Nr 75 november/detsember 2010 Jõuluootus koolis www.leie.vil.ee/leietaht Täna lehes: HIV-koolitus, esmaabi koolitus, vinge klassipilt, Yeti jäähallis Tallinnas, pimeda öö pidu, noorteka tegemised, spordilood, omalooming, algklasside lehekülg Jõulude ootus on imeline aeg koolielus. Advendihommikul koguneme tavapäraselt aulasse ja saame meeleolu uude nädalasse. Sel aastal mängis näitering õp Ulve juhtimisel Pillekese kadumise lugu, mis on meile kõigile tuttav Fr. R. Kreutzwaldi Ennemuistsetest lugudest reinuvaderist rebasest. Süütasime advendiküünlad ja küünlatuli viidi ka klassidesse. Esimese nädala ülesandeks oli klasside kaunistamine. Igal klass sai ümbrikus kujundi, mida kaunistamise juures kasutada: 1.-3. kl KUUSK, 2.-4. kl LUMI, 5. kl TÄHT, 6. kl LUMEMEMM, 7. kl INGEL ja 8.-9. kl PÄKA- PIKK. Klassid said eriilmelised ja huvitavad. Teine ülesanne oli klassi aknale sussi meisterdamine. Tuisusel reedel ei pääsenud lapsedõpetajad kooli ja ka päkapikud olid lumevangis. Uue nädala alguses leidus sussi sees kõigile kommi. Kolmanda advendi sisustasid seitsmendikud kauni luulekavaga. Selle nädala ülesandeks oli piparkoogikujundi meisterdamine. Mõnel päeval oli koolimaja piparkoogilõhna täis ning lahedat valmistoodangut põnev vaadata. Viimane, neljas advent, toob jõulupeo ja vaheajale mineku. Teisipäeval laulame koos tuntud jõululaule. Imelist jõuluaega kõigile! toimetus Piltidel; 2.-4. kl kaunistus, 1.- 3. kl suss, 8.-9. kl päkapikk, 7. kl piparkoogisüda, 5. kl piparkooke meisterdamas, valmivad 6. kl piparnäksid
HIV-koolitus 7.-9. kl õpilastele 9. novembril käis meil koolis SA Viljandi Haigla ämmaemand Esta Vahter, kes viis läbi HIV koolituse ning tutvustas ühe teemana, kuidas vältida sugulisel teel levivaid haiguseid. Koolitus oli Leie Noortekeskuse ja Viljandimaa Noortekeskuse Teabe- ja Nõustamiskeskuse koostööprojekti raames 7.-9. kl õpilastele. Meile räägiti igasugustest 2 koolielu haigustest ja nendega kaasnevatest hädadest. Koolitus oli väga õpetlik ja huvitav. Saime palju nõuandeid. Kuna rääkisime kõik seal ka kõva häälega, mida me millestki arvame ning õpetajaid seal juures ei olnud, jääb see saladuseks, mis seal koolitusel toimus. Esta andis ka meile ka nõustamise andmed ning noortekabineti numbri, kus saab konsultatsioone. Loodan, et kõik kes seal koolitusel viibisid, said sellest kasu ning jäid rahule. Marleen Jõgi Pilt koolitusest. Esmaabi koolitus Noortekeskuse projekti käigus antakse esmaseid teadmisi väiksematele koolilastele, kuidas toimida kui oled lõiganud sõrme, põletanud kätt või kukkunud põlve marraskile. Viljandimaa Punase Risti töötaja Merit Laan oli ühel päeval suure kotiga aulas ja 1.-5. klassi silmapaarid uurisid teda ootusärevalt. Peale sissejuhatavat vestlust asusime kohe praktiliste asjade juurde. Sidusime põlve, näppu, rääkisime hädaabi telefoninumbrile helistamisest. Riinal oli mängult peahaav, mis seoti kinni ja paigaldati võrk, et side ära ei libiseks. Tüdrukul oli nagu valge kiiver peas. Plaastri kasutamist olid mõnedki proovinud. Uus oli see, et näpuots on ka võimalik korralikult kinni plaasterdada. Õpetajatele näitas Merit Laan, kuidas last elustada. Kaasas oli väikelapse tehisnukk. Proovisin ise ka suust-suhu hingamist ja südamemassaaþi. Tegelikult on need oskused ka täiskasvanule vajalikud. Ma ei ole väga kindel, kas suudan inimest elustada kui vaja peaks minema... Koolitus kestis paar tundi ja oli asjaosaliste arvates väga vajalik. Meie asjalikke lapsi vadates usun, et kõik tulevad toime väiksemate haavade sidumisega ja õnnetusest teatamisega numbrile 112. õp Rita Pildil seotakse Janari põlve. Loodusetund 9. detsembril toimus 1.