^ {xä~éçwätçx Nr. 75 Kihelkonna valla infoleht Juuni 2013 Toimekat suve Eestimaa lühikesele suvele iseloomulikud helid ja lõhnad annavad teada, et jaanipäev on siinsamas. Kevadiste rändlindude laulukoorid on asendunud muruniitjate monotoonse põrinaga. Tahame ju kõik, et meie kodu, alevik, koduküla, kogu vald kannaks hoolt oma elukeskkonna eest. Usun, et igaüks meist on tajunud rahulolu ja rõõmu tehtud tööst, mis sunnib möödujaid sammu vähendama ja tahtmatult pead pöörama. Väligrillid ja suitsuahjud puistavad lõhnu, mille järgi peenema ninaga mees(naine) naabrimehe (-naise) pearoa eksimatult ära arvab. See on suvi, mida me naudime, mida oleme oodanud, mille lõpuga ei taha leppida. Tahame end selle keskel hästi tunda. Oleme ju selle nimel tööd teinud. Kohaliku omavalitsuse põhitegevuseks ongi luua elukeskkond, kus vallakodanikud end hästi tunneksid. Tahes-tahtmata on vaja selleks õigeaegselt investeerida ja mitte vähe. Kihelkonna vald oli investeeringutelt ühe inimese kohta aastate 2008-2012 lõikes Eestimaa omavalitsuste hulgas 11. kohal. Kui see näitaja oli keskmiselt Eestis elaniku kohta 171, siis meil oli see 444 elaniku kohta ehk 2,5 korda suurem. Selle numbri kasuks räägib kindlasti uus rahvamaja, aga loomulikult ka väiksemad investeeringud, mis projektipõhiselt realiseeritud. Hüppeliselt on meie investeeringud suurenenud teedesse, tänavavalgustusse. 2012. aastal võtsime esimest korda laenu 127 000 selleks, et viia tolmuvaba katte alla olulised teedelõigud Virital, Pidulas ja Tammesel, ehitada alevikus juurde tänavalgustust ja parandada transpordiühendust Vilsandiga. Käesolevaks aastaks on planeeritud tolmuvabad katted välja ehitada Loonal, Kehila külavahe teel, Kellatorni ühendusteel ja Veerel bussipeatusest elamuteni. Vallavolikogu võttis 29. mail vastu lisaeelarve, milles tee-ehitustööde mahuks on 114 237. Seda on peaaegu kaks korda rohkem kui riigieelarvest meie valla teede jaoks eraldatud vahendid (68 694 ). Kokku plaanime ehitada uusi ja remontida vanu truupe 12. Meie teed on väga kulunud ja jõuline investeering on seetõttu hädavajalik. Kihelkonna vald on suvekuudel paljude külastuskohaks, seepärast alustame suuremahuliste tee-ehitustöödega suve teisel poolel (augustist oktoobrini), vähemal määral ka varem. Väiksemad tööd nagu laululava remont saab valmis jaanipäevaks, vahetult enne jaanipäeva saab alustada kooli spordisaali remondiga. Kõige silmapaistvam muutus alevikus peaks olema kellatorni ühendustee ja parkla väljaehitamine. See on aleviku ja kogu valla üks käidavam paik ja siin on heakorrastatus ülioluline. Vallavalitsuse poolt koostatud projekt sai heakskiidu käesoleva aasta alul. Projekti toetab Leader programm 14 319, kogumaksumus on 39 742. Selle projekti realiseerimisel on abiks olnud talgupäeval Kihelkonna noored ja suvine kiviaia lappimise meeskond komplekteerub ilmselt Kihelkonna noortest kangetest meestest, heakorratööde tegemisel jätkub tööd ka tütarlastele. Luues ilu enda ümber, seda hoides ja korrastades täidame heaolu ühe läbiva arusaama. Heas keskkonnas tulevad head mõtted, kuidas siin Kihelkonnal elu paremini korraldada, et sellest kandist saab tunnustavalt rääkida ka edaspidi. Tunnustavalt räägime vallakodanikest jaanipäeval laululaval. Jaanipäeval on üles astumas meie oma valla noortebänd. See on üks näide sellest, kui väga tahetakse ja on eestvedaja, saab korda saata midagi üsna erilist. Tulge lähedalt ja kaugelt, tulge jaanitulele 22. juunil Kihelkonna laululavale ja Võidutule jagamisele kalmistule vabadussõja ausamba juures 23. juunil kell 17.00, et see küladesse oma jaanituledele viia. Hoolitseme selle eest, et meie lastel, lastelastel ja meil endil jääks selleaastane jaanituli meelde rõõmsa mälestusena, mida jätkub aastakümnete taha. Rõõmurohket suve algust ja jaanipäeva, aga joogid olgu mahedad! Lugupidamisega Raimu Aardam vallavanem
