Kallid Novatoursi kliendid! Palju õnne - olete ületanud puhkuse lävepaku ja leidnud end rõõmude ja meelelahutuse oaasilt. Unustage kaugele mahajäänud argimured, nüüdsest on tähelepanu all teie heaolu ning ladusalt kulgev puhkus. Puhates välisreisil, hoolikalt valitud hotellis, aitavad teil kohaliku elu-oluga tutvuda meie esindajad. Lõdvestuge ja kasutage meie pikaajalist kogemust, muutmaks oma puhkus meeldejäävamaks. Oleme hoolitsenud juba enam kui 9 aastat eestimaalaste puhkamisvõimaluste eest. Parim hinnang meie tööle on tuhanded kliendid, kes valivad oma reisikorraldajaks Novatoursi üha uuesti ja uuesti. Meie reisivalik on suur - pakume palju erinevaid puhkepiirkondi Lõuna-Euroopas. Samuti aitame teil vajadusel ühendada lõõgastumise ja vaatamisväärsustega tutvumise. Laia valiku ekskursioone leiate meie reisiesindajalt. Novatours on Balti riikide suurim reisikorraldaja. Oleme kindlad, et kohtume uuesti meie reisidel. Oleme siin, et aidata teil luua elu kaunemaid hetki. Nüüd on aeg puhata. Aeg iseendaga. Nautige seda! Teie parim reisikorraldaja NOVATOURS
Tere tulemast Horvaatiasse! Pealinn: Zagreb Rahvaarv: 4,48 mln. (2011 a. seisuga) Pindala. 56 542 km² Riigikeel: Horvaatia riigikeel on horvaadi keel. Riigis kõneldakse ka inglise, itaalia ja saksa keelt. Rahaühik: Horvaatia kuna (Kn) Asukoht. Horvaatia asub Euroopa kaguosas Aadria mere kaldal. Riigi põhjanaabrid on Sloveenia ja Ungari, idas asub Serbia ja Montenegro, kagus piirneb Horvaatia Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbia ja Montenegroga (Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbia ja Montenegroga moodustas Horvaatia aastatel 1945 1991 ühtse Jugoslaavia). Horvaatia käänuline ja rohkete lahesoppidega rannajoon on 1777 km pikkune (ehkki maakaardil otse mõõtes on see vaid 600 km). Suurema osa Horvaatia territooriumist hõlmab Dinaari mäestik. Aadria meri on täis suuremaid ja väiksemaid Horvaatia saari kokku on neid 1185 (neist 66 saarel elavad inimesed aastaringselt). Riigi suurimad saared on Krk, Pag, Cres, Brač, Korčula. Religioon. 87,8% Horvaatia elanikest on katoliiklased, 4,4% õigeusklikud ning 2,6% muu usundi järgijad. 5,2% elanikest ei ole usklikud. Horvaatia ajavööndid Horvaatia on Kesk-Euroopa ajavööndis ning on tunni võrra Eesti ajast maas (GMT/UTC+2). Kliima. Horvaatias valitseb merelis-mandriline kliima. Suved on siin palavad, talved külmad. Rannikualadel on suved niiskemad, talved mahedamad. Horvaatia lääneosas valitseb mandriline kliima, riigi keskosas mäestikukliima, rannikualadel mereline kliima. Horvaatia mandriosa keskmine õhutemperatuur on suvel 22 26 C, Vahemereäärse rannikuala oma aga 26 30 C. Horvaatias Aadria mere kaldal on enim päikeselisi tunde (2600 tundi aastas) Euroopas. KESKMINE ÕHU- JA VEETEMPERATUUR o C Kuu VI VI VIII IX Õhk C 26 29 28 25 Vesi C 20 22 24 22 Ajalugu. Tänapäevane Horvaatia territoorium on olnud asustatud juba kiviajast alates. Keskmise paleoliitikumi ajal elasid Krapinas neandertallased. Varase neoliitikumi ajal olid välja arenenud Starčevo, Vinča, Sopoti ja Hvari kultuurid. Horvaatia geograafilise asendi tõttu on riik saanud mõjutusi paljudelt Euroopa rahvastelt. 400. aastal ekr laiendasid sellel rannikualal oma impeeriumi roomlased. Hiljem on siin valitsenud Habsburgid, türklased, ungarlased. 1945. aastal läks Horvaatia Jugoslaavia koosseisu. 1946. aastal loodi Horvaatia Rahvavabariik, 1963. aastal Horvaatia Sotsialistlik Vabariik. 1990. aastal sai Horvaatiast sarnaselt teiste Balkani maadega sõja tallermaa. Samal aastal võeti referendumi alusel vastu otsus Horvaatia ja Sloveenia iseseisvuse kohta. 1991. aastal kuulutas Horvaatia end iseseisvaks riigiks. Kuu aega peale seda astus riik ametlikult Jugoslaaviast välja, kuid sõda Horvaatia iseseisvuse eest kestis veel neli aastat. 