-7. klassidele õppepäev Kelle sõber on jahimees?. Selle projekti eesvedajaks on Arvi Põldaas, kes asus elama Alam-Pedja looduskaitsealale. Alguses oli mäng Mis on sinu hommikusöök? kus pidime mõtlema, mida sööksid selle looma aseme, kelle sa endale loosisid. Siis hakati esitama mõeldud looma hommikusööki. Teised said juurde pakkuda ka, mida see loom võiks veel süüa. Kui kõik olid oma hommikusöögi menüüd esitanud, siis hakkasime mängima mängu, kus rebane ajas alguses taga jäneseid. Pärast tuli mängu jahimees sellepärast, et rebaseid oli liiga palju. Mängu lõpuks oli kõiki elukaid jälle normaaalne hulk. Kalmer Keerup Torm Tuul tuiskas terve päeva, vihma sadas meeletult. Puudekohin vihmaga ainsaks hääleks oli Lehti tuiskas terve päev, vihm järele ei jäänd. Järsku käis plõks ning tuba oli pime. Talvepildi autor Kristin Puranen. Kristin Puranen 6. klass
Vinge klassipilt Oktoobris võttis 7. klass osa kõige vingema klassipildi võistlusest, mida korraldas portaal www.kool24.ee. Laadisime oma pildi sinna üles ja hakkasime hääletama. Kahjuks ei jõudnud meie pilt häälte poolest kahe parema hulka, kellele olid mõeldud auhinnad. Aga kuna meie pilt oli väga originaalne, siis anti meile eriauhind. Me saame terve klassiga minna Tallinnasse Jeti Jäähalli uisutama. See on sama auhind, mis oli mõeldud teisele kohale. Oleme selle uudise üle väga rõõmsad ja innustame ka teisi klasse erinevatest võistlustest osa võtma! Vot nii vinged olemegi! Rongiga Tallinasse Yeti jäähalli õp Maris 3 huvitav! Hommikul kell 6.36 väljus Viljandist rong. Kogu klass oli kohal, peale Jarmo, sest tema oli juba Tallinnasse läinud. Rongis oli meil tegevust küllaga. Põhiliselt ikkagi räägiti juttu. Sõit oli pikk, aga kohale jõudsime.läksime edasi trammi peale. Peatusest hakkasime kõndima. Selgus, et kõndisime valele poole ja me pööasime tagasi. Lõpuks jõudime yeti jäähalli juurde. Sinna tuli ka Jarmo koos oma sõpradega. Me pidime ootama, sest jäähall avati hiljem. Uisutada saime tund aega. See oli päris paras aeg, sest ega kauem olekski külm hakanud. Peale uisutamist läksime Viru Keskusesse ja Solarisesse. Saime süüa ja aega vabalt poodides ringi käia. Poisid nagu ikka poisid annetasid mingile tänavahulgusele raha. Lahkusime Tallinnast umbes kell pool viis ja jõudsime Viljandisse kell 19. Viljandist edasi läksid kõik oma kodudesse. Hanna Maria Tootsi Pähklipureja Viljandis Neljapäeval, 18.novembril, toimus Viljandi Linnaraamatukogus selle õppeaasta esimene mälumäng Pähklipureja. Seekord oli teemaks filmid ja filmikirjandus. Nagu eelmistel aastatelgi, esitati 20 küsimust, millest 10 olid filmiteemalised ning 10 ajalehe Sakala kohta. Meie kooli võistkond on sellel õppeaastal selline: 6. klassist Karl, 7. klassist mina, 8. klassist Tõnn ning 9. klassist Cerly. Olime eelnevalt ära jaotanud filmid, mida pidime vaatama ja samuti lugesime kõik ajalehed läbi. Küsimused ei olnud tegelikult kuigi rasked, lihtsalt mõned asjad olid jäänud kahe silma vahele. Saime 7. koha. Mälumängul osales kokku 14 kooli, seega olime täpselt keskel. Õnneks on kaks mängu ees, seega on võimalik oma tulemust parandada. Veebruarikuu mängu teemaks on muusika. Kaspar Keerup Illustratsioon Triin Randmerilt.