Kihelkondlane nr. 75 Juuni 2013 lk. 2 Lõppenud kooliaasta oli meie väikese kooliperele edukas kooli või klassi lõpetasid kõik õpilased, lasteaiarühmas õppis aasta jooksul 12 last. Viimane koolikell helises viiele noorele: Jürgen-Mark Heinmets, Kristjaana Leppik, Kairi Lonks, Johan-Rasmus Teär ja Mari Täks. Õppuritest lõpetasid aasta ainult väga heade hinnetega ja autasustati kiituskirjaga Uku Kassuk (kes oli ka selle aasta Rannalapse laulukonkursi võitja), Joosep Lonks, Marii Silts, Annemai Sepp (esindas väga edukalt kooli maakonna olümpiaadidel: inglise keeles 1., matemaatikas 5. ja bioloogias 9. koht), Lisette Nau (kooli parim kevadisel teadmiste teatejooksul vanemas kooliastmes, maakonna koolimoe konkursi 3. koht, tantsugrupiga Semiir riigis 1.koht) ja Katrin Kurvits (maakonna koolimoe konkursi 3. koht, kooliekskursiooni parim tagasiside andja). Kolm viimatinimetatut saavutasid ka koolidele korraldatud maakondlikul esmaabiviktoriinil koos Sigrid Hallikuga esikoha. Olümpiaadidel paistsid veel silma Markus Reinsoo (keemias 3.) ja Anne-Mai Alas (käsitöö 3.). Olümpiaadilapsi juhendasid õpetajad Marianna Teär inglise k, Tiina Metsmaa keemia ja Aino Koor käsitöö. Kolme maakondlikul olümpiaadil esikolmikus olnud õpilast autasustati kooli olümpiaadipreemiaga, mille suurus on 32 EUR. Kooli õpilastest pisut üle kolmandiku õppis aastaringselt nii hästi, et ka veerandihinnete seas polnud ühtki hinnet alla nelja. Lisaks eelpool nimetatud kiituskirja omanikele olid selle kolmandiku seas veel Markus Reinsoo, Rasmus Toost, Kaarel Gustav Käbin (oli nooremate õpilaste seas parim teadmiste teatejooksul), Markus Melnik ja Oliver Hallik (nemad kahekesi saavutasid maakondlikul 4. klasside e-viktoriinil klassijuhataja Õnne Kruusmaa juhendamisel 6. koha), Anna-Maria Süld. Tänu kehalise kasvatuse õpetaja Monica Kallase entusiasmile tuli lõppenud õppeaastal meie kooli jälle hulganisti häid kohti spordivõistlustelt. Kooli nooremad korvpallipoisid olid edukad riigi maapõhikoolide liigas saavutati 3. koht, vanemad mängijad olid maakonna meistrivõistlustel (kahe suure kooli järel) 3. kohal. Meeskondade liikmed olid: Jürgen-Mark Heinmets, Aron Laidma, Gert Lindau, Sander Lonks, Karmo Rander, Markus Reinsoo, Marku Saar, Josti Samarokov, Johan-Rasmus Teär ja Jürgen Vaher. Kergejõustikuvõistlustel olid esikolmikus Markus Melnik, Markus Reinsoo, Merlin Nõu, Anne-Mai Alas, Kristel Käsk, Gerli-Claudia Kuldsaar. Viimati nimetatud tüdrukud tõid koolile põhikoolide mitmevõistluses võistkondliku võidu tüdrukute arvestuses. Anne-Mai Alas on ka tubli kabetaja oli maakonna kodutütarde kabevõistlustel 1. ja käis mängimas ka vabariiklikel talimängudel Kuressaare võistkonna koosseisus. Kuna erinevaid spordivõistlusi toimub aastaringselt, ei mahu kõik head tulemused siinsesse leheveergu ja lähemalt võib neist lugeda kooli spordipäevikust veebiaadressil http://www.kihelkonnasport.blogspot.com/. Kooli tegemistele annab palju juurde kogukonna toetus. Meid on aasta jooksul aidanud mitmed lapsevanemad ja asutused-organisatsioonid. Lasteaialaste seas on põnevust tekitanud Ruth Jõeorg oma huvitavate projektidega, Kadri Kullapere loodusretked, Mihkli talumuuseumi pere sõbraliku võõrustajana. Hea, et siinsamas lähedal on koolilastel häid võimalusi osaleda huviringides: käia rahvamajas bändiproovis Tenno Lauri ja teha käsitööd Aive Vanini juhendamisel, käia ratsutamas Reinu ratsatalus Anne Udekülli juhendamisel. Kooli spordi toimimist toetas talvel Harri Hiiuväin. Korduvalt on kooli abistanud Aivar Kallas: jõulukuuskede transpordil, kevadisel sporditalgul ja tänu temale ning trükikojale Print Best on kooliperel varuks nüüd hulgaliselt paberit ja joonelisi kaustikuid. Suur tänu kõigile, kes meie tegemistele kaasa elavad! Ilusat suve! Enda Torga
Kihelkondlane nr. 75 Juuni 2013 lk. 3 Koolide lõpetajad kevadel 2013 Kihelkonna Kooli lõpetajad on kõrvalleheküljel juba olemas. Põhikooli lõpetasid meie valla lastest veel Marju Viskus Saaremaa Ühisgümnaasiumis, Mari-Ann Udeküll Lümanda Põhikoolis, Sten Robin Vanin Põltsamaa Gümnaasiumis ja Inge Viitong Kallemäe Koolis. Kokku on seega üheksa põhikooli lõpetajat. Gümnaasiumi lõpetas kolm noort: Marie Köster Kuressaare Gümnaasiumi, Ingrid Kajupank Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi ja Miina- Eliise Udeküll Tallinna 32. Keskkooli. Kuressaare Ametikooli lõpetasid Tenno Lauri, Janari Toomson ja Kristiina Kraun. Tallinna Majanduskooli lõpetasid Kristel Reinsoo ja Tarvi Rohulaid. Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe lõpetas Liisa Jõgi ja magistriõppe Maria Lõbus ja Ave Mäe. Õnnelikke uusi teid ja valikuid kõigile meie valla lõpetanutele! Suuremad toetused enim abi vajavatele ning lasterikastele peredele Eelolev suvi toob endaga olulise muudatuse peretoetuste maksmises. Seni on peretoetused olnud universaalsed, kõigile lastega peredele ühtemoodi. Juulikuust hakkavad saama lisatoetust need pered, kes kõige enam abi vajavad ehk madalama sissetulekuga pered. Lisaks hakkavad märgatavalt suuremat toetust saama pered, kus kasvab kolm või enam last. Kinnitan, et ükski praegune toetus ära ei kao. Ees seisavad aga suured muudatused ning seepärast viiakse lastetoetuste reform läbi kahes osas. Selle aasta 1. juulist tõuseb allpool suhtelist vaesuspiiri elavatel peredel esimese ja teise lapse toetus 28,77 -ni ja kõigil kolme või enama lapsega peredel 76,72 -ni lapse kohta. 1. jaanuarist 2015 on enim abivajavate laste toetused praegusega võrreldes tõusnud kahekordseks näiteks maksab riik siis kahe lapsega perele lapse kohta toetust ligi 38,36. Väga oluline on ka see, et täiendavaid toetusi ei arvestata toimetulekutoetuse määramisel pere sissetuleku sisse. Lastetoetuste reformiga tähtsustame eriti neid peresid, kus kasvab kolm või enam last. Kui praegu on alates kolmandast lapsest toetus 57,54 lapse kohta, siis alates 1. juulist tõuseb see kahe lapsetoetuse määra ehk 19,18 võrra 76,72 -ni kuus. Kui reform on täielikult rakendunud 2015. aastal, suureneb kolmanda ja enama lapse toetus 95,9 ni kuus. Alates kolmandast lapsest tõusvat lastetoetust eraldi taotlema ei pea, see suureneb automaatselt. Kui perre sünnib korraga kolm või veelgi suurem arv lapsi, toetame sellist erakordset sündmust alates 1. juulist praeguse 320 asemel 1000 ga lapse kohta. Seega kolmikute sünnitoetus hakkab olema 3000, nelikutel 4000 jne. Vajaduspõhise toetuse taotlemisest Vajaduspõhiseid peretoetusi hakkavad määrama elukohajärgsed kohalikud omavalitsused ning neile tuleb ka taotlus esitada. On sümboolne, et vajaduspõhist peretoetust saab taotlema hakata juba 1. juunist ehk alates lastekaitsepäevast. Valitsus otsustas hiljuti laiendada toetuse saajate ringi. Vajaduspõhise peretoetuse saajate ringi lisanduvad edaspidi kõik toimetulekutoetust saavad lastega pered. Korraga määratakse toetus kolmeks kuuks ning toetust hakatakse välja maksma alates 1. juulist. Vajaduspõhist peretoetust saavad taotleda pered, kus kasvab vähemalt üks laps ning perekonna sissetulek jääb allapoole suhtelist vaesuspiiri. Sel aastal on selleks piiriks perekonna esimese liikme kohta 280 kuus. Iga teise ja järgmise vähemalt 14-aastase pereliikme kohta on see 140 ning alla 14-aastase pereliikme kohta 84 kuus. Vajaduspõhise toetusega lisandub ühe lapsega perele sel aastal 9,59 kuus, mis 2015. aastaks kasvab 19,18 ni. Näiteks neljaliikmelise perekonna puhul, kus on kaks täiskasvanut, üks 15- aastane laps ning üks 10-aastane laps, on sissetulekupiiriks 2013. a 644. Seega on sellise koosseisuga neljaliikmelisel perekonnal 2013. a õigus juhul, kui perekonna keskmine netosissetulek taotlemisele eelneval kolmel kuul on olnud väiksem kui 644 kuus. Paar olulist muutust veel Eesti perekonnad on aja jooksul muutunud ning neid muutusi arvestab ka käimasolev reform. Nimelt saab peretoetust taotleda ka last kasvatava vanema abikaasa. Eestis on üha rohkem kärgperesid, kus abielus olevatel vanematel on ühiste laste kõrval lapsed varasematest kooseludest. Nüüd tekib võimalus vormistada üks vanematest peretoetuste saajaks, mis võimaldab lapsed peres kokku liita. See omakorda annab õiguse saada suuremat lapsetoetust alates kolmandast lapsest peres või lapsehooldustasu 3 8-aastaste laste eest. Igal suvel on paljud pered silmitsi olnud murega, et nende 16-aastastele ja vanematele lastele, kes on põhikooli lõpetanud, on lastetoetusi makstud tagantjärele siis, kui sügisel on koolist tulnud kinnitus, et laps ikka edasi õpib. Nüüd jõustub erisäte, mille kohaselt makstakse peretoetusi edasi ka suvekuude (juuli ja augusti) eest. See peaks tooma suuremat rahu paljudele peredele. Täpsemat infot reformi kohta jagavad kohaliku omavalitsuse töötajad, kes teavad muudatusi detailsemalt, ning lähiajal avame kodulehe www.lastetoetused.ee. Sellelt lehelt leiab ka oma pere vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri välja arvutamiseks sissetulekupiiri kalkulaatori. Taavi Rõivas, sotsiaalminister
