AASTAARUANNE 2012 DANSKE BANK A/S

Transkript

1 AASTAARUANNE 2012 DANSKE BANK A/S

2 TEGEVUSARUANNEERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. MEIE AKTSIONÄRIDELE 3 Olulised finantsnäitajad 5 Finantskokkuvõte aasta väljavaade 6 FINANTSÜLEVAADE aasta väljavaade 20 ÄRIÜKSUSED Pangandustegevus 22 Danske Markets ja Treasury 26 Danske Capital 28 Danica Pension 30 Muu tetegevus 32 Kapital ja likviidsuse juhtimine 33 Investorsuhted 37 Organisatsioon ja juhtimine 39 KINNITUS JA JÄRELDUSOTSUSED 41 Juhtkonna kinnitus 41 Audiitori järeldusotsused 42 JUHTKOND JA NÕUKOGUDESSE KUULUMINE 44 Juhtkond ja nõukogudesse kuulumine nõukogu 44 Juhtkond ja nõukogudesse kuulumine juhatus 47 TÄIENDAV INFORMATSIOON 48 2

3 Tegevusaruanne MEIE AKTSIONÄRIDELE Majanduskeskkond Finantssektori üldine majanduskeskkond oli aastal Euroopas keeruline. Majanduse vastutuuled jätkusid suurenenud ebakindlusega, ümbritsedes eurot ja mõnede Euroopa riikide suutlikkust maksta tagasi oma võlgu. Poliitilised meetmed ning Euroopa Keskpanga ja teiste keskpankade sekkumine vähehaaval siiski leevendas olukorda. Kuigi paljud küsimused jäävad veel lahendamata, kasvab kindlus selles osas, et majanduslik olukord Euroopas normaliseerub lõpuks. Madal kasv ja madalad intressimäära tasemed jäävad eeldatavasti veel mõneks ajaks püsima, samuti meie koduturgudel. Finantstulemused Danske Bank Group i finantstulemus aastal summas 4,7 mld DKK, võrreldes 1,7 mld DKKga aastal, on kooskõlas meie ootustega. Mitmed algatused kasumlikkuse parandamiseks leevendasid küllaga langevate ja madalate intressimäärade mõjusid. Meie kulutasemed vastavad aasta tasemetele, osaliselt täistööajaga töötavate töötajate arvu vähendamise tõttu 1000 töötaja võrra, s.o ligikaudu 5% töötajate koguarvust. Kulud olid langevas trendis kogu aasta jooksul ja kuigi tase on endiselt kõrge, olid need madalaimal tasemel alates finantskriisi puhkemisest. Danica Pensioni ning meie kapitalituru äriüksuste Danske Markets ja Danske Capital tulemused olid oodatust paremad, jäädes aasta tasemest kõrgemale. Meie laenuandmise maht on oluliselt madalam, peegeldades osaliselt meie jõupingutusi optimeerida oma portfelli ning tugevdada kapitali ja likviidsuse suhtarve ja osaliselt ka üldiselt madalamat nõudlust laenude järele. Me oleme täitnud oma klientide rahastamisvajaduse ja säilitanud üldiselt oma turuosa. Reitingud ja rahastamine aasta mais alandasid Moody s ja Standard & Poor s Danske Bank i reitingut. Moody s alandas reitingut Euroopa finantssektori üldise ümberhindamise käigus. Eriti mõjutas see Taani panku, sest Moody se arvates on Taani süsteemse toetuse tase isegi süsteemselt olulistele pankadele madalam kui naaberriikides. Reitingute alandamine tõi Danske Bank ile kaasa kõrgemad rahastamiskulud võrreldes teiste pankadega ja piiras vähesel määral meie juurdepääsu teatud hulgirahastamise allikatele. Me oleme astunud kaks olulist sammu, et saada paremat juurdepääsu rahastamisele ja parandada oma krediidireitinguid. Esiteks, dialoogis Taani Finantsinspektsiooniga nõustus Danske Bank kiirendatud korras võtma aastal üle eeldatavad ELi eeskirjad likviidsuse kattekordaja kohta (LKK), mis jõustuvad järk-järgult aastast kuni aastani, ning rakendama teisi meetmeid. Siiski tuleb rõhutada, et Danske Bank i likviidsuse tase püsis tugeval tasemel kogu aasta jooksul ja ületas suuresti regulatiivseid nõudeid. Teiseks, aasta oktoobris viisime me läbi aktsiaemissiooni, et kiirendada reitingu kõrgendamise saavutamist. Pärast aktsiaemissiooni määras Standard & Poor s Danske Bank ile positiivse väljavaate ja meiega sarnasele grupile tehtavate rahastamiskulude lõhe vähenes oluliselt aasta viimases kvartalis. Danske Bank i kapitalitasemed on tugevad ja tal on oluline puhver, mis ületab kehtivaid regulatiivseid nõudeid. Seetõttu oleme me väga hästi positsioneeritud stressitestideks, mida viivad läbi Euroopa asutused. Uus strateegia Danske Bank võttis aastal kasutusse uue strateegia Uued standardid. Arvestades asjaolu, et finantsteenuste valdkonna tingimused on väga olulisel määral muutunud alates finantskriisist ja et me tegutseme nüüd uues normaalses majanduskeskkonnas, põhineb strateegia tugeval missioonil ja visioonil, et: kehtestada uued finantsteenuste standardid ja saada meie klientide kõige usaldusväärsemaks finantspartneriks. Uute standarditega on Danske Bank kõikide klientide jaoks pank meie koduturgudel. Me hakkame pakkuma turgu juhtivaid nõustamisteenuseid ning innovatiivseid digitaalseid ja automatiseeritud lahendusi finantstehingute kohta. Meie digitaalsed ja mobiilsed platvormid võimaldavad klientidel ajada oma pangandusäri mistahes paigas ja mistahes ajal. Me pakume oma teenuseid õiglaste ja konkurentsivõimeliste hindadega ning keskendume jätkuvalt tulude ja kulude tasakaalustamisele kõikides kliendisegmentides aasta jaanuaris käivitasime me uue kliendiprogrammi eraklientidele, et tagada lihtne ja läbipaistev ülevaade kõikidest meie pakkumistest ja Danske Banki kasutamise kasuteguritest. Seejärel käivitatakse programm meie teistel turgudel. Me oleme ka reageerinud meie filiaali võrgustiku kasutamise kiirele langusele tehingute puhul, vähendades filiaalide arvu. Lisaks on meil plaanis avada mitmeid kaasaegseid nõustamiskeskusi. Äri- ja institutsionaalsete klientide osas püüame me välja töötada oma tootepakkumised ja nõustamisteenused. Samuti püüame me äriklientide jaoks automatiseerida finantsteenuseid võimalikult suurel määral, sellega vabastades klientide ressursse muude prioriteetide jaoks. Me keskendume rohkem eraklientide segmentidele ja töötame välja iga segmendi jaoks kohandatud kompetentsuse. 3