4 koolielu Pimeda öö pidu Noortekaga Tallinnas Käisime sügisesel vaheajal Leie noortekeskusega Tallinnas. Neid, kes soovisid Tallinna kaasa tulla, oli palju ning kahjuks ei saanud kõik soovijad meiega kaasa tulla, kuid neile, kes meiega kaasas käisid, meeldis see käik ilmselt igati. Sõit algas teisipäeva hommikul kell 8 Leie poe juurest. Sealt sõitsime tellitud bussiga Tallinna. Kohale jõudsime enne kella 11. Esimese asjana läksime Energia Avastuskeskusesse, kus esmalt käisime planetaariumis, kus saime teada huvitavaid fakte meie päikesesüsteemis asuvate planeetide kohta. Pärast seda saime seal iseseisvalt eksponaate uurida. Maja kolmele korrusele oli välja pandud üle 150 interaktiivse eksponaadi. Olime seal umbes 3 tundi. Pärast seda liikusime Nõmmele nud mingit öörahu. Vähemalt kell kaks öösel küll mitte keegi ei maganud ja samuti ka mitte kell 6 hommikul. Ärgata tuli kell 7.30. Järgnes väike virgutusvõimlemine võimlas, mis väga hästi välja ei tulnud. Pärast tuli pakkida asjad ja sööma minna ning siis algas koolipäev. Tunnis olime loomulikult kõik väga väsinud ja matemaatika õpetaja lubas isegi tunnis magada. Oli tore öö koolimajas, seda kordaks veelgi! Pildil äge padjasõda. Hanna Maria Tootsi Pimeda öö pidu toimus 25. novembril. Kõik algas peale tunde ja osalesid 4.-9. klasside õpilased. Kõigepealt pidime reedeseks päevaks kõik ära õppima. Peale seda järgnesid klassidevahelised võistlused võimlas: kotijooks, peaga topispalli maas veeretamine ja ka pudeli tühjaks joomine kiiruse peale. Võitis 7. klassi võistkond. Kui võistlused läbitud, algas telesaadete programm. Iga klass pidi ette valmistama ühe TVshow. 4. klass valis Võsareporteri, kus räägiti naabritevahelistest probleemidest. 5. klass valis saate Leie kõigekõige, kus tutvustati Leie Põhikooli kõige suuremaid ja väiksemaid ning ebatavalisi asju. 6. klass valis saate Sõnasõda, kus oli vastamisi kaks võistkonda Supermodellid ja Rammumehed. 7. klass tegi saadet Tantsud tähtedega, kus esinesid Liina ja Mairold ehk Kevin ja Tauri oma tantsuga. 8.-9. klass tegid saate Stiilipäevik, kus toimus totaalne muutus. Järgnes õhtusöök. Kui kõhud olid täis, hakkasime mängima peitust pimedas koolimajas. Peita sai igale poole, kus uksed lahti olid. Peale peituse mängimist hakkasime kõik koos Aktuaalse Kaamera uudiseid vaatama. Uudised vaadatud oli vaba aeg, sai mängida lauamänge, meisterdada, multikaid vaadata jne. Aulas suurel ekraanil käis film Kevade. Kell 23 algas võimlas padja sõda!!! See oli hullupööra lahe. Padjasõda kestis tükk aega, aga seal osaledes tundus küll, et lühikest. Juba öö paiku saime ka saiakest ja teed. Südaööl vaatasid kõik suuremad õudusfilmi Peeglid. Väiksemad olid magalas ja tuuseldasid lihtsalt mööda koolimaja ringi. Öörahu pidi algama kell 2.00 öösel, aga suurte magalas kohe kindlasti polühte restorani, kus saime keha kinnitada pitsa ja Pepsiga ning kui kõht oli täis söödud, läksime Batuudimaailma. Seal saime hüpata suurtel batuutidel ning hüpata svammiauku, kuhu oli pehme maanduda, kuid sinna kippus kaduma väikseid asju ning sealt oli suhteliselt raske välja roomata. Kui tekkis joogijanu, saime sealt ka juua osta. Ka seal olime umbes 3 tundi ning pärast lahkumist hakkasimegi tagasi kodu poole suunduma. Enne käisime läbi Ülemiste kaubanduskeskusest. Kui ostud tehtud, hakkasime koju sõitma. Oli üks lõbus vaheaja päev! Kaspar Keerup Pildil vennad Keerupid maakera avastamas.
