Etnogenees Eestis Mrtin Ehl 0. Sissejuhtus Aprillisündmuste senise mõtestmise juures on siini keskseks olnud tõdemus, et integrtsioon on läbi kukkunud j olukorr normliseerimiseks on vjlik sed oluliselt tõhustd. Prku on selline nlüüs pinnline, märgtes üksnes sümptomeid j lootes surve j kontrolli bil lhendust forsseerid. Tuleb mõist, et sümptomite mhsurumine ei kõrvld põhjuseid, vid süvendb vrjtud negtiivseid renguid, mis vältimtu tgjärjen viib olukorr tervnemiseni mõne j pärst. Rhvuslikud konfliktid on rühmdevheliste suhetes väg tvlised nähtused. Tekkepõhjusi on sisuliselt kks huvide kokkupõrge j/või soov svutd positiivset enesetedvust. Mõlemd põhjused on vältimtud inimesed stuvd prtmtult võistlusse piirtud ressursside pärst, smuti vjb igüks positiivset enesepilti. Seeg on vältimtud k rhvuslikud konfliktid. Ajlugu on näidnud, et mõningtel puhkudel lhendtkse konfliktid rhumeelselt või suudetkse neid kontrolli ll hoid, mõningtel juhtudel g eskleeruvd need sedvõrd, et muudvd rhuliku kooseksisteerimise võimtuks. Seeg ei ole küsimus mitte niivõrd selles, kuids vältid rhvustevhelisi konflikte, vid selles, kuids neid efektiivselt lhendd või vähemlt neutrliseerid. Prdokslsel kombel sõltub rhvuslike konfliktide puhkemine smdest protsessidest, mis on luseks etniliste rühmde tekkimisele j rengule ehk etnogeneesile. Tundes etnogeneesi seduspärsid, on võimlik mõist k rhvustevheliste konfliktide tekkemehhnismi. Veelgi enm, mõistes et etnogenees j etniline konflikt on ühe j sm mündi kks erinevt külge, on võimlik konflikti reguleerimisel rvestd protsesside sügvmid põhjusi. See võimldb sümptomiteg tegelemise semel suunt tähelepnu konflikti tegelikele põhjustele j seeläbi svutd olukorr sisuline lhendus. Alljärgnevlt nnngi kõigepelt ülevte etnogeneesi liikumpnevtest jõududest j rengumllidest j näitn seejärel, kuids needsmd mehhnismid töötvd etnilise konflikti süvenemisel. Artikli teine os on pühendtud tsiseseisvumisjärgse Eesti interetnilise olukorr nlüüsile sellest mudelist lähtudes. Artikli kolms j keskne os on pühendtud sotsilsete tähenduste loomisele Pronkssõduri bil. Sotsilne tähendusloome on etnogeneesi sisu. Eestis toimuvd need tähendusloomeprotsessid suures oss prlleelselt mõlems suurems rhvusrühms eestlste j venelste hulgs, kuid sms on see protsess väg tugevlt diloogiline tähendusi luukse omvhelises vstsmõjus. Artikli viimne petükk näitb, millisel kombel on võimlik ühiskonn käsutuses olevid kommuniktsioonivõimlusi ksutdes vältid vstndvt etnogeneesi j eriti soodsl juhtumil ksutd pronkssõdurit ühendv etnogeneesi vhendin. 1
1. Etnogeneesi olemus 1.1. Liikumpnevd jõud: Konkurents j väärikus Etnogenees on kommuniktiivne protsess, mille liikumpnevks jõuks on konkurents piirtud ressursside pärst j soov positiivse enesepildi järele. Konkurents ressursside pärst sunnib inimesi moodustm kolitsioone, et koostöös svutd eeliseid konkurentide ees, soov positiivse enesepildi järele sunnib näitm end üleolekut teiste suhtes. Et võitlus üleoleku pärst khjustks koostööd kolitsiooni sees, suuntkse see kollektiivselt nendele, kes rühm ei kuulu. Nende khe liikumpnev jõu olemsolu loob seeg tingimused inimeste ühiskondlikuks orgniseerumiseks rühmdesse. 1.2. Ktegoristorid: ühendmine j vstndmine Kognitiivselt muudb etnogeneesi võimlikuks inimese üldistusvõime võime liigitd milm objekte srnste tunnuste lusel ühte ktegoorisse vtmt sellele, et need objektid erinevd üksteisest pljude teiste tunnuste poolest. See tähendb, et kognitiivselt on etnogenees protsess, milleg luukse etnilisi ktegooriid. Nii ngu misthes ktegoriseerimisprotsess, on k etnogenees om olemuselt hierrhiline, hrtes endsse mitme erinev tsndi klsse (vt joonis 1): Æ A E α α α Joonis 1. Ktegoriseerimishierrhi See ktegoriseerimisprotsess toimub kommuniktiivsel teel j sisldb khesuguseid tähendusloome protsesse ühendmist j vstndmist. Ühendmine on