1992. aastal sai Horvaatia ÜRO liikmesriigiks. Praegusaja Horvaatia on turvaline ja rahulik riik, üksnes giidid võivad teile näidata mahalõhutud või kuulidest auguliseks lastud hooneid mägedes. Alatest 1. juulist 2013 on Horvaatia ametlikult Euroopa Liidu liige. Smaragdroheline Aadria meri Kõik Balkani poolsaarel asuva Horvaatia edelaosas paiknevad kivised rannikualad piirnevad Aadria merega. Kahtlemata on tegemist Euroopa kõige märkimisväärsema osaga, mida iseloomustab kõige mitmekesisem, rikkam ja imetlusväärsem loodus. Dinaari Alpide mäeahelik tõuseb otse merest. Kaljurahnude Vahemikus Dinaari mäestik Alpid tõuseb otse läbi mere. Just järsud kaljud muudavad kogu rannikuala erakordselt maaliliseks. Horvaatia lõunaosa looduslikku ilu on igaveseks jäädvustanud lugematul hulgal kunstnikke ja kirjanikke. Iidsed Horvaatia linnad on ajaloosündmuste ja kuulsate inimeste saladuselooriga ümbritsetud elu- ja armuseikluste vaikivaiks tunnistajateks. See ei ole aga sugugi üllatav, sest Horvaatia õhk soosib armastust! Imepärased kivised rannikualad, merest tõusvad saared, õrn suvine päikesepaiste (aastas kokku 2600 päikesepaistelist tundi), selge ja soe vesi (u +26 C) ning mägede ja järvede puutumatu ilu meelitavad siia igal aastal tuhandeid külastajaid. Horvaatia on üks Euroopa ökoloogilisemaid riike. Horvaatia kümme rahvusparki on pälvinud tunnustust mitte üksnes oma fantastiliste maastikuvormide, vaid ka rikkalike taime- ja loomakoosluste poolest. Horvaatia ei ole kunagi kaotanud oma erilist võlu. Enamik populaarseid turismipiirkondi on jäänud sõdadest puutumata või on inimesed suutnud taastada nende kohtade endise ilme. Aadria mere rannik on vaieldamatult turistide meelissihtkohaks. Kas teadsite, et...? Horvaatias on hääletamisõigus kodanikel, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja omavad kindlat töökohta. Töötute noorte hääletamisõigus algab 18 aastaselt. Horvaatia rahaühik kuna sai oma nime väikese närilise (nugise) järgi.
KUURORDID Porec Porec on Istria piirkonna kõige populaarsem puhkuse sihtkoht ning seda on Horvaatia Rahvusliku Turismibüroo korduvalt nimetanud Horvaatia tippkuurortiks. Piirkonnas leidub üle saja tuhande voodikoha, kuid hotellid ja muud asutused asuvad hajusalt laiali, nii et kunagi ei teki ülerahvastatuse tunnet. Põhilised turismipiirkonnad on linnast lõunapool asuvad kaks lahte nimedega Zelena (Roheline) ja Plava (Sinine) Laguna (Laguun). Need on ise peaaegu nagu väikesed linnad, mõlemas asub mitmeid hotelle, kämpinguid, sadam ning ostu- ja meelelahutuspiirkonnad. Võttes arvesse linna pikka ajalugu ja mitmeid ajaloolisi vaatamisväärsusi, on vanalinna külastamine soojalt soovitatav. Eriti silmapaistev on 6. sajandist pärinev eufraasia basiilika, mis on täiuslikult säilinud ja tuntud oma ilusate kuldmosaiikide poolest. Basiilika on alates 1997. aastast kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Rovinj on üks vahemere piirkonna maalilisemaid linnu, mida esmakordselt mainiti juba 7. sajandil. Kahtlemata on tegemist Horvaatia romantilisima kuurordiga. Ulmekirjanduse isa Jules Verne valis just Rovinji oma romaanide unikaalsete stseenide kujutamiseks. Kirjanikku paelusid linna kitsaste tänavate rägastik ja mäe järskudel nõlvadel asunud linn ise. Linna sümboliks ja kõrgeimaks punktiks on 18. sajandil rajatud Püha Eufemia kirik. Kuurort on justkui isoleeritud, tihedaltasustatud linnamägi, mis meenutab muinasjutu kuningriiki ja meelitab juba esimesest silmapilgust. Rovinji on niisama igavene linn kui Rooma, sama omanäoline kui Veneetsia ja sama veetlev kui Vahemeri. Rovinji on väga populaarne puhkekoht, mille ajaloolises südames asuvad sakramentaalsed renessanss- ja barokkarhitektuuri ajaloolised hooned. Rovinji saarestikus on ühtekokku 22 laidu, mis lisab kuurordi unikaalsusele veelgi enam võlu. Tänu oma pehmele kliimale, kõrge kvaliteediga hotellidele ja rohketele kultuurisündmustele, on Rovinj võitnud paljude rändajate soosingu üle kogu maailma. Rovinji akvaarium