Võimla 2010 Juba 16. korda toimus korvpallivõistlus meie koolis. Sel korral olid kohal vaid poiste võistkonnad. Tundub, et tüdrukute korvpall on praegu madalseisus. Seepärast on kahju, et Laiuse kooli võistlejatel seekord meile asja polnud. Osalesid Holstre, Kalmetu, Kolga-Jaani, Sürgavere ja Leie Rahvastepalli karikas tuli Leie 5 sport korvpallurid. Võit läks teist aastat järjest Sürgavere poistele. Teine koht 9. oktoobril toimusid maakonna rahvastepalli võistlused 1. -5. klassi poistele. Osales 10. maapõhikooli võistkonda. Mängud toimusid kahes alagrupis. Esimese alagrupi võitsid Kolga- Jaani poisid, teise alagrupi Leie mängijad. Finaalis mängisime Halliste ja Kolga-Jaani poistega. Sel aastal olid võidukad meie kooli pallurid: Heimar Vaht (kapten), Karmo Ilmjärv, Olari Türkson, Kalmer Keerup, Janari Türkson, Sten Asu ja Argo Saul. Poisid olid üliõnnelikud, sest eelmisel aastal jäime finaalmängus naabritele alla. Seda magusam oli saadud võit. Kapten Heimar ei väsinud rääkimast viimase mängu käiku ja 2:0 võitu. Ka ülejäänud olid võidujoovastuses. Õpetajana olen välja käinud lubaduse, et võitjad söövad spordihoone kohvikus jäätist. Ka sel korral ei saanud ma oma lubadust murda ja ega ma seda tahtnudki. Rõõm oli minugi hinges ülevoolav. Seal me siis istusime laudade ümber, limpsisime jäätist, karikas keset lauda kõigile imetleda. Võimas! Tagasi koolimajja oli tore tulla. See oli rahvastepallis juba 3. karikas. Ehk tuleb neid tulevikus veelgi. Kolga-Jaani ja kolmas koht Kalmetu poistele. Kahju, et meie poisid napilt neljandaks jäid. Ju peab hakkama septembris kohe hoolega trenni tegema. Õhtu lõpetas DJ Rauno Sauks. Kahju, et diskol tantsijaid napiks jäi. toimetus Pildil hetk mängust. Laashoonele. Tee peal anti meile ülesanne leida erinevate puude lehti ja okkaid. See oli üpsriski põnev. Kõik klassid said enamjaolt hakkama. Tegime ümber Kalevipoja kivi oma kooliga mitu tiiru peale. Lausa kolm. Laashoonel peatusime, mängisime jooksumänge ja peitust. Sõime salatit, viinereid, saiakesi. Kui söödud, matkasime tagasi. Kõndisime jällegi Mändide peaõp Rita VEA- VABANDUS! Eelmise koolilehe numbrist jäi ekslikult välja artikkel sügisesest ülekoolilisest matkapäevast, mille kirjutas Hanna Maria Tootsi. Toimetus avaldab alljärgnevalt kirjutise ja vabandab. Reipalt koolipinki Käisime kogu kooliga septembri alguses matkal. Läksime kooli juurest ära kohe hommikul. Buss viis meid Mändide peatuseni. Sealt edasi kõndisime jalgsi. Sihmärgiks oli minna tusesse. Buss ootas meid seal ja tõi kooli juurde. Siis läksid kõik koju. Pildil on koolipere kolm ringi ümber Kalevipoja tooli.
