siiski peab igasugusesse koormuse suurendamisse suhtuma ettevaatlikult, kuivõrd senine teede taastusremondi sagedus ei ole piisav tagamaks kõigi maanteekatendite laitmatut tööd ka praeguse liikluse korral. Suurendatud täismassi (52 t, 60 t) mõju kontrollimiseks on igal juhul soovitatav kasutada kindlatüübilisi normeeritud parameetritega veokeid, jälgides nende mõju valitud marsruutidel pikema aja jooksul. Konservatiivsema lähenemise järgi on siiani lähtutud üldistusest, et praeguse lubatud kogumassi (44 t) jaoks on sildadele piisav normatiivne koormus НК-80 (orienteeruvalt 400 silda). Seega on pea 500 silda, mis juba praeguste koormuste juures selle kriteeriumi järgi nõuetele ei vasta. Seetõttu üle 52 t kogumassiga sõidukeid Eesti riigimaanteede sildadele tervikuna praegu lubada ei tohi. Selles töös on esimese lähendusena kriteeriumiks võetud (lisaks eurokoodeksite järgi projekteeritud sildadele) NLi aegsed koormused НГ-60 ja НК-80, mille arvessevõtmisel võiks potentsiaalselt lubada sillale 52 t veokeid (ilmselt vajavad paljud sillad ka sel juhul lähitulevikus suuremal või vähemal määral remonti). Sõidukite võimaliku täismassi suurenemise korral tuleb arvestada aastase läbisõidu vähenemisega. Eeldades, et aastas on vaja vedada 6,72 mln t metsamaterjali ja suurendades täismassi 44 t-lt 52 t-le, väheneb aastane läbisõit ca 26% ehk ligikaudu 13 mln km võrra. Suurendades täismassi 44 t-lt 60 t-le, väheneb eeldatav läbisõit 42% võrra ehk ligi 21 mln km võrra. Eeldatava läbisõidu vähenemisega väheneb ka liiklusõnnetuste tõenäosus. Autorongide lubatud täismassi suurendamine 44 t-lt 52 t-le toob 6,72 mln t veomahu korral kaasa keskkonda paisatava süsihappegaasi hulga vähenemise 22% võrra ja täismassi kasvuga 44 t-lt 60 t-ni kaasneb süsihappegaasi emissiooni vähenemine 35% võrra. Lisaks puidutranspordile oleksid täismassipiirangu muutmisest mõjutatud ka mitmed muud harud, milledest enamik on suunatud ennekõike siseturule (ehitus, toiduained, vedelkütused). Piirangu muutmine avaldaks seetõttu positiivset mõju eelkõige sisemaisele konkurentsivõimele, kuid samas on siin oluliseks aspektiks ka kodumaise hinnataseme alanemine mitmete kaupade puhul (piim, kütus jne.) Samas on nt. turba puhul oluline eelkõige ekspordi konkurentsivõime kasv. Koostas: Priit Siitan, Tallinna Tehnikakõrgkool 9
Üldinfo. Me teeme elu kasutajate jaoks lihtsamaks, arendades pidevalt töökindlaid ja pika elueaga süsteeme.
TOOTEÜLEVAADE 2014 Üldinfo Me teeme elu kasutajate jaoks lihtsamaks, arendades pidevalt töökindlaid ja pika elueaga süsteeme. Meie tooted teevad läbi mitmeastmelise korrosioonikaitsetöötluse*. Kõik tooted
Læs mere5. TERMODÜNAAMIKA ALUSED
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS (kaugõppele) 5. ERMODÜNAAMIKA ALUSED 5. ermodünaamika I seadus ermodünaamika I seadus annab seose kehale antava soojushulga, keha siseenergia ja paisumistöö vahel = U + A, kus on juurdeantav
Læs mereWilcoxoni astaksummatest (Wilcoxon Rank-Sum Test )
Peatükk 3 Wilcoxoni astaksummatest Wilcoxon Rank-Sum Test 3.1 Teststatistiku konstrueerimine Wilcoxoni astaksummatest on mitteparameetriline test kahe sõltumatu populatsiooni võrdlemiseks. Testprotseduuri
Læs merePUUDE LOENDAMINE. Teema 7.3 (Lovász: Ch 8) Jaan Penjam, Diskreetne Matemaatika II: Puude loendamine 1 / 55
PUUDE LOENDAMINE Teema 7.3 (Lovász: Ch 8) Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Puude loendamine 1 / 55 Loengu kava 1 Märgendatud ja märgendamata puud 2 Puude esitamine arvuti mälus
Læs mereProcedure 2(b) (obvious errors in a number of language versions)
COU CIL OF THE EUROPEA U IO Brussels, 18 April 2012 8693/12 Interinstitutional File: 2005/0191 (COD) JUR 217 AVIATIO 64 CODEC 969 LEGISLATIVE ACTS A D OTHER I STRUME TS: CORRIGE DUM/RECTIFICATIF Subject:
Læs mereVÕLAKIRJA TINGIMUSED. võlakiri nr Aktsiavõlakiri Euroopa 2012
Käesolevad tingimused on algselt koostatud rootsi keeles. Juhul, kui esinevad erinevused rootsi- ja eestikeelsete tingimuste vahel, loetakse õigeks rootsikeelsed tingimused. VÕLAKIRJA TINGIMUSED võlakiri
Læs mereMESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames
MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr nr 7 1 (87), (99) veebruar 2015 2017 Põhja- ja Baltimaade Mesindusnõukogude aastakoosolek Tallinnas Rohumaade niitmisest Valmar Lutsar. Mee soojendamisest Erki Naumanis. Robotmesilane
Læs mere21. TÕRV Ajalugu, valmistamine ja kasutamine.