tähendusloome, milleg olemsolevte sotsilsete rühmde vhel leitkse ühistunnuseid j nende tunnuste sotsilse kommuniktsiooni bil ehittkse üles kõrgem tseme ühendvid sotsilseid ktegooriid j neile vstvid kollektiivseid identiteete. Näiteks perekondlike identiteetide ühendmisel svuttkse sugukonnkuuluvus, nende ühendmisel on võimlik hõimkondlik kuuluvus, nende ühendmisel etniline kuuluvus, nende üldistmisel rhvuslik kuuluvus, nende üldistmisel riiklik kuuluvus, nende üldistmisel kultuuripiirkondlik kuuluvus. Ühendmise eesmärk on luu suuremid j võimsmid sotsilseid kooslusi, et koostöös svutd eeliseid võistluses ressursside j sttuse pärst. Vstndumine on tähendusloomeprotsess, milleg eristtkse sm tsndi sotsilseid ktegooriid. Vstndmise eesmärk on tugevdd rühmsisest mobilistsiooni j tgd rühmliikmete positiivne kollektiivne enesehinnng. Ühendmine j vstndmine töötb kõigil tsnditel. See, millisel tsndil on sotsilne tähendusloome välj joonistnud kõige tugevmd ühendvd j vstndvd tähenduskihid poliitilises struktuuris (riigis, riikide liidus vm), näitb 2
milline on selle poliitilise struktuuri stbiilsus j toimimise efektiivsus. Etnogenees on seeg kommuniktiivne tegevus, mille eesmärk on inimeste sidumine rühmdesse, rühmsisese koordintsiooni j rühm jätkusuutlikkuse tgmine. 1.3. Emotsionlistorid: müüdid j nrrtiivid Ktegoriseerimine üksi ei ole piisv rühmde püsivuseks, sest rühm efektiivseks toimimiseks on oluline, et selle liikmed loovutks mingi os om suveräänsusest rühmle j oleks vlmis rühm eesmärkide svutmise nimel isiklikult pnustm. See eeldb rühmliikmete vhelist solidrsust j lojlsust rühm kui terviku suhtes. Need mõlemd omdused ei rjne mitte niivõrd rtsionlsel rusmisel, et rühmn toimides on võimlik svutd suuremid eesmärke kui individulselt, kuivõrd emotsionlsel seotusel rühmg. Selle emotsionlse seotuse jel tunnevd rühm liikmed morlset kohustust pnustd ühisesse tegevusse, igkord otsest tsu ootmt. Rühmliikmete emotsionlne side rühmg luukse müütide j nrrtiivide kudu, mille bil ntkse edsi rühmle olulisi ühendvid väärtusi j vstndumisi. Et etnogenees on om olemuselt järjest kõrgemte ktegoorite loomine olemsolevte ktegoorite ühendmise teel, siis on eduk etnogeneesi kõige olulisem eeltingimus selliste emotsionlistorite leidmine, mis suudks luu uue tekkiv ülemktegoori moodustjte vhel solidrsust j terviku suhtes lojlsust. Nende emotsionlistorite kudu defineeritkse ühtlsi k uue kõrgem ktegoori rühmidentiteet kes on need selle uue rühm liikmed j mid tähendb kuulud sellesse rühm (vt joonis 2): A, E või Æ? A E Joonis 2. Ühendv identiteedi konstrueerimine 1.5. Mobilistorid: venlne j eesmärk Kõige efektiivsem etnogeneesi instrument on ühine oht või venlne. See võimldb ühise kõrgem ktegoori defineerimise kõigi nende gruppide põhjl ked ntud oht või venlne ähvrdb (Joonis 3): A, mid ähvrdb ühine oht oht/venlne E Joonis 3. Ühendv identiteedi konstrueerimine venlse bil Ühise ohu või venlse olemsolu vähendb liitunud rühmde vhelist vstndumist, rõhutb ühisos j loob soods tingimuse ühisidentiteedi kujunemiseks. Ohu või 3
venlse kdumine võib omkord suurendd llrühmde omvhelist vstndumist j võib tetud juhtudel vii k kõrgem ktegoori lgunemisele. Ohu või venlse puudumise korrl sõltub kõrgem ktegoori eduks etnogenees ühise eesmärgi olemsolust. Sellises olukorrs on etnogenees tunduvlt keerukm, sest see nõub eelkõige muidugi ühiskondlikku diloogi konsensuse svutmiseks ühiste eesmärkide oss, smuti sotsilset kontrolli ühisüritusse pnustmise üle j ühistegevusest sdvte hüvede õiglst jotust llrühmde vhel. Et llrühmdel on prtmtult om erihuvid võitluses piirtud ressursside pärst, siis on välisvenlset ktegooris sisemine vstndumist rõhutv tähendusloome sgeli tugevm kui llrühmi ühendv tähendusloome, iseärnis kui ühendvd emotsionlistorid on nõrgd (joonis 4): A, millel on ühine eesmärk Joonis 4. Ühendv identiteedi konstrueerimine eesmärgi bil Et ühise venlse olemsolu on kõige efektiivsem viis sisevstuolude ületmiseks, siis ksutvd ideoloogid venlse kuju loomist sgeli olemsolevte identiteetide tugevdmiseks j ühiskondliku mobilistsiooni suurendmiseks. Sm prtmtult kui see soodustb llrühmde ühendmist, tugevdb see vstndumist teiste või ühe sm tsndi rühm suhtes. See on põhjus, miks etnogenees nii sgeli on seotud etnilise konfliktig, iseärnis multietnilistes riikides. 