on enam kui saja aasta vanune ja sisaldab huvitavat merefauna kollektsiooni. Akvaariumis on võimlaik näha erinevaid värvikirevaid kalu ning isegi mürgist skorpionkala. Rabac Pikka aega vaid väikseks kalasadamalinnaks olnud Rabac on nüüdseks Istria poolsaare kauneim kuurort. Tänapäeval suudavad selle tuntud puhkekoha luksushotellid majutada kuni 10000 külastajat. Rabac meelitab reisijaid oma sooja merevee, maalilise rannikuala ja rahvustoite serveerivate restoranidega. See on ideaalne koht perepuhkuseks. Kitsad tänavad laskuvad mägede järskudelt nõlvadelt otse merre ning rannikuala on ümbritsetud mändide ja oleandrite rohelusega. Kuurort on sobilik ka spordisõpradele. Siin on 20 tenniseväljakut ja loodud võimalused sukeldumiseks ja kalapüügiks. Linnasüdames paiknev St. Marina laht valendab sadadest jahtidest. Korraldatavad ekskursioonid pakuvad võimalust külastada paljusid läheduses ja kaugemal asuvaid saari. Rabaciga külgneb suurejooneline Labini linn, mis täidab külastaja unustamatute muljetega. Moščenička Draga on väike ja vaikne, Horvaatia kõrgeima tipu, Učka mäe jalamil, keset männisalusid paiknev linn. Tänu kivirandadele on sellest saanud turistide eriline lemmik. Mošćenička Dragas asuvad mõned parimad mereannirestoranid, õdusad jäätisekohvikud. Spordisõpru ootavad siin tennise- ja jalgpalliväljakud, veespordi ja mägironimise võimalused. Malinska Krki saare üks olulisemaid turismilinnu Malinska asub ranniku kirdeosas ning on mässunud lopsakasse vahemerelikku rohelusse. Siinse ranniku puutumata looduslik ilu ei jäta külmaks ühtegi külastajat. Üle mere ulatuv modernistlik sild ühendab saart Horvaatia mandrialaga. Saarel asub ka rahvusvaheline lennujaam. Lisaks omab saar olulist tähtsust Horvaatia ajaloos - just siin sündis horvaatia kirjasüsteem. Saarelt on leitud ka kõige vanem, glagoolitsa tähestiku alusel koostatud dokument (arvatav koostamise aeg ~ 1100). Opatija Opatija (44 km Rijeka lennujaamast ja 200 km kaugusel Zagrebist) on tuntud kui kõige populaarsem ja luksuslikum kuurort Aadria mere põhjarannikul. Linn on kasvanud 15. sajandil rajatud benediktiini kloostri ümber ning täna nimetatakse Opatijat ka turismi esimeseks leediks. Turismindus sai Opatijas alguse 1844. aastal, mil Rijekast pärit kunstnik Skarpa ehitas esimese villa Andželika. Alati haljendavasse Opatijasse suhtusid suure soosinguga ka Austria-Ungari impeeriumi valitsejad ja aadlikud. Linna muudab ainulaadseks selle 18.-19. sajandist pärit hästisäilinud hoonete arhitektuur. Opatija rannikuala katab nüüdseks 25 km suuruse ala. Selle ääres paikneb arvukalt mainekaid hotelle, mis suudavad rahuldada ka kõige nõudlikumate klientide soove. Enamik neist võib mahutada kuni 8000 külastajat. Kuurordis on rohkelt baare, kohvikuid, tenniseväljakuid, basseine ja ka jahisadam. Enamik kokteilibaare, mis on kujunenud üheks peamiseks öiseks meelelahutuseks, on avatud kuni hommikuni. Õhtuti loovad suurepäraselt valgustatud rannikuala ja läheduses paiknevad kaljurahnud kummalise atmosfääri näib nagu oleksid antiiksed kujud just äsja merest väljunud. Seda õhustikku ei saa võrrelda Türgi või Hispaania tegevusest kihavate kuurortidega. Tänu suurepärasele subtroopilisele kliimale peeti Opatijat juba eelmisel sajandil parimate kliimatingimustega kuurordiks terves Euroopas. Siin on võrreldes muude lähipiirkondadega märksa soojem. Mäed on need, mis eraldavad linna ülejäänud maa mandriosast. Piirkonna kõrgeimaks tipuks on Učka (1400 m). Kuna kuurordi mikrokliima on erandlik, sobib paik puhkamiseks igal aastaajal. Siin on võimalik kasvatada mitmesuguseid eksootilisi subtroopilisi taimi, nagu magnooliad, bambus ja palmipuud. Jaapani kameeliatest on saanud koguni Opatija turismi sümbol. Opatijast 6 km kaugusel asub hubane ja väike Lovrani kuurort, mis on sobilik paik rahuliku puhkuse otsijatele. Lovranil on õdus vanalinn mitmete restoranide ja kohvikutega.