21. TÕRV Ajalugu, valmistamine ja kasutamine. AJALUGU Puutõrva kasutamine ulatub tagasi õige kaugetesse aegadesse. Vanimad kirjalikud teated selle kohta pärinevad kreeka ja rooma autoritelt. Rooma õpetlane
Læs mereUus pärimisseadus: vastuvõtusüsteem vs loobumissüsteem muinasajast tänapäeva
Uus pärimisseadus: vastuvõtusüsteem vs loobumissüsteem muinasajast tänapäeva Vaike Murumets Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Selle aasta 17. jaanuaril võttis Riigikogu vastu uue pärimisseaduse,[i]
Læs mereIII ÜLDINE LINEAARNE MUDEL
VL.09 Loomade aretusväärtuse hindamine ja aretusprogrammid III ÜLDINE LINEAARNE MUDEL 3. PÕHIMÕISED Üldise lineaarse mudeli rakendamiseks jagatakse registreeritud tunnused kahte ossa uuritavateks e sõltuvateks
Læs mereTALLINN A. H. Tammsaare tee 116, Pärnu mnt 69, Tartu mnt 63 TARTU Rüütli 11, Riia 9 PÄRNU Hospidali 3 NARVA Energia 2
Sisustuskangad, kardinad, mööblikangad, voodipesu, padjad, toolipõhjad, kardinatarvikud ja palju muud. TALLINN A. H. Tammsaare tee 116, Pärnu mnt 69, Tartu mnt 63 TARTU Rüütli 11, Riia 9 PÄRNU Hospidali
Læs mereAnalüütiline geomeetria
Sügissemester 2016 Loengukonspekt Loengukonspektid 1 Aivo Parring, Algebra ja geomeetria, (IV. peatükk, Vektoralgebra, V. peatükk, Sirged ja tasandid, VI. peatükk, Ellips, hüperbool ja parabool), math.ut.ee
Læs mereEuroopa. Infovihik noortele
Euroopa Liit Euroopa. Infovihik noortele Käesoleva brošüüri Euroopa. Infovihik noortele ja selle juurde kuuluva õpetajavihiku leiate internetis aadressil europa.eu/teachers corner/index_et.htm bookshop.europa.eu
Læs mere8. Peatükk. AINETE AGREGAATOLEKUD. VEDELIKUD
8. Peatükk. AINETE AGREGAATOLEKUD. VEDELIKUD 8.1. Aine olekufaasid Vedelik on juba teine ainete olekufaas, mida me oma kursuses käsitleme. Eelmise loengu lõpus nägime, et aine võib teatud tingimustel ühest
Læs mereEesti Muusikaakadeemia kontserdid veebruaris 2003
Eesti Muusikaakadeemia kontserdid veebruaris 2003 1. veebruar kell 16 dots Ada Kuuseoksa klaveriklass EMA kammersaal 9. veebruar kell 13 orelitund - Aare-Paul Lattik EMA orelisaal, otseülekanne Klassikaraadios
Læs mereKARULA RAHVUSPARGI KOOSTÖÖKOGU JA KOGUKONNA KOOSOLEKU PROTOKOLL. Kaika seltsimaja, Võrumaa 29. november 2017
KARULA RAHVUSPARGI KOOSTÖÖKOGU JA KOGUKONNA KOOSOLEKU PROTOKOLL Kaika seltsimaja, Võrumaa 29. november 2017 Algus kell 15, lõpp kell 18.30 Juhatas ja protokollis: Kaili Viilma Osalejad (25) registreerimislehel
Læs mereHaigekassa lepingupartnerite rahulolu
Haigekassa lepingupartnerite rahulolu Uuringu raport 2012 Tellija: Eesti Haigekassa Teostaja: AS Emor Raporti koostas: Aire Trummal, AS Emor Veebruar 2012 2 Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Uuringu läbiviimine...