1.6. Ühendv j vstndv etnogenees Ühendv etnogenees on uue kõrgem stme ktegoori j sellele vstv identiteedi konstrueerimine. Vstndv etnogenees on olemsolev või kujunemisjärgus olev kõrgem tsndi ktegoori lmmutmine sed moodustvte rühmde vhelise vstndumise rõhutmise teel Multietnilistes riikide püsimise võtmeküsimuseks on ühendv etnogeneesi võimlikkus riiklikul tsndil. See sõltub khest tegurist: 1) ühiste mobilistorite olemsolust, 2) ühiste emotsionlistorite võimlikkusest: A, E või Æ B A E Joonis 5. Ühendv etnogenees Kui ktegoorid A j E ei om või ei suud leid piisvlt tugevt ühist eesmärki j/või ette kujutd venlst B, eg suud luu k ühiseid emotsionlistoreid, siis võivd nd liikud vstndv etnogeneesi renguteele, milleg enmsti ksneb etniline konflikt. Võrdse tugevuseg rühmde vhel võib see vii poliitilise 4
jgunemiseni ngu juhtus tšehhide j slovkkideg, ebvõrdse tugevuseg rühmde puhul g tugevm rühm hegemoonile poliitilises struktuuris vähemuse mrginliseerimise kudu. Vstndb etnogenees eeldb võistlevte rühmde kõrgendtud ühiskondlikku mobilistsiooni, vlmisolekut võtt suuremid riske lootuses svutd seeläbi premt ligipääsu ressurssidele või positiivsemt kollektiivset enesehinnngut. Sellise mobilistsiooni svutmiseks on vj rkendd jub üllkirjeldtud etnogeneetilisi protsesse leid ühine venlne, ühised eesmärgid j ühendv identiteet ning neid efektiivselt ühiskonns kommunikeerid. Kuid erinevlt ühendv etnogeneesi olukorrst, kui neid vhendeid ksuttkse uue kõrgem ktegoori rühm moodustmiseks, ksuttkse neid etnilise konflikti puhul olemsolev kõrgem ktegoori lmmutmiseks. 2. Etnogeneesi perioodid tsiseseisvunud Eestis 2.1. Vstndv periood: 1992-1999 Tsiseseisvumisjärgse Eesti etniline korrsttus põhines Molotov-Ribbentropi pkti tunnustmiseg legitimiseeritud sttuse j võimusuhetel etniliste rühmde vhel. Kõrgeim tsndi sotsilne ktegoori oli etniliste eestlste ktegoori projektsioon riiklikul tsndil (eesti rhvus), mis vstndus Venemle; venekeelsetele oli jäetud teoreetiline võimlus seostud selle identiteedig ssimileerumise teel, kuid põhimõtteliselt olid nd defineeritud süsteemivälise elemendin kellele etnilised eestlsed vstndusid j ked nähti ühendvlt seotun Venemg. Integrtsiooni põhieesmärk oli funktsionlse keeleoskuse svutmine, mitte ühise väärtusruumi j identiteedi konstrueerimine: eesti rhvus Venem eestlsed venekeelsed Joonis 6. Etnogenees 90ndte Eestis 2.2. Ühendv periood: 2000-2004 21. sjndi esimestel sttel toimus tsiseseisvumisjärgse mudeli oluline trnsformeerumine, tõenäoliselt oli see lnud jub eelmise perioodi lõpul, mistõttu perioodide piir on siin tinglik. Välispoliitilise olukorr stbiliseerumine (eduks Nto j ELg liitumise protsess) vähends etniliste eestlste ses ühise venlse tjumist j sellest tulenevt mobilistsiooni. Individulismi ksvdes olid etnilised ktegoorid kotnud os om tähtsusest, sms muutus olulisemks enesetju elustiilidest lähtuvlt, mis ühendsid inimesi erinevtest rhvusrühmdest (k Teine Eesti väljendb sm trendi). Smuti oli toimunud venekeelsete märkimisväärne jgunemine väiksemteks etnilisteks rühmdeks. Selleg vähenes etniline vstndumine k Eesti sees. Nende rengute tulemusel oli hknud kujunem nõrk, kuid imtv kõrgem stme ktegoori j sellele vstv identiteet. Kutsun sed tekkivt kõrgem tsndi ktegoorit siin Eesti rhvks, mid ühendb tekkiv riigiidentiteet: 5