4 Kapitaliturgude valdkonnas püüame me säilitada oma juhtivat positsiooni, mille on kindlaks määranud sõltumatud turuvaatlejad. Muudatused Keskendudes klientidele konkurentsivõimeliste ettepanekute tegemisele, tõstavad uued standardid ka tulususe tasemeid ja käsitlevad madalat kliendirahulolu, mida me kogeme mõnedel turgudel. Uute standarditega kujundab grupp oma rolli universaalse pangana turgudel, kus me tegutseme ning samuti omab väärtust tõstvaid äriüksusi varahalduse (Danske Capital), elukindlustuse ja pensionite (Danica Pension) valdkonnas. Kõrvaltegevuse portfellist loobutakse nii pea, kui turutingimused seda lubavad. Kuni selle ajani juhitakse portfelli laekumiste optimeerimiseks. Uued standardid koosnevad selgest segmenteerimisest ja klientide ettepanekutest, mis on keskendunud majandusharu juhtivatele nõustamisteenustele. Grupp viib panganduse digitaliseerimise ja automatiseerimise uutele tasemetele, mis võimaldab meil reageerida oma klientide kasvavatele vajadustele, samal ajal säilitades range keskendumise tõhususele. Uute standardite rakendamist alustati põhjaliku ümberkorraldamisega aasta keskpaiku. Geograafial põhinev äriüksuste struktuur asendati äriüksustega, mis keskenduvad kolmele klientide põhisegmentidele: era-, äri-, korporatiivsed ja institutsionaalsed kliendid. Teatud peakontori funktsioonid viidi üle äriüksustesse. Ümberkorraldamine võimaldab selgemat ja reageerivamat kliendikesksust ning võimaldab meil paremini kasutada meie ühist IT ja operatsiooniplatvormi aasta novembris viidi kõik pangandustegevused üheainsa brändinime alla: Danske Bank. Taanis köitis see samm olulist tähelepanu ja ärgitas üldisemat arutelu finantskriisi põhjuste ja arenemise kohta. Danske Bank tunnistab vajadust dialoogi järele ja on aktiivselt panustanud oma arvamusi neil teemadel. Tulemuslikkusele suunatud kultuuri kehtestamine Danske Bank säilitab tugeva keskendumise organisatsioonilisele arengule. Tehingutega seotud ja administratiivne töö lihtsustatakse ja automatiseeritakse ning me parandame jätkuvalt kliendikesksuse ja spetsialistide funktsioone. Värbamine ja talentide arendamine on väga vajalik Samuti kehtestame me tulemuslikkusele suunatud kultuuri, kus kliendirahulolu ja omakapitali tootlus on põhiparameetrid. Keskendudes resoluutselt protsessi optimeerimisele ja protsessijuhtimisele, kavatseme me oluliselt parandada kliendirahulolu ja vähendada kulusid. Koos parema kapitali tõhususega tagab see kõrgema tootluse stabiilselt kapitalibaasilt. Riskiprofiil on konservatiivne. Grupp on kehtestanud ja juba vastab usaldusväärsetele kapitali eesmärkidele: kogukapitali suhtarv vähemalt 17% ja esimese taseme omavahendite suhtarv vähemalt 13%. Me püüame parandada oma krediidireitinguid vähemalt ühe astme võrra niipea kui võimalik. Uute standarditega püütakse viia Danske Bank aasta lõpuks Põhjamaade pankade tippude hulka, omakapitali tootlusega üle 12%, eeldades rohkem normaliseerunud turutingimusi. Grupp seab eesmärgiks taasalustada dividendide maksmist 40% puhaskasumilt otsekohe pärast usaldusväärsuse saavutamist. Kuni kapitali sihtnäitajate ja soovitavate reitingute saavutamiseni võib väljamaksmise määr olla madalam aasta eest ei ole dividendide maksmist ette nähtud. Danske Bank i töötajad tegid aastal suure jõupingutuse vaatamata mitmetele muudatustele ja algatasid väljakutset pakkuva avaliku arutelu. Meie töötajate arvamusküsitlused kinnitavad töötajate kõrget rahulolu ja uhkustunnet Danske Bank is töötamise üle ning me täname kõiki töötajaid nende jõupingutuste ja sitkuse eest. Korporatiivne vastutus Finantsinstitutsioonina etendab Danske Bank olulist rolli ühiskonnas, tagades tänapäeva majanduses vajaliku hästifunktsioneeriva finantsinfrastruktuuri ning toetades kasvu ja majanduslikku stabiilsust. Danske Bank Group on läbinud pika tee keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja eetiliste kaalutluste integreerimisel meie äritegevusse. Uute standarditega säilitatakse see peamise valdkonnana, millele keskendutakse Me jätkame uute standardite rakendamist aastal ja liigume oma aasta eesmärgi suunas. Meie hinnangul esinevad aastal olulised positiivsed muudatused võrreldes aastaga ning me eeldatavasti liigume oma aasta eesmärkide suunas. Ole Andersen Direktorite nõukogu esimees Eivind Kolding Peadirektor 4

5 OLULISED FINANTSNÄITAJAD KASUMIARUANNE Indeks (mln DKK) / Netointressitulu Neto teenustasude tulu Netotulu finantstehingutelt Muu tulu Netotulu kindlustustegevusest Tulud kokku Tegevuskulud Kasum enne laenude allahindluse kulusid Laenude allahindluse kulud Kasum enne tulumaksu Tulumaks Aasta puhaskasum Omistatav mittekontrollivatele osalustele BILANSS (AASTA LÕPP) (mln DKK) Laekumised krediidiasutustelt ja keskpankadelt Repolaenuc Laenud ja ettemaksed Kauplemisportfelli varad Investeerimisväärtpaberid Kindlustuslepingute järgsed varad Muud varad Varad kokku Võlad Repohoiused Hoiused Realkredit Danmark'i emiteeritud võlakirjad Muud emiteeritud võlakirjad Kauplemisportfelli kohustused Kindlustuslepingute järgsed kohustused Muud kohustused Allutatud võlg Omakapital Kohustused ja omakapital kokku SUHTARVUD JA VÕTMENÄITAJAD Kasum aktsia kohta (DKK) 5,1 1,9 4,9 2,3 1,4 Lahjendatud kasum aktsia kohta (DKK) 5,1 1,9 4,9 2,3 1,4 Keskmise omakapitali tootlus (%) 3,7 1,4 3,6 1,7 1,0 Kulu/tulu suhtarv (%) 55,8 59,9 56,2 48,7 66,7 Kogukapitali suhtarv (%) 21,3 17,9 17,7 17,8 13,0 Esimese taseme omavahendite suhtarv 14,5 11,8 10,1 9,5 8,1 (%) Aktsia hind (aasta lõpus) (DKK) 95,7 73,0 132,3 109,2 48,1 Aktsia raamatupidamislik väärtus (DKK) 137,9 135,7 140,0 134,8 131,7 Töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel (aasta lõpus) aasta ja eelnevate aastate suhtarvud on jagatud korrigeerimisteguriga võtmaks arvesse aasta aprillis toimunud aktsiakapitali suurenemist.. 5

6 DANSKE BANK AASTAARUANNE Finantskokkuvõte Danske Bank Group teenis aastal tulumaksueelset kasumit summas 8,6 DKK. Puhaskasum oli 4,7 mld DKK, suurenedes 3,0 mld DKK võrreldes aasta tasemega. Tulemused vastasid üldiselt ootustele. Tulumaksueelne kasum oli 13,3 mld DKK, arvestamata Iirimaa kõrvaltegevust. Tulud kokku kasvasid 10% võrreldes eelmise aasta tasemega. Hinnakujunduse algatused suurendasid netointressitulu, kuid selle mõju osaliselt tasakaalustas intressimäära tasemete üldine langus. Paranenud tingimused kapitaliturgudel suurendasid netotulu finantstehingutelt ja kauplemismahud jäid suhteliselt kõrgeks kogu aasta jooksul. Tegevuskulud kasvasid veidi võrreldes aasta tasemega. Kulu/tulu suhtarv paranes 60%lt aastal 56%ni aastal. Selle näitaja aluseks olevate kulude tasemed jäävad aasta kulude tasemele, osaliselt täistööajaga töötavate töötajate arvu vähenemise tõttu 1000 töötaja võrra, mis on 5% töötajate koguarvust. Laenude allahindluse kulud vähenesid 5% ja kulud on langenud iga kvartal alates aasta neljandast kvartalist. See langus oli peamiselt tingitud madalamatest kuludest Taani jaepangandustegevuses, Põhja-Iirimaa pangandustegevuses ja Iirimaa pangandustegevuses (sealhulgas kõrvaltegevus). Moody s and Standard & Poor s alandas aasta teises kvartalis Danske Bank i krediidireitinguid aasta oktoobris emiteeris grupp uusi aktsiaid summas 7,1 mld DKK, et kiirendada oma reitingu ja kapitali sihtnäitajate saavutamist. Emissioonist mõne aja möödudes muutis Standard & Poor s oma krediidireitingu väljavaadet Danske Bank i jaoks stabiilsest positiivseks. Esimese taseme omavahendite ja kogukapitali suhtarvud olid tugevad, olles tasemetel vastavalt 14,5% ja 21,3%, võrreldes 11,8% ja 17,9%ga aasta lõpus aasta lõpus oli grupi likviidsuse kattekordaja (LKK) 121%, mis on üsna palju kõrgem nõudest, mis eeldatavasti jõustub aastal. Direktorite nõukogu soovitab mitte maksta dividende aasta eest aasta väljavaade Püsivalt madalaid intressimäärasid ja madalat majanduskasvu silmas pidades eeldab grupp, et tulud enne allahindluse kulusid jäävad aasta tasemele. Laenude allahindluse kulud põhitegevuse osas langevad eeldatavasti veidi allapoole aasta tasemest. Kahjum kõrvaltegevuse üksuses väheneb eeldatavasti oluliselt koos laenude allahindluse kulude stabiliseerumisega madalamale tasemele. Grupi hinnangutel jääb aasta puhaskasum vahemikku 7,5-10 mld DKK, vastates omakapitali tootlusele 5,5-7% pärast tulumaksu.