Læs mereTuru suurus, potentsiaalsete klientide hulk, võrdlus muude sektoritega. 1 Elamukulud
TOIDUAINED - TAANI Ülevaade turusuundumustest ja -võimalustest Turu suurus, potentsiaalsete klientide hulk, võrdlus muude sektoritega Taani rahvaarv on umbes 5,5 miljonit ning kõige asustatumad alad on
Læs mereSõnastik / KKK www.monbjergpil.dk --- www.a-b.dk --- www.recycler.dk Google Tõlge on kohandatud õige eestlane. *) OEM = Original Equipment Manufacturer. Ümbertöödeldud OEM ühilduvad. Teema vigu materjali.
Læs mereLugeda tuleb kõikjal ja nähtavalt
Melchior tegutseb jälle 1. mail jõuab kirjastuselt Varrak poelettidele Indrek Hargla Melchiori lugude neljas osa, mis seekord kannab pealkirja Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja. Aasta on 1431 ja tegevuspaik
Læs mereTÄHELEPANU KESKMES Lisandväärtus kohalikele toodetele
Euroopa Komisjon TÄHELEPANU KESKMES Lisandväärtus kohalikele toodetele ET 3 2005 4 6 9 17 22 27 32 39 45 48 Leader+ Magazine Leader+ tegevuses Leader+ vaatluskeskus. Partnerotsingusüsteem koostöö edendamine
Læs mereM45, M60, M80 M45E, M60E, M80E, M90E
M45, M60, M80 M45E, M60E, M80E, M90E DA Monterings- og brugsanvisning for elektrisk saunaovn Elektrikerise kasutus- ja paigaldusjuhis M (Sound) ME (Sound) M ME 01022006H INHOLDSFORTEGNELSE 1. ANVISNINGER
Læs mereZUBRIN NÜÜD ON VALU LEEVENDAMISEKS KAKS TEED
ZUBRIN NÜÜD ON VALU LEEVENDAMISEKS KAKS TEED Sisukord Lk. Sissejuhatus............................................................ 4 Zubrin kuulub mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (NSAID) uude
Læs mereEesti Majandus Tööstuse,ftauDanduseta rahanduse ajakiri
Üksik number 15 marka. Eesti Majandus Tööstuse,ftauDanduseta rahanduse ajakiri 3. kölie Tallinnas, teisipäeval, 23 detsembril 1924 Nr. 30 (94) Sisu: Toimetuse kommentaar Homo oeconomicus: Indeksnumbriie
Læs mereKOLMAPÄEV, 10. NOVEMBER 2010
10-11-2010 1 KOLMAPÄEV, 10. NOVEMBER 2010 ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK president (Istung algas kell 15.00) 1. Istungjärgu jätkamine President. Kuulutan neljapäeval, 21. oktoobril 2010 katkestatud Euroopa
Læs mereOptimeerimine. Pidu, silindrilkäik ja pank. Lauri Tart
Optimeerimine. Pidu, silindrilkäik ja pank. Lauri Tart Sissejuhatus Peatükk 7 (ja edasi kuni kümnendani) uurib nn optimisatsiooniprobleeme ja püüab nende lahendamiseks mingeid vahendeid anda. Optimisatsiooniprobleemide
Læs mere11. KONDENSEERITUD AINE
11. KONDENSEERITUD AINE 11.1. Ainete olekufaasid Vedelik on juba teine ainete olekufaas, mida me oma kursuses käsitleme. Eelmise loengu lõpus nägime, et aine võib teatud tingimustel ühest faasist teise
Læs mereRakenduspedagoogika opik
Rakenduspedagoogika opik Rakenduspedagoogika õpik Kaitsejõudude peastaap 2002 Originaali tiitel: Undervisning i praksis er redigeret af Forsvarets Center for Lederskab, Uddannelsesudviklingsafdelingen
Læs mere8. Peatükk. VEDELIKUD
8. Peatükk. VEDELIKUD 8.1. Aine olekufaas - vedelik Aine läheb vedelasse faasi kui molekulide soojusliikumise kineetiline energia RT on väiksem molekulidevaheliste tõmbejõudude poolt põhjustatud seoste
Læs mereHINNAPARAAD tel AUTODIAGNOSTIKA / ELEKTRITÖÖD Stik AS Rakvere Vabaduse tn 12 mob Võida gaasigrill!
LK 3 AUSAMBAMÄGI SAAB UUE ILME LK 6-7 TÖÖPAKKUMISED Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 17227 tel. 515 0068 17. märts 2017 Nr. 11 (947) Tasuta nädalaleht EESTI HINNAPARAAD TOODE ÄRTS 10.-26. M 17 ERIPAKKUMINE
Læs meretähelepanuväärset naist elvi reiner ja Mai Sipelgas
Vigala Sõnumid Vigala valla ajaleht NR. 3 (127) Märts 2012 TASUTA Elvi Reiner alustas õpetaja tööd 1958. a Peru Koolis. Seejärel töötas ta Kivi-Vigala Põhikoolis, Vana-Vigala Põhikoolis ning Tehnika- ja
Læs mere1. VIHIK. Materjalid ja nende omadused ning üldised nõuded müürile ja müüritöödele. AS Columbia-Kivi Vana-Kastre Tartu maakond
1. VIHIK Materjalid ja nende omadused ning üldised nõuded müürile ja müüritöödele 1998 2 Columbiakivi projekteerimisjuhend 1 Saateks 1.1 Sissejuhatus Käesolevas juhendis antakse juhised AS Columbiakivi
Læs merePAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. Clopidogrel HEXAL 75 mg õhukese polümeerikattega tabletid Klopidogreel
PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE Clopidogrel HEXAL 75 mg õhukese polümeerikattega tabletid Klopidogreel Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte. - Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel
Læs mereSee auto võiks olla päriselt sinu!