Eesti rhvs Venem Elustiil A Elustiil B Elustiil X Elustiil Z eestlsed venekeelsed Joonis 7. Etnogenees 21. sjndi lgul Kujunev Eesti rhv mobilistoriks oli mjndusliku edu ühiseesmärk, oli tekkims k ühiseid emotsionlistoreid, eriti spordi vldkonns. Selle protsessi tgjärjel vähenes mõnevõrr Molotov-Ribbentropi pktil põhinev ideoloogig kehtesttud sttuse j tunnetmine eri rhvusrühmde vhel, õigupoolest, see muutus igpäevses toimimises järjest ebolulisemks. Sms ei oslenud sugugi kõik ühiskondlikud rühmd selles uues ühendvs etnogeneesi protsessis. Niihästi eestlste kui k venelste hulgs on olems suured trditsioonilisel etnilisel elustiilil põhinevd rühmd, kellest kumbki ei suutnud ktsepteerid uue ühisidentiteedi kujunemist, tjudes sed ohun om etnilisele identiteedile (joonisel 7 kujuttud elustiiliden A j Z). Mõlemd konservtiivsed rühmd hkksid otsim teid lnud ühendvte etnogeneetiliste protsesside petmiseks. Võtmeküsimuseks sid II milmsõjg seotud emotsionlistorid, mis jloolistel põhjustel eestlstel j venelstel erinevd. 2.3. Vstndv periood: 2004-2007 Diloog ühiskonn äärmuslikel servdel oli esilgu suhteliselt eboluline, Lihul usmb teisldmiseg 2004. stl jõudis see om järgmisse fsi, puudutdes emotsionlselt jub plju suuremt hulk Eesti elnikkonnst. Keskseks küsimuseks si u j süü vstndlik omistmine erinevtele rhvusrühmdele j selleg seoses vstndlikud teesid sttuse j võimu jotumise koht Eesti erinevte etniliste rühmde vhel. Kuigi äärmusideoloogid tõid jloost esile üh uusi emotsionlistoreid, et rhvuslikku vstndumist suurendd, säilis veel mitme st jooksul pärst Lihul sündmusi rvmuste pljusus II milmsõjg seotud nrrtiivide j sümbolite emotsionlse tähenduse suhtes. Sisuliselt toimus lmmutvl perioodil prlleelselt kks protsessi - tetud ühiskonnkihtides jätkus eduks ühise riigiidentiteedi kujunemine. Selle kõrvl g kogus konservtiivsetes rhvuslikes ringkonddes jõudu vstndv etnogenees. See svuts om kulmintsiooni prillikriisig, mis viis mõneks jks rvmuste terv polriseerumiseni. Kõige ilmekm on sed protsessi kujutd hoburu metfoori kudu. 6
2.4. Rhvuslik polriseerumine prillikriisi jl Hoburud on ühtegu stbiilse Eesti ühiskonn sümbol, kui k digrmm, mis võimldb meie ühiskond kujutd kontiinuumin khe vstndliku rhvusliku ideoloogi vhel. Kui hoburu hrde tipus on vskul vene mrurhvuslsed j preml eesti mrurhvuslsed, siis mhuvd neid ühendm mitmesugused pehmemid seisukohti esindvd inimrühmd. Kõige prem on sed ilmestd vliku rvmuse uuringu tulemuste põhjl, mis tehti kks nädlt enne prillikriisi puhkemist (joonis 8): 28% Tuleks lles jätt 2% Ei te 3% Teisldd 22% Tuleks lles jätt 13% Ei te 33% Tuleks teisldd Joonis 8. Suhtumine pronkssõduri teisldmisse prilli lgul 2007. Punktiirjoon digrmmil tähistb eestlste j mitteeestlste etnilist piiri (preml on kujuttud eestlsed). Hinnngud pronkssõduri teisldmisele on ntud erldi eestlste j venekeelsete koht, kuid protsendid väljendvd ühe või teise rvmuse klu tervikust. Ngu nähtub, poolds prilli lgul pronkssõduri llesjätmist 50% elnikkonnst, teisldmist g 36%. Seejuures oli eestlste rvmustes plju suuremd erinevused kui venekeelsete hulgs. See kinnitb seisukoht, et pronkssõduri näol on tegemist küsimuseg, milles väljendub eestlste omvheline poliitiline diloog selle üle, milline peks olem eestivenelste sttus Eestis. Smb teisldmise pooldjd soovivd Molotov-Ribbentropi pktil põhinev vstndv etnogeneesi mudelit, llesjätmise pooldjd uut, ülesehitv etnogeneesi mudelit. Seejuures on oluline märkid, et just need inimesed, kes ei osnud seisukoht võtt või väljendsid om rhvusrühmle domineerivst seisukohst erinevt rvmust (teisldmist pooldvd venekeelsed, j llesjätmist pooldvd eestlsed), moodustvd eesti ühiskonns selle os, kes on suuteline nägem pronkssõdurig seotud identiteediküsimusi vrmlt, mõistes k teise rhvusrühm tundeid. Nende hulk eesti ühiskonns oli selle küsitluse kohselt 40%. Just need 40% moodustvd eesti ühiskond ühendv os selle os, kes kujundb etniliste identiteetide kõrvle uut rhvusülest riigiidentiteeti. Prku ei sunud Eesti vlitsus om tegevuseg toetm sed ühendvt os ühiskonnst, vid kujunds om seisukoh pigem mrurhvuslikust ideoloogist lähtuvlt. Täiesti prognoositvlt kutsus pronkssõduri teisldustööde lustmine esile teise poole terv rektsiooni, mis väljus pronksiööl kontrolli lt. Tgjärjeks oli rhvuslik polriseerumine, mid kõige premini väljendvd kriisijärgse rvmusküsitluse hinnngud peministri tegevuse koht (Joonis 9): 7