7 DANSKE BANK AASTAARUANNE FINANTSÜLEVAADE Danske Bank Group teenis aastal maksueelset kasumit summas 8,6 mld DKK. Puhaskasum oli 4,7 mld DKK, kasvades 3.0 mld DKK võrreldes aasta tasemega. Tulemused vastasid üldiselt ootustele. Arvestamata Iirimaa kõrvaltegevust oli maksueelne kasum 13,3 mld DKK. Majanduslangus ja madalad intressimäärad mõjutavad jätkuvalt ärikeskkonda grupi turgudel. See oli eriti ilmne Taanis, kuna Taani keskpank alandas mitmel korral intressimäärasid sõltumatult Euroopa Keskpangast (EKP). Seetõttu olid intressimäärad Taanis palju madalamad kui grupi teistel turgudel. Aasta lõpu poole vähenes rahutus finantsturgudel, peamiselt EKP ja USA Föderaalreservi rakendatud algatuste tõttu. /Joonise tõlge: PEAMISED INTRESSIMÄÄRAD Taani Norra Rootsi Ühendkuningriik Eurotsoon Keskpankade rahapoliitika plaanilised näitajad/ Kuigi intressimäärad olid aastal madalad, paranesid grupi finantstulemused seoses tulualgatustega, paranenud tingimustega kapitaliturgudel ja kulu alandamise algatustega. Kasum enne laenude allahindluse kulusid tõusis tasemelt 17,4 mld DKK aastal tasemeni 21,1 mld DKK aastal. Tulu Tulu kokku oli 47,7 mld DKK, kasvades 10% aasta tasemega võrreldes. /Joonise tõlge: NETOINTRESSITULU (mld DKK)/ Netointressitulu oli 24,8 mld DKK, kasvades 5% võrreldes eelmise aasta tasemega. Kuigi hinnakujunduse algatused pankade ja hüpoteekkrediiditoodete osas avaldasid positiivset mõju netointressitulule, tasakaalustasid osaliselt seda mõju langevad lühiajalised intressimäärad ja kasvavad rahastamiskulud. Enamik pangandusüksusi teenis netointressitulu üle aasta taseme. I Indeks 4. KV. 3. KV. 2. KV. 1. KV. (mln DKK) / Netointressitulu Neto teenustasude tulu Netotulu finantstehingutelt Muu tulu Netotulu kindlustustegevusest Tulud kokku Tegevuskulud Kasum enne laenude allahindluse kulusid Laenude allahindluse kulud Kasum enne tulumaksu Tulumaks Aasta puhaskasum Omistatav mittekontrollivatele osalustele

8 Neto teenustasude tulu oli 8 mld DKK, kasvades 6% võrreldes eelmise aasta tasemega. Netotulu finantstehingutelt oli aastal 22% kõrgem kui aastal peamiselt väga soodsate kauplemistingimuste tõttu aasta esimeses kvartalis. Tehingute maht langes teisel poolaastal pärast Danske Bank i lühiajalist reitingu alandamist, mis omas negatiivset mõju tulule tuletisinstrumentidega seotud äritegevusest. Muu tulu langes tasemele 3,0 mld DKK, vähenedes 19% võrreldes aasta tasemega aasta näitaja sisaldas eelmistel aastatel liigselt makstud käibemaksu tagasimaksmist summas 150 mln DKK. Grupi kindlustustegevus teenis netotulu summas 2,3 mld DKK võrreldes 0,6 mld DKKga aastal. Riskieraldise kajastamine neljast intressimäära rühmast kolme suhtes ja varikontolt summa kandmine tulusse omasid positiivsed mõju aasta lõpus oli varikonto saldo 0,8 mld DKK. Seda võib kanda hiljem tulusse, kui tehniline baas seda võimaldab. Tegevuskulud Tegevuskulud olid 26,6 mld DKK, kasvades veidi võrreldes aasta tasemega. Tegevuskulud sisaldasid Sampo Panga kaubamärgi nimega seotud allahindlust summas 0,5 mld DKK ning tegevuskulusid summas 0,7 mld DKK vallandustasude ja filiaalide ühendamise eest. Alates aastast on sissemakse Taani Hoiustajate ja Investorite Garantiifondi põhinenud fikseeritud aastastel sissemaksetel. Danske Bank i sissemakse aasta eest oli 0,6 mld DKK aasta eest peab Danske Bank maksma sissemakse summas ligikaudu 0,7 mld DKK. TEGEVUSKULUD (mld DKK) Otsesed tegevuskulud 23,2 23,6 Kodumaise kinnisvara allahindluse kulud 0,2 0,1 Tulemuslikkusel põhinev hüvitus 0,9 0,5 Vallandustasud 0,7 0,5 Brändi ümberkujundamine 0,2 - Amortisatsioon., rendivarad 0,9 1,1 Allahindlus, firmaväärtus ja õigus nimedele 0,5 0,2 Tegevuskulud 26,6 26,0 Otseste tegevuskulude/tulu suhtarv (%) 48,6 54,4 Kulu/tulu suhtarv (%) 55,8 59,9 Tulu/kulu suhtarv langes 54,0%lt 48,6%ni aastal tingis filiaalivõrgustiku restruktureerimine 145 filiaali sulgemise, neist 74 asusid Taanis, 19 Iirimaal ja 26 Soomes aasta novembris alustas Iirimaa üksus filiaalide ühendamise protsessi. Tulevikus teenindab üksus erakliente peamiselt personaalpanganduse kõnekeskusest Dublinis ja üheksast personaalpanganduse keskusest aastal vähendas grupp töötajate arvu 1012 inimese võrra ja sõlmis lahkumislepinguid veel 734 töötajaga. Need lepingud jõustuvad aastal. Tegevuskulud seoses finantsteenuste tööandja maksu ja käibemaksuga olid 1,8 mld DKK, jäädes samaks võrreldes eelmise aasta tasemega. Laenude allahindluse kulud aastal olid laenude allahindluse kulud summas 12,5 mld DKK ehk 0,65% laenudest ja garantiidest võrreldes 0,68%ga aastal aastal mõjutasid tegevuskulusid peamiselt maksed garantiifondi.