Crikvenica Crikvenica asub Horvaatia mandril ning tänu pehmele kliimale on üks turistide meelispaiku. Hotellide ja kaunite villade arhitektuur ümbritsevad linna kummalise glamuuriga ning muudavad paiga külastajate jaoks vägagi kutsuvaks 8 km pikkune rannikuala on palistatud lugematute kohvikute, baaride, restoranide, kaupluste ja ööklubidega. Sportimisvõimalustest huvitatuid ootavad siin jahid, paadid, vesirattad, tenniseväljakud ja hobusetallid. Erinevalt teistest puhkekohtadest on Crikvenicas tasuline liivarand. Krki linn Selc Selc on Horvaatia rannikukuurortidest kõige armsam, kus on turismindusega tegeletud ligemale 100 aastat. Väikelinn asub lahes Crikvenicast (3 km) kaugusel. Siin saab nautida liivaranda või jalgrattasõitu, rulluisutamist või sörkjooksu ja seda kuni Crikvenici linnani välja. Kuurordis asuvad restoranid, sadam, tenniseväljakud. Lahes on võimalik harrastada veespordialasid. Selcest õhkub ehedat rannikuatmosfääri ja kutsub erinevatele traditsioonilistele festivalidele. Kuurort on atraktiivne nii peredele kui aktiivse puhkuse ihkajatele. Nijivic See endine kaluriküla on Krki saare üks lemmik puhkepaiku. Esmakordselt on Njivic i mainitud 1474. aastal. Nüüd meenutavad paiga kuulsusrikast ajalugu iidsed monumendid. Alates 1930. aastast, mil linnas avati esimene hotell, on arenenud ka turism. Linnapiirkonnas on rannad kivised või betoonist ja linnast väljaspool kaljused. 1,2 km pikkusel Antun Kosta teel võib jalutada ja loodust nautida kuni päris Malinskani välja. Külastades Njivici, proovige kindlasti tennisemängu, minigolfi, sukeldumist või ratsutamist. Njivic asub Krčki sillast 10 km kaugusel. Punat Punat asub ühe Aadria mere kaitstuma lahe ääres. See on linn, mida ümbritseb Vahemeri ja ilmestavad rikkalik rohelise ja sinise kontrast ja külalislahked linnaelanikud. Punatile kuulub pärliks kutsutav Košlijuni saar. Punati linn asub Krki saare lääneküljel, 8 km kaugusel Krki linnast ja 32 km kaugusel Krčki sillast. Novi Vinodolski Novi Vinodolski on maaliline turismilinn rannikualal, Vinodoli oru lähistel. 13 sajandil oli linn Vinodolo hertsogiriigi poliitiliseks- ja kultuurikeskuseks. Tänu pidevalt haljendavale taimestikule, mahedale vahemerelisele kliimale ja puhtale mereveele muutus kuurort väga populaarseks. Külastaja saab nautida kristallselget merd, hingata sisse värsket ja tööstusest saastumata mäestikuõhku. Vaatamist väärt kultuuripärandid: Rooma Lopsica kindluse müürid, Paulisti kloostri varemed, Frankopani kindlus, katedraal ja Püha Kolmainu kirik, aga ka mitmed teised ehitised. Kohalikud linnarestoranid kutsuvad teid proovima värskeid mereande ja muid traditsioonilisi roogasid. Novi Vinodolskis asub rohkesti spordi- ja puhkuseasutusi, mereveega täidetud väli- ja sisebasseine, termid. Kuurort asub Crikvenicast (10 km) ja Selcest (7 km) lõunas ja Senjist (22 km) põhjas. Baška Baška - kõige populaarsem väikelinn Krki saarel. Baškas asub üks ilusamaid läbipaistvaima veega kivikliburandu. Kuurort asub rahulikus orus, mida ümbritsevad viinamarjaistandused, oliivisalud ja majesteetlikud Velebiti mäed. Baška on kuulus oma rikkaliku ajaloopärandi poolest, muu hulgas asub seal ka horvaatia glagoolitsa vanim vääriskivi, kuulus aastast 1100 pärinev Baška tahvel. Baška vanalinnas on säilinud mitmed Rooma aja kultuuri- ja sakraalmälestised. Baškas on mitu kivikliburanda. Randadest kauneim on Suur rand (Vela Plaza), mis ulatud kesklinna ja baaride, restoranide ja kohvikute läheduses. Suur rand katab rannikul 1800 meetri pikkuse ala. Kivikliburand on lastesõbralik ja sobilik ka neile, kes ujuda ei oska. Erinevaid veespordivõimalusi kasutades aeg justkui lendab. Krk on samanimelise saare suurimas asulas paiknev keskne linn ja ajalooline Rooma piiskopkond. Siin saab külastaja nautida fantastilist loodust ja tunda ajalootukset. Antiikne Krki linn on üks Aadria mere piirkonna vanimaid asulaid. Siin on pidevalt elatud alates Vana-Rooma ajast ning tegemist oli koguni ajaloolise Rooma provintsi Dalmaatsia osaga. Unikaalsed kodumosaiigid on vaid üks näide Rooma aja kuulsusrikkast minevikust. Linnas võib märgata keskaegseid kindlusi, sealhulgas Kamplini pargi lähedal asuvat Frankopani kindlust; veneetslaste valitsusajal ehitatud linnamüüre; sadamat ja keskväljakut. Hoolimata tõsiasjast, et linnas elas varemalt väga suur itaalia kogukond, läks ala 1921. aastal Jugoslaaviale. Mõne aja pärast kinnitati Krki nimi ka ametlikult. Tänasel päeval elab linnas umbes 6000 inimest. Kuna linnas asub palju baare ja restorane, tuntakse Krki linna saare ööelu keskusena. Linnas korraldatakse mitmeid paadiekskursioone. Saare lõunaosas asuv Krki linn asub 27 km kaugusel saart mandriga ühendavast ja kõige kaasaegsemast Krčki sillast. Opatija Porec Moščenička Draga Rovinj Malinksa Crikvenica Selc Novi Vinodolski Rabac Krki linn Baška