27% Tuniv 6% Toetv 56% Toetv 12% Tuniv Joonis 9. Hinnng peministri tegevusele vhetult pärst prillikriisi Ngu eelmiselgi digrmmil, tähistb k siin punktiirjoon eestlste j mitteeestlste etnilist piiri. Ngu nähtub, sus vldv os eestlstest peministri tegevust toetm, kuigi enne kriisi toets tem poliitikt pronkssõduri suhtes tunduvlt väiksem os eestlstest. Nende inimeste os, kes väljends om rhvusrühm enmusest erinevt rvmust, moodusts vid 18%. Neid 18% võib pidd inimesteks, kes suudvd vdt k teise rhvusrühm vtenurgst, need on inimesed, kes soovivd ühendtud Eestit. Nende hulk vähenes kriisi tulemusel üle poole võrr: 40 protsendilt 18le protsendile. Polriseerumist võimends meedi. Ohu olukorrs muutus poliitiline retoorik ähvrdvks, vstspoole seisukohtde suhtes mõistvuse ülesnäitmist j kompromissi otsimist käsitleti ärndmisen, ilmus ridmisi hüsteerilisi juhtkirju j rvmusrtikleid, mis häbimärgistsid teisitimõtlejid. Etniline vih j ebkindlus vlti välj om rühm kuuluvte ptuoinste pele, ked kognitiivselt tjuti seotun vstseg (Svisr). Avldti spontnset j tingimustet toetust juhtidele, nõuti snktsioone reeturite vstu. Vdete polriseerumine j nõijht üheskoos tekits vikimise spirli, milles üh rskemks muutus vldd snktsioneeritud seisukohst erinevid vteid, krtmt sttud vliku hukkmõistu ohvriks. Sisekriisile lisnduv välise ohu j jõustruktuuridele ntud erivolituste tingimustes tekkisid eeldused totlitrismi kujunemiseks. Piltlikult kujuttun võis prillikriisi Eesti ühiskonnle käsitled kui rektsiooniliste jõudude ktset polriseerid Eesti ühiskond nii, et jätkuvte provoktsioonideg oleks võimlik esile kutsud relne etnilist konflikti (joonis 10): 8
Õnneks must stsenrium ei rkendunud, sms on rhvusrühmi ühendvd sidemed kriisi järgselt oluliselt nõrgendnud, mid veelgi nõrgestb kriisig tekkinud trum. Nende sjolude koosmõjus on siiski olems oht, et etniline polriseerumine võib vrjtult jätkud, jättes olukorr plhvtusohtlikuks, iseärnis uute provoktsioonide korrl. Seetõttu on äärmiselt oluline tstd kriisig tekkinud khju rhvussuhetele Eestis. Sed ei ole võimlik teh jõuvõteteg integrtsiooni forsseerim sudes. Rhvussuhete prnemiseks on vj mõist kriisi luseks olev sotsilse tähendusloome iseärsusi j sellest lätudes leid teid vststikuse teineteisemõistmise suurendmiseks. 3. Pronkssõdurig seotud sotsilne tähendusloome 3.1. Etniliste suhete legitimiseerimine Hästi toimiv riik püsib sümbolilisel võimul, mis põhineb jgtud j konsensuslikul ettekujutusel õiglusest. Õigluse mõiste esittkse ideoloogi kudu, mis seletb j põhjendb ühiskonns vlitsevid erinevusi sotsilsete j etniliste rühmde vhel. Ideoloogid põhinevd nrrtiividel, mille bil määrtkse ühiskond moodustvte rühmde seos uhkus- j süütunde ktegooriteg. Kui olukord tjutkse õiglsen, on inimesed vbthtlikult vlmis ktsepteerim neile ideoloogig määrtud koht ühiskondlikus hierrhis. Nii legitimiseerib domineeriv ideoloogi ühiskonn sotsilsete rühmde omvhelised võimu- j sttusesuhted. Niihästi ühendv kui k vstndv etnogenees lgb ideoloogilisest võitlusest, mis seb khtluse ll domineeriv ideoloogi j esitb sellele lterntiivi, mis nnb õigustuse olemsolevte võimu j sttusesuhte ümbervtmiseks. Alterntiivideoloogi esilekerkimine, juhul kui tl õnnestub leid lildsemt ühiskondlikku toetust, tekitb prtmtult diloogi erinevte rühmde vhel j selle läbi suurendb k ühiskonnsisest vstndumist. Alterntiivideoloogiid kerkib ühiskonn perifreeris esile pidevlt, kuid sotsilse kndepinn htuse tõttu ei pälvi nd enmsti liem vlikkuse tähelepnu. Tänpäev Eestis on selle ideoloogilise diloogi keskmes pronkssõdur, mis prillikriisi tgjärjel on suutnud ühel või teisel viisil puudutd kõiki Eesti elnikke. 