Kihelkondlane nr. 75 Juuni 2013 lk. 4 Käesoleva aasta maikuus toimus meie vallavalitsuses oluline muutus - kauaaegne vallasekretär Sirje Raik lahkus töölt seoses pensionile jäämisega. Suur tänu talle tehtu eest! Uue vallasekretäri leidmiseks korraldati konkurss, mille võitis Evelin Voksepp. Evelin on lõpetanud magistrina Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. 29. mai vallavolikogu istung toimus väljasõiduistungina Vilsandil. Saare probleeme ja vajadusi tutvustasid saarevaht Margit Tätte ja saarevanem Neeme Rand. Vilsandil kinnitati ka 2012 aasta aastaaruanne, võeti vastu külavanema statuut ja kinnitati 2013. a. teehoiu kava. Valime külavanemad Käesoleva aasta 29. mai istungil hääletasid vallavolikogu liikmed Kihelkonna valla külavanema statuudi vastuvõtmise poolt. Määrust aitas ette valmistada volikogu külaelu ja arengukomisjon. Külavanemat ja tema rolli on läbi aegade erinevalt määratletud. Külavanem on olnud alati kogukonna hea käekäigu eest seisja ja vastutaja. Kodu-uurija Voldemar Miller teab Saaremaa lääneranniku külades veel XIX sajandi lõpul kehtinud tava, kus augustikuu rehekütmise aegu juhtumisi põlema süttinud taluhooneid taastati külavanema eestvedamisel ja küla ühise talgutööga. 1937. aastal, kui Konstantin Päts karmi käega riiki juhtis, oli ka külavanema määratlus sama karmilt ja jõuliselt seaduseks valatud. Külavanema amet oli auamet ja sunduslik. Külavanem pidi olema vähemalt 25 aastat vana, majanduslikult kindlustatud ja oma arenemiselt võimeline talle pandud ülesandeid täitma. Naisisikuid ei soovitatud külavanemaks valida, kuna enamik neist ei olnud majanduslikult iseseisvad ega ülesannete täitmiseks füüsiliselt võimelised. (Väljavõte Tartu Ülikooli Pärnu kolledži tudengi Külly Selbergi referaadist) Seoses senisest suuremate kohalike omavalitsuse üksuste tekkimisega kasvab vajadus määrata külavanem kui kogukonna juht ning tugevdada tema positsiooni. Sellele aitab kaasa külavanema statuut ehk õiguste ja kohustuste loend. Kui enda eest ei seisa, võib küla jääda tähelepanuta ja osutuda ääremaaks. Meie vallas on 41 küla. 1. jaanuari seisuga on enim sissekirjutusega elanikke Viki külas (48). Järgnevad Veere (37), Rootsiküla (36) ja Pajumõisa (30) elanikuga. Vaid ühe elanikuga on kogunisti 4 küla: Metsaküla, Rannaküla, Sepise, Vaigu. Registri andmetel ei ole ainsatki elanikku Karujärve ja Kiirassaare külades. Kindlasti ei saa me arvestada vaid nende inimestega, kuna lisaks neile on kõigis külades suvekodude omanikke. Kõik nad koos moodustavad külakogukonna ja on statuudi kohaselt külaelanikud. Kohe on käes suvi ja külades algab vilgas tegevus. Meie komisjon loodab väga, et külaelanikud saavad kokku ja valivad endi hulgast külavanema. Väikesed naaberkülad ühinege ja valige ühine piirkonna külavanem - koos olete tugevamad. Oleme meeleldi nõus aitama piirkondade moodustamisel ja valimiste läbiviimisel. Külaelu ja arengukomisjoni liikmed elavad valla erinevates osades: Svedlanna Babenkova Veerel, Meeri Nael Loona külas, Tiiu Poopuu Kõõru külas, Rein Sepp Vikil ja Tiina Ojala Kõruse külas. Külavanema statuudiga saab tutvuda valla kodulehel, küsida komisjoni liikmetelt või vallamajast. Osades külades on tublid töökad külavanemad olemas. Te ei pea valima uut, saage kokku ja andke tema jätkamise otsusest valda teada. Sügisel soovime kokku kutsuda külavanemate ümarlaua. Ikka selleks, et nad koos oleksid tugevamad, saaksid kogemusi vahetada, õppida ja probleeme lahendada. Soovin meie komisjoni poolt kõigile kena päikesepaistelist suve meie imekaunis vallas ja häid valikuid. Tiina Ojala Külaelu ja -arengukomisjoni esimees Teehoiu ja ehituse kava 2013 (remonditava osa pik-kus meetrites) Vedruka külatee 150 m, Vedruka bussiootekoja ehitamine, Viki töökoja-allika-peetri tee 500 m + truup, Reinu-Laratsi tee 345 m, Kuumi külatee 250 m, Viki- Pajumõisa tee 120 m, Kurevere-Läägi-Kehila-Tammese tee Vakrani 52 m ja Vakrast tallini 630 m, Sinipee talu tee 300 m, Kurevere külatee 1100 m + 2 truupi, Kurevere-Harila-Harilaiu tee 1500 m + 2 truupi, Kõruse-Harilaiu tee Kiljatu ojani 1500 m, Kõruse- Harilaiu tee Siitse talust Udekülli ristini 1100 m + truup, Kurevere-Läägi-Kehila-Tammese tee Tammesest Kehilani 1100 m, Kehila-Veere tee 1700 m, Kuumi-Karujärve tee (Metsa talutee) 500 m, Pidula- Abula tee 1900 m, Onni-Abula tee 1400 m + Merise truup, Kotsma tee 480 m, Veere-Vaigu- Rannaküla tee, Kõruse-Tagamõisa tee 950 m + truubi remont, Viita tee 450 m + 2 truupi, Kihelkonna-Papissaare tee truup, Vilsandi saare tee 6300 m. Tolmuvabad katted saavad Kellatorni tee 861 m 2, Veere tee 700 m 2, Kehila külatee 1190 m 2 ja Loona tee 1925 m 2. Lisaks saab kellatorni tee 154 m 2 asfaltkattega osa.