N-P 0.0-.0 Kirsstomat punane, I klass 0 g (./kg) 0 Tavahind 0. -% Rannamõisa Broilerilihašašlõkk jogurtimarinaadis 00 g (./kg) Tavahind. -% Farmi Kirsi joogijogurt kg 0 Tavahind. -% Võicroissant g (./kg)
Læs mereEESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK
EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK 6. 9. juuli 1992 SISUKORD EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 78., ERAKORRALINE ISTUNGJÄRK ESIMENE ISTUNG 6. juuli 1992... 4
Læs mereاقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI. juuni 2013 / RAŽAB ŠABAAN 1434
اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 45 juuni 2013 / RAŽAB ŠABAAN 1434 السالم عليكم ورحمة الله وبركاته Armas lugeja, sinu ees on juba Iqra 45. number, mašaallah! Seekordseks peateemaks on vähe käsitletud kuid
Læs mereKohus: SEB ei maksnud õiglast hinda
UUDIS Soome raskused Eesti tööjõufirmasid ei sega Soomes kaotasid personalifirmad käibes 10%, aga Eestis on hästi ja kasvupotentsiaali küll, ütles Manpoweri juht HEIGO KALDRA. 8 KOHTUASI Kohus: SEB ei
Læs mereDVD loomise tarkvara võrdlemine
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut DVD loomise tarkvara võrdlemine Seminaritöö Autor: Jevgeni Salnikov Juhendaja: Andrus Rinde Tallinn 2008 Sisukord SISSEJUHATUS... - 3-1. DVD AJALUGU... - 4-2. VÕRDLEMISPROTSESSIST
Læs mereI LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest
Læs mereSISUKORD... 1 EESSÕNA MÕISTED TAUSTINFO - OLEMASOLEVA OLUKORRA HINNANG JA RAHVASTIKU KASV... 6
SISUKORD OTSUSED JA MENETLUSDOKUMENDID ALGATAMISOTSUS, VASTUVÕTMISOTSUS, KEHTESTAMISOTSUS, PROTOKOLLID, TEATED JMS KRONOLOOGILISES JÄRJEKORRAS SELETUSKIRI SISUKORD... 1 EESSÕNA... 3 1 MÕISTED... 4 2 TAUSTINFO
Læs merePAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. PRADAXA 75 mg kõvakapslid PRADAXA 110 mg kõvakapslid dabigatraaneteksilaat
PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE PRADAXA 75 mg kõvakapslid PRADAXA 110 mg kõvakapslid dabigatraaneteksilaat Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte. - Hoidke infoleht alles, et seda
Læs mere6. Peatükk. KEEMILISE SIDEME OLEMUS. MOLEKULIDE MOODUSTUMINE
6. Peatükk. KEEMILISE SIDEME OLEMUS. MOLEKULIDE MOODUSTUMINE 6.1. Keemilise sideme olemus Küsimus keemilise sideme olemusest on (bio)keemia põhiküsimus. Mis on molekul? Üldiselt igasugune püsiv aatomite
Læs mereLembitu vaim : õppida.
Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr. 3 (36) Märts 2003 LEOLE MÄRTS Anno Domini 2003 Siin ta siis ongi - märts. Esimese kevadelõhna kuu. Varsti ta tuleb. Kevadlõhnadele lisaks
Læs mereA.-S. OSKAR KILGAS TRIKO0-, PITSI- JA SUKAVABRIK TALLINN, VOLTA TÄN. 3. TEL.: KONTOR LADU
KAITSE KODU! f A.-S. OSKAR KILGAS TRIKO0-, PITSI- JA SUKAVABRIK TALLINN, VOLTA TÄN. 3. TEL.: KONTOR 426-31 LADU 426-32. S00VITAME::KÕRGEIMAS HEADUSES KLEIDI-, MANTLI-, VOODRI- JA ÜLIKONNARIIDEID: FLAMENGO
Læs mereKasutusjuhend NIBE F1226
Kasutusjuhend Maasoojuspump LEK UHB EE 1127-1 431183 Nuppude funktsioonide üksikasjalikud selgitused on toodud lk 10. Menüüde sirvimise ja erinevate seadistuste määramise kirjeldus on toodud lk 13. Peamenüü
Læs mereUrvaste saab uue masti. Loodetavasti ei pea varsti Urvaste külalised telefoniga rääkimiseks katusele
Urvaste Urvaste vald Valla Leht 7(49) JUULI 2005 HIND 5 KROONI Urvaste saab uue masti Urvaste vald pole veel 21. sajandisse jõudnud. Kõige paremini toimiv sidevahend on endiselt postimees. Sellised mõtted
Læs mereTingimus Põhjus +/- Kaugemal Maa kuumast tuumast - Õhuke atmosfäärikiht + Päike on lähemal -
LAHENDUSED Enne lahendama asumist soovitame Sul kogu tööga lühidalt tutvuda, et saaksid oma tegevusi mõistlikult kavandada. Ülesannete lahendamise järjekord ei ole oluline. Püüa vastused vormistada võimalikult
Læs mereAIVE HIRS: Me ei saa keelata lastel vigu teha, vähe on ju neid, kes teiste vigadest õpivad. Metsapoolel avati kaua oodatud võimla
AIVE HIRS: Me ei saa keelata lastel vigu teha, vähe on ju neid, kes teiste vigadest õpivad. Nikolai 26 juubeldab Lõngad gurmaanidele Intervjuu 110aastane Nikolai 26 koolimaja Pärnus ootab homme külla kõiki,
Læs mereKERE- JA VÄRVIMISTÖÖD / KAHJUKÄSITLUS Stik AS Rakvere Vabaduse tn 12 mob
lk 4 Renoveeritud Pobeda Lääne-Viru liikluses lk 7 Töökuulutused Iga 6. sõit TASUTA Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA TEL 17227 pensionärid õpilased sõjaväelased 1300-20% tel. 515 0068 Nr. 21 (862) 29. mai 2015
Læs mereÕPIOBJEKT Binaarsete tunnuste analüüsimeetodid
ÕPIOBJEKT Binaarsete tunnuste analüüsimeetodid Tanel Kaart http://ph.emu.ee/~ktanel/ bin_tunnuste_analyys/ Tanel Kaart EMÜ VLI 1 Sisukord 1. Sissejuhatus... 3 1.1. Binaarsete tunnuste olemus ja kodeerimine...
Læs mereI KOHALEJÕUDMINE TERMOPÜÜLID. Termopüülid Delfi Atika Maraton
I KOHALEJÕUDMINE Termopüülid Delfi Atika Maraton TERMOPÜÜLID KREEKA ÕHK ON PUHTUSE JA SELguse poolest tuntud, seega näeb rändur, kui tal vähegi õnne on, Ateenasse viiva tee algust juba kaugelt üle Malise
Læs mereECL Comfort 210 / 296 / 310
Kasutusjuhend ECL Comfort 210 / 296 / 310 Eesti www.danfoss.com Ohutusnõue Vajalikke koostamis-, käitamis- ja hooldustöid tohivad teha ainult selleks koolitatud ja volitatud isikud. 2 Danfoss 2016.02 VI.KT.Y2.26
Læs mereKui räägitakse töökohtade loomisest siis tekib mul küsimus miks peaks keegi tegema oma tootmisüksuse Vigalasse?
Vigala Sõnumid Vigala valla ajaleht NR. 10 (145) November 2013 TASUTA head vallaelanikud, Vigala Vallavolikogu esimeheks valiti mind tormilisel ajal hetkel, kui Kivi-Vigala nagu ka teised piirkonnad vallas
Læs merePalju õnne, Tartu ülikool!
Nr 39 Kolmapäev, 10. oktoober 2007 Hind 10 krooni Asutatud 1923. aastal ISSN 1736-1915 Vastastikuses austuses jõudke üksteisest ette. Pauluse kiri roomlastele 12:10 Palju õnne, Tartu ülikool! Eelmisel
Læs mereAsabitsüklilised ühendid valu leevendamiseks ja kesknärvisüsteemi häirete ravimiseks
EE - EP1678172B1 Asabitsüklilised ühendid valu leevendamiseks ja kesknärvisüsteemi häirete ravimiseks TEHNIKAVALDKOND Käesolev leiutis käsitleb ravimkoostisi, eriti selliseid, mis koosnevad ühenditest,
Læs mereTEATAJA Ilmub kaks korda kuus
KAUBANDUS -TOOSTUSKOJA Nr. 12. X aastakäik TEATAJA 15. Ilmub kaks korda kuus juunil 1935 Tellimishind: Toimetus ja talitus: Kuulutuste hinnad: Aastas.. kr. 2. Kaubandus-tööstuskoda,Tallinn,Pikkt. 20 Vi