Mardipäev 10. novembril oli mardipäev. Karneval toimus aulas. Seal oli väga palju erinevaid mardisante. Esiteks hakati ennast tutvustama. Seal olid piraadid, kassid, ruudulised poisid, mardid, hiired, rebased, põrsad ja teised sulelised veel. Alguses tantsisime ja laulsime mardilaulu. Vahepeal jälle tantsisime ja siis hakkasid viiendikud mõistatusi, raskeid mõistatusi küsima. Iga õige vastuse puhul jagati palju kommi, sest oli paju mõistatusi ja palju vastuseid. Päeva lõpuks oli kõigil hea tuju. Kalmer Keerup Kilde Nupukesest Karlssoni nime väänati päris tõsiselt, levinum: KARSSON. Mõistatused. Lähed rumalana, tuled targana? Õige vastus kool. Pakuti, et rumalana lähed 1. klassi, targana tuled 9. klassist. Kus on ilma veeta jõed ja ilma liivata mäed? Õige vastus maakaardil. Pakuti kraani, kõrbet. Keeletu ja meeletu, ise ilmamaa tark? Õige vastus raamat. 6 väikesed kirjutavad Päkapikk ja tädi Salme Elas kord vanal hallil ajal tädi Salme. Tal oli kaksteist kassi. Kord püüdis üks kass kinni päkapiku. Ta viis selle tädi Salmele. Tädi Salme märkas, et päkapikul olid püksid täitsa ribadeks ja tal hakkas päkapikust kahju. Päkapikk palus, et memm parandaks ta püksid ära, kuna tal oli liiga külm. Tädi Salme tahtis rõõmuga teda aidata, aga tal oli niit kadunud. Otsides niiti igalt poolt, aga mis kadunud, see kadunud. Otsustati hoopis uued püksid kududa. Päkapikk tänas kenasti ja jättis hüvasti. Läks mööda aasta. Tulid järgmised jõulud ja päkapikk tahtis tädi Salmet külastada. Ta ruttas tädi Salme juurde. Tädile meeldis päkapikku jälle näha. Seekord oli mütsilt tutt ära tulnud. Tädi Salme hakkas rõõmuga kohe tutti meisterdama. Pärast jäi päkapikk tädi juurde õhtuks. Tädi Salme pakkus talle piparkooke ja päkapikk tänas teda. Päkapikk asus teele. Möödus taas üks aasta. Päkapikk läks seekordki tädi Salme juurde. Seekord oli päkapikul saabas katki. Tädi Pakuti tarkusekivi. Missuguse laua pealt ei sööda? Õige vastus joonlaua pealt. Pakuti õpetaja lauda, musta lauda. Susi nurgas, suu ammuli? Õige vastus ahi. Pakuti suss, inimene. Kaks venda vahivad teineteisele silma, aga kokku ei saa? Õigeid vastuseid mitmeid: põrand-lagi, silmad. Pakuti nina. Vanasõnad. Ega ise lolle külvata. Targad sõidavad sõnadega, ru- Salme parandas ka selle ära. Päkapikk sai sõbraks kassidega ja hakkas nendega mängima. Juhtus aga nii et, tädi Salme jäi väga haigeks. Päkapikk oli talle tänu võlgu ja jäi teda ravima. Ta tegi talle ravimtaimedest teed ja andis väga kibedat rohtu. Tädi Salme paranes. Päkapikk rõõmustas väga, ka kassidel oli hea meel. Kindlasti ootab tädi Salme päkapikku ka sel aastal endale külla. 4. klassi muinasjutt Pildil päkapikud koolimajast. malad rusikatega. Kui suvel on palav, siis talvel hea jahe. Mida rohkem higistad suvel, seda rohkem leiba talvel. toimetus
Kohtumine tulnukaga Oli laupäeva hilisõhtu, kui läksime vennaga tähti vaatama. Taevas oli tähti täis, aga ümberringi oli siiski üsna pime. Leidsime üles Suure Vankri ja ka mõne aja pärast Väikese Vankri. Õhtu oli vaikne ja tuuletu, lausa kummaliselt vaikne. Kõik tundus nagu tardunud. Järsku nägime taevas mingit heledat ümmargust taldrikut ja mu vend arvas, et see on kõigest lennuk. Mulle tundus see imelik ja kummastav. Märkasin, et taldrik liigub allapoole. Hirmujudinad käisid üle keha, kuid ära ei läinud, sest tahtsin näha, mis edasi saab. Väikevend tahtis kohe tuppa joosta, kuid ma veensin teda enda juurde jääma. Valge taldrik tuli üha lähemale, kuid imelikul kombel ei kostnud mingit müra. Olin veendunud, et see on ufo. Ufotaldrik tuli nii madalale, et me vennaga otsustasime puu taha peitu minna. Igaks juhuks. Ufotaldrik oli meie majaga peaaegu ühesuurune, sama lai ja pikk, kuid poole madalam. 