EKSKURSIOONID Plitvice i järved Ekskursiooni kirjeldus: Bussireis Plitvice i järvede suunas piki mererannikut, pärast mida tõuseme Velebiti mäele. Mäe otsas teeme peatuse, nautimaks suurepärast panoraamvaadet Kvarner lahele. Edasi jätkub sõit Horvaatia maismaaosas. Vahetult enne Plitvice i jõudmist teeme lõunapausi (soovi korral, lisatasu eest). Siin on loodus loonud 16 imepärast järve, mida ühendavad rabavalt kaunid joad ja astangud. Teil on võimalus avastada seda looduskaunist unikaalset oaasi, Plitvice i järvesid, matkates mööda radu ja puusildasid, tehes väike rongi- ja paadireis, looduse hääli kuulates, kristallsiniste järvede, valgete joakeste ja astangute ning rohelise taimestiku ja värske mägiõhu poolt maalitud kirevat pilti imetledes. Väljumine: Opatija ja rannikuala, Krk saar, Crikvenica ja rannikuala, Rabac, Rovinj. Postonja koopad Ekskursiooni kirjeldus: Tegemist on poolepäevase ekskursiooniga naaberriiki Sloveeniasse, kus teil avaneb võimalus näha ühte maailma fenomeni, miljonite aastate kestel Pivka jõe poolt kujundatud Postojna koobast. Lisaks jalutuskäigule on koobast võimalik näha ka rongist. See maa-alune iludus on 20 km pikk ja koopa püsiv temperatuur on 9 C. Ainsaks koopas elavaks elusolendiks on niinimetatud inimkala (Proteus anguinus). Kõndige läbi paljude saalide (Kolgata, Tantsu-, Gooti, Kristall- ja Kontsertsaal) ja koobaste (Must, Mäe- ja Ilus koobas), kus saate nautida vee ja kivi hämmastavat loomingut ning näha Briljanti, suurimat stalagmiiti. Väljumine: Opatija ja rannikuala, Krk saar, Crikvenica ja rannikuala, Rabac, Rovinj. Ucka looduspark Ekskursiooni kirjeldus: Ucka mägi on kõrgeim Istria mägi. Selle ekskursiooniga anname võimaluse nautida suurepärast panoraamvaadet Veneetsiale, Alpidele, Gorski kotarile ja Kesk-Dalmaatsia saartele. Sõidame Opatijast läbi Ucka tunneli ja jõuame esimese loodusliku vaatamisväärsuse juurde: Vela Draga kanjon. Peale väikest jalutuskäiku näeme mitmeid lubjakivimoodustisi ja tutvume Ucka massiivi geomorfoloogilise ajalooga. Läheme mööda vana teed mäe tippu Vojak, mis pakub 360 kraadist vaadet kogu ümbruskonnale. Seejärel suundume Poklonisse, kus külastajad saavad proovida Istria poolsaarele omaseid tooteid. Väljumine: Opatija ja rannikuala. Laevareis Veneetsiasse Ekskursiooni kirjeldus: Ekskursiooni algus majutuskoha läheduses asuvast bussipeatusest. Bussireis Porečisse, kust jätkame oma reisi katamaraaniga (u 2.5 tundi). Pardal antakse info päevaprogrammi kohta. Jõudnud Veneetsiasse, teeme pooletunnise jalutuskäigu Püha Markuse väljakule, ületades mitmeid sildasid, möödudes kirikutest ja paljudest tänavatest. Teil avaneb võimalus näha Veneetsia arhitektide imekauneid meistriteoseid. Tutvuge kuulsate paikade ja ehitistega, nagu Bütsantsi arhitektuuri kuulus näide Püha Markuse basiilika, Ohete sild, gooti stiilis Doge i palee, Rialto sild, Suur kanal ja mitmete teiste ajaloopärlitega. Hiljem jääb aega sisseostude tegemiseks ning gondli- ja veetaksosõiduks, mida kõik soovijad ise järele proovida võivad. Väljumine: Opatija ja rannikuala, Krk saar, Crikvenica ja rannikuala, Rabac, Rovinj.
Krki saare ringreis Ekskursiooni kirjeldus: Tutvuge Aadria mere suurima saare ajaloo ja iluga. Esmalt viime teid laevaga Košljuni väikesaarele, kus külastame Horvaatia suurimat kultuuri- ja muuseumikeskust frantsiskaani kloostrit. Seal ootavad teid erinevad etnoloogia-, arheoloogia- ja sakraalkunsti kollektsioonid, suur raamatukogu jpm. Seejärel külastame Krki linna. Vanalinnas kõndides võite näha Illüüria bastione, Frankopani kindlust ja Krki katedraali. Hiljem käime Vrbniki väikelinnas, mis on tuntud eelkõige oma valge veini, Vrbnička Lahtina poolest. Unikaalses kohalikus tavernis saate maitsta kodusvalmistatud prosciutto t, juustu ja veini. Väljumine: Opatija ja rannikuala, Krk saar, Crikvenica ja rannikuala. Plaukimas laivu Ekskursiooni kirjeldus: Ekskursioon neile, kes armastavad loodust, merd ja päikest! Sinna, kuhu läheme paadiga, said inimesed minna jalgsi 12 000 a. e. Kr. Sellel ajal vaatas inimeste eellane sama taevast, sama päikest ja sama maailma osa, aga ta ei näinud merd, kuna kogu Kvarneri laht oli kuiv maismaa. Suurte jäämasside sulamine peale Jääaega ujutas osa maismaast nii, et tekkisid Cresi ja Lošinji saared, mis tegelikult olid kunagi maismaa osad, mitte endiste mägede üleujutatud tipud. Meie sihtkohaks Opatijast, Rabacist ja Krk saarelt on Cresi saar ning Crikvenicast ja Novi Vinodolskist Krki saar. Te naudite segu kultuuripärandist ja puutumata loodusest, samas paneb sellele täiusliku punkti tervislik lõunasöök