Læs mereMadalenergiahoonete ehitus ja innovatiivsed lahendused EL Class 1 projekti näitel
Madalenergiahoonete ehitus ja innovatiivsed lahendused EL Class 1 projekti näitel Peeter Parre ja Kerstin Kase IB Aksiaal OÜ peeter@aksiaal.ee kerstin@aksiaal.ee www.class1.dk 3.september 2013 Tallinn
Læs mereKAUBANDUS -TOOSTUSKOJA
«4«KAUBANDUS -TOOSTUSKOJA Nr. 11. XIII aastakäik 1 L/\l/\JjrV Ilmub kaks korda kuus. 1. juunil 1938 Tellimishind: Toimetus ja talitus Kuulutuste hinnad: l/i Aastas.. kr. 2. Kaubandus-tööstuskoda, Tallinn,
Læs mereLISA I RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
LISA I RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS YTRACIS, radiofarmatseutiline prekursor, lahus. 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Ütrium ( 90 Y) -kloriid: 1 ml steriilset lahust
Læs mereELEKTROONIKA KOMPONENDID
Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud
Læs mereAPPENDIX B Member States' specific guidelines on Cost Contribution Arrangements
APPENDIX B Member States' specific guidelines on Cost Contribution Arrangements (as on 1st July 2011) UK has amended its Guidelines on 9 th August 2011 DENMARK...2 ESTONIA...9 ITALY...11 UNITED KINGDOM...14
Læs merePirita jõe ääres vandaalitses saemees
Enne tuisk, nüüd uputus lk 2 eesti maailm Marko Rudi väljaandmine USA-le sai tagasilöögi Mumbai tapjad tulid Pakistanist Kohus tühistas valitsuse korralduse rahandus kuritegudes kahtlustatava audiitorifirma
Læs mereTTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut RaivoTeemets ELEKTRIPAIGALDISED Elektrilised veesoojendusseadmed
4.3 Elektrilised veesoojendusseadmed Tekst põhineb raamatul Elamute elektripaigaldised 1(48) ÜLDALUSED Elamutes kulub sooja vett temperatuuriga 45 o C inimese kohta keskmiselt 30 liitrit ööpäevas ja selle
Læs mereSISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE
SISSEJUATUS RGAANILISSE KEEMIASSE Kaido Viht Õppematerjal TÜ teaduskooli õpilastele Tartu 2016 1. Aatomiehitus ja keemiline side rgaaniliste ühendite struktuurides on enamlevinud elementideks mittemetallid:,
Læs mereRüdiger Dorn. Spela till sista tärningen!
Rüdiger Dorn Spela till sista tärningen! SPELET Testa din tur i spel på sex fantastiska Las Vegas-kasinon. Eftersom du kan vinna olika summor på olika kasinon, gäller det att vara smart när du satsar dina
Læs mereHaid puhi! ÜLE VAL LA JÕU LU PI DU. Tõs ta maa rah va ma jas 23. det semb ril
Nr. 9 (182) / detsember 2011 Haid puhi! Foto: Eve Käär ÜLE VAL LA JÕU LU PI DU Tõs ta maa rah va ma jas 23. det semb ril kell 20 väi ke jõu lu kont sert kell 21 peoõh tu koos an samb li ga OR KES TER Õh
Læs mereLisakonstruktsioonid geomeetrias
Lisakonstruktsioonid geomeetrias 1. Tsentraalpunkt Väga sageli piisab geomeetriaülesannete lahendamisel lisakonstruktsioonist, kus tuuakse sisse üksainus sobivalt valitud punkt, mis jagab joonise teatud
Læs mereMeie Leht. Nr. 4 (15) Aastavahetus 2006/07 Kõrveküla raamatukogu direktor Hele Ellermaa:
Tartumaa raamatukoguhoidjate meele- ja häälekandja Meie Leht Nr. 4 (15) Aastavahetus 2006/07 Kõrveküla raamatukogu direktor Hele Ellermaa: Head kolleegid, leidke aega enda jaoks, sest kui me ei hooli endast,
Læs merePopulariteten af dansk skønlitteratur blandt biblioteksbrugere fra Dagø i perioden
Tartu Universitet Fakultetet for Kunst og Humaniora College for fremmedsprog og kulturer Afdeling for skandinavistik (Dansk sprog og litteratur) Populariteten af dansk skønlitteratur blandt biblioteksbrugere
Læs mere5. RÕHK JA ÜLESLÜKKEJÕUD
5. RÕHK JA ÜLESLÜKKEJÕUD 5.1. Rõhumisjõud ja rõhk Jõud ja rõhk on erinevad asjad. Rõhk oleneb peale jõu ka kokkupuutepindalast. Rõhumisjõud on pinnaga risti. Joonis 5.1. Kahe käe nimetissõrme vahel on
Læs mereTöö Nr. 6. Vee hapnikusisalduse, elektrijuhtivuse ja ph määramine. (2013.a.)