9 /Joonise tõlge: LAENUDE ALLAHINDLUSE KULUD aastal (mln DKK) eraisikutest kliendid ärikliendid finantsettevõtted kõrvaltegevus/ aastal sisaldasid kogukulud kulusid seoses laenudega eraklientidele summas 2,5 mld DKK ja kulusid seoses laenudega äriklientidele summas 5,3 mld DKK, millest väike- ja keskmise suurusega ettevõtete osa oli 3,7 mld DKK. Finantsvastaspoolte osas tühistati netona 0,2 mld DKK ja Iirimaa kõrvaltegevuse osas 4,9 mld DKK kulude kogusummast. Individuaalsed kulud seoses laenudega eraklientidele langesid kogu aasta jooksul, kusjuures Taani jaepanganduse arvele langes suurem osa langusest. Allahindluse kulud kasvasid neljandas kvartalis, sest Taani jaepanganduses olid uued kollektiivsed kulud seoses klientidega, kellel oli negatiivne omakapital ja Põhja- Iirimaa pangandustegevuses olid kulud seoses laenudega klientidele, kellel oli kinnisvarainvesteeringute riskipositsioon. Kulud seoses laenudega äriklientidele olid seotud peamiselt laevandusklientidega, kelle turutingimused olid keerulised. Laevandustööstuses olid kulud 2,8% laenudest ja garantiidest ning olid kontsentreerunud mõnedele riskipositsioonidele. Enamik kulusid Iirimaa kõrvaltegevuses olid seotud olemasolevate kulude korrigeerimisega, mille tingisid jätkuvalt keerulised turutingimused ärikinnisvara osas. Tehinguid oli vähe ja hinnatrend oli veidi negatiivne. Laenude allahindluse kulud Taanis olid peamiselt seotud tarbekaupade tööstusharudega, kajastades langevaid jaehindu, samuti ärikinnisvara ja eraklientide riskipositsioonidega Kulude langus oli peamiselt tingitud madalamatest kuludest seoses laenudega põllumajandusklientidele. Kuigi kulud olid madalamad kui aastal, olid Põhja-Iirimaa üksuses endiselt kõrged laenude allahindluse kulud, eelkõige seoses ärikinnisvara riskipositsioonidega. LAENUDE ALLAHINDLUSE KULUD (mln DKK) Kulud Kulud % laenudest ja garantiidest % laenudest ja garantiidest Taani jaepangandustegevus , ,43 Soome jaepangandustegevus 366 0, ,13 Rootsi jaepangandustegevus 414 0, ,11 Norra jaepangandustegevus 219 0, ,28 Põhja-Iirimaa jaepangandus , ,30 Iirimaa pangandustegevus* 661 2, ,34 Baltikumi pangandustegevus , ,19 Muu pangandustegevus 64 0, ,77 Korporatiivne ja institutsionaalne pangandus , ,58 Iirimaa* kõrvaltegevus ,22 - Pangandustegevus kokku , ,82 Danske Markets ja Treasury -99-0,03-1 0,33-0,34 Danske Capital -23-0, ,23 Kokku , ,68 * Iirimaa kõrvaltegevus eraldati Iirimaa pangandustegevusest aastal. Tulumaks Tulumaks aasta kasumilt oli 3,8 mld DKK ehk 45% maksueelsest kasumist. Tulumaksu kulu on väga kõrge kasumi suhtes, sest grupp ei kajastanud kahjumite maksuväärtust Iirimaal. Muu koondtulu Muu koondtulu sisaldab grupi väljaspool Taanit asuva tegevusega seotud valuutat ja müügivalmis finantsvarade realiseerimata väärtuse korrigeerimisi aastal tingis grupi müügivalmis võlakirjade portfelli õiglase väärtuse korrigeerimine realiseerimata kasumi summas 0,6 mld DKK võrreldes 1,0 mld DKKga aastal. Eelnevatel aastatel kajastatud kahjumid summas 0,1 mld DKK liigitati aastal ümber, sest osa müügivalmis võlakirjade portfellist müüdi (2011: 0,0 mld DKK). Neljas kvartal aasta neljandas kvartalis oli maksueelne kasum 2,3 mld DKK. Netointressitulu summas 6,2 mld DKK jäi samale tasemele võrreldes aasta kolmanda kvartaliga. Kõrgemad marginaalid Realkredit Danmark is tasakaalustavad madalamaid laenutegevuse mahte ja hoiuste marginaale. Netotulu finantstehingutelt oli 1,4 mld DKK, võrreldes 1,8 mld DKKga kolmandas kvartalis. 9

10 Muu tulu langes 9% võrreldes kolmanda kvartali tasemega. Rendivarade väiksem müük oli languse peamine põhjus. Grupi kindlustustegevus teenis netotulu summas 1,0 mld DKK võrreldes 0,4 mld DKKga kolmandas kvartalis. Tulu kasvas seoses varikontolt summa kandmisega tulusse. Tegevuskulud, mis kasvasid 14% võrreldes kolmanda kvartali tasemega, moodustasid 7,0 mld DKK. Kolmanda kvartali tulemust parandas eelkõige hooajaliselt madalad puhkusekulud. Neljandat kvartalit mõjutas aga kodumaise kinnisvara allahindlus ja grupi pangandusüksuste brändide ümberkujunduse kulud. Laenude allahindluse kulud olid 2,6 mld DKK, langedes 0,3 mld DKK võrreldes kolmanda kvartaliga. Enamik pangandusüksusi kajastas kõrgemaid kulusid neljandas kvartalis. Korporatiivsel ja institutsionaalsel pangandusüksusel olid madalamad kulud seoses laenudega laevandusklientidele. Kulud Iirimaa kõrvaltegevuse moodustasid 45% kogukuludest neljandas kvartalis. 10

11 BALANCE SHEET LAENUANDMINE (PERIOODI LÕPP) Indeks 4. KV. 3. KV. 2. KV. 1. KV. (mln DKK) / Taani jaepangandustegevus Soome jaepangandustegevus Rootsi jaepangandustegevus Norra jaepangandustegevus Põhja-Iirimaa jaepangandustegevus Iirimaa pangandustegevus* Baltikumi pangandustegevus Muu pangandustegevus Korporatiivne ja institutsionaalne pangandus Iirimaa kõrvaltegevus* Pangandustegevus kokku Danske Markets jatreasury Danske Capital Muu tegevus Allahindluse konto, laenutegevus Laenutegevus kokku HOIUSED JA REALKREDIT DANMARK'I EMITEERITUD VÕLAKIRJAD (PERIOODI LÕPP) (mln DKK) Taani jaepangandustegevus Soome jaepangandustegevus Rootsi jaepangandustegevus Norra jaepangandustegevus Põhja-Iirimaa pangandustegevus Iirimaa pangandustegevus* Baltikumi pangandustegevus Muu pangandustegevus Korporatiivne ja institutsionaalne pangandus Iirimaa kõrvaltegevus* Pangandustegevus kokku Danske Markets ja Treasury Danske Capital Muu tegevus Hoiused kokku Realkredit Danmark'i emiteeritud võlakirjad Realkredit Danmark'ile endale kuuluvad võlakirjad Realkredit Danmark'i võlakirjad kokku Kaetud võlakirjad kokku Hoiused ja emiteeritud hüpoteekvõlakirjad jms Laenutegevus protsendina hoiustest ja emiteeritud hüpoteekvõlakirjadest jms * Iirimaa kõrvaltegevus eraldati Iirimaa pangandustegevusest aastal.

12 Laenutegevus aasta lõpus vastas laenamine era- ja äriklientidele suures osas aasta lõpu tasemele. Enamik grupi turge nõrgenes veidi, mis vähendas nõudlust krediidi järele. Laenutegevus Taani jaepanganduses langes 14,2 mld DKK võrreldes aasta lõpu tasemega seoses väiksema laenamisaktiivsusega eraklientidele ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Taanis moodustasid uued brutolaenud, arvestamata repolaene, 45,7 mld DKK. See summa sisaldas laene eraklientidele summas 18,5 mld DKK. Laenud vastasid 96%le hoiuste, hüpoteekvõlakirjade ja kaetud võlakirjade kogusummast, võrreldes 101%ga aasta lõpus. Arvestamata vahetuskursi mõjusid, langes laenamismäär kõikides pangandusüksustes. Hoiused Pärast negatiivse väljavaate määramist alanesid Danske Banki lühiajalised reitingud aasta teises kvartalis. Ootuste kohaselt tähendas reitingute alandamine, et mõningaid lühiajalisi rahalisi hoiuseid ei pikendatud Danske Markets is. Seetõttu langesid netohoiused Danske Markets is kokku summas 29 mld DKK aasta lõpus aasta teises kvartalis suutis grupp peaaegu tasakaalustada seda langust, viies hoiuste kogusumma languse vaid 7 mld DKKni aastal. Hoiused Taani jaepanganduses kasvasid 6% võrreldes aasta lõpu tasemega. Arvestamata vahetuskursside mõjusid langesid hoiuste kogusummad rahvusvahelistes üksustes 3% võrreldes eelmise aasta tasemega, peamiselt seetõttu, et Iirimaa üksuses oli tihedam konkurents äriklientide hoiuste osas. Krediidiriski positsioon aasta lõpus oli krediidiriski positsioon kokku mld DKK võrreldes mld DKKga aasta lõpus. Krediidiriski positsioon laenutegevusest oli mld võrreldes mld DKKga eelmisel aastal. Ligikaudu 921 mld DKK krediidiriski positsiooni kogusummast tulenes kauplemis- ja investeerimistegevusest võrreldes mld DKKga aasta lõpus. Laenutegevusest tulenev krediidiriski positsioon Krediidiriski kogusumma laenutegevusest sisaldas krediidiasutustelt ja keskpankadelt võlgnetavaid summasid, garantiisid ja tühistamatuid laenukohustusi. Krediidiriski positsiooni mõõdetakse ilma akumuleeritud allahindluse kuludeta ja see sisaldab repolaene. LAENUTEGEVUSEST TULENEV KREDIIDIRISKI POSITSIOON 31. dets. Osakaal 31. dets. Osakaal (mln DKK) 2012 kogusummast (%) 2011 kogusummast (%) Taani jaepangandustegevus Soome jaepangandustegevus Rootsi jaepangandustegevus Norra jaepangandustegevus Põhja-Iirimaa pangandus Iirimaa pangandustegevus Baltikumi pangandustegevus Muu pangandustegevus Korporatiivne ja institutsionaalne pangandus Iirimaa kõrvaltegevus Pangandustegevus kokku Danske Markets ja Treasury Danske Capital Kokku Erakliendid moodustasid 37% laenutegevusega seotud krediidiriski positsioonist (2011: 39%), ärikliendid 36% (2011: 39%) ja finantsvastaspooled 18% (2011: 17%). Ülejäänud oli riskipositsioon keskpankade ja valitsuste ees. Äriklientidega seotud riskipositsioonist oli väike- ja keskmise suurusega ettevõtete osakaal 68% (2011: 68%). Erakliendid Eraklientidega seotud krediidiriski positsioon hõlmab laene, mis on tagatud klientide varade, tarbimislaenude ning täielikult või osaliselt tagatud krediitidega aasta lõpus oli eraklientidega seotud krediidiriski positsioon summas 896 mld DKK, mis oli suuresti kooskõlas eelmise aasta tasemega. Eraklientide nõudlus krediidi järgi oli Taanis nõrgem, kui see oli aastal, kuid see suurenes aasta jooksul. Tasemel 93% oli heakskiidetud eraklientide laenutaotluste osakaal sama kui aastal. Taanis maksud ja lõivud tõusid ning reaalpalgad langesid. Vaatamata sellele laenuportfelli kvaliteet Taanis paranes, kuna majapidamised vähendasid oma kulutusi ja intressimäärad jäid madalateks. Lisaks otsustas Taani valitsus lubada inimestel astuda välja enneaegsest pensionile mineku skeemist ja saada oma säästud rahas aastal on palkade kasv tõenäoliselt endiselt aeglane, kuid enamiku eraklientide käsutuses olenev tulu suureneb tulene-