Kihelkondlane nr. 75 Juuni 2013 lk. 5 Kohalikust kultuurist. Kätte on jõudnud suvi ja meie ringid on lõpetanud oma aastaringse tubase töö. 17. mail oli rahvamajas vägev kontsert, kus vallarahvas sai nautida erinevaid etteasteid, millest nii mõnigi oli esitatud läbi huumoriprisma. Oli, mida vaadata. Kahju vaid, et pealtvaatajate arv oli seekord kesine. Saaremaa suursündmusel - juubelinumbriga laulupeol, osales ka meie Kihelkonna Segakoor. Kes vaatamas käisid, need nägid rongkäigus ja hiljem lossivallil ka meie valla silmatorkavat lippu ning võisid ergutushüüetega koorilauljaid tervitada. Memmede tantsurühm Rukkilill on Ulvi Põllu juhendamisel taas uusi tantse juurde õppinud. Tõllu Tütred lahutavad oma nakkava tantsuga meelt peagi ka Kihelkonna jaanitulel ja 11. juulil toimuval traditsioonilisel Viki simmanil. Koos Rukkilillega on nad kutsutud ka 20. juulil Vilsandi Tantsupeole, kus tantsitakse koos paljude mandrilt tulnud segarühmadega. Eraldi tahaks ära märkida nende juhendaja Enda Torga poolt loodud särtsakaid tantse. Uue tulijana peab esile tõstma Kihelkonna noortebändi, keda juhendab Tenno Lauri. Nakkava lustiga on nad juba mitmeid kordi rahva ette astunud ja neile on teil võimalik kaasa elada samuti Kihelkonna jaanitulel. Vahva ja kelmika kavaga esinesid taaskord Laidi Liiva juhendatavad võimlejad. Ära märkimata ei saa jätta ka Ave Väli juhendatavat tervisevõimlemise rühma. Nemad ei esine, vaid panustavad oma tervisesse. Lisaks meie oma rahvamaja jõusaalis võimlemisele käisid nad ka korra igas kuus Kuressaares basseinis vesivõimlemas. Esitati ka Aive Vanini abiga valminud koolimoe kava. Kõik juhendajad said rahvamaja käsitööringi valmistatud kaunid päevikud. Soovime jõudu ja täname üheskoos kõiki meie taidlejaid ja nende juhendajaid ning ootame pikisilmi uusi esinemisi! Kohtumiseni siis 22. juunil Kihelkonna jaanitulel, kus toimub palju erinevaid võistlusi igale vanusele ja soole, selgitatakse välja rammu-jaanika ja rammu-jaan, on taidlust, sööke-jooke, mida saab osta või ka soovi korral kaasa võtta, muidugi suur tuli ning kõik muu, mis jaanipäeval olema peab. Tants kestab hommikuni ja tantsuks mängib ansambel Valleraa. Tulge ikka kindlasti ja võtke sõbrad ka kaasa! Annika Allak Kihelkonna Rahvamaja juhataja kt. Viki suvesimman 11. juulil 28 suve tagasi Saaremaa tantsuõpetaja Helgi Alliku (1937-2007) poolt ellukutsutud Viki suvesimmanite traditsioon Mihkli talumuuseumi õuel saab jätku neljapäeva 11. juulil õhtul. Simman saab pühendatud Helgi Allikule, suvesimmani mõtte algatajale ja mitmete tantsude loojale. Simmanile tulevad tantsima Kuressaare rühmad, kes Helgiga lähedalt seotud. Naisrühm Kadrid, keda Helgi juhendas rohkem kui 35 aastat ja kes sel suvel tähistab oma 45. tantsuaasta täitumist, ning segarühm Piiprellid, kelle esimesi tantsusamme juhendas samuti Helgi. Rühmade tänased juhendajad Virge Varilepp ja Eena Mark võtavad kaasa ka oma teised rühmad Kärlalt ning Kuressaarest. Tantsusamme simmanimurul teevad ka KG noored tantsijad Sõleseppadest ja segarühm Keeris, kelle juhendajad Merle Tustit ning Kalle Kadarik on kunagised Helgi tantsulapsed. Oma tantsudega tulevad ka Lümanda rahvatantsurühmad. Mõlemad meie naisrühmad - Tõllu Tütred ja Rukkilill - on kohal. Tantsukavasse saab palju Helgi loodud tantse, enamus neist meie oma laululooja Albert Uustulndi muusikale seatud. Tantsurühm Kadrid töötab hoolega selle nimel, et valmiks trükis Helgi Alliku eluja loometööst. Kui kõik korda läheb, siis esitletakse trükist Viki suvesimmanil. Nii nagu viimastel aastatel ikka, paneb ka nüüd kava kokku ja juhib õhtut Virge Varilepp. Virge on oma meeleolukate simmanikavadega juba tõestanud, et ta on Helgile vääriline mantlipärija. Ootame taas rohket pulikut tantsijatele kaasaelama. Tulge ja te ei kahetse! Virge Varilepp, Tiina Ojala