Töö Nr. 6. Vee hapnikusisalduse, elektrijuhtivuse ja ph määramine. (2013.a.) Vee kvaliteeti iseloomustatakse tema füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste omadustega. Nii looduslikes veekogudes kui ka
Læs merePOOLJUHTIDE F00S1KA ALUSED
TARTU KUKUK C4LIKOOL Ы./МОММ POOLJUHTIDE F00S1KA ALUSED TARTU 1958 TARTU RIIKLIK tflikool U, Nõmm POOLJUHTIDE FtmSIKA ALUSED (Loengukursuse konspekt) Tartu 1968 У.Х. Нымы ОСНОВЫ ФИЗИКИ ПОЛУПРОВОДНИКОВ
Læs mereLISA I RAVIMITE NIMETUSTE, RAVIMVORMIDE, TUGEVUSTE, MANUSTAMISVIISIE, TAOTLEJATE, MÜÜGILOA HOIDJATE LOETELU LIIKMESRIIKIDES
LISA I RAVIMITE NIMETUSTE, RAVIMVORMIDE, TUGEVUSTE, MANUSTAMISVIISIE, TAOTLEJATE, MÜÜGILOA HOIDJATE LOETELU LIIKMESRIIKIDES 1 Liikmesriik Müügiloa hoidja Ravimi väljamõeldud nimetus Tugevus Ravimvorm Manustamisviis
Læs mereI LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Cymbalta 30 mg gastroresistentsed kõvakapslid Cymbalta 60 mg gastroresistentsed kõvakapslid 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Cymbalta
Læs mereVejledning for montering og vedligehold
Installationsvejledning På dansk Vejledning for montering og vedligehold Legehus ELC16-1827 Bredde 180 x Dybde 331 cm Vægtykkelse 16 mm ADVARSLER: Ikke egnet for børn under 3 år. Risiko for trykskade.
Læs mereScripta Annalia. EELK Lääne praostkonna aastakirjad 2017
1 Scripta Annalia EELK Lääne praostkonna aastakirjad 2017 2 Advendi- ja jõulutervitus nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja Sest on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks,
Læs merePHP II. Ivari Horm Ivari Horm,
PHP II Ivari Horm ranger@risk.ee Sissejuhatus Failid Massiivid Eriotstarbelised massiivid Abifunktsioonid E-kirjade saatmine PHP-s Failid Ivari Horm ranger@risk.ee Failid Arvutis olevaid faile on võimalik
Læs merePeatükk 1. Arvuteooria
Peatükk 1 Arvuteooria I Täisarvu esitus positsioonilises arvusüsteemis Põhimõisted 1) Arvu esitamisel positsioonilises arvusüsteemis, mille aluseks on valitud ühest suurem positiivne täisarv k, kasutatakse
Læs mereErihoolekandeasutuste reorganiseerimine Euroopa Regionaalarengu Fondist. II vooru infopäev Marek Atonen
Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine Euroopa Regionaalarengu Fondist II vooru infopäev 6.07.2017 Marek Atonen Eesmärk Tagada erivajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused
Læs mereÕpetaja kui teadmiste edastaja, terapeut ja ämmaemand
Dr Lotte Rahbek Schou (haridusfilosoofia dotsent) Danish School of Education Aarhusi Ülikool Haridusteaduskond lrs@dpu.dk Detsember 2009 Õpetaja kui teadmiste edastaja, terapeut ja ämmaemand Lühitutvustus
Læs mereІЕ ПШ EESfl ШДОШІБ 1954
ІІЕ ПШ EESfl ШДОШІБ 1954 S a a t e k s Käesolev väljaanne on NYEH juhatuselt mõeldud seltsi tegevuaraamatuna liikmeskonnale ja seltsi sõpradele. Julgeme loota, et kirjasõna ja piltide kaudu seltsi mitmepalgelisest
Læs mere3. ENERGIA JA SOOJUSHULK
Soojusõpetus 3 1 3. ENERGIA JA SOOJUSHULK 3.1. Termodünaamiline süsteem ja termodünaamilised protsessid Termodünaamilise süsteemina võib vaadelda iga piiritletud keha või kehade hulka. Süsteemi võib liigendada
Læs mereTUNDIDE ARV 70 AINE SISU. I Valgusõpetus. Päikesesüsteem
AINE KLASS Füüsika 8. klass TUNDIDE ARV 70 AINE SISU I Valgusõpetus Päikesesüsteem Päike. Täht. Päikesesüsteem. Päikesesüsteemi koostisosad planeedid ja nende kaaslased, väikekehad komeedid, meteoorkehad,
Læs mereVõru palgarallil kriips peal Arved Breidaks
Nr 1 maailmas MOOTORSAAGIDEL 10% HINDA KOKKU HOITUD! Võru, Pikk 17b Hind 10 krooni Neljapäev, 2. aprill 2009 Võru palgarallil kriips peal Arved Breidaks PALK Võru linna poliitikute kaks aastat kestnud
Læs mereV aadates ülemöödunud
Suvinõ laulukõnõ Tuulas mõtsan tuulõkõnõ. Täl om lõhnav laulukõnõ: mari, mari maasikanõ, vari, vari vabarnanõ põsõmusu moosinõ. Milvi Panga V aadates ülemöödunud nädalavahetust Värskas, võib veendumusega