kalast. Väljumine: Opatija ja rannikuala, Krk saar, Crikvenica ja rannikuala, Rabac. Rafting/ Kanuusõit Ekskursiooni kirjeldus: Nauditav, lõbus päev imepärases looduses! Veeda mõnus puhkepäev parvetades või kanuutades Kupa jõel, piirkonnas, mida iseloomustab rikkumata looduse ilu. See tasasevooluline jõgi moodustab maalilise loodusliku piiri Horvaatia ja Sloveenia vahel. Nautige igat hetke sellest mõnusast teekonnast mööda rahulikku, vaid üksikute kiirevoolulisemate kohtadega jõge. Ujuge või peesitage jõeäärsel rannal enne hõrgutavat lõunasööki või lihtsalt lõõgastuge ja nautige lõunasöögikohast avanevat kaunist vaadet. Väljumine: Opatija ja rannikuala, Krk saar, Crikvenica ja rannikuala, Rabac, Rovinj. Brijuni saared Ekskursiooni kirjeldus: See ekskursioon on mõeldud neile, kes armastavad puutumata looduse eksootilist ilu. Viime teid Suure Brijuni saarele, ühele unikaalse looduspargi 16-st saarest, kus teid ümbritsevad sadade aastate vanuste mändide oivaline lõhn, kristallsinine meri ning mere, taeva, kaljude ja männimetsade värvide harmoonia. Nautige seda puutumatut loodust, iileksi-, männi-, küpressi-, sekvoia-, eukalüptimetsi ja paljusid tervest maailmast pärit eksootilisi taimi; märgake oma kuningriigis ringi jalutavaid loomi. Sellel reisil läbi aja täienevad teie teadmised väärtuslike arheoloogiliste leidude, erinevate kultuuride jäänuste, Illüüria varemete ja Bütsantsi linnuse osas. Väljumine: Opatija ja rannikuala, Krk saar, Crikvenica ja rannikuala, Rabac, Rovinj.
Horvaatia fraasid Tere päevast! / Tere õhtust! Tänan / Palun Jah / Ei Nägemist! / Head aega! Vabandust Kui palju see maksab? Konto Õlu Kohvi / Kohv piimaga Tee Vesi Jäätis Valge / punane vein Juust Terviseks! Tuhatoos Kus asub tualett / tänav/ hotell / muuseum? Sissepääas/ väljapääs Tuba nr....võti, palun. Üks / kaks piletit, palun. Avatud / suletud Restoran Veinikelder Baar Vabandust, ma ei räägi horvaatia keelt Palun ingliskeelset menüüd Dobar dan/ Dobra večer Hvala/ Molim Da/ Ne Bok/Dovidenja Oprostite/Pardon Koliko košta? Račun Pivo Kava/ Kava bijelo Čaj Voda Sladoled Bijelo vino/crno Sir Živjeli! Pepeljara Gdje se:~ zahodi?~ ilica/ hotel/ muzej? Ulaz/ izlaz Molim vas ključ od sobe broj... Molim vas jednu/ dvije karte. Otvoreno / zatvoreno Restauracija Vinarija Bar Oprostite, ne znam hrvatski Mogu li dobiti meni na engleskom molim?
Hea teada! Hotelli sisse- ja väljaregistreerimine Hotelli sisseregistreerimise aeg märgib aja, millest arve jooksma hakkab ning mil saate ligipääsu oma tuppa. Sisseregistreerudes saate oma toavõtme ning mõnedes hotellides peate jätma ka valvelauda oma krediitkaardiandmed (potentsiaalseteks lisakulutusteks). Tavaliselt on sisseregistreerimise aeg vahemikus kl. 14-18. Kui jõuate varem kohale ning teie tuba pole veel valmis, võite kohvrid hotelli jätta ning külastada kas basseini või restorani. Väljaregistreerimise aeg märgib hiliseima aja, milleni võite hotellitoas viibida ning võimaldab hotellitöötajatel toa uute külastajate jaoks ära koristada. Tavaliselt on väljaregistreerimise aeg hiljemalt kl. 12 päeval. Vastavalt kokkuleppele hotelliga võite tuppa ka kauemaks jääda, kuid tihti tuleb selle eest juurde maksta. Nõuandeid Müüjatele ja hotelliteenindajatele jäetakse kombe kohaselt 5 10% arve summast (olenevalt teeninduse kvaliteedist). Ohutus Horvaatia on sõbralik ja turvaline riik. Olgugi, et võite end tunda riigis turvaliselt, on ka seal viimasel ajal kuurortites suurenenud tänavakuritegevus. Rahvarohketes kohtades, tuleb oma käe- ja rahakotil, kaameral, ehetel ja muudel väärisasjadel igaks juhuks silm alati hoolsalt peal hoida. Parem kui hoiate väärtesemeid hotelli seifis. Sularahaautomaadid Sularahaautomaate märkate nii linnades, lennujaamades, linnakeskustes. Riigis on käibel 5-, 10-, 20-, 50-, 100-, 200-, 500- ja 1000-kunased paberrahatähed, samuti 1- ja 2-kunased ning 1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50-lipased (1 kuna = 100 lipat) mündid. Raha saab vahetada pankades, hotellides ja lennujaamade valuutavahetuspunktides. Pangakontorite tööaeg on esmaspäevast reedeni 8:00 15:00 ja laupäeviti 8:00 12:00. Paljudes poodides, restoranides ja hotellides saab arveid tasuda deebet- või krediitkaardiga (MasterCard, VISA, Diners). Hoidke alles kõik maksekviitungid kui finantspolitsei peaks märkama, et te ei võtnud ostu sooritamise järel kviitungit, võidakse teid müüja kaasosalisena maksude eest kõrvale hiilimises süüdistatuna kinni pidada. Tervisekindlustus ja esmaabi Ostke enne reisileminekut kindlasti tervisekindlustus. Tutvuge hoolikalt oma kindlustuspoliisis esitatud tingimustega ning selgitage välja, milline on kindlustushüvitise maksmise kord (nt millised dokumendid tuleb kindlustusseltsile