3.2. Pronkssõduri tähenduskihistikud Pronkssõduri esilekerkimine sotsilse tähendusloome keskse kujundin on selettv selle märgig seotud tähenduskihistike pljususest j mitmetimõistetvusest, mis on võimldnud sed sümbolit eduklt ksutd sotsilse mobilistsiooni vhendin. Vtleme neid tähenduskihte lähemlt. 1) Kõige suurem sotsilse kndepinng on pronkssõduri tähendus II milmsõjs lngenute mälestusmärgin. Sed tähendust jgb ilmselt kogu eesti venekeelne kogukond, smuti märkimisväärne os eestlsi (need, kes olid mälestusmärgi teisldmise vstu või ei osnud selle suhtes seisukoht võtt). Neile, kes pooldsid smb teisldmist, on see tähendus ilmselt kõrvline. 2) Vldvle osle eesti venekeelsest kogukonnst sümboliseerib pronkssõdur võitu Suures ismsõjs, sed tähendust peb endle oluliseks ilmselt k väike os eestlstest. Vene rhvle on võit Teises milmsõjs pregu kujunenud nende rhvusliku identiteedi nurgkiviks, esiteks see on kngelstegu, mille üle tsub uhkust 9
tund, sed enm, et muus oss on ei pku Venem 20. sjndi jlugu plju, mille üle uhkust tund. Teiseks k seepärst, et II milmsõd ühends vene punsed j vlged, ismsõd on vene identiteedile oluline ühtsustunde lliks. Võidu tähenduskiht ei ole iseenesest eestlstele solvv eg Eesti riiki lvääristv, mistõttu selle tähistmist peks ktsepteerim. 3) Väikesele osle vene rhvusrdiklidele, smuti neid toetvle Vene diplomtilisele missioonile on Pronkssõdur ndnud võimluse kujutd mälestussmmst Eesti fšismist vbstmise sümbolin. Kogu pronkssõduri ümber tekkinud kriis on seotud selle tähenduskihig. Kujutdes pronkssõdurit vbstjn, defineeritkse implitsiitselt nõukogude perioodi Eesti jloos vbdusen, milleg ühtlsi ntkse mõist, et Eesti oli NLiidu os vbthtlikult. Minitud tähendust rõhutb veelgi nõukogude sümboolik j Stlini piltide ksutmine sõj tähtpäevdel. Arvestdes selle tähenduskihig seotud vene äärmusprteide väg mdlt toetust viimstel riigikogu vlimistel, võib rvt, et sellist revnšistlikku tähenduskihistust toets enne prillikriisi mõni protsent venekeelsest elnikkonnst Eestis. 4) Vstukluks viimtiminitud tähenduskihistuse konstrueerimisele hkks eesti rhvuslste konservtiivne tiib ktiveerim pronkssõdurile tähenduskihti, mis seni oli olnud ühiskondlikus tedvuses mrginlne et tegu on okuptsiooni sümbolig, mis õigustb kommunistlikku ülemvõimu Eestis j irvitb eestlste rhvuslike knntuste üle nõukogude perioodil. Õigupoolest lgs sellesisuline tähendusloome ktiivselt lles pärst Lihul usmb eemldmist, mis lõi otsese prlleeli fšistlike j kommunistlike kuritegude ning vstvte mälestusmärkide vhele. 3.3. Sotsilse tähendusloome eesmärgid Khe viimtiminitud tähenduskihi konstrueerimine muutus niihästi eesti kui k kohlike vene äärmuslste vheliseks diloogiks, milleg kumbki ospool püüdis kehtestd om ideoloogit, mis oleks luseks rhvusrühmdevheliste sttusesuhete ümberhindmiseks. Eesti rhvuslste ideoloogi eesmärk oli rõhutd venekeelsete sttust Eestis okupntliku kogukonnn, vene äärmuslste eesmärk oli tõst venekeelse kogukonn sttust Eesti vbstjten. Sedmööd kuids äärmuslste sümmeetriline diloog ig sümbolilise lusungig muutus vstspoolt ärritvmks, ksutti selle diloogi sümbolilist mterjli vststikusel demoniseerimisel. Siinkohl tuleb diloogi mõist väg vrlt see ei ole mitte inult poliitiline väitlus, vid selle os moodustvd k sümboolsed teod, poliitilised ktsioonid, deklrtsioonid, õiguslikud ktid, jõustruktuuride ksutmine j muud meetmed, mid eri ideoloogiid esindvd pooled on võimelised om thte väljendmiseks ksutm. Selle tulemusel süvenes rhvusrühmde vststikune häiritus sttel 2004-2007 Eestis oluliselt. Konflikti süvends inimese võime knd üle tüüpi esindv objekti omdusi tüübile kui tervikule. Eesti vlikkus kes jälgis äärmuslste üh rdikliseeruvt diloogi pronkssõduri ümber, hkks äärmuslste vteid j tegusid üldistm tervele etnilisele rühmle, millesse need kuuluvd. Selle tgjärjel omnds etnilisus k väikestes olmekonfliktides utomtselt seletuse rolli näiteks teenindj ebviiskus omnds otsekohe rhvusliku värvingu, kui t juhtus olem teisest rhvusest. Niimoodi hrti konflikti ks seni suhteliselt neutrlne keskmine poliitiline kodnik. 10