13 valt maksukärbetest, mida tehti aasta alguses. Realkredit Danmark is langes maksmisraskuse määr 0,26%ilt 31. detsembril 2011 tasemele 0,24% 31. detsembril Krediidikvaliteet teistes Norra jaeüksustes jäi heaks ja kohustuste täitmata jätmise määr jäi samaks. Madalad intressimäärad ja tööpuuduse määrad jäid samaks. Madalad intressimäärad ja tööpuuduse määrad omasid positiivset mõju krediidikvaliteedile ja allahindluse kulud olid piiratud kogu aasta jooksul. Soome ja Rootsi majanduse aeglustumine võib avaldada negatiivset mõju portfelli krediidikvaliteedile aastal aastal olid töötuse määrad Iirimaal ja Põhja- Iirimaal kõrged, kuid stabiilsed. Allahindluse kulud Iirimaa üksuses olid 0,7 mld DKK ehk 4,9% laenudest ja garantiidest eraklientidele. LAENU JA VÄÄRTUSE SUHTARV (LVS), KO- DULAENUD 31. dets dets LVS(%) Krediidirisk LVS (%) Krediidi-risk Taani jaepangandustegevus 73, ,6 517 Realkredit Danmark 73, ,4 427 Soome jaepangandus 64, ,9 84 Rootsi jaepangandusteg. 68, ,8 63 Norra jaepangandus. 62, ,1 68 Põhja-Iirimaa pangandus 77, ,7 15 Iirimaa pangandustegevus 109, ,0 15 Baltikumi pangandustegevus 79, ,1 11 Iirimaa kõrvaltegevus 120, ,0 8 Keskmine Baltikumi üksustes tingis Balti riikide majanduste üldine paranemine allahindluse kulude tühistamise. Kodulaenude finantseerimine Kodulaenude finantseerimine moodustas 813 mld DKK (bruto) eraklientidega seotud krediidiriskist, kusjuures Realkredit Danmark i antud laenud moodustasid 431 mld DKK (bruto) sellest summast. Keskmine laenu-väärtuse (LV) suhtarv jäi kõrgeks majahindade languse tõttu viimastel aastatel. Realkredit Danmark is langes LV suhtarv tasemelt 76% aasta lõpus tasemele 73% aasta lõpus. Grupp karmistas oma kodulaenude krediidipoliitikat kõrge LV suhtarvuga ja hindas vastavaid kulusid kollektiivselt alla summas 0,2 mld DKK, et katta kahjumit seoses klientidega, kellel on negatiivne omakapital. Realkredit Danmark i poolt eraklientidele pakutud ainult intressiga laen (interest-only loan) moodustas 55% laenude kogusummast aasta lõpus, jäädes samale tasemele võrreldes eelmise aastaga. Realkredit Danmark i klientide arv, kelle laenud hakkavad aastal amortiseerima, on piiratud ja nende LV suhtarv on enamasti madal aastal majade hinnad Iirimaal stabiliseerusid ja Dublinis oli mõningaid paranemise märke aasta lõpu poole. 13

14 Ärikliendid Äriklientidega seotud krediidiriski positsioon koosneb varadega tagatud laenude ja käibekapitali finantseerimisest aasta lõpus oli krediidiriski positsioon langenud tasemelt 875 mld DKK tasemele 899 mld DKK aasta lõpus. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtetega seotud krediidiriski positsioon langes 2,9% ja suurte ettevõtete klientidega seotud krediidiriski positsioon langes 1,9%. Äriklientide krediidikvaliteet jäi tervikuna muutumatuks. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete krediidikvaliteet jäi surve alla. Eelkõige oli see nii ettevõtete puhul, mis sõltusid klientide kulutustest ja ehitustööstusest. Suurte ettevõtete klientide krediidikvaliteet jäi üldjuhul heaks, kuigi raskused jätkusid laevandustööstuses. Ärikinnisvara kliendid Seisuga 31. detsember 2012 oli ärikinnisvara klientidega seotud krediidiriski positsioon summas 252 mld DKK võrreldes 257 mld DKKga 31. detsembril Sellest summast oli krediidiriski positsioon Taanis 118 mld DKK, millest 105 mld DKK moodustasid Realkredit Danmark i antud laenud. Pärast pikaajalist langusetrendi stabiliseerus kinnisvara finantsportfelli krediidikvaliteet madalal tasemel. Teistes Põhjamaade üksustes oli ärikinnisvara klientidega seotud krediidiriski positsioon summas 98 mld DKK ja krediidikvaliteet jäi stabiilseks. Trendi määrasid peamiselt renditulu üldine stabiliseerumine ja tulususe nõuded Põhjamaade pealinnades aasta lõpus oli Põhja-Iirimaa kinnisvara segmendiga seotud krediidiriski positsioon summas 6,7 mld DKK. Kinnisvaraarendajate arvele langes 1,5 mld DKK ehk 3,3% Põhja-Iirimaa üksuse krediidiriski kogusummast. Iirimaa ärikinnisvara segmendiga seotud krediidiriski positsioon oli summas 7,7 mld DKK. Enamik sellest positsioonist on Iirimaa kõrvaltegevuse osa. Kinnisvaraarendajatega seotud krediidiriski positsiooni vähendati tasemele 1,9 mld DKK ehk 10% krediidiriski positsiooni kogusummast Iirimaa kõrvaltegevuses. Kinnisvaraarendajad kannatasid oluliselt majanduslanguse ajal, kuna arendusprojektide väärtus langes üldiselt 70-90% pärast turu tipptaseme saavutamist aastal. Ärikinnisvara turg Iirimaal jääb surve alla, sest hindade mõningane langus jätkub ja tulususe nõuded on endiselt kõrged, kuigi need stabiliseerusid aastal. Tehingute arv tõusis aastal oluliselt, kuid väga madalalt tasemelt ja turg kannatas jätkuvalt madala aktiivsuse tõttu. Vakantsuse määrad erinesid oluliselt, sõltuvalt kinnisvara liigist ja asukohast. Üldjuhul olid Dublinis vakantsuse määrad kõrgeimad ja eelkõige said kannatada suured jaepoed, mis asusid suurtest linnadest väljaspool. Põllumajanduslikud kliendid aasta lõpus oli põllumajanduslike klientide krediidiriski positsioon summas 69 mld DKK võrreldes 68 mld DKKga aasta lõpus. Realkredit Danmark i antud laenud olid summas 45 mld DKK, jäädes samale tasemele nagu aasta lõpus. Põllumajanduses paranesid tulud taime- ja seakasvatajate osas, samas piimatootjatel langesid piimahinnad ja söötade hinnad tõusid järsult. Majandusharu kõrgete võlatasemete ja kasutatud finantseerimisliikide tõttu on põllumajandus väga tundlik intressimäärade muutuste suhtes. Seetõttu tugevdasid madalad intressimäärad aastal laenuportfelli. Akumuleeritud allahindluse kulud seoses laenudega põllumajanduslikele klientidele olid summas 3,2 mld DKK (2011: 3,0 mld DKK) ehk 4,9% laenudest ja garantiidest. Laevandus aasta lõpus oli laevandustööstusega seotud krediidiriski positsioon summas 44 mld DKK võrreldes 48 mld DKKga aasta lõpus. Surve laevandustööstusele jätkus ja laevanduse varade väärtuse langusel oli negatiivne mõju grupi tagatisele. Madalad lastimäärad mõjutasid samuti jätkuvalt tööstusharu likviidsust. Laevandustööstusele antud laenudega seotud akumuleeritud allahindluse kulud olid summas 2,0 mld DKK (2011: 1,2 mld DKK) ehk 5,7% laenudest ja garantiidest. Iirimaa kõrvaltegevus Iirimaa pangandustegevuses identifitseeris Grupp kliendisegmente, mida ei loeta enam põhitegevuse osaks. Peamised klientidega seotud kõrvaltegevuse segmendid on ärikinnisvara ja eraklientide kinnisvarainvesteeringud aasta lõpus oli Iirimaa kõrvaltegevuses krediidiriski positsioon 19,5 mld DKK, millest ärikinnisvara krediidirisk oli 7,3 mld DKK ja eraklientide kinnisvarainvesteeringud 5,1 mld DKK. Kõrvaltegevusega seotud ülejäänud krediidiriski positsioon oli 7,1 mld DKK. Allahinnatud krediidiriski positsioon moodustas 51% portfellist. Kulusid tehti seoses 93%ga allahinnatud krediidiriski positsioonist. Allahinnatud eraklientide krediidiriski positsioon moodustas 23% eraklientide portfellist ja kulusid tehti seoses 93%ga neist positsioonidest. Finantsvastaspooled Seisuga 31. detsember 2012 oli krediidiriski positsioon summas 436 mld DKK võrreldes 389 mld DKKga eelmisel aastal. Enamik krediidiriski positsioonist oli seo- 14