esitada, kui teil tekib probleeme tervisega ning te peate oma raviarved ise tasuma). Kindlustusseltsid nõuavad osutatud raviteenuste kohta harilikult järgmisi dokumente: diagnoosiga arstitõend, arsti allkirja ja pitsatiga kinnitatud raviteenuste arved, ravimiretseptid ja ravimi ostukviitungid. Raviteenuste kulud hüvitatakse vastavalt kindlustuspoliisi tingimustele, kui esitate kindlustusseltsile õigeaegselt vajalikud dokumendid. Haiguse või õnnetusjuhtumi korral pöörduge lähimasse arstiabipunkti või kutsuge hotelliadministraatori kaudu arst. Apteek Apteegi võite leida puhkusekuurortite- ja linnade keskustest. Apteegid on avatud sõltuvalt asukohast - kesklinna apteegid on lahti terve päeva, äärelinna apteegid võivad lõunaks mõneks tunniks oma uksed sulgeda. Öisel ajal ja nädalavahetustel teenindavad teid valveapteegid. Elekter Elektrivõrgu pinge 220 V. Transport Kogu Horvaatias on korralik teedevõrgustik ja regulaarne ühistranspordiühendus. Pileti saab osta piletikassast või bussijuhilt. Ka taksoteenust on mugav kasutada. Horvaatia kööki iseloomustab maitserohelise rohkus. Väga populaarsed on siin kalmaari- ja krevetiroad. Aadria merest püütud kala ja krabi peetakse parimaks maailmas. Pagi saarel valmistatud kitsepiimast juust ei jää oma kvaliteedilt alla kõrgeklassililstele prantsuse juustudelegi. Horvaatia köök on regiooniti väga mitmekesine rannikualade toiduvalmistamine erineb mägede ja orgude omast sootuks. Pärast Horvaatia iseseisvumist taastatakse riigis vähehaaval kohalikud toiduvalmistamistavad igal aastal korraldatakse siin kulinaariafestivale, kus demonstreeritakse vanade traditsiooniliste roogade valmistamist. Tüüpilisi horvaatia köögi hõrgutisi saate maitsta gostionojeks või gostionicaks nimetatavates kõrtsides, mis kujutavad endast traditsioonilisi kohalikke roogi pakkuvaid väikeseid restorane. Siinsed slasticamad kutsuvad möödaminejaid mekkima kohvi, värskete puuviljadega jäätist ja mitmesuguse täidisega (isegi kastanitäidisega) pirukaid. Horvaatia saarte ja terve Aadria mere ranniku elanike toidulaual domineerib kala. Siin leidub koguni spetsiaalseid kalarestorane (riblji restoran), mis on eriti populaarsed võõrturistide seas. Kuna kala tuuakse siia otse kalalaevadelt ilma seda külmutamata, on see väga hea kvaliteediga. Horvaatia mägistes piirkondades ja Istra poolsaarel armastatakse väga õhukesteks viiludeks lõigatud kuivatatud sealiha (prsut), tallelihapraadi (janjetina) ja mereande. Üks eripärasemaid hõrgutisi horvaatia köögis on praetud talleliha Cresi saarelt kuna siinsete karjamaade rohule puistatakse soola, on ka talleliha erilise soolase maitsega. Mägede vahel orgudes peituvates külades pakutakse teile kindlasti teravamaitselist guljašši kartulitega ning erinevaid linnuliharoogasid. Põhja-Horvaatia köögile on suurt Horvaatia toit, köök ja joogid mõju avaldanud austria ja ungari toiduvalmistamistraditsioonid. Selles regioonis armastatakse süüa praetud kalkuni-, hane- ja pardiliha. Tihtipeale küpsetatakse linnuliha maisitaignas. Istra poolsaarel valmistatakse palju roogasid ulukilihast ja seentest (siin laiuvad suured metsad). Selle piirkonna restoranides saate maitsta ka salapäraseid, üksnes maa all kasvavaid aromaatseid seeni trühvleid. Väga populaarne on siin kitsepiimast juust (paski sir) Pagi saarelt. Juustu leotatakse oliiviõlis, et see kauem säiliks. Õli annab kitsejuustule omapärase maitse. Paski siri ostetakse mitte üksnes delikatessiks, vaid ka kingituseks koju kaasa. Horvaatia maiustustest on kõige hõrgumad kohupiima ja hapukoorega rullbiskviit (strukli) ning pähkli- ja moonipirukad. Horvaatia veinivalmistamistraditsioonid on 6000 aasta vanused. Tänapäeval on riigis registreeritud ligikaudu 700 veinisorti, neist 76 peetakse eliitveinideks (Vrhunsko, Cuveno). Rannaäärsetel aladel armastatakse Horvaatia punast veini, nagu Teran, Merlot, Kabernet, Opoplo, Plavac, Dingačpostup. Valgetest veinidest on siin populaarseimad Malvazija, Pošip, Pinot, Kujundžuša, Žlachtina, Muskat. Horvaatia mandriosas juuakse järgmisi veine: Rizling, Graševina, Burgundac, Traminac. Horvaatia maapiirkondades valmistatakse viinamarjadest erinevaid maitsvaid koduveine (domace vino). Paljudes kohtades müüakse kohalikku lauaveini (lõunasöögi juurde). See on odav ja väga kvaliteetne. Rannaäärsetes regioonides juuakse janu kustutamiseks mägiallikaveega (bevanda), sisemaal aga mineraalveega lahjendatud veini. Sellist lahjendatud veini nimetatakse gemistiks. Soodaveega segatud veini kutsutakse spriceriks. Kangematest alkohoosetest jookidest on siin populaarsemad ploomiviin ja viinamarjaviin rakia. Õllelgi on horvaatide joogiletil oma ärateenitud koht Horvaatia kohalik tuntuim õllemark on Karlovacko.