Seeg võib öeld et lisks püüetele määrtled etniliste rühmde omvhelist sttust, täitis tähendusloome k vstndvt rolli, mille eesmärk oli etnilise mobilistsiooni suurendmine. 3.5 Pronkssõduri teisldmise sotsilne tähendus 2007. stks oli olukord tervnenud sedvõrd, et vlitsus otsusts lhendd probleemi resoluutselt. Prku ei rvesttud lhenduse väljtöötmisel mälestusmärgi keerukt sotsilset semiootikt. Lähtuti äärmuslste konstrueeritud vstndlikust j väg kitsst tõlgendusest, mille kohselt oli smms ks okuptsiooni või Eesti vbstmise sümbol, jättes tähelepnut selle, et sm mälestusmärk sümboliseeris vldvle osle lojlsetest venelstest hoopis lngenute mälestust j võitu II milmsõjs. Smb teisldmiseg püüdis vlitsus mrginliseerid vene äärmuslsi, viies neile olulise sümboli kõrvlisse koht, prku mrginliseeriti selleg ebõiglselt vldvt os lojlsest eesti venelskonnst, kelle joks pronkssõdur sümboliseeris olulisi inimlikke väärtusi. Sed tjuti venekeelses kogukonns sügv ebõiglusen, mis leidis esmse j spontnse väljenduse pronksöö rhutustes. Kuigi rhutused suruti mh, vähends pronkssõduri teisldmine eesti vlitsuse j kudsemlt k Eesti vbriigi sümbolilist võimu oluliselt. See tähendb, et oskssnud ebõiglusest lähtudes on võimlik, et venekeelses kogukonns tõuseb mõne j jooksul esile pregusele riiklikule ideoloogile lterntiivne ideoloogi, mis seb eesmärgiks, kehtivte sotsilsete suhete ümbervtmise. Arvestdes sotsilse ebõigluse ultuslikkust j sügvust võib selline ideoloogi leid rvesttvt toetust. Teisest küljest tuleb rvestd, et pronksöö rhutused šokeerisid om brutlsuseg kogu eesti ühiskond j kutsusid esile eestlste hulgs täiesti õigusttud phmeele. On võimlik, et see solvumine leib endle väljenduse eestivenelste olmediskrimineerimises j soovis neis lhti sd, mis omkord hlvendks vststikuseid suhteid. Seetõttu on oluline, et Eesti riiklikud j ühiskondlikud struktuurid ennetks eelkirjeldtud ebsoovitvid renguid j om initsitiivil võtks ette smme rhvustevheliste suhete normliseerimiseks j lõimumise jätkumiseks. Petun nendel võimlustel järgnevlt. 4. Interetniliste pingete mndmine 4.1. Ühiste Väärtuste Ümrlud Olukorrs, kus on toimunud rvmuste polriseerumine etnilisel pinnl, on suhte tstmiseks esmtähtis luu püsiv j sisuline diloog poolte vhel. Sellise diloogi keskmeks võiks sd Ühiste Väärtuste Ümrlud, mille võiks kokku kutsud Vbriigi President. Kriisijärgselt oleks selle ümrlu joks esmtähtsd kks ülesnnet: 1) diloogi lustmine eesti j eestivene hritlste j vliku elu tegelste vhel, et ületd vststikune solvumine j väljendd ühist thet hkt otsim viise Eesti ühiskonn lõimumise tstmiseks. Oluline, on jõud ärtundmisele, et kõigi Eesti elnike huvides on mjndusliku heolu jätkumine j turvlise sotsilse keskkonn püsimine Eestis. See on g võimlik inult juhul, kui 11
Eesti on sisemiselt stbiilne j siin vlitsevd konstruktiivsed j hesoovlikud prtnerlussuhted eri sotsilsete j etniliste rühmde vhel. Need võivd g tstud vid juhul kui suudetkse tunnistd mälestusmärgi teisldmiseg j selle vstu protestimiseg tehtud vststikuseid vigu j mõist, et nende vigde eest ei vstut mitte rhvusrühmd tervikun, vid väikesed poliitilised kildkonnd, kellel puudus the j oskus rvestd teisteg. 