15 tud pangalaenudega, mis olid suurel määral kaitstud tagatisega. Finantsvastaspoolte krediidikvaliteet jäi heaks vaatamata teatud reitingu alandamisele aastal vähendas grupp oma kanallaenudega (conduit) seotud krediidiriski positsiooni 3,4 mld DKK võrra suurt t kanallaenude realiseerimise kaudu. Sellest saadud laekumised vastasid suurel määral raamatupidamislikele väärtustele aasta lõpus oli kanallaenudega seotud krediidiriski kogupositsioon langenud tasemele 18 mld DKK võrreldes 29 mld DKKga aasta lõpus. Grupi kanallaenudega seotud krediidiriski positsiooni kajastatakse kõrvaltegevuse osana alates aastast. Seisuga 31. detsember 2012 moodustas väike- ja keskmise suurusega Taani pankadega seotud krediidiriski positsioon (grupid 2-4 vastavalt Taani Finantsinspektsiooni määratlusele) 0,5% finantsvastaspooltega seotud krediidiriski kogusummast. Dokumendis Riskijuhtimine 2012, mis on toodud veebisaidil on toodud täpsemad andmed grupi krediidiriskide kohta. Allahindluse konto Allahindluse kontol sisalduvad akumuleeritud laenude allahindluse kulud. Seisuga 31. detsember 2012 olid akumuleeritud individuaalsed kulud eelmise aasta tasemel, moodustades 44 mld DKK ehk 2,2% laenudest ja garantiidest. Akumuleeritud kollektiivsed kulud moodustasid 3,8 mld DKK ehk 0,2% laenudest ja garantiidest. Seisuga 31. detsember 2011 oli vastav näitaja 4,1 mld DKK. Iirimaa kõrvaltegevuse ja Põhja-Iirimaa üksustes olid ärikinnisvara segmendid vastavalt 6,6 mld DKK ja 3,2 mld DKK allahindluse konto saldost, samal ajal moodustas eraklientide segment Taani üksuses 5,1 mld DKK. Kokku moodustasid ärikinnisvara kliendid 15,4 mld DKK ja erakliendid 10.4 mld DKK allahindluskonto saldost. Mahakandmised kasvasid summalt 11,2 mld DKK summani 15 mld DKK aastal peamiselt suurte mahakandmiste tõttu Iirimaa kõrvaltegevuses ja kanallaenude realiseerimise tõttu. Muud kahjumid olid peamiselt seotud väikeettevõtetega Taani jaepanganduses aasta mahakandmistest oli 1,4 mld DKK omistatav laenudele, mis ei kuulunud veel allahindlusele aasta mahakandmised sisaldasid 3,3 mld DKK tasumist seoses grupi kohustusega vastavalt Taani 1. panganduspaketile. ALLAHINDLUSE KONTO 31. dets dets (mln DKK) Saldo % laenutegevusest ja garantiidest % laenutegevusest ja garantiidest Saldo Taani jaepangandus , ,81 Soome jaepangandus , ,26 Rootsi jaepangandus , ,64 Norra jaepangandus , ,04 Põhja-Iirimaa pangandus , ,95 Iirimaa pangandus* , ,46 Baltikumi pangandus , ,63 Muu pangandustegevus 400 1, ,77 Korporatiivne ja institutsionaalne pangandus , ,08 Iirimaa kõrvaltegevus* , Danske Markets ja Treasury 135 0, ,87 Danske Capital 147 0, ,04 Kokku , ,46 * Iirimaa kõrvaltegevus eraldati Iirimaa pangandustegevusest aastal. Allahinnatud krediidiriski positsioonid Individuaalselt allahinnatud krediidiriski positsioonid on positsioonid reitingukategooriates 10 ja 11, kusjuures esineb objektiivseid tõendeid allahindluse kohta. Reitingukategooria 10 hõlmab kliente, kelle puhul on riskipositsiooni väärtus vähenenud ja kes ei ole jätnud täitmata lepingulisi kohustusi. Nende riskipositsioonide puhul esineb finantsraskuse tundemärke, s.h edasise väärtuse vähenemise risk tulevikus. Enamik neist klientidest teenindavad jätkuvalt oma laene õigeaegselt. Reitingukategooria 11 sisaldab selliste klientidega seotud riskipositsioone, kellel grupi definitsiooni kohaselt on makseraskusi. Nende klientide puhul tuleb rakendada võlgade sissenõudmist, restruktureerimist või pankroti väljakuulutamist, või kellel on üks või mitu laenu, mille puhul maksetähtaeg on ületatud enam kui 90 päeva. Kui klient ei täida kohustusi vaid üheainsa laenuliini puhul, rakendatakse kogu riskipositsiooni suhtes kliendi reitingu alandamist kategooriani 10 või 11. Reiting alandatakse ka juhul, kui klient on esitanud täieliku tagatise. Tabelis toodud tagatise väärtus peegeldab väärtuskärbet 20-40%. 15