Kihelkondlane nr. 75 Juuni 2013 lk. 6 Korstnapühkija on teie küttekollete perearst Kevadisel soojaperioodil mõtlevad vähesed inimesed sügisele, kuid kutseline korstnapühkija Arvo Jõe soovitab just nüüd oma ahjud pliidid korda teha, sest järjekorrad on lühemad. Samuti pole suvel vaja küttekoldeid kuumaks ajada, nii saab vajadusel teha ka remondi või ümberehitustöid. Millal peaks korstnapühkija koju kutsuma? Kohe peale kütteperioodi. Või kui ilmnevad esimesed tunnused, et küttekolle ei tõmba, tunnete suitsulõhna, kolde uksest ajab tuppa vingu, on tekkinud tahmapõleng, soojamüür ei lähe soojaks. Küttekolle annab mitmel moel märku, et on korrast ära. Miks võiks korstnapühkija kevadel kutsuda? Korstnapühkija vaatab üle, kas teie küttekolded ja korstnad vajavad remonti. Kui see jätta sügisesse, on järjekorrad pikad, ei ole võimalik koheselt remonti teostada ja te ei saa sel ajal küttekoldeid kasutada, kuna teie elamine on tuleohtlik. Sügisel on korstnapühkijatel kuuajalised järjekorrad ja pottseppadel veel pikemad. Inimesed on pahased ega mõista, miks nad ei saa kohe meie teenuseid kasutada. Kellel on vaja küttekoldeid remontida, peaksid korstnapühkija kutsuma praegu, mitte veeretama seda sügisesse. Mida korstnapühkija teeb? Korstanpühkija vaatab teie küttekolded üle ning puhastab need. Kui vaja, teeb ka pisiparandused, (vahetab tahmatopsid, teeb pliidiremondi, vaatab korstna üle, ummistuste korral likvideerib need). Peale korstnapühkija käiku on teie küttekolded tuleohutud ja võite julgesti kütta. Milliseid pabereid väljastab korstnapühkija? Peale hooldustöid saab korstnapühkijalt akti, millele mõlemad pooled alla kirjutavad. Aktil on kirjas tehtud tööd ning korstnapühkija kutsetunnistuse number. Kutsetunnistuse kehtivust saab kontrollida aadressil www.kutsekoda.ee Ja muidugi esitab korstnapühkija ka arve. Miks neid pabereid vaja on? Kui on väljastatud akt, siis korstnapühkija vastutab ka oma töö eest ehk sellel tööl on garantii. Mida soovid veel lisada? Kui olete leidnud endale õige korstnapühkija, siis võiksite ka tema juurde nii-öelda jääda, sest korstnapühkija on teie küttekollete perearst, kes teab ja tunneb teie küttekoldeid. Aastaringse puiduga kütmise korral tuleb kütteseadmeid puhastada kaks korda aastas, hooajaliselt kasutatavaid üks kord enne kütteperioodi algust. Gaasikütteseadmeid tuleb hooldada üks kord aastas. Ahju peaks kütma kvaliteetsete halupuudega. Kui aga küttekoldesse visatakse halva kvaliteediga materjale (okaspuu pinnud jne), siis tuleks ka küttekeha tihedamini hooldada. Ärge kartke korstnapühkijat, ta on alati teile abiks nõu ja jõuga. Korstnapühkijate andmeid võite julgelt küsida ka päästeala infotelefonilt 1524. Küsis Päästeameti Lääne päästekeskuse pressiesindaja Evelin Trink Tagamõisa kooli(lõpu)päev Pole vist kellelegi enam uudiseks, et Tagamõisa rahva poolt eelmise Eesti Vabariigi ajal ehitatud, tol ajal meie valla suurim, koolimaja, lammutatakse. Koolis algas õppetöö 1935. aasta sügisel. 1974. aasta kevadel kooli uksed suleti. Tagamõisa rahvas tänab esivanemaid-kooliehitajaid, endisi koolijuhte ja õpetajaid kooli kokkutulekuga. Kahjuks ei ole võimalik koolimajas sees aktust enam korraldada, seetõttu oleme seltsimajas (endine Tagamõisa kauplus). Küll aga on veel võimalik teha koolimaja juures ühispilt. 23. juunil algusega kell 14.00 toimub endise Tagamõisa kooli õpilaste, õpetajate, koolitöötajate ning nende järeltulijate kokkutulek. Kogunemine alates 13.00 koolimaja juurde. Oma osavõtust saad eelnevalt teatada telefonil 45 76 252 (Leili Laanekivi) või e-posti aadressil nurme1@hot.ee. Osalustasu 5 korralduskulude katteks saad tasuda kohapeal või kanda eelnevalt MTÜ Tagamõisa arveldusarvele nr. 22 103 703 9250 (selgitusse märgi: Kooli kokkutulek ja lõpetamise aasta). Kaasa võta piknikukorv, hea tuju ning palju helgeid mälestusi, mida teistega jagada. 13.00 kogunemine, registreerimine 14.00 aktus seltsimajas 16.00 piknik. Taustaks lõõtspillilood Margus Trausilt. 17.00 18.30 seltskondlik osa, tants. Tantsumuusika Meelis Laidolt.