2) diloogi lustmine II milmsõjg seotud tähtpäevde tähistmiseks kohste viiside j vormide leidmiseks, mis vähendks võimlust nende bil rhvussuhteid mnipuleerid j rhvuslikku venu õhutd. Eesti riik peks ktiivsemlt oslem II milmsõj tähtpäevde ritulidel, rõhutmks sõjkotuste üldinimlikku poolt j tkistmks nende tähtpäevde ksutmist nõukogude ülemvõimu ülistmiseks. Kindlsti tuleks lhus hoid hinnng stlinismile j II milmsõjle. Tuleks jõud konsensusele, et stlinismi ll knntsid ühtmoodi kõik rhvd N Liidus j seetõttu võiks sed mälestd üheskoos tegemist ei olnud rhvusliku, vid poliitilise ülekohtug, j et vene rhvs ei ole vstutv stlinismi eest, vid knnts smmoodi. Smuti tuleks jõud üksmeelele, et II milmsõd ei võidetud mitte tänu Stlinile, vid hoolimt Stlinist. See võimldb näh II milmsõd vene rhv suure ktsumuse j võidun, mis väärib täit lugupidmist k Eestis. Tuleks jõud rusmisele, et Georgi lint on positiivse tähenduseg märk, mis sümboliseerib just sed kngelstegu j sellesse märki tuleks Eestis suhtud respektig. Teisest küljest tuleks rõhutd, et nõukogude sümboolik ksutmine II milmsõjg seotud tähtpäevdel on eestlstele solvv. Eestlsed omlt poolt peks tunnistm, et eesti meeste ktse sks sõjväe koosseisus kitst Eesti iseseisvust oli väljpääsmtus olukorrs tehtud meeleheitlik ktse, mis väärib mõistmist j mälestmist, kuid mitte heroiseerimist. Veelgi kohtum on seostd Eesti vbdusvõitluseg Sks sõjväesümboolikt. 4.2. Võrdsete Võimluste Audit. Eduk j sisulise lõimumise tstumine on võimlik, kui eestivene kogukond tõesti tunneb, et Eesti riik j ühiskond võtb neid võrdsete kodniken eg pe Eestit üksnes eestlste riigiks. Selleks on vj ühiskondlikku ettevõtmist, mis selgelt j ühemõtteliselt sed sõnumit edstb, smuti ktiivselt itks svutd selle ideli reliseerimist Eestis. Õiguskntsler peks lgtm uditeerimisprotsessi, mille eesmärk oleks sd ülevde sellest, ks j kuivõrd on erinevte rhvusrühmde liikmetele tgtud võrdsed võimlused hriduse, tööhõive, tervishoiu j teiste vlike teenuste vldkonns. See protsess peks olem proktiivne, viies õiguskntsleri institutsiooni relsete inimesteni Eesti eri pigus näiteks uditipunktide jutise vmise bil. Audit peks sm li vlikkuse tähelepnu osliseks j julgustm inimesi om muresid j probleeme välj rääkim. Auditeerimisinfo nlüüsi j kontrollimise põhjl peks vlmim rport, mis nnks hinnngu olukorrle j tooks välj soovitused ühiskondlike struktuuride edsiseks rendmiseks. Auditi eesmärk on nd selge signl, et Eesti väärtustb kõiki inimesi nende rhvusest sõltumtult j stub relseid smme nende vääriks kohtlemise tgmiseks. 12
5. Kokkuvõte: ühendv etnogeneesi võimlikkusest pärst prillikriisi Hoolimt sellest, et pronkssõdur on Eestis set leidnud etnilise polriseerumise jendiks, ei ole see mälestussmms muutunud vihkmise märgiks. Vtmt negtiivsetele emotsioonidele, mis temg seostuvd, on tegemist vtud tähenduseg sümbolig, millel on prdokslsel kombel potentsili muutud eesti rhvusrühmi ühendvks märgiks. Esimese smmu sellel teel stus Eesti Vlitsus, kes viis 8. mil mälestussmb jlmile pärj; järgmisen smmun omksvõtmise suuns tuleb vdeld lngenute ümbermtmine. On täiesti selge, et Eesti Vlitsus ei set lilli eg vii läbi tseremooniid mälestusmärgi juures, mis sümboliseerib okuptsiooni. Seeg on vlitsus om käitumiseg jub muutnud eestlste joks võimtuks mälestusmärki käsitled okuptsiooni sümbolin. On äärmiselt oluline, et Eesti riik jätkks lusttud teed, vstsel korrl on mälestussmst ts võimlik hkt ksutm rhvusliku vstndumise üles kütmiseks. Loomulikult on tegemist keerulise j rske teeg, mid mõlem poole äärmuslsed püüvd nurjt häbistmise j sõimug. Sms on see kõige selgem j sümbolilisem tee ühtse väärtussüsteemi kujunemisele Eestis. Selle protsessi käigus sb Pronkssõdur uue tähenduskihistiku, milleg t hkkb sümboliseerim meie keerulist teed üksteisemõistmisele. Ühendv etnogenees Eestis on võimlik, k pärst prillikriisi. Tegemist on pikjlise dünmilise protsessig, millel võib tull küll tgsilööke, kuid mille jätkumise kõige kindlmks tgtiseks on jgtud tedmine, et vldv os Eesti inimestest soovib rhuliku j mjnduslikult eduk rengu jätkumist, mis on võimlik inult sisemise stbiilses j etniliselt rhulikus riigis. 13