Læs mereMULGID MÄLETAVAD PÕHJALA ALGKEELT
MULGID MÄLETAVAD PÕHJALA ALGKEELT Mati Laane Neile, kellele meeldib sõnademäng, sõnade tekkeloo üle mõtisklemine, ristsõnad, mälumängud ja ajutreening, soovitav lugeda lõkke, kamina või küünla valgel mõni
Læs merePaigaldusjuhend VPB/VPBS. Tarbeveeboiler IHB EE LEK
Paigaldusjuhend Tarbeveeboiler LEK IHB EE 1036-2 031299 Sisukord 1 Oluline teave 2 Ohutusteave 2 2 Tarne ja käsitsemine 5 Transport 5 Montaaž 5 Tarne komponendid 5 Katete eemaldamine 5 3 Tarbeveeboileri
Læs mereILMUB NELI KORDA NÄDALAS: esmaspäeval, kolmapäeval, reedel ja laupäeval, kusjuures laupäevane leht kannab nime «Sakala Pühapäev"(«Pühapäev")
Sakala ASUTANUD C. A. 1878. ILMUB NELI KORDA NÄDALAS: esmaspäeval, kolmapäeval, reedel ja laupäeval, kusjuures laupäevane leht kannab nime «Sakala Pühapäev"(«Pühapäev") Hinnata kaasanneteks: ««Sakala"
Læs mereKokku sai aastal lõpetanud lend
Märjamaa Nädalaleht MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT TÄNA LEHES: Valla koolide paremad ainetundjad. Lk 3 A.K.K. tutvustas uut tehnikat Lk 4 Teise naiste tantsupeo muljeid. Lk 6 Folgi ajal kutsutakse pulma. Lk 7
Læs mereI LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest
Læs mereSotsiaalkindlustusõigused. Taani
Sotsiaalkindlustusõigused Taani Käesolevas ülevaates esitatud teave on koostatud ja seda on ajakohastatud tihedas koostöös vastastikuse sotsiaalkaitsealase infosüsteemi (MISSOC) kohalike esindajatega.
Læs merePT-054. Kasutusjuhend
PT-054 Kasutusjuhend ET Täname, et ostsite allveekorpuse PT-054 (edaspidi korpus). Palun lugege seda kasutusjuhendit põhjalikult ja kasutage toodet ohutult ja korrektselt. Palun kasutage seda kasutusjuhendit
Læs mereTäiskasvanud täiendavad ennast
Urvaste Urvaste vald Valla Leht 6(60) JUUNI 2006 HIND 5 KROONI Täiskasvanud täiendavad ennast Vana- Antsla Kutsekeskkoolis toimunud täiskasvanute koolitusel osalesid ka mitmed inimesed Urvaste vallast.
Læs mereKompensatsiooniplaan
SM Sammud Vaše evropské eduni kroky Euroopass k úspěchu Kompensatsiooniplaan Kompenzační plán Kompensatsiooniplaan Tutvustus Juhime teie tähelepanu asjalule, et teie positsioon partnerina ning teie tellimuste
Læs mereRASEDUS SÜNNITUS VASTSÜNDINU
RASEDUS SÜNNITUS VASTSÜNDINU i RASEDUS SÜNNITUS VASTSÜNDINU Väljaandja Jungent Estonia OÜ, SCA Hygiene Products VÄLJAANDJA Jungent Estonia OÜ, SCA Hygiene Products Paldiski mnt 11 10137, Tallinn Telefon
Læs mereARENDUSPROGRAMM KIKEPERA HARJUTUSVÄLJA ARENDAMISE PÕHIMÕTTED
Kinnitatud kaitseministri 04.05.2012 käskkirjaga nr 151 ARENDUSPROGRAMM KIKEPERA HARJUTUSVÄLJA ARENDAMISE PÕHIMÕTTED Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakond Kaitseväe Logistikakeskuse haldusteenistuse
Læs mereEESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 3. OKTOOBER 2009 / 12 SHAWWAL Valmistume palverännakuks!
EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 3. OKTOOBER 2009 / 12 SHAWWAL 1430 Valmistume palverännakuks! Assalamu alaikum wa rahmatullah wa barakatuhu, käesolev kuukiri on eriväljaanne palverännakuks valmistumiseks. Loodame,
Læs mereTÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu
Læs mereAJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED
AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED Hea õpilane ja õpetaja, Ajaloo riigieksami ülesannete kogumik sisaldab huvitavamaid ülesandeid eksamitöödest aastatel 2000-2007. Ülesanded on koondatud temaatiliselt ja jagatud
Læs mereTEATAJA. ENSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus natsionaliseeritud Eestimaa Õlikonsortsiumile sms Kingissepa nime andmise kohta.
Т г г t -.. i.z 1 i к о о Xi käi i is гл. Se rai ni. Tartu,GiIdi 8 ~ 2 kord. Z/V'/---- ENSV )щ) TEATAJA Fr, R. Kreutzwaldi Д И nim. ENSV Riiklik Raamatukogu 112 821 21. oktoobril Nr. 29 1940 Art. 335.
Læs mere