Kihelkondlane nr. 75 Juuni 2013 lk. 7 Jaaniõhtu jäägu meelde tuleõnnetuseta Kaugel ei ole enam suvine pööripäev, millele eelneval õhtul on kombeks teha lõkkeid. Tuletaks meelde, et kui on tegemist avalikul üritusel süüdatava lõkkega, tuleb eelnevalt lõkke tegemise koht ja tule leviku piiramiseks vajalike tulekustutusvahendite kogus kooskõlastada Päästeametiga. Taotluse vorm on üleval Lääne päästekeskuse kodulehel http://www.lepk.ee/ Eeltäidetud taotluse võib saata kooskõlastuse saamiseks päästekeskusele e-postiga laane@rescue.ee, või pöörduda lähima päästekomando komandopealiku poole. Kui otsustate koos naabriperega jaanilõket teha, ei ole tegemist avaliku lõkkega ja seda Päästeametiga kooskõlastama ei pea. Ohutut jaanituld! Jaak Jaanso Päästeameti Lääne päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo juhataja Kodutehnikat saab äikesekahjude eest ise kaitsta Äikese ajaks tuleb ruuter, digiboks, teler ja ka muud seadmed tõmmata välja nii elektri- kui ka kaablivõrgust. See tähendab juhtmete lahtiühendamist nii tavalisest toitestepslist kui ka Elioni telefoni- ja internetivõrgust. Kui ruuter, digiboks, teler, telefon ja arvutid on vooluvõrgust eemaldatud, tuleks eemaldada ruuteri küljest kas punane või hall juhe; või kui võrgukaabel tuleb seinast, piisab selle juhtme lahtivõtmisest. Maja sisevõrku ega kõiki seadmete küljes olevaid kaableid ei ole kindlasti tarvis lahti võtta. Oluline on majja sisenevad ehk Elioni võrgust tulevad juhtmed oma seadmete küljest lahti võtta. Juhtmeid ja kaableid pistikutest eemaldades jätke meelde, kuhu mingi juhe läks, et hiljem oleks lihtsam neid ka tagasi ühendada. Äikese möödudes ja siis kui elekter on tagasi tulnud, saab seadmed voolu- ja internetivõrku tagasi ühendada. Kui telefon on tumm, teler ei näita pilti või internetti pole, soovitatakse oodata umbes 30 minutit, et ühendus jõuaks iseseisvalt taastuda.. Kogu kodune tehnika, muuhulgas telefon, teler, arvuti, digiboks, ruuter, kodukinosüsteem ja muu säärane on äikesest tingitud ülepingele tundlik ning võib pikselöögi tõttu muutuda kasutuskõlbmatuks. Kahju võib tekkida ka siis kui äike tabab elektri- või telefoniliine paari kilomeetri kaugusel. Ülepingest ja äikesest kahjustatud seadmetele tootja garantii ei kehti ning uued seadmed tuleb kasutajal ise osta. Kuuldes ilmateadet või nähes äikesepilvi saab iga inimene oma koduste seadmete eest hoolitseda nii, et nendega midagi ei juhtuks. Videoõpetus, kuidas kaitsta tehnikat äikese eest: http://www.youtube.com/watch?v=gntvluhnmgu Lisainfo: www.elion.ee/aike Annelis Rum Elioni avalike suhete juht Veere Sadama Kõrtsi suveprogramm ja Saaremaa merenädala üritused Veere sadamas: 22.juunil Suve alguse pidu: TAURI ANNI tantsuõhtu, algus 21.00, pilet 6, müügil CD-d 25.juulil Karaoke ÖÖLAULUPIDU Sadama Kõrtsi õuel. Kõikide karaokes osavõtjate vahel loositakse välja auhindu! Algus kell 21.00, üritus on tasuta. 27.juulil MEREMEESTE STIILIKAS Laulavad ja tantsuks mängivad LAUR TEÄR ja MEELIS LAIDO. Stiilsematele kostüümidele ja meremeeste mängudest osavõtjatele auhinnad. Algus kell 21.00, pilet 6, meritsi tulijatele tasuta. 31.juulil PORTSELANI- JA KLAASIMAALI õpituba Wine&Art Galeriis Veere sadamas algusega kell 13.00. Erinevate tehnikate kasutamine vastavalt valikutele. Osalema on oodatud nii suured kui väikesed kunstihuvilised. Osalustasu 12 /5 sisaldab kõiki vajaminevaid vahendeid. Kaunistades erinevaid esemeid portselanimaali tehnikatega on võimalik endale või oma lähedastele valmistada fantaasiarohke ja isikupärane merepäevade teemaline kingitus. 1.augustil Meremaali õpituba Veere sadama kõrvalisel rannapealsel algusega kell 13.00. Kogunemine ja maalimistarvete valimine Wine& Art Galeriis. Osalejatel on võimalus valida akvarelli- või õlimaalitehnika vahel. Osalustasu 15 /5 sisaldab lõuendit ja kõiki maalimistarbeid. Maalikursus lõpeb Wine&Art Gallery oksjoniga. 