16 ALLAHINNATUD KREDIIDIRISK SEI- SUGA 31. DETS 2012 (mld DKK) Allahinnatud, kajastatud kuludega Allahinnatud Tähtajaks tasutud Tähtajaks tasumata Tähtajaks tasutud Tähtajaks tasumata (reitingukategooria (reitinguka- (reitinguka- (reitinguka- 10) tegooria 11) tegooria 10) tegooria 11) Krediidirisk enne allahindluse kulusid 50,8 65,2 36,1 57,6 Akumuleeritud allahindluse kulud 13,0 32,7 13,0 32,7 Krediidirisk 37,8 32,5 23,1 24,9 Tagatise väärtus 27,9 28,7 17,3 22,5 Tagamata krediidirisk kokku 9,9 3,8 5,8 2,3 Kaetud allahindluse kulude ja tagatisega (%) 80,5 94,2 84,0 95,9 Allahinnatud riskipositsioon hõlmab positsioone, mis on kaetud täielikult tagatisega või riskipositsioonidega, millelt grupp ei looda kajastada kahjumit. Allahinnatud, kulud kajastatud riskipositsioon moodustas 48 mld DKK aasta lõpus (2011. aasta lõpp: 43,3 mld DKK) ehk 68% allahinnatud riskipositsiooni kogusummast. Kauplemis- ja investeerimistegevus Krediidirisk kauplemis- ja investeerimistegevusest moodustas 921 mld DKK 31. detsembril 2012 võrreldes mld DKKga 31. detsembril Grupp on sõlminud kokkuleppeid paljude tehingute vastaspooltega, et tasaarveldada positiivseid ja negatiivseid turuväärtusi. Neto riskipositsioon oli 105 mld DKK võrreldes 99 mld DKKga aasta lõpus ja enamik sellest oli tagatud tagatise haldamise lepingutega. Võlakirjade portfelli väärtus, arvestamata kliendifonde Danica Pensionis, oli 505 mld DKK, millest 66 mld DKK kajastati õiglases väärtuses vastavalt eeskirjadele müügivalmis finantsvarade kohta. Võlakirjade portfelli kogusummast kajastati 98,4% õiglases väärtuses ja 1,6% amortiseeritud soetusmaksumuse, Grupp ei ole võlakirju ümber liigitanud alates aastast. VÕLAKIRJADE PORTFELL 31. dets. 31. dets. (%) Valitsuse võlakirjad ja keskvalitsuse- või kohalike omavalitsuste garanteeritud võlakirjad Kvaasi-valitsusasutuste emiteeritud võlakirjad 1 2 Taani hüpoteekvõlakirjad Rootsi kaetud võlakirjad Muud kaetud võlakirjad 5 5 Lühiajalised võlakirjad (kommertspaberid jms.), eelkõige pankadega 2 2 Ettevõtete võlakirjad 3 3 Võlakirjad kokku Eelmises kirjes sisalduvad müügivalmis võlakirjad Grupile kuulunud valitsuste võlakirjad koosnesid peamiselt võlakirjadest, mis on emiteeritud Põhjamaade, Saksamaa ja Ühendkuningriigi poolt. Iirimaa, Portugali, Hispaania ja Itaaliaga seotud võlakirjade riski netopositsioon moodustas 10,5 mld DKK (2011: 2,5 mld DKK). Kõik nimetatud riikide emiteeritud võlakirjad kajastati õiglases väärtuses. Danica Pensioni riskipositsioon Iirimaa, Portugali, Hispaania ja Itaalia emiteeritud võlakirjade suhtes moodustas 8,1 mld DKK (2011: 7,3 mld DKK), kusjuures kindlustusvõtjad saavad enamiku tootlusest ja võtavad enda kanda suurema osa riskist. Grupi võlakirjade portfell ei sisaldanud Kreeka emiteeritud valitsuse võlakirju. Kapital ja maksevõime Grupi kapitalibaas koosneb esimese taseme omavahenditest (omakapital ja hübriidkapital pärast mahaarvamisi) ja teise taseme omavahenditest (allutatud võlg pärast mahaarvamisi) aasta lõpus oli kapitalibaas 174 mld DKK ja kogukapitali suhtarv oli 21,3%. Esimese taseme omavahendite suhtarv oli 14,5% aasta oktoobri lõpus emiteeris grupp uusi aktsiaid, mis andsid brutotulu summas 7,1 mld DKK. Aktsiakapitali kasv suurendas grupi esimese taseme suhtarvu 0,9 protsendipunkti võrra aasta septembris emiteeris grupp allutatud võlga summas 5,7 mld DKK. Emissioon oli osa grupi pidevast kapitalistruktuuri korrigeerimisest, et vastata peagi pankade suhtes kehtestatavatele Euroopa kapitalinõuetele aastal lunastas grupp allutatud võlga summa 5,0 mld DKK vastavalt plaanidele aasta lõpus moodustasid riskiga kaalutud varad 819 mld DKK võrreldes 906 mld DKKga aasta 16

17 lõpus. Vähenemine oli tingitud peamiselt kanallaenude (conduit loans) realiseerimisest. Grupp kasutab peamiselt sisemistel reitingutel põhinevat meetodit, et arvutada riskiga kaalutud varad krediidiriski kohta. Seisuga 31. detsember 2012 oli grupi maksevõime vajaduse suhtarv 11,0%. Taani seadute kohaselt peab grupp avalikustama oma maksevõime vajaduse kord kvartalis. Täpsem teave on toodud veebisaidil Peamiste finantsnäitajate muutused aastal aastal viiakse läbi järgmised muudatused grupi peamiste finantsnäitajate esitamisel: Alljärgnevas tabelis on toodud korrigeeritud peamised näitajad aasta kohta. KASUMIARUANNE Muutus Sisemiste vahendite üleandmise hinnakujunduse mudel muutub. Mudel hakkab paremini peegeldama tulevasi rahvusvahelisi likviidsusnõudeid ja juhiseid vahendite üleandmise hinnakujundusele. Uus hinnakujunduse mudel hakkab vähendama netointressitulu ja suurendama netotulu finantstehingutelt. Kasutusrent, arvestamata kinnisvara renti, esitatakse netoalusel muu tulu all. See muutus vähendab muud tulu ja kulusid. Kasumiaruande mõju kõrvaltegevusele esitatakse eraldi kirjena. Kõrvaltegevus sisaldab Iirimaa kinnisvara riskipositsioone ja väärtpaberistamise tehinguid, mida ei loeta grupi põhitegevuse osaks (kanallaenud). Need muudatused ei mõjuta puhaskasumit. Korrigeeritud Peamised näitajad Vahendite sihtnäitajad 2012 üleandmise hinnakujundus Kõrvaltegevus Liising Muu 2012 Netointressitulu Neto teenustasutulu Netotulu finantstehingutelt Muu tulu Netotulu kindlustustegevusest Tulud kokku Tegevuskulud Kasum enne laenude allahindluse kulusid Laenude allahindluse kulud Kasum enne tulumaksu, põhitegevus Kasum enne tulumaksu, kõrvaltegevus Kasum enne tulumaksu Tulumaks Aasta puhaskasum