Mida osta Horvaatiast? Puuviljateed Rahvusjoogid: raki, slivovica, medovica ja mitmesugused veinid Maiustused Juust Tume (mägikarjamaa õite) mesi. Samuti mesi pähklite ja küüslauguga Lavendliõli, oliiviõli Kuivatatud ja karamelliseeritud viigimarjad Tuunikala Kauplused on avatud tööpäeviti 8:00 12:00 ja 17:00 19:00, laupäeviti on poed avatud lõunani. Meresool Tikitud ja heegeldatud käsitöö Keraamilised suveniirid või merekarpidest valmistatud meened
Rahva eripärad Horvaadid on väga iseteadlik rahvas. Siinsetel inimestel on säilinud sellised väärtused nagu abivalmidus, enesevalitsus, soov ühiselt probleeme lahendada. Horvaatias on tänini elus rahvalikud ja ajaloolised traditsioonid, mis põimuvad tihedalt pereeluga. Nagu venelased, armastavad ka horvaadid palju laulda ja tantsida. Horvaatia inimesed on lõbusad ja temperamentsed. Slaavlastele omaselt on horvaadid avatud, sõbralik ja suhtlemisaldis rahvas. Horvaatiat võib pidada jahimeeste paradiisiks siin on suurepärased tingimused hirvede, metskitsede, metssigade, rebaste, mägikitsede, muflonite ja metslindude küttimiseks. Horvaatias on väga hea võimalus mitmesuguste veespordialadega tegelemiseks. Paljude kinnitusel ei ole purjeta- miseks paremat paika kui Aadria meri. Siin laenutatakse purjelaudu, jahte ja kaatreid. Aadria mere rannik köidab ka paljusid sukeldujaid siinne nähtavus on vees koguni 56 meetrit. Siinsetes vetes elab ligikaudu 400 liiki kalu ja muid mereelukaid, meres peitub rohkelt kauneid veealuseid kaljusid ja uppunud laevade vrakke. Horvaatia veidrused. Horvaatiat peetakse maailma nudismikeskuseks. Riigi kuurortides on arvukalt nudistidele mõeldud eritähistega supelrandu. Kui te ei soovi ebamugavasse olukorda sattuda, jälgige tähelepanelikult silte. 1961. aastal alustas Vrsaris tööd tohutut populaarsust kogunud Euroopa suurim Koversada nudistide kuurort. Igal aastal sõidab siia kokku tuhandeid puhkajaid tervest maailmast. 1972. aastal toimus siin maailma nudistide kongress. See paik on tänapäevani nudistide meelispaik. Kas teadsite, et...? Kas teadsite, et...? Maailma esimese pastapliiatsi leiutas horvaat S.Penkalas. Dalmaatsia koer pärineb Horvaatiast. Spliti katedraal on maailma vanim katolik kirik. Esimene slaavi põhiseadus loodi just siin riigis. Horvaatia võib uhkust tunda oma 1185 saare üle. Kuulus Veneetsia maadeuurija ja kaupmees Marco Polo on sündinud Horvaatias. Aadria mere rannikul asuvad Horvaatia linnad Split ja Dubrovnik pakuvad rohkelt ajaloo- ja kultuurielamusi, ning on seetõttu ka UNESCO maailmapärandi osana kaitse alla võetud. Maailma esimene hüdroelektrijaam kandis nime Iskrice ning see ehitati Sibeniki asulasse, Krki jõele 1895. aastal. Hakka Novatoursi Facebooki sõbraks: https://www.facebook.com/novatours Loodame, et teie puhkusereis möödub postiivselt ja vastab ootustele. Hindame teie tagasisidet kõrgelt ning see on meile väga oluline. Palume teie transfeeri ajast mõne minuti täitmaks lühikese tagasiside ankeedi. Täidetud küsimustik andke palun sõidukis viibiva Novatoursi esindaja kätte. Teie tagasiside on teenuste kvaliteedi tõstmiseks äärmiselt oluline.