2.augustil Merepäevade lõpetamine: ansambel ANMATINO tantsuõhtu, algus kell 21.00, pilet 6, meritsi tulijatele tasuta. Ürituste info tel 5642362 Eesti esimene Orhideefestival Märka lille! toimub 25.-30.juunini Vilsandi Rahvuspargis. Festivali eesmärgiks on teavitada üldsust Eesti looduslikest orhideedest ning suunata Vilsandi RP külastajaid neid lilli märkama ja hoidma juhtides tähelepanu looduslike orhideede liigirikkusele ja omapärale meie looduses ja kultuuripärandis. Samas loodavad korraldajad kutsuda Orhideefestivali raames uusi külastajad avastama Vilsandi Rahvusparki ja Saaremaa läänerannikut ning piirkonnas pakutavaid puhkusevõimalusi. Piirkonna ettevõtjaid ja kogukondi ühendav festival annab külastajaile võimaluse tutvuda rahvuspargi võimaluste ja väärtustega läbi mitmekülgse festivaliprogrammi. 5 päeva jooksul tutvuvad huvilised erinevat liiki looduslike orhideedega, kuulavad loenguid ja kontserte, osalevad töötubades, käivad merematkadel jpm. Esitletakse uusi orhideepostkaarte ja T.Pikneri raamatut Eesti orhideed. Täpne programm: www.loonamanor.ee. FB ja puhkaeestis.ee lingid. Lisainfo: Anneli Teppo-Toost 5642362; Maarika Toomel 5269974; Loona Mõis, Vilsandi RP keskus info@loonamanor.ee
Kihelkondlane nr. 73 Detsember 2012 lk. 8 Kihelkonna jaanituli 22. juunil laululaval Kell 15 Rammu-Jaanika ja Rammu-Jaani võistlused. Registreerimine algab 14. 30 Kell 19 jaanipäeva kontsert, mille lõpus süüdatakse tuli. 23. juunil kell 17 toimub Kihelkonna kalmistul vabadussamba juures presidendi jagatud võidutule vastuvõtmine. Soovijatel on võimalus võidutulest kaasa viia oma jaanituli. Võtke vaid kaasa latern. Pensionäride ühendus Rukki- lill korraldab 25. juulil eakatele ekskursiooni Valjala maile. Sõidu maksumus 10 eurot. Osavõtust teatage 15. juuliks Sirjele või Ellele. 29. Viidumäe mängud toimuvad sel aastal Kihelkonnal laupäeval, 20. juulil algusega kell 10.00. Kavas on pendelteatejooks, kergejõustiku aladest kuulitõuge ja kaugushüpe, kurn, jalgpall (põhikooli lastele), võrkpall, tänava korvpall, viktoriin ja vallajuhtide võistlus. Individuaalaladest on kavas korvpalli vabavisked, noolevise ja ratsutamine ning lastevõistlused. Kihelkonna vallavalitsus on kollektiivpuhkusel 1. juulist 31. juulini. Vallamaja on suletud. UNDVA KÜLA JAANITULI 23. JUUNIL KELL 21 KÜLA KIIGEPLATSIL. PÄEVAKOHASED JAANIMÄNGUD LASTELE JÄÄTISE TEATEVÕISTLUS GRILLIMISVÕIMALUS AVATUD PUHVET LÕKKE SÜÜTAMINE 22.30 TANTS HOMMIKUNI INFO 5642362 Kirikuteated Surnuaiapüha toimub esmaspäeval, 24. juunil kell 11 surnuaial ja peale seda kell 12.30 on kirikus armulauapalvus. Kirikumuusikapäevad on tänavu 5. 7. juulil. Praeguse plaaniga reedel, 5. juuli õhtul kell 19 laulavad meie koguduse naiskoor ja ansambel Collecta ning Kihelkonna noored. Laupäeval, 6. juulil kell 17 on külla oodata Tobiase keelpillikvartetti ning pühapäevasel kuldleeripüha jumalateenistusel kell 11 on lubanud mõned tšellopalad mängida Aare Tammesalu. Kontserdid toimuvad piletiteta, annetused lähevad oreli restaureerimise heaks. Kristlik lastelaager toimub 8.-11. juulil Taritus. Noorema vahetuse lastega on väljasõit Kihelkonna bussipeatusest esmaspäeval, 8. juulil kell 8.30 ja suuremate vahetuse lastega kolmapäeval, 10. juulil kell 8.30. Tagasisiõit järgmisel päeval kella 18 paiku. Igal aastal on kirikus toimunud ka leeripüha ja kui on sel aastal leeripäevast huvitatuid, siis palun minuga ühendust võtta. Annan ettevalmistuseks eelnevat lugemist ja leerikursus-laagri kavatseme pidada 15.-17. juulil. Rohket õnnistust ning kaunist kevadet ja saabuvat suve! Rene Reinsoo koguduse õpetaja kihelkonna@eelk.ee tel 51 77 350 Lehe pani kokku Elle Mäe 55945245