18 Seoses uute standardite väljalaskmisega on grupp samuti andnud teada mitmetest finantsilistest eesmärkidest. Neid eesmärke on korrigeeritud võtmaks arvesse finantsaruandluse muudatusi alates aastast. Finantsilised sihtnäitajad 2012 Korrigeeritud sihtnäitajad Omakapitali tootlus pärast tulumaksu (%) 3, aastal üle 12 Reitingud Esimese taseme omavahendite suhtarv (%) Kogukapitali suhtarv (%) Likviidsuse kattekordaja (LKK) (%) S&P/Moody s/fitc h A-/Baa1/A 14,5 21,3 121 Parandada reitinguid vähemalt ühe astme võrra aasta lõpuks minimaalselt 13 nagu teada antud aasta lõpuks minimaalselt 17 nagu teada antud Vastata eeldatavale EL aasta likviidsuse kattekordaja nõudele aasta lõpuks Nominaalkulud (mld DKK) Töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel (aasta lõpp) Kulu/tulu suhtarv (%) 26,6 20,308 55,8 Alla 24 mld aastal Vähendada 2000 võrra aastatel aastal alla 46 Dividendide maksmine Ei Ligikaudu 40% aastakasumist pärast tulumaksu siis, kui kapitali ja reitingute sihtnäitajad on saavutatud Uus organisatsioon 1. juunil 2012 rakendas Danske Bank Group uue organisatsioonistruktuuri, et tugevdada oma kliendikesksust. Klientide selgemaks segmenteerimiseks koosneb grupp praegu järgmistest üksustest: Äripangandus teenindab väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid finantskeskuste, filiaalide, kontaktkeskuste ja online kanalite suure võrgustiku kaudu. Üksus pakub tipplahendusi finantseerimise, investeerimise, rahajuhtimise ja riskijuhtimise osas. Personaalpangandus Äripangandus Korporatsioonid ja institutsioonid Danske Capital Danica Pension Muu tegevus Kõrvaltegevus Korporatiivne ja institutsionaalne pangandusüksus on hulgikaubandusteenuste juhtiv pakkuja suurtele institutsionaalsetele ja korporatiivsetele klientidele Põhjamaade regioonis. Tooted ja teenused sisaldavad rahajuhtimise teenuseid; tehingute finantseerimise lahendusi; hoiustamisteenuseid; aktsiate, võlakirjade, valuuta ja tuletisinstrumentide tooteid; ettevõtete finantseerimist ja omandamiste finantseerimist. Edaspidine finantsaruandlus kajastab sellist äritegevuse segmenteerimist. Äritegevus jaguneb personaalpanganduseks, äripanganduseks ning korporatiivseks ja institutsionaalseks panganduseks. Danske Markets i tulemusi kajastatakse korporatiivse ja institutsionaalse panganduse all. Personaalpangandus teenindab personal- ja erapanganduse kliente. See üksus keskendub esimest liiki iseteenindustoodete pakkumisele ja keerulisemate finantsidega klientide proaktiivsele nõustamisele. Personaalpangandus kehtestab uued standardid digitaalse innovatsiooni ja nõustamise kohta ning pakub põhjalikku nõu seda vajavatele klientidele. Danske Capital ja Danica Pension pakuvad jätkuvalt varahalduse ja elukindlustuse tooteid eraisikutele ja ettevõtetele. Muu tegevuse hulka kuuluvad grupi Treasury, grupi IT, grupi teenused ja elimineerimised, s.h omaaktsiate tulususe elimineerimine. Grupi Treasury vastutab grupi likviidsuse juhtimise ja rahastamise eest. Grupp on identifitseerinud teatud kliendisegmente, mida ei loeta enam kõrvaltegevuse osaks. Kõrvaltegevuse üksus vastutab laenuportfelli selle osa kontrollitud likvideerimise üle. Olemasolevad riskipositsioonid kas likvideeritakse või loovutatakse.

19 Alljärgnevas tabelis on toodud korrigeeritud äriseg- mendi näitajad aasta kohta. Personaal- Äri- Danske Danica Muu Kõrval- Korrigeeritud pangandus pangandus Korpor. ja inst, pangandus Capital Pension tegevus tegevus sihtnäitajad Netointressitulu Neto teenustasutulu Netotulu finantstehingutelt Muu tulu Netotulu kindlustustegevusest Tulud kokku Tegevuskulud Kasum enne laenude allahindluse kulusid Laenude allahindluse kulud Kasum enne tulumaksu, põhitegevus Kasum enne tulumaksu, kõrvaltegevus Kasum enne tulumaksu Kulu/tulu suhtarv (%) Töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel (aasta lõpp) Laenud ja ettemaksed (aasta lõpp) Hoiused (aasta lõpp) aastal oli põhitegevuse maksueelne kasum summas 13,2 mld DKK. Ligikaudu 75% tulust teenisid kolm pangandusüksust, umbes 25% pärines kapitalituru tegevusest Danske Capital is ja kindlustustegevusest Danica Pensionis. Kõrvaltegevuses oli oluline kahjum summas 4,7 mld DKK, mis oli tingitud peamiselt laenude allahindluse kuludest summas 4,9 mld DKK. Korporatiivse ja institutsionaalse panganduse üksus teenis rahuldavat maksueelset kasumit summas 6,2 mld DKK. Laenutegevus oli ligikaudu summas 161 mld DKK ehk umbes 10% grupi kogu laenutegevusest. Hoiuste summa oli 162 mld DKK ehk peaaegu 21% grupi hoiuste kogusummast.. Äripangandus teenis maksueelset kasumit summas 2,7 mld DKK. Laenude allahindluse kulud seoses laenudega äriklientidele olid kõrged peamiselt majanduslanguse tõttu. Laenutegevus moodustas 642 mld DKK ehk ligikaudu 38% grupi kogu laenutegevusest. Hoiused moodustasid 253 mld DKK ehk 32% grupi hoiuste kogusummast. Personaalpanganduse maksueelne kasum oli 1,9 mld DKK, kuna madalad intressimäärad olid endiselt probleem. Laenutegevus oli summas 873 mld DKK ehk ligikaudu 52% grupi kogu laenutegevusest. Hoiused moodustasid 374 mld DKK ehk ligikaudu 47% grupi hoiuste kogusummast. Laenutegevuse näitajad sisaldasid hüpoteeklaene, mida rahastati börsil noteeritud ja vastavate tähtaegadega võlakirjade emiteerimise teel. 19

20 2013. aasta väljavaade aastal on Euroopa majanduskasv tõenäoliselt tagasihoidlik. Ebareaalne on oodata, et Euroopa majandus tervikuna kasvab tempos, mis on piisav kõrgemate tööpuuduse määrade vältimiseks või kasutamata võimsuse vähendamiseks. Euroopa intressimäärad jäävad tõenäoliselt madalaks. Samuti eeldame me madalaid intressimäärasid ja madalat kasvu meie koduturgudel aastal jätkab Danske Bank keskendumist meie uute standardite kohase strateegia elluviimist. Allpool toodud aasta väljavaade põhineb aasta korrigeeritud finantsnäitajatel aasta kohta, mis on toodud leheküljel xx. Grupp tegutseb jätkuvalt oma tulu suurendamise nimel. Väljakuulutatud ja rakendatud algatused tõstavad eeldatavasti netointressitulu ja neto teenustasude tulu aastal, kuid seda mõju vähendavad madalamad põhiintressimäärad ja madal laenutegevuse maht, eriti personaalpanganduses. Netointressitulu jääb tõenäoliselt üldiselt aasta tasemele (22,7 mld DKK), samas neto teenustasude tulu eeldatavasti tõuseb võrreldes aasta tasemega (8,9 mld DKK). Netotulu kauplemistehingutelt jääb üldjuhul eeldatavasti rahuldavale tasemele, kuigi allapoole aasta tasemest (10,5 mld DKK ). Muu tulu on eeldatavasti kooskõlas aasta tasemega (1,3 mld DKK). Netotulu kindlustustegevusest on eeldatavasti madalam kui aastal (2,3 mld DKK), osaliselt seoses 0,4 mld DKK ülekandmisega varikontolt tulusse aastal. Grupp investeerib klientide pakkumistesse, kuid pidevad kulude kokkuhoiu algatused hoiavad kulude kogusummat samal tasemel nagu aastal (2012: 24,6 mld DKK). Krediidikvaliteedi trend sõltub üldiselt majanduslikest tingimustest grupi turgudel, s.h majahindade arengutest. Põhitegevuse osas laenude allahindluse kulud langevad eeldatavasti veidi aasta tasemest (7,7 mld DKK) allapoole, samas kõrvaltegevuse osas on allahindluse kulud oluliselt madalamad kui eelmise aasta tase (4,9 mld DKK). Grupp on eelnevalt teada andnud, et allahindluse kulud Iirimaa üksuses (põhitegevuses ja kõrvaltegevuses) olid eeldatavasti summas 5,0-7,0 mld DKK võrreldes 1. aprill 2012 kuni aasta lõpp. Me kinnitame seda ootust ja aasta kulude kogusumma on seega eeldatavasti ligikaudu 2,5 mld DKK. Grupi aasta maksumäär on eeldatavasti veidi üle Taani ettevõtete 25% maksumäära Madalad intressimäärad on jätkuvalt probleem, avaldades survet lähiaja aktsiatootlusele. Meie hinnangu kohaselt on aasta puhaskasum vahemikuks 7,5-10 mld DKK (2012: 4,7 mld DKK), vastates aktsiatulususele 5,5-7%. Kasum aktsia kohta kasvab eeldatavasti 7,5-10 DKKni. See kasumi prognoos on ebakindel ja sõltub eelkõige normaliseerunud kauplemis- ja kindlustustegevusest ning majandustingimustest, mis ei muutu oodatust halvemaks. Meie plaaniline aktsiatootlus aastal on vähemalt 12%, eeldades lühiajalisi 2% intressimäärasid.