73 omalooming reisilugu Tulnukad avasid sõiduki ukse ja ere valgus paistis Maa peale. Uks vajus vastu maad ja muutus trepiks. Kaks maavälist olendit liuglesid mööda ust alla. Tulnukad suundusid meie poole, meid haaras kabuhirm ning otsustasime põgeneda. Kuigi kaugele me ei jõudnud, sest ufod võtsid meid kinni ja hakkasid meid oma laevale vedama. Üks roheline mehike hoidis mind nii kõvasti kinni, et ma ei suutnud tema haardest välja rabeleda. Jõudsime ufotaldrikule ja nägime, et seal oli väga palju erinevaid nuppe ja ekraane. Pardal oli seitse tulnukat. Põgenemine tundus võimatu, ka laev tõusis kohe õhku. Tahtsin küsida olenditelt, kuhu nad meid viivad, kuid ei julgenud. Hoidsime vennaga tugevalt teineteise käest kinni, sest nii tundus kindlam. Möödus umbes pool tundi, kui maandusime mingile iseäralikule planeedile. Laevalt väljudes tundsin, et seal polnud õhku. Hakkasin lämbuma... Ärkasin selle peale, et padja all hakkas õhku väheks jääma. Selgus, et olin magades endale suure padja näo peale tõmmanud. Olin rõõmus, et see oli kõigest halb unenägu. Sel päeval tundsin, et on tore, kui on olemas väike vend, keda kiusata ning kellega ka koos maailma asju arutada. Jarmo Ilmjärv 7. Klass Tulnukaid joonistas Karmo Ilmjärv. Telekapuldi laul Kui kord koolist koju tulin ma, märkasin laual üht imelikku asja. Nägi välja nagu pisike must karp koos suurte nuppude ja punaste tulukestega. Käib plõks, plõks, plõks ja vilgub punane tuluke vilgub, vilgub, plõksub, plõksub kuni tühjad tema patareid. Erki Liiv 6. klass Torm ja saiavorm Ahjus valmib saiavorm. Nüüd on kõhus torm. Kui otsa lõpeb saiavorm, siis lõppes kõhus torm. Nüüd sai vormi minu Tuks, aga mitte sinu Muks. Kade on nüüd sinu Muks, aga mitte minu Tuks Karl Randmer 6. klass
Kohtumine tulnukatega Nägin enda ees heledat valgust. Eemal olid uks ja trepp. See tundus nii huvitav ning ma läksin trepist üles. Ruum, kuhu jõudsin, oli täis erinevat tehnikat ja eri pikkusega antenne. Algul ei näinud ma kedagi. Läksin teisest uksest sisse ja nägin seal rohelisi mehikesi, kellel olid antennid peas. Olevused olid umbes ühe meetri pikkused. Hakkasin kartma ja jooksin väljapääsu poole, kuid siis hakkas ufolaev liikuma. Kukkusin mingi kangi vastu. Tulnukad kogunesid minu ümber ning üks nendest ulatas mulle klaasi, kus oli sees roheline jook. Ma ei tahtnud seda juua ja andsin klaasi tagasi. Tulnukad rääkisid omavahel midagi, aga mina ei saanud midagi aru. Järsku vedasid nad mind mingisse ruumi ning sidusid kinni. Olin hirmul, sellepärast ei suutnud karjudagi. Arvatavasti poleks sellest ka kasu olnud. Ufod hakkasid mulle mingit imelikku suurt kasti pähe toppima, kus olid samuti antennid. Vahepealset ma ei mäleta. Kui silmad avasin, tundsin ennast nagu üks nende seast. Tõusin püsti ja vaatasin peeglisse. Olin täpselt samasugune nagu nemad. Ei teadnud, kas olla kurb või rõõmus. Sain nende keelest aru ja suhtlesin nendega. Tulnukad olid sõbralikud ja targad, kes rääkisid oma seiklustest. Nii huvitav oli neid kuulata. Järsku tundsin rappumist. Ufolaeval oli ilmselt midagi katki 8 omalooming läinud. Selsamal hetkel kuulsin ka tirinat ja sain aru, et tirisejaks oli äratuskell. Kõik oli uni. Maris Põdra 7. Klass Joonistuse autor Janno Kivi. Paganajärv Ammu-ammu aega tagasi, siis kui Paganajärve asemel alles mets oli, kohtunud seal kaks vihast hunti. Mõlemad tahtsid seda metsa endale, kus valitseda ja pere luua. Kumbki huntidest ei olnud nõus ära minema. Nad asusid võitlema. Võitlus oli pikk, vihane ja väsitav. Mütaki, mütaki kukkusid hundid vastu maad. Seda tralli kuulis Vanapagan, kes selle pika madistamise peale kurjaks sai ja hundid põrgusse tiris. Pikapeale täitus see pagana poolt tekitatud auk veega ja sinna sisse asusid elama kalad, konnad ja teised veeelukad. Kord sattus külamees järve äärde. Ta ei viitsinud ümber järve jalutada ja otsustas paadi ehitada. Saab siis teinekordki üle järve aerutada. Et paat ikka veekindel oleks, tõi ta eemalt külast tõrva paadi tõrvamiseks. Külast tagasi jõudes komistas ta kivi otsa ja tõrv lendas igale poole laiali. Nii tekkis Paganajärv ja selle äärde paat ja kivi, mõlemad tumedad, justkui tõrvaga kaetud. Karmo Ilmjärv 5. klass Mustjala Elas kord maadeavastaja, kes avastas Kesk-Eestis ühe koha, kus oli maa auklik ja ümberrin- gi vanad kivivaremed. Mees sammus edasi uurima ning leidis ühe kaevanduse. Läks sisse ja nägi, et mööda pimedat koridore viis tee. Mees astus edasi, kuni nägi luukeresid. Järsku kuulis ta eemal mürinat, mis ennustas varingut. Maadeavastaja haaras maast ühe asja kaasa ja tormas välja. Koopasuu tema selja taga mattus liiva. Mees hakkas käesolevat asja uurima ja jõudis selgusele, et see oli tõmmu jalg. Ilmselt mustanahalese oma. Kuna kohal ei olnud nime, ristis maadeavastaja selle paiga Mustjalaks. Kermo Kalso 6. klass Ebaõnnestunud eksperiment Tahtsime ajalehetoimetusega korraldada eksperimenti, mis kahjuks ebaõnnestus. Panime aulasse klaveri alla suitsupaki, aga vahetunnil jooksis Olari kohe aulasse ja leidis selle. Poiss andis suitsupaki õp. Marisele. Õp. Ritale öeldes sai ta alles aru, et see oli mõeldud eksperimendiks. Kahjuks seekord eksperiment ei õnnestunud, aga loodame, et õnnestub järgmine kord. Küll me midagi jälle välja mõtleme! Marleen Jõgi
Kuidas tekkis Nõo Karujärv Ühel päeval läksid karud kaklema põhjusel, kumb saab olla metsloomade kuningas. Nad tegid nii kõva lärmi, et teised loomad ei saanud magada. Metsloomad olid pahased ja tirisid pilved Võrtsjärve juurde, kus pilved imesid järve tühjaks. Nüüd tirisid nad pilved kaklevate karude juurde ja siis hakkas nii hullult vihma sadama, et sinna tekkis järv. Vesi tõusis nii kõrgeks, et karud uppusid. Sellest ajast saati kutsutakse järve Karujärveks. Tuuli Dimitrijev 5.klass 8. klassi haikusid Toomapäevast on algamas jõulupäevad. Neid ootan väga. Tõnn Randmer Haigur irvitas koera peale segaselt kuni kukkus puult. Tõnn Randmer 9 omalooming Nõo Karujärve tekkimislugu Ammu ammu elasid kaks suurt karu. Ühel päeval läksid nad mäe otsa ja sealt alla vaadates laius suur mets. Mõlemad karud tahtsid kohe selle metsa kuningaks saada. Tülist tõusis kaklus, mida nägi pealt kass. Kass kräunus kõva häälega ja karud ehmusid. Korraks karud lõpetasid vaidlemise, kuid peagi tõusis tüli taas. Loomad olid jõudnud ühe väikese järve äärde, kui hakkas sadama. Karud otsustasid ehitada paadi, et üle järve pääseda. Paat sai valmis. Nüüd tuli uus vaidlus, kumb astub esimesena paati. Välk sai kurjaks ja sähvatas. Paat kivistus ja karudest jäi järele ainult tolm. Peale seda on järve nimeks Karujärv ja kaldal seisab kivistunud paat. Mõtteid mõlgutan päikese paistel, mere lainekohinal. Janari Lepik Jõulud tulemas, kiirelt saavad läbi nadlaste lemmikaeg. Raido Tillmann Väljas sajab lund, päkapikk ei näegi und, lastel külas käib. Kristi Kruuse Riina Saksniit 5.klass Vot, kus ütles! Nad hüppavad ilusti ühe jalaga võimlas, sest neil on keka tund. Torm Tuul ulub ja lund sajab. Mina olen õues ja mul on kindad põues. Õues on torm ja lund tuiskab. Mul on külm, sest mul pole kindaid. Sadu lõppes. Õues jäi vaikseks. Torm lõppes. Teisy Dimitrijev 6. klass Illustratsioonid autoritelt. Biojäätmed on need, mis jäävad peost üle. toimetus Tunni lõpus mängisime lastega sõnamängu, kus iga järgmine sõna pidi algama eelmise sõna viimase tähega. Kategooriaks olid "LOOMAD". Üks õpilane pidi ütlema N tähega algava looma. Ta mõtles tükk aega. Kaasõpilane väsis ootamisest ära ja ütles talle: "Mis sa nii kaua mõtled? No ütle Naine!" õp Maris
Nupuke ja Mälukas Aastalõpu nuputamine ja mälumäng on traditsiooniliselt lustlikud ja eriilmelised. Nupukese kommikarp oli üpris mahukas, küllap seepärast sujus küsimustele vastamine kiirelt ning punkte sai kokku palju. Kõige nutikamad olid seekord võistkond Käsnakalle 15 punktiga. Järgnesid Võitjad ja BMX 12 punktiga. Shrek NP ja Prohvid said pisut vähem punkte. Kommi jagus seevastu kõigile: esimesele kolmele rohkem, teistele natuke vähem. Tublid olid kõik! Mäluka seekordne mäng oli telest tuntud saate Kes tahab saada miljonäriks? meie jaoks kohandatud. Teemaks jõuludnäärid. Küsimusi oli 15 ning igale 4 vastusevarianti. Kõige rohkem, 11 punkti, kogus võistkond Ajuvalu. Teine koht võistkonnale Nublud 10 punktiga. Kolmandat neljandat kohta jagasid Jenkin Kohtumine tulnukaga Ühel õhtul jäin magama. Nägin ilmselt õudusunenägu, kui järsku ärkasin. Avastasin, et minu toa aken oli lahti tehtud. Kõndisin akna juurde, et seda sulgeda. Olin päris unine. Märkasin akna juures seisvat õhulaeva. Õhulaevast ulatus aknani trepp. Mõtlesin, mida teha, kuid siis otsustasin minna pardale. Astusin trepist üles. Trepp ja uks mu selja taga sulgusid. Jõudsin pimedasse sooja ruumi. Tajusin, et õhulaev oli sõitma hakanud. Tuled süttisid. Nägin askeldamas rohelisi kiilaspäiseid olevusi, kes vahtisid seintel olevaid ekraane ja kaarte. Teretasin viisakalt. Pead vaatasid mind. Sain aru, et need olevused olid tulnukad. Nad nägid välja väga ebatavalised: kolm silma, kolm kätt ja jalga. Küsisin tulnukatelt, kuhu nad mu viivad. Vastus oli, et 103 mitmesugust reisilugu ja Zippo. Võistkonnad Barnid ja Leie kogusid pisut vähem punkte. Vastustest jäi eriliselt silma 31. detsembri nimetus viimnepäev. Õige on vana-aasta. Loodame, et see nn viimnepäev niipea ei tule ning saame uuel aastal jälle mälumängus kokku. Nutikat aastavahtust ning taibukust ka uuel euro-aastal! Joonistas Riina Saksniit õp Rita Kuule. Üks kiilaspeadest, kes nägi välja üpris sõbralik, tõusis ja tuli minu poole. Ta täpsustas, et kohe varsti oleme kohal. Õhulaev peatus. Trepp avanes Kuule. Tulnukate juht tiris mind endaga kaasa ühte Kuul olevasse auku, mis oli peaaegu nähtamatu. See oli tema kodu. Ta tutvustas mulle oma peret ja näitas väärtuslikumaid esemeid. Minu uus sõber lubas mul Kuule elama jääda. Vastasin, et ka mul on pere ja sõbrad, kes mind tagasi koju ootavad. Tulnukas sai aru ja korraldas kohe lennu tagasi Maale. Startisime suure kamba tulnukatega. Ma astusin aknast sisse oma tuppa. Jooksin kohe ema ja isa juurde ning äratasin nad. Kutsusin nad UFO-sid vaatama. Kulus paar-kolm minutit, kuni suutsin neid veenda. Ema ja isa jõudsid aknani, kuid seal ei olnud midagi ega kedagi. Olin Nalja! Kaks päkapikku sõidavad autoga. Üks ütleb: "Vaata mets!" Teine: "Ma ei näe, puud on ees." Päkapikk blondiinile: "Kuule, lähme vaatama, kuidas "Kalev" ja "Rock" omavahel mängivad." "Mängivad mida?" "Hmm, korvpalli..." "Ära lollita: kommikarp ja õlu omavahel?!" üllatunud, et tulnukad ei öelnud mulle hüvasti, sest olime headeks sõpradeks saanud. Ema ja isa käskisid mul magama jääda ning läksid oma tuppa. Mis sellest, et nad tulnukaid ei näinud, mina ju tean, et nad on olemas. Loodan neid magama jäädes näha. Hanna Maria Tootsi 7. klass Imelisi jõulupühi!